2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Haldusmenetlusega puutuvad ilmselt kõik kokku igapäevaselt, seda ise teadvustamata. Haldusmenetlus on nii suhtlus avaliku sektoriga, kohaliku omavalitsusega, avaliku sektori, k.a kohalike omavalitsuste õigusaktide andmine ja täitmine, nende aktide või toimingute vaidlustamine. Haldusmenetlus võib ise olla pikk protsess, kuid kätkeb endast tavaliselt väga lühikesi vaidlustus tähtaegu. 2 Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu
Tasakaalustatud toitumine on oluline nii füüsilise kui ka psüühilise heaolu ja tervise 5 saavutamiseks. Kui nooruki või lapse toitumisharjumused muutuvad, siis enamikul juhtudel on see faas, mis iseenesest üle läheb. Söömishäired on aga sellised seisundid, kus toitu ja söömist kasutatakse teadlikult muuks otstarbeks kui toiduvajaduse rahuldamiseks. Sel juhul on toit vahend, mille abil välditakse teadvustamata psühholoogilisi probleeme. Toit muutub mõtete keskseks huviobjektiks ja sellega seotud rituaalid pakuvad psüühikale turvatunnet. Toitumishäired on tänapäeval noorte seas laialdaselt levinud, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata
siimul drive vastus. Skinner- teadvust kui mittemat nähtust pole, operantne käitumine, kinnitus, keskkond, kinnituse defineerimine läbi käitumise efektiivsus. Geštaltpsühholoogid Wertheimer - phi-fenomeen, näiv liikumine. illusioon, et valgus liigub ühelt positsioonile teisele. Koffka - geograf. ja käitumislik keskkond. Köhler - tasakaal, pregnantsuse seadus. taju konstantsus. insight transpositsioon. Lewin - väljateooria. eluruu. sub reaalsus. grupidünaamik. Teadvustamata materjali ei saa mõjutada inimese käitumist <> psühhoanalüüs. Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id – primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad
Eneseteadvus missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. Mina-identiteet selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks olema välja kujunenud ~ 21-eluaastaks Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium)
tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne)
informatsiooni (Vadi 1995:49). Analoogiate kasutamine. Suhtluspartneri üle otsustatakse iseendaga sarnasuse (analoogia) alusel. Näiteks mees mäletab, et oli hajameelne ja lausa töövõimetu, kui oli armunud. Ta on märganud, et tavaliselt toimekas noor kolleeg on viimasel ajal mõttesse vajunud ja hajameelne ning otsustab, et kolleeg on ka kindlasti armunud. Tegelikult on tal hoopis rahamured ja suured võlad. Projektsioon. Rakendub teisi endaga võrreldes. Endale teadvustamata kantakse teisele inimesele üle (projitseeritakse) iseenda omadusi. Sõbrale kantakse üle oma teadaolevad meeldivad omadused - töökas, aus. Vaenlasele projitseeritakse need omadused, mida endas ei taheta ära tunda silmakirjalikkus, ihnsus jne. Empaatial põhinev isikutaju. Empaatia (kr. emphateia sissetundmine) on niisugune suhtluspartneri tunnetamise viis, mis rajaneb võimel sisse elada tema sisemaailma, tunda ja näha kõike partneri seisukohalt
eristamine. 17. Mis on andmed, informatsioon ja teave?teadmise ja teadvustamise erinevad faasid Andmed – sümbolid, mis esitavad objekte, sündmusi ja nende omadusi Info – andmed, mis on muudetud kasulikuks ning vastavad küsimustele kes, kus, millal, kui palju Teadmised – eeskirjad, instruktsioonid, praktilised oskused – kuidas? Teadvustatud teadmised – tean, mida ma tean Teadvustatud mitteteadmised – tean, mida ma ei tea Teadvustamata teadmised – ei tea mida ma tean Teadvustamata mitteteadmised – ei tea mida ma ei tea 18. Riskihindamine? Riskijuhtimne? Riskihindamine – riskituvastus, rikianalüüs, riskitaseme hindamise protsess tervikuna. Tegevus mille käigus hinnatakse kahju suurust, tõenäosust inimese tervisele ja keskkonnale. Riskijuhtimine - kooskõlastatud tegevused org, suunamiseks ja ohjamiseks riski suhtes. Kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, määratleb kuidas riski
- Kontuur - koht kujutises, kus valguse intensiivsus või lainepikuste kompositsioon väga järsult muutub. - Lateraalne pärssimise mehanism - protsess, mille käigus kõrvuti asetsevad ühikud suruvad teineteise aktiivsust maha. Liikumistaju aluseks on hoopis sündmuse ajalise järgnevuse registreerimine. 20 Hermann von Helmholtz (1821-1894) - Teadvustamata otsustuste tajuteoorija. James Gibson (1904-1979) Cornelli Ülikooli professor - Õkoloofiline tejuteooria (nt saab aru et tool on istumiseks). Stanley Smith Stevens (1906-1973) Ameerika psühholoog - Astmefunktsioon (stiimuli füüsiline suurus ja tajumulje) ψ=k*S^n
Võib olla nii emotsionaalne poolt-kui ka vastureaktsiooni, pos või neg hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusesse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Seadumused varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele,n ähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Käitumise teadvustamata alus, kus ei tunnetata ei tegevuse eesmärki ega vajadusi, mille rahuldamiseks tegevus toimub. TUNNETUSPROTSESSID Teema 6 Aistingud Tunnetusprotsessid : Aisting psüühiline protsess,mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed
ning on osutunud kuluefektiivseks – odavam on parandada rahvastiku tervist haiguse ennetamise ja terviskäitumise mõjustamise kaudu kui järjest kallineva haiglaravi ja meditsiinitehnoloogia rakendamisega võrreldes • Üha parem psühholoogiliste ja sotsiaalsete mõjurite osatähtsuse mõistmine haiguste kujunemisel (riskikäitumine – suitsetamine, alkohol, narkootikumid; söömishäired; psühhosomaatilised häired teadvustamata närvipingest ja konfliktidest – nt valu, kõrge vererõhk, siseelundite talitluse häired). • Ka otseselt mittepsühholoogilistel põhjustel tekkinud haigusi/tervisehäireid on võimalik ravida/leevendada teatud psühhoteraapia meetodite abil (nt kognitiivne käitumisteraapia). Kehaline (somaatiline) haigus põhjustab muutusi ka inimese psüühikas: • Raskemad haigused sunnivad inimest eemale jääma igasugustest tegevustest. Tihti
............................................................................................ 8 2 1. Lapsepõlv ja kooliiga Soren Kierkegaard sündis 5.05.1813 aastal vanade vanemate lapsena, nii kasvas ta üles varaküpsena, hakates varakult iseenda üle mõtisklema, täiskasvanuna tundus talle, et ta pole kunagi ei päris laps ega ka nooruk olnud, s.t. mitte kunagi teadmatu või muretu, mitte kunagi see kes jätab teadvustamata. See õnnetu eakalt sündinud polnud mitte ainult vigane, vaid ka haige, väga haige. Kolmekümne kolme aastaselt nimetab ta, et tema seisukord oli juba kõige varasemast lapsepõlvest peale rikutud „meeletuseni piinava kannatuse“ poolt, kannatuse, mis pidi põhinema keha ja hinge vahelisel vastuolul. Kannatus, mis tekitas juurdleva raskemeelsuse, mis täitis kogu ta kasvuperioodi olles samas väga irooniline ja teravmeelne.
suletud kirstule, millest mustkunstnik väljub ühtegi naela liigutamata. ,,Seda trikki läheks minulgi hädasti vaja, et siit pugerikust pääseda! /---/ Kas tead, Laura, et ei ole üldse mingi kunst end suletud kirstu sokutada. Aga kes kurat sealt ühtki naela liigutamata välja on pääsenud?" Tsitaadi esimene pool viitab enesetapule kui liiga lihtsale lahendusele. Teine pool öeldud, langeb valgusvihk isa pildile seinal, mis annab tunnistust Tom'i salajasest ja võib-olla ka enesele teadvustamata imetlusest isa vastu, kes on kirstust põgenenud ühtegi naela (pereliiget?) hävitamata. Neljandas stseenis tuleb välja Laura roll pere kooshoidjana, ta soovitab Tom'il ema käest vabandust paluda. Laura invaliidsus (ta üks jalg on teisest lühem) ja eraklikkus vabandab ta pere toetamisest majanduslikult. Ema ja poeg vaidlevad ja lähevad järjekodselt tülli nende kohustuste kandmise teemal. Samas ei pühendata Laurat nendesse kaklustesse kunagi
ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. 17. Psühhoanalüüs Psühhoanalüütilise lähenemise kohaselt on haigusnähud seotud isiku alateadlike mõtete, tunnete ja motiivide ignoreerimisega. Paranemise võtmeks on taipamine, st paranemine võib toimuda ka siis, kui isik saab sellest seni mahasurutud materjalist teadlikuks. Teraapia käigus üritataksegi jõuda teadvustamata konfliktideni. Psühhoanalüütiline teraapia on tavaliselt väga pikaajaline protsess, see võib kesta aastaid, kuigi patsient ja terapeut kohtuvad mitu korda nädalas.
suletud kirstule, millest mustkunstnik väljub ühtegi naela liigutamata. „Seda trikki läheks minulgi hädasti vaja, et siit pugerikust pääseda! /---/ Kas tead, Laura, et ei ole üldse mingi kunst end suletud kirstu sokutada. Aga kes kurat sealt ühtki naela liigutamata välja on pääsenud?” Tsitaadi esimene pool viitab enesetapule kui liiga lihtsale lahendusele. Teine pool öeldud, langeb valgusvihk isa pildile seinal, mis annab tunnistust Tom’i salajasest ja võib-olla ka enesele teadvustamata imetlusest isa vastu, kes on kirstust põgenenud ühtegi naela (pereliiget?) hävitamata. Neljandas stseenis tuleb välja Laura roll pere kooshoidjana, ta soovitab Tom’il ema käest vabandust paluda. Laura invaliidsus (ta üks jalg on teisest lühem) ja eraklikkus vabandab ta pere toetamisest majanduslikult. Ema ja poeg vaidlevad ja lähevad järjekodselt tülli nende kohustuste kandmise teemal. Samas ei pühendata Laurat nendesse kaklustesse kunagi
katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviorism- on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises Psühhodünaamiline käsitlus- Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Ego kaitsemehhanismid-Eitamine,Projektsioon,Asendamine,Identifitseerumine, Regressioon,Reaktsiooni formatsioon,Ratsionaliseerimine,Huumor,Sublimatsioon. Neofreudistid- uusfreudism,psühholoogia suund,eraldus Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast.Neofreudismi järgi määravad käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid.Alfred Adler,Erich Fromm,E. Erikson,C.G. Jung
nagu võrk, mis on moodustunud infosidemete kimpudest ja põhineb assotsiatsioonidel. Info paiknemise korrastatus lubab meil mõne sekundiga leida sealt üles vajaliku fakti. Huupi otsides kuluks selleks aastaid. Pikaajalises mälu jaguneb: 1. Protseduuriline mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantiline mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodiline mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja
kartellileppeid, mis viiks ühiskonna valitsemise kindla ladviku kätte, kes teeks teiste eest kõik otsused ära. Õppimine muutub kaubaks, ning nagu on iga turustatava kauba puhul, seda jääb väheks (Illich 1975). Illich leidis, et haridus peaks kujunema ,,intellektuaalse sobitamise" süsteemiks, kus igaühe, kes soovib õppida, saab ühendada kellegagi, kes on võimeline õpetama. Tema käsitluse üks keskne mõiste oli nn. peidetud õppeplaan (hidden curriculum) mis kujutas endast teadvustamata mõjusid, mis suunavad õpilasi ja ka õpetajaid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed osalevad oma soovide ja tarvete kohaselt. Õpivõrgustikud jääksid väljapoole valitsuse kontrolli ning jagaksid haridust erinevalt. Sellised võrgustikud teeksid võimalikuks tõeliselt liberaalse hariduse. Õppija eesmärgiks on omandada kompetentse ja oskusi, millega tingimata ei pea kaasnema tunnistus või diplom (Hunter 2005)
suletud kirstule, millest mustkunstnik väljub ühtegi naela liigutamata. ,,Seda trikki läheks minulgi hädasti vaja, et siit pugerikust pääseda! /---/ Kas tead, Laura, et ei ole üldse mingi kunst end suletud kirstu sokutada. Aga kes kurat sealt ühtki naela liigutamata välja on pääsenud?" Tsitaadi esimene pool viitab enesetapule kui liiga lihtsale lahendusele. Teine pool öeldud, langeb valgusvihk isa pildile seinal, mis annab tunnistust Tom'i salajasest ja võib-olla ka enesele teadvustamata imetlusest isa vastu, kes on kirstust põgenenud ühtegi naela (pereliiget?) hävitamata. Neljandas stseenis tuleb välja Laura roll pere kooshoidjana, ta soovitab Tom'il ema käest vabandust paluda. Laura invaliidsus (ta üks jalg on teisest lühem) ja eraklikkus vabandab ta pere toetamisest majanduslikult. Ema ja poeg vaidlevad ja lähevad järjekodselt tülli nende kohustuste kandmise teemal. Samas ei pühendata Laurat nendesse kaklustesse kunagi
tagajärjel teisenes majandussüsteem ja ühiskonda kooshoidvaks jõuks sai lõputu püüdlemine suurema rikkuse poole. Tänapäeval kannab see nime "majanduskasv". Kuna aga edenemise eesmärk on tsivilisatsioonile teadmata, kujutab tehnoloogiline ülivõimsus endast ühtlasi painavat needust, mille käest püütakse pääseda igasugu ideoloogiate, meedia ja meelelahutustööstuse kaudu. Kogu seda protsessi näib juba ennetavalt haaravat lendava hollandlase mõistulugu. Vahest oli see ka üks teadvustamata põhjusi, miks too lugu Wagnerit köitis; igatahes võib siit kulgeda punane niit, mis viib meid "Nibelungi sõrmuse" märksa läbipaistvama kapitalismi-allegooria juurde. Muide, Hanno Kompuse eestikeelne lavastus 1925. aastal polnud esimene "Lendava hollandlase" esitus Eestis. Tallinna saksa teatris oli seda etendatud juba 1892, vaevalt kümmekond aastat pärast helilooja surma. Hiljem on "Estonia" teatris olnud veel kaks lavastust, 1958 ja 1984
3 4 Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks.
vahendav kapital • Sümboliline kapital - Sümboliline kapital - lisaväärtus või -omadus, mis lisandub mistahes kapitaliliigile. Esindab prestiiži ja au Koostoime ja konverteerimine: • Kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides ja väljadel • teisenevad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt, ajas! • Kapitale võib teadlikult koguda, eesmärgistatult maksimeerida; osa kapitalidest tulevad teadvustamata sotsiaalses kogemuses Sotsiaalne ruum - sotsiaalse praktika organiseerumine vastavalt ühiskonnad kujunenud positsioonide hierarhiale Sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevus: inimeste erinev paiknemine elamiskohas vastavalt sotsiaalmajanduslikule staatusele Sümboliline võim - võim konstrueerida reaalsust, kehtestada tunnetuslikku korda(tunnustamine, mittetunnustamine, huvide realiseerimine) Sümboliline võim - sümboliline kapital?? 4. SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON
transaktsiooni nägemiseks sotsiaalse ja psühholoogilise tasandi. 9) Käigud. 10) Hüved - seisnevad mängu tasakaalustavas (homöostaatilises) funktsioonis. 7 Käigud: 1) Juhtnööride andmine - Nõustumine. 2) Juhtnööride andmine - Protest. Mängud on loomult imiteeritavad ja et tavaliselt algatab neid lapse isiksuse Täiskasvanu (neopsüühiline) vaatenurk. Laiemas plaanis on mängud iga indiviidi teadvustamata eluplaani või stsenaariumi lahutamatu ja dünaamiline osa, mille ülesanne on lõplikku täitumist oodates aega sisustada, samal ajal tegutsedes. Mängude liigitamine: 1) Mängijate arv. 2) Mis vääringuid kasutatakse. 3) Kliinilised tüübid. 4) Tsoonid. 5) Psühhodünaamika. 6) Instiktiivne. Kvantitatiivsed muutujad mängijate arvule: 1) Peindlikkus. 2) Visadus. 3) Intensiivsus. Mängu faasid: 1) Mängija on ringkonnas sotsiaalselt aktsepteeritav.
Käitumuslikud artefaktid on näiteks tseremooniad, traditsioonid ja suhtlemismallid. Sõnalised artefaktid on näiteks anekdoodid, keelepruugid, jutustused ja metafoorid. Väärtused ja normid on põhimõtted ja kirjutamata reeglid, mis määravad oodatava ja vastuvõetava käitumise. Reeglid ja normid põhinevad aluseeldustel, mis moodustavad organisatsioonikultuuri tuuma. Need alusveendumused on sageli teadvustamata, kuid määravad organisatsioonis käibivad ideed ja rõhuasetused. Aluseelduste hulka kuuluvad näiteks arusaamad inimloomusest ja sel- lest, mis on reaalne. Artefakte saab tõlgendada aluseelduste pinnal. Edgar Schein ise on lahti seletanud organisatsioonikultuuri järgnevalt: I. Väljendustasand • artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud,
tulemusi, kuna patsiendid kipuvad võrdlema oma kehakaalusid või õppima üksteiselt erinevaid toidu peitmise meetodeid ( Järv, 2004, 12). 2.1.5 Psühhodünaamiline teraapia Psühhodünaamiline teraapia on pikima ajalooga söömishäirete ravis. Psühhodünaamiline teraapia on pikaajaline ja terapeudi-intensiivne. Selle käigus terapeut ei anna nõu söömiskäitumise või muude probleemidega hakkama saamiseks, vaid vaadeldake koos patsiendi teadlike ja teadvustamata sümptomite tähendusi seoes patsiendi eluloo ning perekonna suhetega. Teiseks uuratakse sümptomite mõju ja mõjutusi praegustele inimsuhetele ning kolmadaks nende mõjutuste ilminguid terapeudi suhtes patsendi ravis. ( Hay, Dermott, 2007, 226.) 3. SÖÖMISHÄIRETEST PARANEMISE PROGNOOS Anoreksia puhul täielikult paranenute protsent on madal, nende sümptomid küll aja jooksul parenevad, kuid suurel osal neist jääb püsima kehataju häire, häirunud söömine ja teised
physical systems. Some systems energy can move freely (solar systems) and in some systems energy must pass thru wires, consensers, resistors etc(electric circuit). However energy will always distribute itself in the simplest most symmetrical way possible. According to gestaltspsy. Brain is physical system whose activity could be understood in terms of field theory. eluruu. sub reaalsus. Motivatsioon ja grupidünaamik. Teadvustamata materjali ei saa mõjutada inimese käitumist <> psühhoanalüüs. Vaimuhaigused Pinel Vaimuhaigused on päriselt olemas. Ta eraldas erinevate häiretega patsiendid, edendas tegevusteraapiat, argumenteeris efektiivselt igasuguse karistuse või eksortsismi kasutamise vastu. Lisaks oli Pinel esimene, kes hakkas säilitama täpseid juhtumi anaüüse ja statistikat oma patsientide kohta, Rush patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine
Emotsioonide peitmine ja allasurumine aitab säilitada illusiooni õnnest või lihtsalt tavalisest nn normaalsest elust. Kuid sõltuvus ei ole tuim ja õnnelik seisund. Sügaval sisemuses pesitseb teadmine, et hävitatakse ennast. Ajapikku häbi- ja süütunne süvenevad, mis võib avalduda ka vihana ümbritseva suhtes - iseenda, teiste inimeste ja kogu maailma suhtes. Sõltuvusega kaasneb tihti sügav depressioon. Sügaval sisimas pesitseb teadvustamata hirm selle ees, kuidas võidakse lõpetada; sallimatus enda suhtes, isegi enesevihkamine, mis hävitab tervenemisvõimet. Kuidas inimene saab ennast üldse armastama hakata, kui ta on iga päev sellise meeleheite tunnistajaks? Kui inimene ei suuda armastada iseend, ei suuda ta armastada ka kedagi teist. Sõltuvus on kogu pere haigus. Kõik tegelevad vahelduva eduga teiste pereliikmete muutmisega, surudes alla oma tunded, heites kõrvale oma vajadused, manipuleerides üksteisega. Lisaks
Umbes 60-70% unenägudest on pildilised e visuaalsed; kuulmise, kompimise ja haistmisega seostuvad nad üsna harva. Enamasti on unenäod värvilised. Et unenägude selgus jääb ärkveloleku eredusele alla, siis näeme neid mõnevõrra tuhmimate piltidena (1). Unenägusid on läbi aegade püütud seletada. Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses "Unenägude tõlgendus" (1900). Tema järgi on unenäod kuninglik tee mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde. Freud eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu (1). Joonis 3. Unenägu · Manifestne sisu seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes. Samuti võivad manifestset sisu mõjutada uneaja vahetud kogemused: nt need kellele pritsiti une ajal näole vett, nägid veega seotut koske vms (1). · Latentne sisu tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused
• Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt ning kindlasti ajas. Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. • Sotsiaalne ruum – positsioonide hierarhia. Tähistab sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis. Nt sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal- majanduslikule staatusele.
iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandil osaks saanud ülekohut?
~ 21-eluaastaks · Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon · Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. Johari aken ja sellest järelduv Tun Tunnen Ei t Ei tunne Teis Teised näevad Aas Avalik mina Tea Teadvustamata mina Teised ei n Teised ei näe S Salaane mina Tun Tundmatu mina Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. Mõjutamise viisid · Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. · Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam · Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil
Tema tummus kindlustab küll kasvatuslike põhimõtete mõju, kuid kätkeb endas samal ajal hulgaliselt hilisemat arengut mõjutavaid ohte. Kui adekvaatne reaktsioon lapsele osaks saanud solvangutele, alandustele ja väärkohtlemisele laiemas mõttes puudub, siis ei integreerita neid elamusi isiksusse, vaid tunded jäävad allasurutuks ning lootusetult jääb rahuldamata vajadus neid jäljendada. Enamikule inimestest põhjustab raskeid hingelisi kannatusi just lootusetus kunagi väljendada teadvustamata traumasid koos nende juurde kuuluvate tunnetega. Selliste tunnetega võivad tekkida häired isiksuses, näiteks neuroos, kui selle tegelik põhjus pole mitte tegelik sündmus, vaid selle allasurumise paratamatus. Teadupärast ei alga selline tunnete allasurumine mitte täiskasvanueas, vaid juba lapse esimestest elupäevadest. Järgnevalt tooksin välja mõned katkendid Alice Milleri raamatust, kuidas last vanasti
Tarpeet ovat ostamisen lähtökohta Vajadused on ostmise lähtepunkt Yrityksen voi menestyä ainoastaan tuottamalla tarpeita vastaavia tuotteita eli selvittämällä jatkuvasti, mitä ostajat haluavat Ettevõte võib olla edukas ainult, tekitades vajadustele vastavaid tooteid, st uurides pidevalt, mida ostjad soovivad Tarpeet ovat joko tiedostettuja (nälkä) tai tiedostamattomia Vajadused on kas tunnistades (nälg) või teadvustamata Tiedostamattomia yritykset pyrkivät herättämään mainonnalla Teadvustamatuid ettevõtted püüavad äratada reklaamiga Yksi tapa selvittää tarpeita on Maslowin tarvehievarkia Üks võimalus selgitada vajadusi on Maslow vajadushierarhiaga Jotta yritys voi onnistua markkinointitoimenpiteissään, on sen ensin ymmärrettävä tarpeiden olemassaolo
vahendv kapital • Sümboliline kapital - Sümboliline kapital - lisaväärtus või -omadus, mis lisandub mistahes kapitaliliigile. Esindab preštiiži ja au Koostoime ja konverteerimine: • Kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides ja väljadel • teisenevad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt, ajas! • Kapitale võib teadlikult koguda, eesmärgistatult maksimeerida; osa kapitalidest tulevad teadvustamata sotsiaalses kogemuses Sotsiaalne ruum - sotsiaalse praktika organiseerumine vastavalt ühiskonnad kujunenud positsioonide hierarhiale Sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevus: inimeste erinev paiknemine elamiskohas vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele Sümboliline võim - võim konstrueerida reaalsust, kehtestada tunnetuslikku korda(tunnustamine, mittetunnustamine,huvide realiseerimine) Sümboliline võim - sümboliline kapital?? 4. SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON
kooskõlas selle keskkonnaga, kus nad on kasvanud. *) Teatud keskkonnas võivad meeled üldse kaduda nt pimedas elades. -) Tajumisvõime on seotud organismi keerukusega. *) Paljudel primitiivsetel olenditel nt pole võimet tajuda seda, mis nende sees toimub. -) Taju eeldab tundlikkust vähemalt ühe energia liigi suhtes. *)Nt mehhaaniline energia, mida tajutakse surve või puudutuse läbi. * Helmholtzi tajuteooria ehk teadvustamata otsustuste teooria ta väidab, et tajukujund mis tekib, tekib tänu keeruliste arvutuste, otsustuste tulemusena, kuid seda inimesed ei teadvusta. Sedalaadi asju aitavad teha teatud lihtsustatud oletused maailma kohta. Tema meelest meed pole mitte elujooksul õpitud, vaid on evolutsiooni käigus välja arenenud. -) Nt sama värvi, samas suunas ja kiirusega liikuvad punktid kuuluvad ühele ja samale objektile.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
: kuidas on parim viis elada? Kas moraalsed tõed on universaalsed ja igavesed/ relatiivsed ja muutuvad? Kas nt tapmine on alati lubatud? - Esteetika: uurib kunsti, ilu, ilukogemuse loomust: mis on ilus? Kas ilu hinnatakse tunde või mõistusega? kas ilukogemus on objektiivne või subjektiivne? MIS ON USKUMUS? - Tõekspidamine, on kas tõene või väär, kas teadlik või teadvustamata, kas õigustatud või mitte MIKS USKUMUSED TÄHTSAD - Tegutseme nendest lähtuvalt, tegutsemine on määratletud uskumuse ja soovi kaudu, kujundame uskumusi lähtuvalt olemasolevatest KUIDAS KUJUND. USKUMUSI? - Taju, mälu, tuginemine autoriteedile, arutluskäik (KÕIK need 4tk õigustatud või ratsionaalsed – uskumusele PÕHJENDUSTE toomine - viisid uskumuse kujundamiseks)
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. · Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta so positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivse oreool. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma
vanuses suurem kui kunagi varem) lubatu ja lubamatu piiri järelproovimine (teiste inimestega manipuleerimine) äärmuslike vaadete ja käitumisega eksperimenteerimine sagedane segadus ja hirm (ühel hetkel nõutakse endi täieliku iseseisvuse tunnustamist, samas aga tuntakse tungivat vajadust kaitsta end nii iseenda kui kogu maailma eest) identiteedikriis (väljakutsuv käitumine on alateadlik viis oma teadvustamata sisemiste konfliktide väljendamiseks, samas võib identiteedikriis väljenduda ka apaatiana) avastuste aeg (riskeerimine ja elamustejanu on normaalsed käitumisviisid, ka mõnuainetega eksperimenteerimine on osa nooruki maailmast) (6) Millised on siis sõltuvuse kujunemise põhjused? Need võivad olla nii bioloogilised kui ka psühholoogilised: 1. Bioloogilised põhjused on organismi talitluse iseärasused, mis soodustavad
Keelemängud palumine, nuiamine, küsimine, vastamine, naljatamine, kaevamine jne. Keelemängudega saadakse soovitud infot või mõjutatakse teisi inimesi midagi tegema, kuid samal ajal realiseeritakse nende kaudu ka rohkem või vähem teadvustatud sotsiaalseid eesmärke: viidatakse teatud rühma kuulumisele, domineerimisele või alistumisele, staatusele jne. Tähtsaim normisüsteem on igapäevases elus kasutatav suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhised. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed (nt keelelise normi rikkumise puhul ei saada sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavarade ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara,
(kapitalidel). Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. Sotsiaalne ruum - positsioonide hierarhia Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis; (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: näit. sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele.
Millal siis saab Lenini kommunism maailmas vähemalt võrdseks Hitleri natsismiga? Alguses tsiteeritud Ian Kershaw' hoiak on seni omane paljudele lääne arvajatele, isegi mõnele, kes pigem tsentristliku või parempoolse ilmavaatega. Natslikku reziimi on edukalt paljastatud pea kuuekümne aasta jooksul alates Nürnbergi tribunalist kuni paljude üleilmse levikuga raamatute, linateoste ja muuseumideni. Kommunismi kordasaadetu on aga maailmas enamjaolt käsitlemata ja teadvustamata. Prantsuse ajaloolase Stéphane Courtois' hinnangul ulatub kommunismiohvrite arv aga vähemalt 100 miljonini, sealhulgas Hiinas 65 miljonit ja Nõukogu Liidus 20 miljonit. Kuid need arvud on mitme ajaloolase meelest tagasihoidlikud, üha tugevamalt räägitakse pigem 200 miljonist hukkunust. Samal ajal on Hiina arhiivid siiani suletud. Stalinism Algselt tähendas stalinism 1920. aastatel Jossif Stalin poolt juhitud enamust Üleliidulises
kõigist arvutikasutajatest on Windowsi kasutajaid 90%, on statistiliselt aktsepteeritava inimhulga olemasolul ilmselt seaduspära samasugune (w3schools: OS Platform Statistics). 12 Kokkuvõte Tänapäeval toimuvad muutused kõikides elu valdkondades niivõrd kiiresti, et inimesed võtavad neile osaks langevaid hüvesid iseenesestmõistetavalt. Arvutikasutajad ootavad pidevalt operatsioonisüsteemide vallas suurt edasiminekut, teadvustamata endale, et tehnoloogia on teinud tänasesse staadiumisse jõudmiseks läbi tohutu arenguhüppe. Oleme jõudnud ringiga tagasi sissejuhatuseni. Kuidas iseloomustada operatsioonisüsteemide arengut? Äsjase ülevaate põhjal tõdemusega: kõike muud kui sujuv. Seda enam tuleb tunnustada tööd, mida on tehtud eelnevatel lehekülgedel kirjeldatud nelja aastakümne jooksul. Operatsioonisüsteemide maastik on muutumas. Mingi periood peab täitma tuleviku
Samas oli see dekonstruktsioon Derrida erinevuse ehk differance'i käsituse tugeva mõju all. Feministlikus diskursuses on naiskirjutuseks hakatud nimetama tavaliselt sellist uurimuse ja kirjutuse viisi, kus keskendutakse naise seksuaalsusele ja tema kirjutusviisile ning nende vahelisele analoogiale. Lähtutakse ideest, et naiste ihad, kui need esinevad kirjutistes, võivad luua vastukeele, mille abil kukutatakse olemasolev keel. Need ihad on suurelt osalt teadvustamata siinkohal selgub prantsuse feminismi psühhoanalüütiline rõhuasetus. Naiskirjutuse manifestiks peetakse Cixous´ esseed La Rire de la Méduse (ingl. The Laugh of Medusa). Cixous on öelnud, et naiselikku kirjutamist on võimatu defineerida ja võimatuks see jääbki, sest seda ei saa teoretiseerida, lõpetada ega kodeerida - mis ei tähenda, et seda ei ole olemas (Cixous : ). Oma esseedes püüab Cixous naiseliku kirjutamisviisi
tähendusest aru. verbaalne IQ ja arusaamine (+.60) 3. kogemuslik intelligentsus (experiential intelligence) " .. ability to learn from experience" uudne situatsioon, tuttav situatsioon · tegutsemine uudse ülesandega ja uudses olukorras uudne ülesanne: arusaamise mõttes, lahendamise mõttes · tegutsemine tuttava ülesandega ja tuttavas olukorras automatiseeritud operatsioonid: lokaalne, paralleelne, teadvustamata ülesanne, situatsioon, resurss, tähelepanu, struktuur, oskus automatiseerida infotöötlust insight'i ülesanded ja IQ +.60 "..that behavior is intelligent when it involves either or both of two sets of skills: adaptation to novelty and automatization of performance". Howard Gardner (1943- ) Gardner, H. (1983). Frames of mind: The theory of multiple intelligences. New York: Basic Books. Lingvistiline intelligentsus (Linguistic)
senistest kogemustest, luua uusi teadmisi kogu organisatsiooni arendamiseks. Õppimist mõistetakse kui kogemuste refleksiooni, analüüsi ja tõlgendamist, mille tulemusena on muutunud käitumine, mõtlemine, hoiakud ja väärtused. Seega ei ole õppimine pelgalt teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine traditsioonilises koolituses ja teistes formaalsetes õppimissituatsioonides, vaid igapäevatöös aset leidev loomulik protsess, mis sageli on teadvustamata ja intuitiivne. Chris Argyrise (1990) arvates takistab organisatsiooni kujunemist õppivaks organisatsiooniks inimeste oskamatus õppida. Paljud organisatsioonid ei tea, et selline probleem eksisteerib, sest õppimist nähakse traditsiooniliselt kui teadmiste ja oskuste omandamist. Siit tulenebki õppiva organisatsiooni ülesanne teadvustada ja väärtustada erinevaid õppimisvõimalusi, et õppida saaksid nii indiviidid,
Endale teada ja teistele teada Teistele teada, endale mitte Varjatud ala Tundmatu ala Endale teada, teiste eest peidetud Tundmatu endale ja teistele Avatud ala ·Kõigile tuttav ·Kõik tunnevad mängureegleid Varjatud ala ·Indiviid ei soovi seda avaldada ·Probleemide puhul "Mis sul nüüd viga on, mis sul hakkas?" Pime ala ·Grupiliikmele teadvustamata, teistele ilmne ·Probleemide puhul "Miks mind valesti mõisteti?" ·Enesehinnangut segavad isiksuseomadused Tundmatu ala ·Sageli ootamatud arengukäigud, äärmuslikes olukordades Mõjutamine grupis Aspektid - Emotsionaalne - Ratsionaalne Viisid - Veenmine - Sisendamine - Sundmine Grupi atmosäär seoses mõjutamisega - Toetav - Kaitsma ajendav Kaitsma ajendav Toetav
kaudu välja. Väljahingamise ajal kujutle, kuidas kogu su kehal lõõgastub, käed ja jalad muutuvad lõdvaks nagu kaltsunukul. Naudi väljahingamise lõdvestavat toimet ning kujutle, et koos eemalduva õhuga lahkuvad su kehast nii pinged kui probleemid, ärevus, mure, viha, pahameel ja tüdimus.1 3.3 Aroomid stressi vastu Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata. Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne keel - selline, mis omab positiivset mõju psüühikale. Inimese võime lõhnu eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi kogetud lõhnaaisting võib meenuda aastaidki hiljem sama lõhna tundes. Seda arvatavasti seetõttu, et lõhnad kipuvad olema seotud teatud sündmuste ja inimestega, kes koos tuttava lõhnaga meenuvad.
sisaldab peale selle, mis on võrkkestal vahetult olemas, ka seda, mida näeb eelnenud kogemuse põhjal. 7. Oreool (halation) - võib olla positiivne või negatiivne ja kõik teised omadused seotakse sellega (hea lapse oreool, tippsportlase, kuulsuse oreool) 8. Projektsioon (projection) - on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omastamine. Tüüpilistel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. 9. Lihtsustamine (simplification) - tingib keerulise, komplitseeritud ja ainuomase lihtsustamist ja hõlmavaks muutmist. 10. Tajukujundi tasakaalustamine (Balancing the perceived shape) - eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute reduseerimist kõrval vastuolude silumist. 11
Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Sissejuhatus juhtimisse Tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia arengu tõttu on töö muutunud väga keeruliseks ja spetsiifiliseks. Juhtidel on üha raskem kõigi alluvate tööd detailselt tundma õppida. Lahendus on leitud selles, et juhtidele õpetatakse, kuidas inimestega ümber käia. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Honeywelli uuringute käigus küsitleti 3600 juhilt, kuidas nad juhiks said. Küsitletud juhtide arvates omandasid nad: 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Nagu näha osutusid kõige vajalikumak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
