c. Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk. 3. Pika-ajaline mälu -õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. ( 2.) Mälu liigid: Protseduuriline mälu Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. Ilma endale teadvustamata kogume terve elu mällu teavet selle kohta, ,,kuidas midagi teha": sambat tantsida, jalgrattasadulat õigeks keerata, kingi viksida jne. Nagu nimetusest selgub, on protseduurilise mälu käivitamiseks tarvis sellekohase toimingu ehk protseduuri läbitegemist. Loendamatu hulk elutähtsaid asju jääb meile meelde otsekui iseenesest, kui me oleme teatud toiminguid sooritanud piisav arv kordi. ( 1.) Ikooniline ja ehhooniline mälu
· teadmatus. * Arvatakse, et muudatusi on lihtsam läbi viia lühemat aega tegutsenud ettevõtetes, kui vanades tugevate traditsioonidega ettevõtetes * Muudatused ei saa toimuda, kui inimesed, kes neid ellu peavad viima muudatusi ei toeta. * Inimesi liikumapanevaks jõuks on nende vajadused. Vajadustega seondub nii rahulolu kui ka rahulolematus. Vajaduste rahuldamise nimel ollakse valmis muutma oma käitumist või õppima midagi uut. Vajadust seob tegevusega hoiak. Hoiakuks loetakse inimese teadvustamata valmisolekut vajadust rahuldada.( Alas 2002). * Töötajate hoiakuid muudatuste suhtes mõjutavad ühelt poolt grupis omaksvõetud normid ja uskumused, kuid vähem tähtsad ei ole ka organisatsioonisisesed suhted ning ettevõtte juhtkonna usaldamine või umbusaldamine. * Tähtsal kohal hoiakute kujundajana on muudatuste kohta jagatav informatsioon. * Organisatsiooniliste muudatuste läbiviimise käigus on töötajate otsustamisse kaasamine, hea koostöö probleemide diagnoosimisel,
kõnelemata taustateadmistest (igaühe "personaalsest entsüklopeediast"), aga samuti sellest, mida märgatakse ümbruses, st kuidas sõnumile kujuneb (osaliselt) kontekst (seega rohkem kui kultuuriline kood). Relevantne on informatsioon, mis tekitab maksimaalse kognitiivse muutuse täiendab olemasolevaid arusaamu, lükkab neid ümber või tugevdab neid oluliselt minimaalse kuulajapoolse jõupingutusega. Kultuuridevahelises suhtluses jäävad arusaamatused eriti tihti teadvustamata ja seega ka lahendamata. Inimene lahkub maalt ja imestab, miks suhted ei jätku. Juri Lotmani näide "Hamleti" erinevatest tõlgendustest: - 18. saj. Shakespeare oli barbar - 19. saj. romantikutele geenius, kes annab edasi siiraid tundeid, murrab konventsioone - 20. saj. renessansi universaalvaim, kasutab ka kõiki tollaseid teadussaavutusi. ("Autor loob teksti, kuid tekst loob ka autorit").
mitte pole eesmärk indiviidi vajaduste rahuldamine ja säilitamine. Ta on Durkheimi lähenemise pooldaja, nt inimesed on sekundaarsed grupi suhtes. Psühhoanalüüs – Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Nende analüüsid hakkasid tugevalt mõjutama etnoloogia ja antropoloogia arengut. Nende panus oli indiviidide uurimisele ja antropoloogias oli nende mõju just läbi psühhoanalüüsi. Freudi väljapakutud uuendus e innovatsioon oli see, et on olemas teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koondunud kõik indiviidi teadvustamata ihad mis mõjutavad meie käitumist nii, et me ise ei teagi. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada kogu ühiskonda ja kultuur on psüühilised determineeritud e ettemääratud. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest ja leiab et lisaks individuaalsele alateadvusele on meil ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame me seletada miks mingid grupid või rahvad on millegipoolest sarnased, näiteks neil on ühine pikk ajalugu ja
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
kavatsustest ja olukorra tõlgendamisest, hästihüpnotiseeritavad tahavad jätta mulje kontrolli kaotanud inimesest Hüpnoos alandab vastuolude tajumise võimet (Nt Stroopi test) Raz hüpnoos toimib kergesti mõjutatavate inimestega, kel kaob võime kriitiliselt tajuda Freudi posthüpnootiline amneesia vihmavarju avamine pärast hüpnoosi näide UNI Kleitmann 1938 unelabor, uneuurimise isa Aserinsky REM une avastaja Unenägude seletused: Freud unenäod kaitsevad und, kuna enamus teadvustamata tunge on ebamoraalsed ja ei laseks magada Ludwig Strümpell me ei oska unenägusid ajaliselt paigutada, küsimus, miks me nii palju mäletame Õppimise teooria Jouvet unes mängitakse läbi geneetiliselt sisestatud käitumismustreid, uued mälujäljed kinnistuvad Crick unustamise teooria ebavajalik kustutatakse, saab hakkama väiksema ajuga Sipelgasiilil ja delfiinil suhteliselt suurim aju, puudub REM uni
Sensibilitatsioon - Sensibilitatsioon on tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel Kontrastinähud: · Simultaankontrast tekib üheaegsel ärritajate mõjumisel · Suktsessiivkontrast tekib järjestikusel ärritajate mõjumisel · Järelkujund järejestikuste mõjutajate tõttu tekkiv visuaalne järelpilt · Aistingu latents on aistingu periood, mil aistingu eeldused on olemas kuid teadvustamata · Daltonism seaduspärasus/häire kus osadel inimestel värvusnägemine on nõrk ja nad eristavad värvusi halvasti · Kanapimedus pimedas nägemine häiritud Aistingute seaduspärasuste rakendamine praktilises tegevuses: 1. Inimese värvitundlikus sõltub valgusest 2. Organismi seisund, vanus, sugu mõjutavad meeleorganite tundlikust 3. Väikese OBJ liikumiskiirust hinnatakse suuremaks, kui suure OBJ liikumiskiirust 4
teaduspõhisust ja assotsatsiooni. Oli selle suhet. ’’Struktuurne progressiivne. Arvab, et käsitleda ainult metodoloogiat. president. Toetub isiksuseteooria- rohkem areng toimub läbi sotsiaalses evolutsioonilisele teadvustamata, kui staadiumite, Areng on kontekstis. Räägib lähenemisele. teadvustatud, ID, EGO, võrdselt mõjutatud esimesena Ontogeneesi-fülogeneesi SUPEREGO. bioloogilistest ja alaväärsustundest,
kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enese selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud - teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas. See aga ei tähenda veel, et nooremaealiste elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustamata. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetapu kaudu. Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid. 1
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. Antipedagoogika ...............................................................................4 2. Ivan Illich.......................................................................................5 3. Ivan Illich ,,Koolideta ühiskond".............................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID SISSEJUHATUS Antipedagoogikat ja nn musta kasvatust propageerisid Kesk-Euroopas A. Miller, E. Braunmühl, H. Kuppfer, I. Illich jt. Antipedagoogika kahtles koolikohustuse õiguses ja vajalikkuses. Küsitavaks tehti kasvatajate mõju lapsele ning selle õigsus. Antipedagoogika suur ihalus oli võimalus elada praeguses hetkes, mida ei tohi loovutada tulevikule. Kah...
Organisatsiooni kollektiivseid teadmisi on neli tüüpi: · teadvustatud teadmised, mis on töötajate avatud teadmiste summa; · automaatsed teadmised, mis on töötajate kaudselt avatud teadmiste summa; · objektiivsed teadmised, mis on gruppide avatud teadmised; · kollektiivsed teadmised, mis on gruppide kaudselt avatud teadmised. (Ibid) Kuigi varjatud teadmised on nii töötajatele kui ka organisatsioonile väga olulised, on nad sageli teadvustamata, mistõttu ei saa neid ka sageli organisatsiooni tegevuses rakendada. Neid on võimalik sihipäraselt kasutada üksnes siis kui need muudetakse nähtavateks, sõnastatuks ja arutluste objektiks. Seetõttu on tänapäeval probleemiks see, kuidas saaks töötajatelt kätte nende varjatud teadmised. (Ibid) 2. TEADMISJUHTIMISE LÜHIAJALUGU Kõikehõlmav teoreetiline lähenemine teadmisjuhtimisele on üles kerkinud alles hiljuti. Põhjus
Konfliktid ja nende lahendamine Koostaja: ........ Juhendaja: ............ C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium 1 Sisukord: Sissejuhatus ..........................................3 Mis on konflikt? ....................................4 Maailmakonfliktid .................................5 Konfliktid sõprade vahel.........................6 Konfliktide tüübid ja põhjused................7 Konfliktide lahendamine..........................8 Kokkuvõte................................................9 Sissejuhatus 2 Antud referaadis käsitlen teemat ,, Konfliktid ja nende lahendamine ". Teema sai valitud seetõttu, et kuna ise olen suhteliselt vähe konflikte kogenud, siis see tundus huvitav teema ning eesmärgiks on ennast rohkem harida ning t...
sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enese selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud - teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas. See aga ei tähenda veel, et nooremaealiste elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustamata. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetapu kaudu. Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1
Motivatsioon ja motiveerimine Olulised komponendid õppimisel: ·Mõtlemisoskus ·Teadmised ·Õpioskused ·Metakognitiivsed oskused ·Motivatsioon Aktiivsus passiivsus Teadlik teadvustamata Üks mitu Robert J. Sternberg: motivatsioon neist kõige asendamatum, ilma selleta õppimist ei toimu. Motivatsioon õppimises seostuvad mõisted · Huvi, uudishimu · Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises · Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine · Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta,
GÜMNAASIUM KERSTI MERILAASI ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Koostja: 2007 SISUKORD Lisa 2 13 SISSEJUHATUS Igal ajastul on olnud Eestis palju silmapaistvaid kirjanikke ja luuletajaid. Mõned neist on vähem silmapaistvamad, teiste teosed on jälle väga tuntud. Kersti Merilaas on oma aja üks armastatumaid luuletajaid, näite- ja lastekirjanikke. 2 Ta on kirjutanud päris palju teoseid terve oma elu, kirjutamist alustas juba päris noorelt. Järgnevas tahaksingi anda pisut põhjalikumat ülevaadet Kersti Merilaasi elust ja tema loomingutest. I KERSTI MERILAASI ELU 1.1. Kersti Merilaasi lapsepõlv Kersti Merilaas (sünd. Eugeenia Mooberg 24.11.19138.03.1986...
alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase stiihilise õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine
Kõik me näeme vikerkaart ühtmoodi, kuid vastavalt meeleolule eelistame selles igaüks oma värve, sest teatud toonid ja meie loomus sobivad rohkem kokku. Värvid riietuses, värvid kodus, kontoris ja kõikjal mujal - see on olulisem kui aimame. Kunstnik Kandinsky on öelnud, et värvid ongi üks vahend, kuidas inimese hinge mõjutada. Küllap on värvid meie elus niivõrd loomulikud ja harjumuspärased, et valdavalt laseme ennast neil mõjutada enesele teadvustamata. Vähesed panevad tähele, mis mõju peitub ühes või teises toonis. Värvid on tegelikult inimesele igas olukorras toeks nendega saab mängida. Igaüks võib panna värvid enda jaoks tööle, ehkki värviteraapia iseenesest on Eestis veel küllaltki tundmatu valdkond. Kuid otsides ja valides värve enda ümber see on ka üks võimalik igapäevase töö juurde kuuluva värviteraapia vorme. Samamoodi, nagu mõned värvid on rohkem meeldivad, võivad olla värvidega seotud ka teatud
aparaate. Need registreerivad nähtava maailma, aga ei saa registreerida asjade ,,seespoolsust" ega niisuguseid jõudusid, nagu elu, teadvus ja enseteadvus. Kes võiks näha, puudutada, kuulda, maitsta või haista elu kui niisugust? Tal ei ole kuju ega värvi, spetsiifilist heli ega kudet, maitset ega lõhna. Ja siiski, kuna me oleme võimelised ära tundma elu, peab meil olema mingi organ, mis on ,,seespoolsem", st. ,,kõrgem" kui meeled. See organ on elu meie sees, elava keha teadvustamata vegetatiivsed protsessid ja tundmused, mis on keskendunud peamiselt päikesepõimikus. Analoogiliselt me tunne teadvuse ära omaenda teadvuse abil, mis on keskendunud meie peas; ja me tunneme ära eneseteadvuse oma eneseteadvusega, mis asetseb südame regioonis, inimese sisimas. Vastus küsimusele ,,Mis on inimese vahendid, mille abil ta saab teada maailmast väljaspool ennast?" on seepärast vältimatult järgmine:
3. Mina identiteet- selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks välja kujunenud olema u.21.eluaastaks. Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon, enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev inf.-otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised näevad Avalik mina Teadvustamata mina Teised ei näe Salajane mina Tundmatu mina Järeldub, et mida rohkem ennast avame, seda rohkem saadakse meist aru. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid 1. Nakatamine- emotsioonide ülekanne nakatamise teel. Võimendub inimmassis. 2. Sisendamine- eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Informatsiooni mittekriitiline vastuvõtt. Reklaam. 3
enesearendamist ja enesekasvatust, suurendada tema iseseisvust ohututel võimalustel. 3 Waldorf- ehk steinerpedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika seisukohast on inimene hingelisele ja kehalisele lisaks ka vaimne olend. Inimese vaimne tuum on igaühe ainulaadsuse aluseks, mis tõestab seda, et see, kes me oleme ei ole vaid pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna tegurite tulemus. Inimeste teadvustamata põhieesmärgiks on oma vaimse potensiaali kasutamine, teostamine ja enese arendamine. 1.1 Mis on waldorfpedagoogika? Steiner koolides on õppetöö ühine nii poistele kui tüdrukutele. Alates esimesest klassist hakatakse õppima kahte võõrkeelt, loobutakse istumajätmisest, tunnistused on põhjalikult tekstipõhised, hindeid ei panda. Kogu selline seisukoht õppimises on olnud enesestmõistetav alates esimesest waldorfkooli loomisest ( 1919 a.) peale
keemilised protsessid. Suund: inimest vaadeldakse nende bioloogiliste funtsioonide seisukohast (sarnaselt loomadele). Uuritakse: aju ehitus ja talitus, aju erinevate piirkondade roll psühhikas ja käitumises, keemiliste protsesside mõju psühhikale. Suur roll pärilikkuse uurimisel (temperament, vaimsed võimed, suhtlemisvalmidus, teatud isiksuseomadused) PSÜHHODÜNAAMILINE/ - ANALÜÜTILINE KOOLKOND Rajaja: Freud Põhiideed: käitumine on tingitud teadvustamata seesmite psüühiliste jõudude (alateadlikud soovid, mälestused) poolt, mille üle on inimesel minimaalne kontroll. Freudi teooria järgi on need soovid tihti seksuaalse iseloomuga. Lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja käitumisele täiskasvanu eas. Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku. Isiksuse struktuur Freudi käsitluses:
raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. Taju avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid 9 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru
ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes ,,mängivad kaasa" nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Aistingu latents e viivis. Aisting on ajaline protsess, ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ja tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Eeldused on sel ajal reaalselt olemas, kuid teadvustamata. See on aistingu latentne periood. Erinevate aistinguliikide puhul on see erinev. Adaptsioon analüsaatori tundlikkuse muutumises on eriline koht adaptsioonile. meeleorgani tundlikkuse muutumine pikema aegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (silmade kohanemine pimedusega jms) Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon; kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel.
kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. 39 Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad näiteks vaevumärgatavas naeratuses, kulmukortsutuses, käeliigutuses jms. Kujutluseliigid: Aktiivne on sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/üleandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid) Perseveratsioon Passiivse kujutluse alaliik. Nn püsivus kujutluses. (Peale
3) Püüe kaugeneda teistest 4) Omaenda abituse tunnistamine Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev 3) Liikumine teiste vastu agressiivne Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. Pilet 10. E. Erikson. Neofreudist, kelle põhimõisted on identiteet ja selle kriis. Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata
muusikat (helisid), värve, lõhnu, puutetunnet, maitset ... Nastja Mulej, BMA Nr10 2004 · Enamus brände taotleb LUGUPIDAMIST. Inimhinge puudutab pigem ARMASTUS · Tähelepanu on valiv taju. · Tähelepanuta ei ole selget teadlikku taju, see tagab tajumehhanismide sobva aktiveerumise ja õige töö. · Mõne moodsa teooria järgi ei olegi ilma tähelepanuta võimalk objekte teadvustamata seostada. TÄHELEPANU JA MÄLU Inimene eelistab tuntud tundmatule!!! Töömälus sisalduva materjali hulk määratleb tähelepanu mahu ja selle keskmes oleva materjali hulga. Mälumehhanismides säilitatakse infot selle kohta, mis on oluline, mida on valida. Kõige kergemini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes. Kuidas suunata inimest tähele panema teatuid asju? Ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegevuse õige ja teadlik suunamine, tegevuste
varem. Linnamüüri hakati nimetama Kanne müüriks. See oli 6.5 m kõrge ja 2.3 m paks. Kaitsekäik asus müüri siseküljel ja toetus võlvitud kaartele. 5 15. sajandi esimesel poolel rekonstrueeriti müüri - müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Sellest võimsast kaitsesüsteemist on tänapäeval avalikkuses maapealse linnamüürina teadvustunud üle poole, täpsemalt 1,85 km müürifronti ja 26 kaitsetorni. Palju maapealseid müüri-osasid on teadvustamata - majade seinadena, kruntidevaheliste müüridena jms. Tänu Tallinna maapinna kiirele tõusule (peamiselt täitmise tõttu) on maapinnas säilinud kõikide tornide alumised osad ja kogu linnamüüri alumine osa. 3 ringmüür - linnuse, kindlustatud linna v. küla ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega. Tihti on linnustel sisemine ja väline ringmüür ja nende vahel ümbriskäik või väljak 4
uurimisele ja hindamisele, sest see võib olla ainus objektiivse käitumise tagamaa enamvähem aktsepteeritav meetod. Juriidiline pähkel on tõlgendamine Juristile abiks prühholoogiatundmine: mida mingi objektiivne tegu/tegevus subjektiivselt tähendab, millest tuleneb, kuidas isik seda ise tunnetab kuivõrd usaldusväärsed on isiku kirjeldused oma subjektiivsest psüühikast(siirus, eneseanalüüsi võime,, alateaduvuse teadvustamata mõjud, konflikt arvamuse ja tegelikkuse vahel) juristi enda eneseanalüüsi ja tunnetuse probleemid; enesehinnang, objektiivsusvõime, enesekontroll. NB! subjektiivsel tunnetusel põhinev arvamus ei võrdu faktikindla teadmisega, võivad kattuda või mitte Psühholoogia olulisus õigusaladel: Juristi töö - inimestega ja inimeste heaks, vabadus, vastutus, teovõime, õiglus, otsustamine, isiku tuvastamine, mälupõhiste väidete usaldusväärsuse hindamine
Kaugete aegade tagant on meieni jõudnud traditsioonide jäänukid esivanematelt, kes tunnistasid looduslähedast maausku. Lisaks on lähiminevikus kirjanduse ning avardunud reisivõimaluste kaudu hakanud meid üha enam mõjutama ka kaugemad religioonid, näiteks budism. Religioonide mõjud ei pruugi sealjuures ilmneda üldsegi teadlikult. Inimene võib kuulda, näha, lugeda või kogeda vaid üht osa religioonist ning võtta tolle omaks, endale otseselt teadvustamata, et tegemist on mõne religiooni ilminguga. Nii võib end ateistiks nimetav inimene uskuda reinkarnatsiooni ja/või saatuse ettemääratusse, kõige elava (sealhulgas taimede) hingestatusse vms. Seejuures ei pruugi ta ise üldse arvata, et usub ühte osa konkreetsest religioonist, vaid peab usutavat väidet kindlaks faktiks. Taolised uskumused kujutavad endast vääramatuid veendumusi, mis on nii kindlad, nii iseenesestmõistetavad, et ainuüksi
suurem kui kunagi varem) lubatu ja lubamatu piiri järelproovimine (teiste inimestega manipuleerimine) äärmuslike vaadete ja käitumisega eksperimenteerimine sagedane segadus ja hirm (ühel hetkel nõutakse endi täieliku iseseisvuse tunnustamist, samas aga tuntakse tungivat vajadust kaitsta end nii iseenda kui kogu maailma eest) identiteedikriis (väljakutsuv käitumine on alateadlik viis oma teadvustamata sisemiste konfliktide väljendamiseks, samas võib identiteedikriis väljenduda ka apaatiana) avastuste aeg (riskeerimine ja elamustejanu on normaalsed käitumisviisid, ka mõnuainetega eksperimenteerimine on osa nooruki maailmast). Alkoholi mõju lapse organismile Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng
(Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus. Leh. 113) Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 3. Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne)
Elatusallikatest ajutiselt või püsivalt ilmajäänute (nn vallasantide) toetamine oli pikaajaline traditsioon. Iga kogukond pidi suutma oma vaesed ise ülal pidada. Ilma elatiseta vallasandid käisid külakorda perest peresse, saades peavarju ja toitu ning korvates seda jõukohase tööpanusega. Nende üheks ülesandeks oli ka suulise pärimuse edasiandmine. (Jansen 2007:310, Sirk 2008:32). Kogu külarahva ja taluperede elu tavapäraseks ja ilmselt seetõttu ka terviklikult teadvustamata osaks oli kogukondlike sünni-, nimepaneku-, täiskasvanuks saamise, õitsilkäimise, proovi- ja vaba-abielude, vallaslaste, pulmade, meheks või naiseks olemise, laste kasvatamise, vanaduse, teadmiste ja asjade pärandamise, surmaks valmistumise jm tavade ja kommete edasiandmine ehk maarahvakultuuri säilitamine. (Kasemets 1999).Sellesse hakkasid aga 18. ja 19. sajandil üha tugevamini siginema ka välismaailma kombed ja tavad (linnastumine, mõisarahva elulaadi
15. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 16. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 17. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium)
Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 14. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 15. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 16. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium)
Seepeale tõmbub vanake tagasi oma üksindusse. Kui ma ei teaks autorit, oleksin ma arvanud,et see on kirjutatud naisterahva poolt, kuna alguses on mitmeid õrnust tekitavaid sõnu kirjeldamaks vana naist ja last. See poeem on kirjutatud ainuses, autor ise on jutustaja ja samas ka vaatleja: ta jutustab meile selle loo läbi oma tegelaste. See poeem (ja terve raamat) on kõigile, Baudelaire pöördub kõigi nende poole (kaasaarvatud enda poole, kuna ilma imestamata ja endale teadvustamata sellest mis ta enda ümber näeb, ei oleks ta seda kirjutanud), kes tahavad kuulata, kuid enim mõju avaldab ta inimestele kes on õrnahingelised. Nagu ka pealkiri ütleb on see ,,poeem proosas", seega riimi ja värsimõõtu ,,Vanaeidekese meeleheites" ei ole, kuid on kindel struktuur: poeem on jagatud neljaks konkreetseks osaks, nagu neljaks stroofiks, millest igaüks on lõpetatud ja iseseisev osa, ja kokku teevad ühe idee. 1
Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatu tundmuste olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja seepärast teadlikult mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest. Võgotski järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis (Saar 1997:20). Võgotski arvab, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumate soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust ( näiteks
(Jacopo Peri „Dafne“ 1597) Renessansi draama: draama taasavastamine 15.-16.sajand, püsivate teatrite ehitamine, eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca,Plautus), luuleteoreetilised käsitlusd (Aristotelese, Horatiuse „Luuulekunstist“) vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles, varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism(18.saj lõpp-19.saj): uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikkus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, zanripiiride segunemine, mineviku ja müütide poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu,vabadusliikumine,rahvuskultuurid,paganluse idealiseerimine, kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4.Antiikkultuuri kajastamise viisid ja võimalikud funktsioonid filmis.Näited. Troy, Helen of Troy, 300, Meet the Spartans, Ulixes, Percy Jackson jt. Mõõga ja sandaali filmid, sisutud, olid moes 60datel, arvatakse, et kui filmis on hõlst ümber
iseloomuomaduste poolest. Kaudseid sõltuvusi test ei arvestanud. 2.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüsi loojaks ja selle koolkonna asutajaks peetakse Freudi. Tuntud esindajad on veel Adler ja Jung. See kõige enam mõjutanud koolkond. See alustas algselt haigete inimeste raviga, nüüd ravitakse sellega terveid inimesi. See on hüpoteeside kogum : psüühilise determinismi printsiip kõik põhineb eelnevatel kogemustel; teadvustamata protsesside olemasolu alateadvus, inimesed proovivad asju mõistuslikult seletada. Põhimeetod on vabade seoste tekkimine, selle eesmärgiks on alateadvuse vabastamine. Raviv mõju on elementide eelteadvusesse tagasitoomisel. 3.Freudi tähtsaimad teosed ,,Unenägude tõlgendamine" tõrjutud soovide varjatud täideminek. Tekkepõhjusteks on välised ärritajad, sisesed ärritusseisundid, meelelundite kõrgendatud ärritusseisund,
eksperiment lapse ja rotiga. - Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. - PSühhodünaamika – Sigmund Freud ja tema järglased oletasid, et käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul. - Kognitiivne psühholoogia – keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ( salvestavad melte infot, töötlevad jne.) ja mõistavad maailma. - Psühhobioloogia – e. käitumuslik neuroteadus. Käitumist seletatakse kui
Teooria ei võimalda kultuure võrrelda ja välja selgitada kultuurierinevusi. Lingvistiline relatiivsus · Boas-Sapir-Whorfi hüpotees: mingi rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keelest. Tajuda saab asju, mille kohta on keeleline aparatuur (mõisted jne) olemas. Psühhoanalüüs · Sigmund Freud: mõjutus indiviidikesksusele. indiviidikesksusele Osaliselt ei ole inimesed oma käitumisest teadlikud, suurem osa käitumisest on teadvustamata. Seega ei saa me kultuuri täielikult mõista, lähtudes vaid inimeste seletustest, kuna inimesed paljusid kultuurielemente ei teadvusta. · Carl Gustav Jung: kollektiivse alateadvuse idee. idee Eksisteerib nn rahvuslik iseloom, psühholoogiline ühtsus mingis etnilises grupis. Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria Benedict, Mead. 4 · Ruth Benedict - arendab Boaselt saadud ideed välja
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis ...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond AP2 KÕ PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS Referaat Juhendaja: Katrin Saluvee mag. Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS.................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD......................................................................................................................
Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja sellepärast teadliklt mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest (Saar 1997: 20). Võgotski väidab, et ajaloolis-kultuuriline taust hakkab last mõjutama alates sünnihetkest, tema esimesel sotsiaalsel kontaktil ümbritsevate inimestega ja on tihedalt seotud lapse sotsiaalse arenguga. Kultuurilis-sotsiaalsete funktsioonide, sealhulgas ka tähelepanu areng seisneb selles, et inimesel tekivad elu ja tegevuse käigus erinevad stiimulid ja märgid. Nende
Inimese töö aktiivsuse allikaks on vajadused. Viimased võivad olla rahuldatud või rahuldamata. Rahuldamata vajadus muutub olu-korras, kus teda on võimalik rahuldada, tegutsemise motiiviks. Motiiv ei ole tegemise põhjus, vaid see konkreetne mõjur, mis ajendab inimest oma vajadust rahuldama. Tavaliselt ei kujunda inimese tegevust mitte üks, vaid mitu motiivi. Motiivid võivad olla teadvustatud, kuid sageli on nad teadvustamata. Inimene ei tea isegi, miks ta niimoodi toimib. Kui mingi vajadus on rahuldatud, siis see vajadus inimese tegevust enam ei motiveeri. Ja inimese tegevuse motiivide aluseks muutuvad mingid teised vajadused. 3 1. Protsess 1.1. Motivatsioon Motivatsioon on kogum toimivaid motiive (motiiv on aktiivsusele ergutav impulss, mis on seotud teatud vajaduse rahuldamisega), mis ajendab inimest tegutsema või teatud
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Aigar Romanovski EV-1-E-S-tal SISETURUNDUSE TÄHTSUS JA ROLL ETTEVÕTTES Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeva turul on tekkinud olukord, kus kaupu toodetakse märgatavalt rohkem, kui tarbijad suudavad osta. Seda osaliselt tänu viimasel ajal kogu maailma raputavale finants- ja majanduskriisile. Tekkinud on hüperkonkurents, kus kõik ettevõtted püüava meeleheitlikult kliente enda poole meelitada, korraldades sellek igasuguseid sooduskampaaniaid ja hinnasõdu. Et aga sellised strateegiad toovad paraku endaga kaasa vähenevad kasumid ja tihtipeale ka pankrotistunud ettevõtteid, siis siin kohal on tuleb meile appi turundusteooria, mis õpetab kuidas konkureerida peale hinna, ka teiste vahenditega. ,,Turundus on ärifunktsioon, mis sõelub välja täitmata soovid ja vajadused, piiritleb ja mõõda...
16. saj. P üsivate teatrite ehitamine Eelk õige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Ka luuleteoreetilised k äsitlused (Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist") V ähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine · Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu · Vabadusliikumine · Rahvuskultuurid 2 · Paganluse idealiseerimine · Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4
illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine · Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu · Vabadusliikumine · Rahvuskultuurid · Paganluse idealiseerimine 1 Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid.
selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa.
3) Püüe kaugeneda teistest 4) Omaenda abituse tunnistamine Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev 3) Liikumine teiste vastu agressiivne Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. Pilet 10. E. Erikson. Neofreudist, kelle põhimõisted on identiteet ja selle kriis. Tema isiksuse arengu staadiumid jagunevad kaheksaks ning need põhinevad tema vaatlustel mitte katsetel. Isiksus areneb sünnist surmani, iga etapi keskmes on kriis, mida ületatakse või ei ületata
lähevad välja väljapressimise peale. Nad ähvardavad partnerit. Kõige äärmuslikum ähvardus on see, et ma ei taha enam elada, kui sa mind ei armasta. Depressiivsete inimeste seas on kõige rohkem suitsiidsusele kalduvaid inimesi. Neil on raske ette kujutada seda, et partneril ei ole samasugust lähedusvajadust nagu neil endil on. Tihtipeale käituvad nad partnersuhtes kui laps abitu ja naiivsena, kellele on raske haiget teha, raske maha jätta. Tihtipeale võib ka abielus selline teadvustamata isa lapse või ema lapse suhte eksisteerida. Tihtipeale selline võimuiha, kaotushirm on depressiivsel inimesel peidetud ülihoolitsuse maski taha. Nad võivad selle hoolitsusega pratneri justkui nagu lämmatada. Depressiivsel inimesel on kalduvus üritada oma partneris süütundeid tekitada. "Kui sa mind ei armasta, ma ei tahagi enam elada" on nagu oma elu eest vastutuse teisele inimesele andmine. Vahel võibki juhtuda nii, et kui partner on selline