Eluslooduse organiseeritus, teaduslik uurimismeetod. Organismide keemiline koostis - anorgaanika. 1. Mis on biomolekulid? (nimetused ja kus on tekkinud) Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida. 2. Milles avaldub elusorganismide ehituse organiseerituse keerukus? Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitme astmeline organiseeritus. See väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regula...
Teaduslikud arengud kloonimise tehnoloogias Looduslikud kloonid Kloonimise tehnoloogia analüüs ei saa mööda vaadata faktist, et ka inimeste puhul saab rääkida loomulikest kloonidest ühemunaraku kaksikud, kelle sündimistõenäosus on keskmiselt 4 paari 1000 sünni kohta (Bulmer 1970). Ehkki üherakukaksikute genoom on identne (nii rakutuuma kui ka mitokondriaalne), ei ole nad siiski teineteise identsed koopiad. Erinevused nende arengus tulenevad spontaansetest mutatsioonidest ja arenguprotsessidest ning alates esimesest raku jagunemisest kuni surmani, läbivad kaksikud individuaalse ontogeneesi. Viljastumise protsessid hõlmavad geneetilise materjali ulatuslikku protsessimist ja rekombineerumist sugurakkude arenemisel (Tannert 2006). In vitro viljastamise tehnoloogia puhul võib väita, et munaraku ja spermi valik on teadlik ning inimese poolt juhitud protsess, kuid ka siis toimub rekombineerumine gameetid...
Ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nende hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, vitamiinid- Biomolekulid. Elu iseloomustuv organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Üherakulised ja hulkraksed. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Organismi lagundamisprotsessid ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Roomajad, kalad jne- kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemp hoida. Sisekeskkonna stabiilsus on tunnus. Paljunemine- suguline ja mittesuguline. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Arenemis- ja kasvamisvõime.- Otse...
Myths Andreas Arro 11.B Myths i'm talking about Lightning never strikes the same place twice Eating a poppy seed bagel mimics opium use There is no gravity in space Humans use only 10 percent of their brains Yawning is "contagious" Lightning never strikes the same place twice Click to edit Master text styles ü Not true Second level Third level ü High places Like The Fourth level Fifth level Empire State Building ü About 25+ times a year Click to edit Master text styles Eating a poppy seed bagel Second level mimics opium use Third level Fourth lev...
siooniõpetus, populat- jahimees, sioonigeneetika 1.3. Teaduslik uurimismeetod · Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. · Loodusseadused aitavad meil paremini aru saada looduses toimuvast. · Teaduslik meetod lähenemine, mida teadlased oma uurimustöös kasutavad. · Teaduslikud faktid teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust · Teaduslik hüptees on oletatav vastus püstitatud probleemile. · Igapäevases elus ettetulevate probleemide suhtes tehtavad oletused ei ole teaduslikud hüpoteesid. · Eksperimiendis kasutatakse üldjuhul kahte uurimisobjektide gruppi: ekspermentaal ja kontrollgruppi. TEADUSLIKUD FAKTID
Tallinn Ülikool TEGURID, MIS MÕJUTAVAD VALUTUNNETUST Referaat Tallinn, 2011 SISSEJUHATUS Valu omab meditsiiniliselt olulist tähtsust. Valu sümptom mille tundmisel inimene kõige tõenäolisemalt hakkab ravi otsima. Kahjuks pole valu ja haigus alati seotud. Nt seos valu ja vähkkasvaja, eriti viimase algstaadiumis, kus inimene valu võib olla üldse ei tunneta. Kuigi inimesed on harjunud valu pidama ebameeldivaks nähtuseks, ei saa unustada selle positiivset ülesannet anda märku olukorrast, kui midagi on valesti. Tegemist võib olla vigastuse, haiguse või hoopis organismi reaktsioon psühholoogilisele probleemile nagu stress, pinge ja ärevus. Kuigi valu on tundud igaüks, ei ole tegemist esmapilgul lihtsana näiva fenomeniga. Töös toon välja tegurid, mis mõjutavad valu tunnetust erinevatel inimestel ja kuidas on valu kogemus seotud uksumuste, väärtuste, soo ja keskkonnaga, kus inimene on ...
Ravimuda Ravimuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraalsetest ja orgaanilistest osistest koosnev keerulise koostisega aine, mis on tekkinud looduses geoloogiliste, füüsikalis- keemiliste ning bioloogiliste tegurite toimel. See erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane. Ravimuda sisaldab nii lahustunud kui ka lahustumata anorgaanilisi aineid ja orgaanilisi ained nagu süsivesikud ja rasvad. Väga olulised on erinevad mudas sisalduvad orgaanilised ühendid, neist peamiste humiinhapete raviomadustele on pööratud palju tähelepanu erinevates kurortoloogilistes uuringutes läbi aegade, kirjutavad Eestis kümblusravi uuringutest ülevaate teinud Kairi Põldsaar ja Dr. Marge Uppin artiklis "Eesti maapõue tervistavad rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ük...
2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud, kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 9. Iga isend toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajaid. 11. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt leida teaduslik probleem. 14. Organismide kasvamisega kaasneb nende arenemine. 15
*suureneb väikeettevõtluse osakaal; *intensiivistub uuendustegevus ja uuendusprotsess kiireneb; *kiirelt arenevad teadus ja tehnika paljudes valdkondades (infotehnoloogia, bioenergeetika, side, elektroonika jt.); *tarbijate keskmine jõukus kasvab; *suureneb sissetulekute erinevus. 22. Milliseid nõudluse prognoosi tehnikaid kasutatakse? Esitage loetelu. Märkige ära, milline neist on enamlevinumad ja millised nende hulgast on teaduslikud? a. Juhtkonna hinnang b. Müügipersonali küsitlemine c. Ostukavatsuste uuring d. Turu testimine e. Ekspertide kaasamine f. Aegridade analüüs g. Korrelatsioonanalüüs h. Prognoos teiste toodete müügi põhjal i. Prognoos ostujõu põhjal 23. Mida mõistame turunduse infosüsteemi all? Turunduse infosüsteemi all mõeldakse isikute, tehniliste vahendite ja meetodite kompleksi
Mistõttu telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei saa olla 126. Lisaks kõigele Dmitri Mendelejev suutis avastada kolme tundmatu elemendi eksisteerimist ja nende olemasolu, milleks olid ekaboor (skandium), ekaalumiinium (gallium) ja ekasiliitsium (germaanium) (Dmitri Mendeleev, Wikipedia). 6 3. MUUD TEADUSLIKUD SAAVUTUSED Mendelejevit tuntakse tänapäeval kõige paremini perioodilisussüsteemi leiutajana, siis tegelikult ta keemiku karjäär oli päris pikk protsess enne tema peamise avastuseni. Tõsi küll, kolmekümne aasta jooksul pärast perioodilisussüsteemi leiutamist, Mendelejev ise meenutas, et tema karjääri jooksul on olnud imeline järjepidevus juba kooliajast ja muud erimahulised perioodid, mis hõlmasid erinevate keemiliste ainete omaduste ja perioodilisusseaduse omavahelisi suhteid
seoses olevaid bioloogilisi füsioloogilisi sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi probleeme Seksuoloog-uurib seksuaalkäitumist ja tegeleb ka häiretega Sooidentsus-oma bioloogilise soo omaksvõtt Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele Petting- kiimlemine seksuaalsed õrnused mille puhul hellitatakse kogu partneri keha ilma suguüheta Teaduslikud uurimused seksuoloogia valdkonnas · Seksuoloogia on noor teaduslikud · Uurib inimese tegevust intiimsfääris · Ta on seotud psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika, eetika, meditsiini jt. Teadustega · Väga raske on uurida · Teaduslikud uurimused seksuoloogia vallas on alguse saanud arstidelt · Alguses uuriti suguelundeid (sigadel) Esimene vahekord · Seksuaalne karjäär · 10a...sõprus...petting..
Selleks sai Londoni Kuninglik Ühing (1662). Descartes uskus puhta intuitsiooni sähvatusse, arvas selge mõistusega saavat avastada kõike, mis eales tunnetatav on. Eksperiment oli tema meelest ainult deduktiivse mõtlemise abinõu. Oma algdeduktsioonist cogito, ergo surn järeldas ta, et peab eksisteerima täiuslik olend. Bacon ja Descartes andsid eksperimentaalteadusele haritud ringkondade silmis raamatu- tarkusega võrdse tähenduse. Teaduslikud huvid tehnikas Pikka aega arvati et filosoofia abil on võimalik kõike täiustada. Sageli osutusid uue filosoofia huvid seotuks kaubanduse ja tööstuse vajadustega. Laevandus ootas astronoomia arendamist, keeruliseks osutus pikkuskraadi määramine. Loodi optika ja valguse teooria, mis teleskoobi kaudu oli seotud astronoomiaga ja mikroskoobi kaudu bioloogiaga. Pneumaatikat käsitlev tehnika, mida viljeldi tühjuse saamise otstarbel, omandas erakordse tähenduse hiljem tööstuses
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria
käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid samas sellele pole faktilist kinnitust leitud. Näiteks planeetide liikumine, mille aluseks on gravitatsioon. Kuna gravitatsioon on spekulatiivne ning seda pole võimalik vaadelda siis siinkohal tulebki appi teooria. Teooria abil on võimalik teaduses kirjeldada nähtusi, mida ei saa muud moodi seletada. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine
(Leikola 1980: 1819) MIS ON TEADUS? · On neid, kelle meelest kunstis ja teaduses on palju ühist: · Kirjanik Flaubert: "Luule on niisama täpne teadus kui geomeetria." · Kierkegaard: "Teadmised on suhtumine, kirg, õigupoolest sobimatu kirg. Sest teadmisjanu on nagu viinahimu, armuhimu, mõrvahimu, mis tekitavad tasakaalutuid loomusi. Mitte teadlane ei aja tõde taga. Tõde ajab teda taga." (Leikola 1980: 1819) Teaduslikud ja argiteadmised · Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 14) Milline on argiteadmiste ja teaduslike teadmiste suhe? Argiteadmised · sisaldavad subjektiivseid ja spekulatiivseid oletusi, mida on raske usaldusväärselt põhjendada · madala üldistustasemega, nähtuste pindmine tase; · on juhuslikud, seepärast jääb neisse lünki; · ei allutata nn teaduslikule distsipliinile ja seepärast võivad
Teaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused ühendatakse ehk klassifitseeritaks rühmadesse lähtudes teaduslikest distsipliinidest. Miks
Teadusele üks iseloomulikeim omadus on süstemaatilisus ning see eristab teadust teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes tehakse katseid ning otsitakse omadusi ja seaduspärasusi , mis sobiksid ja kehtiksid kõigile üht liiki objektidele. Oletame, et tehakse vase kohta katseid, siis ei uuri teadlased ainult seda ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi
Teaduse süstemaatilisus Sisukokkuvõte Mihkel Härm 1. Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes
Populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. · Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. · Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Teaduslik uurimismeetod Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. Teaduslikud faktid Uurimisobjekt Probleemi püstitamine muutuja Taustinformatsiooni kogumine teaduslik informatsioon Probleemi oletatav vastus Hüpoteesi sõnastamine vaatluste ja katsete korraldamine Hüpoteesi kontrollimine katse- ja
3. Haridusandmed (koolid) 9. Puhkused Õppaesutus Puhkuse liik teaduskond Algus Alustatud Lõpp Lõpetatud Puhkepäevi Omandatud eriala Tööpäevi Diplomi number 10. Töövõimetused 4. Teaduslikud kraadid Põhjus/haigus a. Kraad Algus b. Kus omandatud Lõpp c. Omandamise aeg Tööpäevi d. Teadusliku töö teema e. Juhendaja 11. Lähetused a. Põhjus 5. Teaduslikud publikatsioonid b. Algus Nimetus c
Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori koha. Aastal 1969 tõmbus Popper akadeemilisest elust tagasi, kuid jäi kuni surmani intellektuaalselt aktiivseks. Ta suri 17. septembril 1994. aastal Londonis. Popperi filosoofia Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus
20 1.Mis on bioloogia uurimisobjektid? biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. 2.Missugune fakt on teaduslik?Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. 3.Kuidas jõudakse teadusliku teooriani?Faktidest ja seaduspärasustest tehakse üldistused. 4.Nim teadusliku meetodi peamised etapid. Probleemipüstitaminetaustinformatsiooni koguminehüpoteesi sõnastaminehüpoteesi kontrolliminetulemuste analüüs ja järelduste tegemineuued teaduslikud faktid 5.Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist?Hüpotees ei ole kinnitatud, see on oletatav vastus teaduslikule probleemile. 6.Milline tähtsus on teaduslikus uurimustöös kirjandusel? 7.Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimentit?Töö planeerimisel tuleb kindlaks määrata ka uurimise kestus ning vaatluste ja katsete arv. Enamasti koostatakse eelnevalt ka vajalkud tabelid või graafikud, kuhu vaatlusandmed üles märgitakse. 8.Miks ei leia hüpotees alati kinnitust
Tsiteerimine ja refereerimine ,,Teaduslikud tekstid koolis" Referaat: Uurimustöö: Edastab olemasolevat teavet Olemasolevale teabele lisandub autoripoolne uurimus Toetub kirjandus allikatele Koosneb algallikatele tuginevast referatiivsest osast ja autori loodud uurimuslikust osast Annab ka kirjutele oma arvamuse Analüüs tehakse autori poolt Ei ole allikamaterjali sõnaline Järeldus tehakse autori poolt ümberkirjutus Viide: · Võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest · Lisab kirjutisele autoriteeti · Võimaldab lugejal leida üles algallika Viitamine ja tsiteerimine · Tsitaat ehk sõnaline väljavõte tekstist · Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid · Tsitaat on alati jutumärkides · Tsitaat on ca 4 rida, tsiteeritud teksti · Tsitaadile lisata...
H�vines kultuur, ajalugu ning inimeste uhkus. See on vaid �ks n�ide. Enamik s�dasid m�jutavad inimesi sedasi. Ehk siis s�jad purustavad inimeste turvalisustunde, sunnivad neid kodust lahkuma ning l�bi elama kohutavaid elamusi, mis kindlasti j�tavad s�gava j�lje inimese ellu - muudavad inimest. Muutused ei pea tingimata olema seotud negatiivsega. Arengu m�ttes on positiivsed s�ndmused inimkonda palju rohkem edasi viinud. Sinna hulka kuuluksid n�iteks erinevad teaduslikud avastused. Inimeste arusaamale maailmast nende �mber on palju andnud n�iteks Kopernikuse, Galilei ja Kepleri avastused. Nende maailmapildi kujutamine ei olnud t�htis vaid kiriku n�rgestamiseks, vaid teaduse �le�ldise arengu seisukohast. Teiseks suursaavutuseks oleks n�iteks tr�kipressi leiutamine. Sellel oli kaks boonust. Esiteks, ta andis reformatsioonile suure t�uke, ning teiseks, raamatute tr�kkimine oli palju lihtsam ja seet�ttu hakkas �lemaailmne
füüsikaliste või keemiliste nähtustega. a) Loodusteaduse näide: Siia saab tuua sellise näite nagu tibu areng munast. Sellel juhul keskendutakse nähtuse ja protsessi kirjeldamisele. Vaadeldakse kuid tibu areneb munast. b) Laboriteaduse näide: Siia saab tuua näiteks kliima. Kui on tulemas mingit sorti tugevam torm või orkaan või tornaado, siis tänu laboriteadusele me saame aimu, kui suure magnituudiga on torm tulemas. 2. Teaduslikud teooriad on spekulatiivsed, kui neid ei saa otseselt vaadelda. Nende väljapanek see juures on üsna riskantne, sest keegi ei saa kindel olla, et see teooria peab paika. Ehk oli see ,,väljamõeldis". Teaduslikel teooriatel on üldjuhul olemas mingi tõepõhi millele toetuda. Näiteks Newton tõi lagedale gravitatsiooni teooria, mida tõestas õuna langemisega, planeetide liikumisega ja loodete olemasoluga. Ta on seda erinevate aspektidega tõestanud
( näiteks riietega hommikul... Sul on kolm erinevat T-särki, mida tahad selga panna, aga ei oska valida millist neist võtta) · Kahelda ei saa kõiges, kuna kui sa kõiges kahtled, ei saa sa kindel olla , et kahtled · Kahtlus eeldab uskumusi -> alternatiivseid seisukohti · Kahtlus->mõtlemine->uskumus · USK: 1) Oleme teadlikud millestki 2) kahtlus on ärritusetekitaja,usk on rahu · Teaduslikud teadmised pole mitte faktide, vaid seletuste kogun
1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse alusepanija 19. sajandi lõpp 300 trükist aasta kohta Iseseisev nähtus Mõjukate autorite jäljendajad
Test keskkonnakaitse eriala õppijatele 1. Mis on mets ? Mets on nö mitmetasandiline elukooslus, mis koosneb valdavalt puudest ja teistest taimedest, ning kus puud määravad teiste taimede elutingimusi. 2. Palun nimetage metsade kasutamise viise - jahindus - puidu saamine - rekreatsioon - teaduslikud eesmärgid - looduse kaitse 3. Rinnasdiameeter on puude rinnakõrguse läbilõikepindalade summa. 4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning südamemädanikud. 7. Metsa uuendamise võtted on: - metsa külvamine või istutamine - uuendusraie 8. Metsandusliku tähtsusega okaspuud Eestis on harilik kuusk ja harilik mänd
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu...
· Uurimuslik töö on praktiline töö, mis koostatakse mitmele allikale tuginedes ja see on valdavalt analüüsiva iseloomuga ning see peab andma teemast teoreetilise ülevaate. Tähtsad on autori järeldused, tõlgendused ja üldistused ning töö tulemuse kirjeldused. Uurimusliku töö üheks oluliseks jooneks on originaalsus - see peab sisaldama midagi uut. Ning materjali kogumisel kasutatakse lisaks kirjandusallikatele otseseid allikaid - küsitluste läbiviimist, intervjuusid, faktimaterjali kogumist vmt., · Referatiivne töö on teoreetiline töö, mis on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse olemasolevatele kirjandusallikatele (reeglina üks konkreetne allikas). Põhieesmärgiks on teemast ülevaate andmine. Korralik referatiivne töö annab ülevaate probleemi olemusest kirjanduse allikate põhjal koos autori üldistustega...
Euroopa vaimuelust. Eesti kirjandust taheti uuendada ja viia oma uuenenud kirjandus Euroopasse. Nooreestlased suhtusid üleolevalt rahvuskultuuri, rahvuslikku romantismi ja realismi kirjanduses. Nad hindasid väga (prantsuse) Euroopa elu- ja mõtteviisi. Nad asutasid oma kirjastuse. Pealkirja ,,Noor-Eesti" all ilmus kokku 5 koguteost e albumit (1907, 1909, 1905, 1912, 1915)., kus võisid oma loomingut avaldada nooreestlased. Lisaks ilmus veel odavad teaduslikud tõlkeraamatud 1910-1911 ajakiri ,,Noor-Eesti", 1914-1916 ,,Vaba Sõna" Rühmituse NE moto sõnastas Gustav Suits ,,Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"
esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtusi süstemaatiliselt. Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2. TEADUSLIKUD SELETUSED Teooriate loomine on teaduse puhul iseloomulik. Teooriatel võib teaduses olla väga erinevaid funktsioone näiteks nagu teadusteooriate seletav, ühtsustav ja ennustav jõud. On väga tavapärane, et nähtuste valdkonda, mida on küll hästi kirjeldatud aga mitte nii hästi seletatud, seletatakse teadusliku teooria abil. Näiteks planeetide liikumine, kus matemaatilised kirjeldused on üsna täpselt teada, aga probleemiks on nende liikumiste seletus. Teaduste
Tema sisseastumine lükati Pariisi kunstkioolis tagasi 1884 asutasid omal käel Sõltumatute Kunstnike Liidu, kus ta tutvus Paul Signaciga (sama stiil nagu Seural pointillism) 1885 sai Seurat valmis oma suurima teosega Kolis vaiksesse stuudiosse, kus elas modelli Madeleine Knoblochiga, kes sünnitas neile ka poja 1890 Seurat suri 1891 29l märtsil teadmata haigusesse, tema noor poeg suri 2 nädalat hiljem samasse haigusesse. Teaduslikud mõjutused: Prantsuse keemik Chevreul 2 erinevat värvi üksteise lähedale asetatuna mõjuvad teise värvina Charles Blanc Igat varjundit ja värvi tuleb erinevalt mõista, ei ole olemas kindlat värvistandartit. Lõbusus saavutatakse helendavate värvide domineerimisel, pehmete värvide kasutamisel ja joonte suunamisel ülessepoole. Rahu saavutatakse külmade ja soojade värvide segamisel, ereda ja tumeda segamisel ja
20 2,5 miljonit 21 Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22 Aafrika 23 50000 24 ühtlustumise 25 sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna ajaloolises arengus, riikluse, kultuuride ja tehnoloogia arengus 26 nüüdisaegse inimese evolutsioon põhineb inimkonna ühtlustumisel. ilmselt kujuneb välja ülemaailmne inimtüüp, kellel puuduvad rahvus- ja rassitunnused 27 umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. 5000 a tagasi leiutati kirjakeel. lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul. kõige selle tõttu ongi inimkond viimase 10 a jooksul järjest kiirenevalt kasvanud. 28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõjuma aju arukusele ja käte osavusele. see omakorda tõi kaasa ka rühmasisese suhtlemise ja mõtlemise arendamise. 29 hauapanused näitasvad usku hauatagusesse ellu 30 3 sarnasust: kromosoomid haigused sigimine 3 erinevust: liikumisviis töövõime karvkate
Luule sõnad on järjestatud korrapärase rütmi järgi Haiku jaapani lühike luulevorm mille sisuks on ilusast looduspildist saadud elamus . Valm luulevormis jutustatud mõistulugu , mis on õpetlik ja tegelasteks on enamasti loomad . Paroodia millelegi sõbralikult pilkav jäljendus Sisu keel Teabetekst faktid ( teaduslikud ) range Ajakirjandustekst faktid ( päevakajalised ) poolvaba Tarbetekst faktid ( ametlikud ) range Ilukirjandus väljamõeldis vaba Epiteet omadussõna mis täiendab põhisõna. Võrdlus ühe nähtuse võrdlemine teisega Isikustamine elutule nähtusele elusolendi omaduste ja vimete omistamine
· Esimene kosmiline kiirus on 7,9 km/s · Teine kosmiline kiirus on 11,01 km/s Millal satelliit jääb orbiidile tiirlema? · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi raadius Maa keskmest loetuna on 42 100 km, siis on tal Maa pöörlemise kiirusega võrdne nurkkiirus. Mis on tehiskaaslaste ülesanne? · Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Töölaadilt võivad teaduslikud tehiskaaslased olla passiivsed, kui maapinnal registreeritakse kaugseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust või nende endi soojuskiirgust või kui neile on paigutatudlaserkiirepeegeldi, või aktiivsed, kui nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteksraadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur.
loodusseadus- on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. teaduslik meetod - probleemi uurimine, mis koosneb 1)probleemi püstitamisest 2)taustinfo kogumisest 3) teadusliku hüpoteesi püstistamisest 4)hüpoteesi kontrollist ja 5) andmete analüüsist ja järelduste tegemisest. teaduslik fakt - teadmine, mida on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitatud. teaduslik teooria - üldistatud teaduslikud faktid, olulisemad viited on loodusseadused. teaduslik hüpotees - oletatav vastus püstitatud probleemile.
Biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. 2. Missugune fakt on teaduslik? Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. 3. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani? Faktidest ja seaduspärasustest tehakse üldistused. 4. Nimetage teadusliku meetodi peamised etapid. Probleemipüstitamine => taustinformatsiooni kogumine => hüpoteesi sõnastamine => hüpoteesi kontrollimine => tulemuste analüüs ja järelduste tegemine => uued teaduslikud faktid. 5. Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist? Hüpotees ei ole kinnitatud, see on oletatav vastus teaduslikule probleemile. 6. Milline tähtsus on teaduslikus uurimistöös kirjandusel? Teaduslikus uurimustöös tuleb koguda palju taustinfot, et oleks võimalikult hea ülevaade uuritava nähtuse või objekti kohta. See aitab paremini mõista ja sõnastada õigem hüpotees. 7. Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimenti?
Sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna arengus. Seda teooriat on mitmed teadlased ka tõestada üritanud ning minu arvates on see kõige usutavam viis elu tekkeks Maal. Teise seisukoha kohaselt on toimunud elu algne loomine. Piiblis seisab, et Jumal lõi Maailma kuue päevaga: esimesel päeval lõi ta valguse, teisel taevalaotuse, kolmandal taimed, neljandal õhtu ja hommiku, viiendal veeloomad ja linnud ning kuuendal päeval lõi ta maismaa loomad ning inimese. Kuigi viimaste sajandite teaduslikud avastused on asetanud väga suure löögi alla selle hüpoteesi, leidub tänapäevalgi palju inimesi, kes seda teooriat usuvad. Kolmas seisukoht väidab, et elu on siia toodud. Inimesed arvavad, et meil on olnud kokkupuuteid maaväliste olenditega ja üritavad seda põhjendada näiteks püramiidide või Lihavõttesaare kujudega. Kuna Jumalasse ma ei usu ning UFOsid pole ma näinud, siis pean hetkel leppima evolutsiooniteooria uskumisega.
sajandi mõjukamaid filosoofe, kes kirjutas palju sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi. Väited nagu ,,jumal lõi universumi" võivad olla nii tõesed kui ka väärad, kuid neid väiteid ei saa tõestada, ega ka ümber lükata testide abil, seetõttu ei ole need teaduslikud. Pseudoteaduse ajaloos on eriti raske kahte teadust eristada, kuna mõned teadused on arenenud pseudoteadusest. Näide sellest on keemia, mis kujunes välja Alkeemiast. Suur mitmekesisus pseudoteaduses teeb selle ajaloo veelgi raskemaks. Mõned libateadused pärinesid eel-teaduslikust ajastust, nagu näiteks Astroloogia ja Nõelravi. Teised arenesid ideoloogia osana, või vastusena märgatud ohule ideoloogias. Selle näide on
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protses...
Autoriõigus Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti ja teadusteoseid Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, standardid, audiovisuaalsed teosed jne AÕS ei kohaldata Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigiametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
Kirjandus kui inimkonna ja selle kultuuri peegelpilt Markus-Christopher Kitt Rain Juhanson Henry Aigro Sissejuhatus Maailm, milles elame on pidevas muutumises, nii on see olnud aegadest aegadeni. Arvamused muutuvad, inimesed muutuvad, kultuur muutub, ajad muutuvad ning muutub ka kirjandus. Miks aga tuua kirjandust selliste eluliste muutuste juurde jutuks? Miks kirjandus? Kirjanduse muutuste ja inimkonna ja selle kultuuri muutuste vahel võib tuua paralleele: Ø Sisu sõltub paljusti ajast/ajastust. Ø Keelekasutus on muutunud. Ø Maailmasündmused võivad mõjutada. Kirjandus Kirjandust võib traditsiooniliselt liigitada neljaks: 1) Antiikkirjandus (vanakreeka, vanarooma), 2) Keskaja kirjandus (Euroopas), 3) Uusaja kirjandus (renesanss, barokk), 4) Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism). Antiikkirjandus(8.saj eKr.5.saj. pKr.) VanaKreeka j...
Kirjandus kui inimkonna ja selle kultuuri peegelpilt Markus-Christopher Kitt Sissejuhatus Maailm, milles elame on pidevas muutumises, nii on see olnud aegadest aegadeni. Arvamused muutuvad, inimesed muutuvad, kultuur muutub, ajad muutuvad ning muutub ka kirjandus. Miks aga tuua kirjandust selliste eluliste muutuste juurde jutuks? Miks kirjandus? Kirjanduse muutuste ja inimkonna ja selle kultuuri muutuste vahel võib tuua paralleele: Ø Sisu sõltub paljusti ajast/ajastust. Ø Keelekasutus on muutunud. Ø Maailmasündmused võivad mõjutada. Kirjandus Kirjandust võib traditsiooniliselt liigitada neljaks: 1) Antiikkirjandus (vanakreeka, vanarooma), 2) Keskaja kirjandus (Euroopas), 3) Uusaja kirjandus (renesanss, barokk), 4) Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism). Antiikkirjandus(8.saj eKr.5.saj. pKr.) VanaKreeka ja VanaRooma ühiskonnas k...
LIIKIDE SURM Ljubov Lorella Fedortsuk 12.R Me kuuleme päevast päeva teadlaste poolt esitatud väidet, et globaalne kliimasoojenemine võib järgmise viiekümne aasta jooksul hävitada miljon taime- ja loomaliiki. Unustatakse aga seda, et see pole esimene Maal toimuv temperatuurimuutus. Praeguseks on leitud neli põhjust, miks osad liigid on kadunud: Maa kokkupõrkamine hiiglaslike asteroididega, küttimine, põllu harimine ja võõrliigid. Küll aga puuduvad teaduslikud tõendid väljasuremise kohta kliimajoonemise tagajärjel. Ennekõike saadakse valesti aru, mida tähendab ,,välja suremine". Maa on nii suur, et kõigile mahub ruumi elamiseks ja paljunemiseks. Nagu meiegi inimesed, rändame ühest kohast teisse, et leida endale soodsam elupaik, nii ka taimed ja loomad levivad märksa kaugemale, nii poolustel lähem...
KIRJANDUS MEIE ELUS Kui me mõtleme kirjandusele, tulevad meil ilmselt kohe silme ette raamatud, kuid kirjandus on tegelikult palju enam kui raamatud. Missugusena esineb kirjanduse roll meie elus? Iga päev saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Kogu aeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest, mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Kerrang saan ma teada infot enda lemmikbändide kohta. On olemas ka mõned teaduslikud ajakirjad, mida ma ei loe sugugi tihti, näiteks ajakirjast Discovery leian palju huvitavaid fakte uutest tehnoloogiatest ning leiutistest. Üha rohkem on hakatud kirjandust panema kirja elektrooniliselt. See tähendab, et tulevikus võidaksegi üle minna sellele, et enam kirjandust kirjalikult ei märgita. Kui peaks juhtuma mingi õnnetus, kus kogu süsteem kokku variseb, siis ei...
teooriate kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist (teadmine põhineb kogemusel) ja induktsionismist(teadus saab alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Popper väitis, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus aga peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele
Luuletusted, ajalehed, ajakirjad, raamatud kogu kirjandus mängib meie elus suurt rolli. Igapäevaselt saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Koguaeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest ,mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Autoleht saan ma teada väga palju huvitavat informatsiooni autodest. On olemas ka mõned teaduslikud ajalehed mida ma ei loe sugugi tihti, näiteks ajakirjast Discovery leian palju huvitavaid fakte uutest tehnoloogiatest ning uutest leiutistest. Minu laua peal vedeleb alati mõni värske ajakiri või ajaleht. Kirjanduse suurim osa raamatud, mängivad väga suurt rolli minu elus. Juba lasteaia esimeste aastate jooksul õpetasid mu vanemad mind lugema. Meil oli kodus koguaeg lai valik raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele
1665.a R.Hook leiutab mikroskoobi 1735.a K.Linne loob looduse süsteemi 1797.a E.Jenner ja esimesed kaitsepookimised Euroopas 1828-1837 K.E. v Baer avastab inimese munaraku 1859.a Ch. Darwini evolutsiooniteooria 1903.a I.Pavlov loob reflekside teooria 1953.a J.Watson ja F.Crick tõestavad DNA kaksikpiraalse struktuuri Biotehnoloogia on teadus, mis tegeleb elusorganismide ja nende elu- protsesside kasutamisega tehnoloogias inimese huvides.Eelised:1.l oodussõbralik, keskkonnasäästlik2.odav tooraine3. saab toota ühendeid, mida keemias ei saaMikroobide biotehnoloogia võtted:1.mutatsioonide esile kutsumine2.kunstlik valikEesmärgid: kindlate ühendite saamine, teaduslikud eesmärgid. Näited:1.toiduainetööstus-piimhappebakter2 .biotõrje/puhastus,saastevähenemine3.põllumajandus-bakterväetised. Saab valmistada mikroobi-biotehnoloogias: etanool-käärimine,insuliin- geeni sisse viimine,elektrielement-elusrakul membraanide potentsiaal,väetis -aitab taim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
