vahel, suhte otsimine ja väljatoomine üksikisiku, grupi, ühiskonna ja riigi vahel. 8 L. Auväärt Õigus. Psühholoogia. Sotsioloogia lk 62-69 Comte võttis mõiste kasutusele. Sots keskkonda on vaja uurida. Sotsiaalne füüsika. Comte oli pigem sotsioloogia mõiste kasutusele võtja. 2. Õiguse sotsioloogia seos õiguse teooria ja õigusdogmaatikaga. Alles 1950. aastatest alates käsitletakse õigussotsioloogiat empiirilise teadusena, mis uurib õigusnormide tekkimise (loomise) tausta, nende normide toimet, rakendamist ja järgimist, kohaldamist ja efektiivsust. Kui õigusteadus uurib õigusnorme kui selliseid, siis õigussotsioloogia püüab selgitada nende normide loomise põhjusi ja sotsiaalset efekti. Õiguse teooria ja õigussotsioloogia eripära ei seisne uurimisobjektis, vaid vaatenurgas: objekti, mida õiguses vaadeldakse seestpoolt, vaadeldakse sotsioloogias väljastpoolt.
osana, usk, et teadus eksisteerib väljaspool kultuuri, annab objektiivse kirjelduse · Tugev seos poliitikaga, riigiinstitutsioonidega (kultuur eeskätt kui rahvuskultuur; vastandus Ida (Venemaa) ja Lääne vahel religiooni olulisus tsivilisatsioonide määratlejana & geopoliitiline diskursus) Tegelikult kanduvad vene kulturoloogias edasi küllaltki tugevad nõukogude marksismi mõjud soov maailma totaalselt ära seletada, soov näha kulturoloogia staatust teadusena loodusteaduslikus mõttes, soov jõuda tõeni (miks asjad nii on?). Mis on 'kulturoloogia' sisu ja eesmärgid: Töötada välja integreeritud lähenemine kultuurile tervikuna, mis ei sõltuks ühe konkreetse kultuuri uuriva distsipliini vaatepunktist. Kulturoloogias tulevad kõige enam esile kultuurifilsoofia ja kultuuriajaloo mõjud, uuritakse kultuuride tüpologiseerimise võimalusi. · Kulturoloogiat võib mõista kui teadmiste süsteemi kultuurist, kus
Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid masse igapäevaselt huvitab. 20. sajandi alguses hakkas isiksusepsühholoogia teadusena tekkima. Selle põhjuseks oli Esimene maailmasõda. Nimelt avastasid psühholoogid, et rindele on sattunud terve hulk selliseid inimesi, kes psüühiliselt varisevad sellises olukorras kokku. Need, kelle närvikava või psüühika ei pea vastu sokk, hüsteeria vms. Tekkis küsimus, et kuidas vältida, et sõjaväkke ja rindele ei satuks selliseid inimesi, kelle närvikava ei pea sellele vastu. 20. sajandi alguses hakatigi uurima noori mehi. Töötati välja esimesed testid ja
Ühiskonna teadused, k.a. sotsioloogia, tegelevad Durkheimi järgi käitumistüüpide ja mõtlemisetalonidega. Sotsioloogia aineks on konkreetsed moraalsed ja õiguslikud reeglid, ka seadused, kohtulahendid ja terve ühiskonna normatiivne struktuur kui selline. Inimkäitumist mõjutavad reeglid, tavad ja kohustused, mille inimene ühiskonda sündides sealt eest leiab. Järelikult suurem osa norme on olemas ühiskonnas konkreetse inimese tahtest sõltumatult. Sotsioloogia ühiskonna teadusena uurib objektiivset reaalsust, mille elementideks on sotsiaalsed faktid, mille summa moodustavad sotsiaalsed faktorid, mis jagatakse 2-ks: 1. Kollektiivsed ettekujutused ühiskondlikud ideed, siia kuuluvad õigus, religioon ja moraal 2. Sotsiaalne morfoloogia ühiskonna materiaalne külg eelkõige tootmisvahendid ja kõik need esemed, mis kuuluvad ühiskonna struktuuri. Indiviidist olulisemaks on ühiskond.
· Ühiselt kokkulepitud tingimused uurimuste läbiviimiseks · Ükski teooria ei saa olla 100% tõene. Kui mõni teooria suudab näidata oma püsivust ja praktilisust, siis tunnistatakse sobivaks teatud ajaks Erinevused loodusteaduste ja sotsioloogia vahel · Eksperimendid ja katsed · Eksperimentide tulemused ja nende nn "püsivus" · Uurija mõju uuritavale · Uurija ja uuritava vaheline koostöö Sotsioloogia teadusena: · Erapooletu uurimus · Objektiivsus · Süstemaatilised ja tunnustatud uurimismeetodid · Korrektselt kogutud andmed, mis tõestavad/kinnitavad tehtud järeldusi · Kontrollitavus ja usaldatavus 8 Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Probleemid ainevaldkonna määratlemisega. Selleks, et nimetada sotsioloogiat teaduseks, peab teadma sotsioloogia ainet ja objekti, mida ta uurib.
erinevatest usunditest valitud ideid, tegelasi või põhimõtteid esitatakse ilmaliku sildi all või viiteta nende algsele religioossele päritolule. Mis puudutab psühholoogiat, siis on Jung selles tuntud eelkõige kui komplekside, isiksusetüüpide (ekstravertne ja introvertne jne) ning arhetüüpide mõistete väljakujundajana. Viimastel aastakümnetel kasvanud skepsis analüütilise psühholoogia suhtes on viinud suures osas nii Freudi kui Jungi tööde hülgamisele otsese teadusena. Pigem nähakse neis väärtust filosoofilise poole pealt. Jung on veel andnud oma panuse tegelemisel alkeemia, füüsika, teoloogia, psühhiaatria, orientalistika, kultuuriantropoloogia, võrdleva usundiloo ning religioonifenomenoloogia küsimustega. Tal leidub käsitlusi ka näiteks pedagoogika alalt ning mitmetel muudel teemadel. Seda kõike arvestades ilmneb, et tegemist on äärmiselt mitmekülgse ning viljaka mõtlejaga. Lai vaateväli võimaldab leida palju uusi ning huvitavaid seoseid
Praegusel ajal tuginetakse pigem universaalsetele seadustele. Teadust nähakse teadusfilosoofias kui mingisugust maailma nägemist, mis allub kindlatele uni- versaalsetele seadustele. Niiviisi kujutab teadus endast väga spetsiifilist maailmanägemise viisi. Näiteks see, mis ei ole kooskõlas seadusega või ei ole seaduse seisukohast kirjeldatav, ei ole ka teadus. Näiteks sellisele iseloomule vastab tänapäeval füüsika ja seetõttu teadusmetodoloogias käsitletataksegi teadusena füüsikat kui teoreetilist objekti. ,,Universaalsete kriteeriumide ja meetodite puudumine ei ole muidugi midagi ,,kriminaalset", et peaksime tingimata niisuguse valdkonna teadmise kuidagi kahtluse alla seadma. Kahtluse korral aga tuleb lihtsalt igal konkreetsel juhul ette võtta spetsiaalne ja kompleksne ekspertiis. Esimeseks sam- muks võiks sellisel juhul muidugi olla teadusfilosoofiline ja teadusmetodoloogiline ,,läbivalgusta- mine"." Nii leidis Eesti teadusfilosoof Rein Vihalemm
Praegusel ajal tuginetakse pigem universaalsetele seadustele. Teadust nähakse teadusfilosoofias kui mingisugust maailma nägemist, mis allub kindlatele uni- versaalsetele seadustele. Niiviisi kujutab teadus endast väga spetsiifilist maailmanägemise viisi. Näiteks see, mis ei ole kooskõlas seadusega või ei ole seaduse seisukohast kirjeldatav, ei ole ka teadus. Näiteks sellisele iseloomule vastab tänapäeval füüsika ja seetõttu teadusmetodoloogias käsitletataksegi teadusena füüsikat kui teoreetilist objekti. ,,Universaalsete kriteeriumide ja meetodite puudumine ei ole muidugi midagi ,,kriminaalset", et peaksime tingimata niisuguse valdkonna teadmise kuidagi kahtluse alla seadma. Kahtluse korral aga tuleb lihtsalt igal konkreetsel juhul ette võtta spetsiaalne ja kompleksne ekspertiis. Esimeseks sam- muks võiks sellisel juhul muidugi olla teadusfilosoofiline ja teadusmetodoloogiline ,,läbivalgusta- mine"." Nii leidis Eesti teadusfilosoof Rein Vihalemm
Praegusel ajal tuginetakse pigem universaalsetele seadustele. Teadust nähakse teadusfilosoofias kui mingisugust maailma nägemist, mis allub kindlatele uni- versaalsetele seadustele. Niiviisi kujutab teadus endast väga spetsiifilist maailmanägemise viisi. Näiteks see, mis ei ole kooskõlas seadusega või ei ole seaduse seisukohast kirjeldatav, ei ole ka teadus. Näiteks sellisele iseloomule vastab tänapäeval füüsika ja seetõttu teadusmetodoloogias käsitletataksegi teadusena füüsikat kui teoreetilist objekti. „Universaalsete kriteeriumide ja meetodite puudumine ei ole muidugi midagi „kriminaalset“, et peaksime tingimata niisuguse valdkonna teadmise kuidagi kahtluse alla seadma. Kahtluse korral aga 52 tuleb lihtsalt igal konkreetsel juhul ette võtta spetsiaalne ja kompleksne ekspertiis. Esimeseks sam- muks võiks sellisel juhul muidugi olla teadusfilosoofiline ja teadusmetodoloogiline „läbivalgusta-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
