1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on...
Sageli pilkas ta teda ja naeris tema üle. Ühel pärastlõunal läks poiss oma häbematusega kaugemale kui tavaliselt. Ta lõi noort Newtonit valusalt jalaga kõhtu. Isaac sattus niisugusest toorusest raevu, tungis riiukukele kallale ja peksis teda rusikatega meeletult seni, kuni teine pikali kukkus. Läbipekstud ja porine kakleja jooksis häbistatult minema ega kiusanud enam kunagi Isaacit. Newtoni seadused Tehniline mehaanika põhineb füüsikal ehk teadusel, mis uurib liikumisi looduses, millest suur osa on Newtoni seadustel. Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalis seadust. · Esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. · Teine seadus väidab, et kehale mõuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Teadus ja väärtushinnangud 1. Erinevus lähenemine teadusesse ja teadusliku uurija seosesse seisneb selles, et Antiikajal peeti teadmist mõistuse põhiolemuseks. Teadusel oli inimeste mõistuse üle suur võim, inimesed uskusid seda, mida neile räägiti. Teadus oli Antiikajal kõige keskmes, seda samastati väärtushinnangute ja eetikaga. Teadmist samastati subjektiga ehk inimesega. Tänapäeval ei mõisteta teadust, kui osa inimesest, see on lihtsalt, kui asi mis eksisteerib. Kui Antiikajal oli mõiste teadust väga sügavamõtteliselt, siis tänapäeval see pigem nii ei ole. Tänapäeval ei seostata teadust väärtushinnangutega,
Nii et väitel võib olla suur teaduslik väärtus ka siis, kui seda ei usuta. Teadusliku teooria väärtus sõltub ainult sellest, millist objektiivset toetust leiab faktidest. Teaduslikel arutlustel seatakse teooriad vastamisi faktidega, kuid tänapäeval on selgeks saanud, et ükskõik kui paljude erinevate faktide põhjal ei suuda me ikka tuletada paikapidavat loodusseadust. 17. sajandil ilma faktideta ja ainuüksi loogika põhjal tuletatud väidet ei peetud teaduslikuks väiteks, teadusel pidi olema kindlus, teadust ei saanud oletada, igat lauset pidi saama faktide abil kontrollida. Neid teooriaid, mida ei saanud faktide abil tõestada, peetigi pseudoteaduseks. Isaac Newton oli väga uhke selle üle, et ta oli oma teooria faktidest tuletanud ning ei väljendanud vaid hüpoteese, vaid suutis neid ka faktide abil tõestada. Alles Newtoni teooria langemisel said teadlased aru, et nende faktide nõudmised olid utoopilised.
mõistus on võimeline kõik teadma, antagu ainult talle veel mõnigi sajand töötamiseks mahti. Kuid mitteteadmise apostlite tõsine iulmus selles seisiski, et nad kahtlesid inimmõistuse teadmisvõimes üldse. Nad tormasid inimliku teaduse kindlakspeetud aluste kallale ja hakkasid neid õõnestama. Ning ennäe! Talad, milledel seisis kogu mõttetöö, lõid kõikuma. Absoluutselt kindel alus jäi parimal korral ainult relatiivselt kindlaks. Seal me nüüd oleme: teadusel on veel ainult praktiline tähendus, mitte rohkem. Seda teavad ameeriklased kõige paremini. Nemad tapavad autodega rohkem inimesi kui ühes eurooplastega Maailmasõda pidades ja nemad ehitavad kahesajakordseid maju, aga oma hinge ja vaimu ankrupõhja otsivad ,,kristlikust teadusest". Nagu inimlik teadus muutus absoluutsest relatiivseks, samuti sündis ka inimliku kõlbelisusega. Inimmõistus lõi kategoorilise imperatiivi, aga see langes või paindus ühes teiste taladega, milledele
Kuid paljud teadlased ei nõustu selle väitega. Siiski nõustutakse sellega, et kliima soojeneb fossiilkütuste põletamise, vihmametsade hävitamise ja loomakasvatuse tagajärjel. Samuti on seda probleemi kajastanud erinevad avaliku elutegelased ning on tehtud ka mitmeid dokumentaalfilme. Eriti suur meediakajastust saanud dokumentaalfilm on ,,Before the flood", eesotsas Leonardo DiCaprioga. Kuid on siiski suur hulk inimesi, kes vaidlevad sel teemal, et kas teadusel on õigus. Need inimesed ei anna oma panust võimalike tulevaste katastroofide ära hoidmiseks. Need kaks ülaltoodud kaks probleemi on kõigest väike osa kogu maailmas toimuvast. Ühiskond on pidevas muutumises kuid endised probleemid ei kao, vaid võivad suureneda. Eesti tööliste palgalõhe võib ajapikku tasakaalu minna kuid kliimasoojenemine ei oma helget tulevikku.
otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Saientsim Püsiv õpetusviis ehk dogma: olemuselt on saientism teadus, mis on ainuke viis lähenemaks tõele. Saientism on uskumus, et teadusel ei ole piire. Õigel ajal kõik inimeste probleemid ja nende püüdlused lahendadakse ainult teaduse abil. Seda kutsutakse ka ,,Progressi müüdiks" (Myth og progress).
Ning kolmandaks võimaldab eksperiment kontrollida põhjalikke seoseid ühe või teise nähtuse/objekti/protsessi suhtes. Näiteks, kuidas üks protsess mõjutab järgnevat ning mis ulatuses. 4. Reeglitest rääkimine on viimasel ajal pigem oma populaarsust kaotamas, kuna ainta rohkem pannakse tähele, et mingid protsessid või nähtused on üksikjuhtumina esinenud. Otsest teadusliku meetodit enam ei kasutatat nii palju, kuna see ei pruugi vastu pidada. 5. Igal teadusel on oma kindel struktuur, millega peab arvestama teaduse esitamisel. Samuti peab esitamine olema korrastatud, kuna see aitab paremini näha lünkasid ja aru saada võimalikest vigadest. Kui jah, teadus on kindel, kindla ülesehitusega ning ei sõltu nii väga inimestest või kui sõltub, siis vaid selles suhtes, et kuidas keegi seda suudab ise interprieteerida.
teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid samas sellele pole faktilist kinnitust leitud. Näiteks planeetide liikumine, mille aluseks on gravitatsioon. Kuna gravitatsioon on spekulatiivne ning seda pole võimalik vaadelda siis siinkohal tulebki appi teooria. Teooria abil on võimalik teaduses kirjeldada nähtusi, mida ei saa muud moodi seletada. 3
Enamus teadlasi ja filosoofiadest huvitus inimhinge salapärastest sügavustest. Osaliselt muutus ka suhtumine naistesse. 19. sajandi teisel poolel alustasid naised esmalt Suurbritannias, seejärel ka Ameerika Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest. Hakkasid laienema naiste võimalused. Suurenesid ka naiste võimalused haridust omandada. Naised võisid kaasa rääkida kultuuri- ja teadusmaailmas. 19. sajandi teisel poolel oli ka suur osakaal teadusel, leiutati ja avasti uusi asju. Näiteks Charles Darwin töötas välja õpetuse, mis aitas inimestele näidata loodust uuest küljest. 1859. aastal ilmust temalt ka raamat "Liikide tekkimine loodusliku valiku teel". Darwini õpetus näitas inimestele, et nemadki on vaid üks liik teiste seas ja nendegi olemasolu võib ühel päeval ohtu sattuda Tehti ka teisi ülitähtsaid avastusi füüsikas ja keemias. Näiteks Wilhelm Conrad Röntgen avastas katsetekäigus röntgenkiired
kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Kolmanda aspekti tulemuseks on teadmispretensioonide tugevate ja nõrkade kohtade välja selgitamine. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Selle aspekti oluline osa on kindlaks teha süstemaatiliselt võimalikult palju, sest teadlaste eesmärk ei ole teada saada vaid üksikuid fakte. See tähendab, et kui teadlastel on mingi osa süstemaatilisuse tervikust puudu, siis nad üritavad seda auku täita. Teadusel on võimalus teadmisi suurendada ehk saame öelda, et teadus on ennast võimendav protsess. 20. sajand koos tehnoloogia arenguga on toonud hulganisti uusi võimalusi katsete tegemiseks (uued aparaatide süsteemid) . Tänu tehnoloogia arengule on tekkinud uusi uurimisalasid ja mitmed olemasolevad valdkonnad on oluliselt muutunud. Uue teadmise saamiseks võidakse kasutada veel juhust hüpoteeside kontrollimiseks. Selle puhul võidakse teha ka uusi avastusi. 5. Teaduslike teadmiste esitamine
on sotsiaalministeeriumi projekt, mille eesmärgiks on välja selgitada haiguste tekkepõhjuseid ning ka ennetada haigusi. Projektis osalemiseks on vaja hakata geenidoonoriks - selleks on vaja anda kõigest kuus milliliitrit verd ning allkirjastada nõusolekuleping. Geenidoonoriks hakates saab inimene teada, mis haigused võivad tal tulevikus tekkida ning kuidas neid ennetada ja teadlased saavad uurida erinevate haiguste tekkepõhjuseid, eelkõige krooniliste haiguste. Projekt aitab teadusel areneda ning meie järgmiseid põlvkondi paremini ravida. Projektis osalemine on vabatahtlik ning tasuta, kuid selle eest väga kasulik nii igale inimesele, tema lähisugulastele kui ka kogu riigile. Eelmisel aastal ühines projektiga üle 100 000 inimese, sel aastal on oodata veel vähemalt 52 000 geenidoonorit. "Eesti geeniprojekt" on ühendanud Eesti rahva, nii paljud soovivad tulevaste põlvede jaoks elu paremaks muuta. Ka keskkonnaprojekt "Teeme ära!" on olnud väga edukas
kaasnev Esimesi sellele kriisile loodusressursside tähelepanu juhtivaid talitsematu raiskamine raamatuid oli Rachel toob kaasa hävingu, Carsoni "Hääletu kevad" kuivõrd tänaseni on see (1962) toimunud mõtlematult ning hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb Osa rohelise liikumise ökoloogial teadusel esindajatest tuletanud organismidest nende sellest põhimõttelise elukeskkonnas. Seistes vastanduse tehnoloogiaja vastu arvamusele, et looduse vahel; nende inimene on looduse äärmusesindajate vaated peremees, hoiatab küünivad uusludiituseni. ökoloogia, et inimtegevus Samas peab osa rohelisi võib looduslikku tasakaalu just nimelt nn rohelisi häirides hävitada tehnoloogiaid oluliseks
Usun, et arenguruumi on riigi tervisehoiu toetamises ja inimeste enda mõttemaailma muutumises küllalt. Viimase sajandiga on meie teadus ja tehnika teinud hämmastava arengu. Me saame tänapäeval näiteks maksta oma arveid elektroonilises rahas, suhelda läbi interneti teises maailma otsas elava sõbraga ja tänu geenitehnoloogiale muuta seniseid organisme. Juba praegu tundub see uskumatu ja mõeldakse, et kaua veel see kõik areneb. Arvan, et teadusel ja tehnoloogial on arengumaad küllalt. Maailmas on ju võetud eesmärk minna üle säästlikule tootmisele, see eeldab, et on vaja välja töötada tehnoloogia, mis seda võimaldaks. Vaja on vaid harituid ja mõtlevaid inimesi, kes seda teeksid. Kokkuvõtteks olen kindel, et nüüdisühiskond pole veel jõudnud punkti, kus ei anna enam kuhugi areneda. Selleks on vaja teatud inimesi, kes suudaksid tulla heale mõttele ning isikuid, kes selle ka ellu viiksid
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse,
6. Teadus pole mõnes mõttes demokraatlik, kuna teaduslike järeldusi tehes, ei saa teadlased aluseks võta enamuse arvamust. St kui näiteks katse näitab üht, aga enamus teadlasi arvavad teist, ei saa järeldada, et enamuse arvamus on õige, õigeks tuleb pidada siiski eksperimendi tulemusi, mitte teoreetilisi arvamusi. Samuti, kui käsitleda teadust kui demokraatliku ühiskonda/riiki, siis on see demokraatlik, kuna ka sellel on vabadus. Teadusel on uurimisvabadus, st on õigus kasutada ise valituid meetodeid, esitada küsimusi mõneti võib seda nimetada ka sõnavabaduseks. Teaduses eksisteerib ka mõiste uurimisvabadus st uuringuid ei piira institutsioonid.
Masina- ja keemiatööstus. Töötava sektori peamine tööstusharu. Areng sõltub riigi jõukuse tasemest. Masinatööstuse arengutaseme määrab ära kogu majanduse tehnilise taseme ning tootlikkuse. Ükski riik ei suuda kõiki vajaminevaid masinaid ise valmistada osa tuleb osta teistelt. Seega peab arvestama, et head masinad on alati kallid. Riigil, kes ostab väga palju masinaid ja neid ise müüa ei suuda, on raskusi väliskaubanduse tasakaalustamisega. Vanad harud: 18-19 sajand. Toiduaine- tekstiilitööstus ja laevaehitus. Uued harud: Auto- ja keemiatööstus, 20 sajand. Uusimad harud: Mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin jm, 20 sajandi lõpp. Masinatööstuse arengueeldused: 1. Palju kapitali: Masinaehitusfirma on üks kapitalimahukamaid. 2. Hea oskustööliste ning inseneride kaader 3. Hea infolevi: väga tähtis on ettevõtte asukoht (olulistes äri- teadus- ja kultuurikeskustes, kus on head teabelevi ja...
elaksime siis edasi ning mida teevad veel meist järgnevad põlvkonnad. Kui pole loodusressursse, ei saa mõeldagi ühiskonna edasiarenemisest. Viimase sajandiga on meie teadus ja tehnika teinud hämmastava arengu. Me saame tänapäeval näiteks maksta oma arveid elektroonilises rahas, suhelda läbi interneti teises maailma otsas elava sõbraga ja tänu geenitehnoloogiale muuta seniseid organisme. Juba praegu tundub see uskumatu ja mõeldakse, et kaua veel see kõik areneb. Arvan, et teadusel ja tehnoloogial on arengumaad küllalt. Maailmas on ju võetud eesmärk minna üle säästlikule tootmisele, see eeldab, et on vaja välja töötada tehnoloogia, mis seda võimaldaks. Vaja on vaid harituid ja mõtlevaid inimesi, kes seda teeksid. Iga riik ja ka üksikisik ise peaksid väärtustama tervist. Selleks peab riik toetama tervisehoidu ja inimene püüdma oma tervist hoida. Inimese ravimine on väga kallis protsess, sest kõik selleks vajalik tehnika ning ravimid on väga kallid
allikaveest. Küllap oleks aga uskumine Isa Pio imelisusesse veel märksa lihtsam, kui ta paikneks ajaliselt lähemal või kui ma kasvõi läbi videoülesvõtete tema olemusest aimu saaksin. Üleüldse ei tee miski minu jaoks millegi imeks tunnistamist raskemaks, kui ajaline kaugus. Ükskõik millise imetaolise sündmuse reaalajas tajumine on märksa ehedam, kui lood imedest, mis minu jaoks paiknevad aegade hämaruses, mil teadusel polnud võimalik oma sõna sekka öelda. Loodusimesid suudab teadus aina enam ratsionaliseerida- kasvõi läbi avastuste raskusjõu tavaomadustest kõrvale kaldumise kohta mõnedes maakera punktides. Maailmaimede tekkest, ajaloost ja olemusestki saame aina enam läbi teaduse aimu. Just seepärast annabki usulistele imedele imedena enam kaalu see " olematus" ,teadmine, et teadus ei suuda kunagi ( vähemasti mitte niipea) nende olemust uskujate jaoks ümber lükata.
vasakul) "Põrgu" (1930-1932) ja (all paremal) ,,Kabaree" (1931). Olev Soans (1925-1995). Eesti graafik. Lõpetas 1941 Pärnu kaubanduskeskkooli. Oli 1943-1944 mobiliseeritud Saksa sõjaväkke. Astus 1946 Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, lõpetas ERKI 1951. Seejärel tegutses vabakunstnikuna. Alates 1961 ERKI õppejõud (al. 1979 dotsent, al. 1987 professor) ning aastast 1994 emeriitprofessor. Aastast 1951 Eesti Kunstnike Liidu liige.. Ta järgis ideed, et kunstil ja teadusel on palju rohkem ühist, kui on tavaks arvata. Ka temas endas olid ühel ajal peidus nii kunstnik kui ka teadlane. Toetudes senisele teadmistepagasile ning seda edasi täiendades oskas ta selle ühendada oma kunstnikuandega. Valmistas kokku 38 Eesti paljusid eluvaldkondi hõlmavat kaarti, millest suur osa on hoiul Harjumaa muuseumis Keilas. (üleval) ,,Eesti Purjesõidu Ajalugu" (1976), söövitus. 6) Skulptuur üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist. Skulptuuri väljendusvahend on tahke
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende me...
kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral ühiskonna elu. E. Durkheim käsitles ühiskonda omaette reaalsusena, kus inimesed sünnivad, elavad ja surevad, kuid nende kogemuste muster eksisteerib neist eraldi. Leiutas sotsiaal statistika ja kasutas seda suitsiidi uurimisel. M.Weber nägi, et 20 saj algusks välja kujunenud uut tüüpi ühiskond, mille aluseks tööstuslik tootmine. Plussiks luges ta seda, et teadusel ja inimvõimetel ei ole piire. Ja miinuseks seda, et teaduse areng võtab elust ära ime ja müstika. *makrosotsioloogiline teooria struktuurfunktsionalism ( nt töötute probleemi käsitlusel) Iga ühiskonna sfääri funktsioonid tuleb täita kui kogu grupp tahab säilida. Tähtis on ka idee, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri eriosade vahel. *mikrosotsioloogiline teooria
4. TEADUSLIKE TEADMISTE ROHKENEMINE Teadus on pidevalt arenev, seetõttu on võimalus seda pidevalt laiendada ja täiendada. Kuna teadlased tahavad uuritava valdkonna kohta alati tervikut teada, mitte üksikuid fakte, siis sõltumata ressurssidest leitakse viis, kuidas teadust edasi arendada. Erineva valdkonna teadlased tahavad kõiki lünki täita ja olemasolevaid teadmisi kasutatakse uute teadmiste ammutamiseks. See on ka see ressurss, mis aitab teadusel ise edasi areneda. Seega teadus toodab ise teadust. Kuigi teadus ja tehnoloogia on oma olemuselt täiesti erinevad, on tehnoloogia siiski teaduse lahutamatuks osaks. Tehnoloogia toetab teaduse arengut aparatuuriga ja annab rohkem võimalusi veel edasi areneda ja avastada. Teadus võib olla ka juhuslik. Teadust arendatakse erinevate katsetuste ja eksperimenteerimistega ning selle käigus satutakse huvitavatele juhtumitele ning oletus, mida uurides selgub, kas oletus oli õige
SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798. Ta sündis ajal, mil toimumas oli Prantsuse revolutsioon. Ühiskonnast toimusid suured muudatused, varasemad uskumused seati kahtluse alla, arenes moderne teadus ja tehnoloogia.
austamisele inimese elu ajal, et jumalad hästi suhtuksid Jumalakodadeks ehitati templeid kus toimus tähtsaim usuline rituaal ohverdamine ja tuleviku ennustamine Koolid asusid samuti templite jures ja olid preestrite hoole all. Võrreldes Egiptusega oli Mesopotaamias palju kirjaoskajaid. Mesopotaamia ilukirjanduse tähtsaim zanr oli kangelaseeposed. Kõige populaarsem kirjanduslik kangelane oli Gilgames kellest räägib ka maailma vanim eepos . Mesopotaamia teadusel olid Egiptuse teadusega järgmised ühised jooned: 1 Teoreetilisi üldistusi ei tehtud 2 Astoloogia Teaduse kõrgeim tase saavutati Uue riigi ajal. Kõige tähelepanuväärsemad saavutused olid matemaatika ja astroloogia vallas. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehitus kunst. Mesopotaamia arhitektuuri esimene eripära on, et tähtsamad ehitised ehitati kõrgemale savist platvormidele Templite kõige omapärasemaks vormiks oli tsikuraat mis kujutas endast nurklikut astmeliselt
tema autoriteedile religiooni ületamisel ja teadusliku maailmapildi seletamisel. Imre Lakatos tõestas, et puudub normaalteadus, sest kui teadlased oleksid olnud normaalsed, siis poleks toimunud teaduse arengut. Samas leiab ta ka, et teadust üldiselt ei saa panna piiridesse, piirid sõltuvad uuritavast objektist, nähtusest vms uuritavast harust, milles vastav nähtus on tõene, milles mitte, sest taotletavad eesmärgid on erinevad. Teadusfilosoofia tahab öelda, et teadusel puudub kindel filosoofiline põhi, kuid filosoofia on siiski vajalik eeldusteks ja põhjendusteks ehk kõik teadused on alguse saanud filosoofiliast või filosoofilisest ideest seejärel iseseisvunud ehk filosoofiast eraldisesivaks muutunud. Filosoofiast vabastatud teadust tuntakse viimasel ajal naturaliseeritud või naturalistliku filosoofiana, millel on olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult,
- loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga üldjoontes samasugune nagu uurija ise, mistõttu sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse tegijad suuremal või vähemal määral tegelevad. Neid probleeme on mugav esitada vastandustena, vastand-mõistete paaridena, millede vahelt uurija peab tegema valiku. Allpool nimetatud probleemidest on paljud omased kõikidele sotsiaalteadustele, mitte ainult sotsioloogiale. Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs normatiivne lähenemine.
1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia.
1. Impressionistlikku maalikunsti iseloomulikud jooned: · Jäädvustas kunstniku hetkemeeleolust sõltuvaid tundeid. · Tööd valmisid üsna kiiresti. Olid lühikesed, komakujulised pintslitõmbed ja hajutatud kontuurid. · Tehti enamasti vabaõhumaale (seeriatena, erinevas valguses). Kujutati maastikke, suurlinnapilte, kohvikustseene ja lillepilte. · Oluline koht oli teadusel, eriti füüsika ja optika vallas, neid huvitas valgus ja värviprobleemid. · Oli fotolik kompositsioon (poolikud kehad jms) 2. Impressionistid pöörasid palju tähelepanu valgusele ja õhule, sest nad tahtsid võimalikult täpselt anda edasi hetkemeeleolu ja kuna maale tehti enamasti õues, oli valgusel ja õhul selle edasi andmisel väga tähtis roll. (?) 3. Impressionismis ei olnud traditsioonilist kompositsiooni. Kompositsioon oli fotolik nt
nad ühiskonnas sobivad. Näiteks modernismieelses Euroopas usuti, et naine, kes enne abielu seksuaalelu elas, võib oma armukese jäetud «jälge» endas kanda ja tema hilisemast abielust sündinud laps võib olla hoopis kunagise armukese, mitte abikaasa moodi. Selle uskumuse eesmärk oli põhjendada naiste neitsilikkuse nõuet. Rahvalikud arusaamad pärilikkusest on üks eriti võimas kultuuriline relv, mis ei ole eelmodernsetes ühiskondades midagi erilist. Isegi tänapäeva teadusel on oma ideoloogilised arusaamad pärilikkusest. Neid on tihti raske lahutada keerulistest andmetest ja kõrgtehnoloogiast, mida me usume andvat objektiivseid ja väärtushinnanguteta teadmisi loodusest. Erinevused ja sarnasused Kui räägitakse inimese päritolust, on üldteada fakt, et inimese DNA järjestus on peaaegu 99 protsenti identne simpansi omaga. Seepärast võib sageli kuulda väidet, et me polegi «midagi muud kui simpansid» ja seepärast määratud olema
Monet maali "Impressioon. Tõusev päike.", mille järgi saab vool omale nime. Impressionistid asetavad pearõhu vahetu mulje, hetke edasiandmisele. (Kunst tuleb viia loodusesse loodus on tõde.) Tööd valmivad küllalt kiiresti, pintslitõmbed on lühikesed, koma-kujulised, kontuure välistavad. Lõid peamiselt vabaõhumaale (seeriatena, erinevas valguses), kujutasid maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene, lillepilte ..GAG, Marju Liidja, 2005 Impressionistide jaoks oli oluline koht teadusel, eriti füüsika ja optika vallas, neid huvitasid valgusja värviprobleemid (vari pole must, värvusetu pind, vaid värviline). Fotolik kompositsioon, poolikud kehad. Impressioniste mõjutasid W. Turner, Barbizoni koolkonna maalijad, 19. saj. jaapani gravüür.Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike Neoimpressioniste huvitasid värvi- ja valgusmulje jäädvustamise tehnilised aspektid: nad kandsid segamata värvid väikeste punktide või komadena tihedalt üksteise kõrval lõuendile,
kontiinumi ja jõuab oma moraalse väärtusega vastavale kohale. Odüsseus ja Dante on kujutatud sarnaselt: Dante on palverändur, kes otsib õiget teed samal ajal kui Odüsseus on reisija kindla sihiga. Odüsseus on ainuke tegelane, kelle teekonnale põhja ja tippu pole telg oluline tema teekond on horisontaalne ja ta rändab nagu oleks see kaardil märgitud ning sellise sirgjoonelisel liikumise tagas tugev usk ja kindlad moraalinormid. Dantet seevastu kannustas teadusel põhinev kahtlus ja sellest tingitud uudishimu. Nad mõlemad on teekangelased, alati liikuvuses ja ületavad keelatud paikade piire; mõlemad käivad sama rada mööda olles teel Purgatooriumisse Dante läbi Põrgu ja Odüsseus mere kaudu. Dante teekond võtab üle Odüsseuse oma laevahukust alates. Seniajani on nad teineteist dubleerinud. Teoses on tehtud vahet tõelisel inimesel ja inimkujuga elajataolisel olevusel, mis tähendab, et
KASPAR ERIK LIND KANALI ANALÜÜS Imeline Teadus vs. Horisont Loosi alusel sain mina ülesandeks analüüsida ning võrrelda ajakirjade ’’Imeline Teadus’’ ning ’’Horisont’’ numbreid. Mina valisin ’’Imelise Teaduse’’ 2014. aasta 10. numbri (Nr 10/2014), mis ilmus 2014. aasta oktoobris ning Horisondi 2014. aasta 5. numbri (Nr 5/2014), mis ilmus 2014. septembris ning hõlmas ka oktoobrit (september – oktoober). Valisin need numbrid viimase nelja numbri asemel, kuna mul puudus ligipääs uuematele numbritele, Tartu Ülikooli raamatukogust ei leidnud ma uuemaid Horisondi numbreid ning hetkel, mil ma raamatukogus uurimas käisin, ei olnud vastavaid numbreid koha peal sirvimiseks olemas (Eeldan, et keegi oli neid juba sel hetkel kasutamas). Seetõttu otsustasin nende numbrite kasuks, millele ma ligi pääsesin. ’’Imelise Teaduse’’ esikaanel on kujutatud Päikest ning eeldavasti füüsikut, kes seda Päikest oma käte vahel hoiab. Pildile lisaks o...
tihti irratsionaalsuse poole, lootes sealt leida lahendusi oma probleemidele. See võib aga viia neid veelgi halvemasse seisu. Antud teema on valitud kuna autor tunneb huvi, miks inimesed usuvad väidetavatesse teadustesse, millel ei ole loogilist teaduslikku põhjendust. Autor soovib, et inimesed ei satuks kergemeelselt pettuste ohvriks kuna järjest rohkem usutakse kõikvõimalikke ennustusi, sensitiive ja muud sarnast. Antud teema käsitlusega üritatakse vahet teha reaalsel teadusel ja libateadusel. Antud töös püstitatud probleemid: 1.Kas uuritavad teadused on libateadused või mitte? 2.Kas uuritavate teaduste poolt püstitatud väited on tõesed? Hüpotees: 1.Uuritavad teadused ei ole teadused vaid libateadused. 2.Uuritavad teadused ei suuda garanteerida esitatud väidete õigsust. 4 1 Pseudoteadustest Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning
induktiivset loogikat epistemoloogiaga.) Loogika valdkonda kuuluvad probleemid huvitavad epistemoloogiat siiski üksnes niivõrd, kui nad aitavad lahendada teadmise olemuse, võimalikkuse ja päritolu probleemi. Karl Popper väitis, et ainsad head arutlused on kehtivad arutlused. Kehtetud arutlused (sealhulgas kõik kehtetud induktiivsed arutlused) on kõik ühtviisi halvad. Arutluse induktiivne tugevus ei tee arutluse eeldusi tema järelduse heaks põhjendiks. Seetõttu ei tuleks teadusel mitte niivõrd otsida hüpoteesidele tõendusmaterjali, vaid püüda hüpoteese ümber lükata, näidates katseliselt, et neil on väärad deduktiivsed järeldused. Arutluse induktiivne tugevus sõltub taustteadmisest. Seetõttu on süstemaatilise induktiivse loogika võimalikkus problemaatiline. Erinevalt kehtivusest ei ole induktiivne tugevus seostatav lausete vormiga. Kehtivust on võimalik teada aprioorselt (toetumata kogemusele või katsele), induktiivset tugevust aga mitte.
1. Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused
UA Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasi...
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõ...
(teadmised pole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss) 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Ta väitis et postindustriaalne ühiskond on informatsioonile juhitud ja teenindusele orienteeritud. Ta lisas ka et postindustriaalne ühiskond peaks asendama agraarühiskonna kui peamise süsteemi. Ta mõtles välja kolm postindustriaal ühiskonna komponenti: 1. Vahetus tootmiselt teenindusele 2. Uute teadusel põhinevate tööstuste keskpunkt 3. Uute tehniliste eliitide tõus ja uue kihistumise põhimõtte saabumine Ta eristab kolme aspekti postindustriaal ühiskonnas: andmed, või informatsiooni kirjeldus maailmast, informatsioon, või andmete korraldamine tähenduslikesse süsteemidesse ja mustritesse nagu statistiline analüüs, teadmus, mida Bell kavandas kui informatsiooni kasutust, et hukka mõista. 21. M. Castells ja võrguühiskond.
Hilisemates faasides patentimine kukub väga märkimisväärselt. Kui me vaatame patentide tähtsust nii nagu seda tehakse Jaapanis, siis see on äärmiselt tähtis meede, et ennast imitaatorite eest kaitsta, kõige olulisem meede teistest võimalikest intelektuaalse omandi kaitse meetoditest. Kokkuvõtteks: toote elutsükli esimese faasis on palju tegemist teadusliku teamisega, palju toote arendust, protsessi arendust, toimub nii, et teadusel on väga suur osakaal. Ilma teadsuliku sisendita on väga raske edukas olla. Mida suurem faas on seda suuremaks hakkab minema kogemuslik ja know-how osakaal, kui oled pikka aega konkreetset toodet tootnud, siis sa juba tead mis on praktika, kuidas on mõtekas teha, kuidas vigade protsent oleks võimalikult väike. Võimekus kasutada oskusteta tööjõudu. Esimestes faasides on see selgelt 0 lähedane, samas
lihasjõu ja lokaalse lihasvastupidavuse suurenemine, sportliku saavutusvõime paranemine, eluks vajalike oskuste arendamine (Loko: 70) Paljud inimesed arvavad, et jõusaal on ohtlikum kui teised spordialad, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Jõutreening tehniliselt, korrektselt teostatuna on ohutum ja riskivabam kui paljud teised populaarsed spordialad. Treenimine raskustega on kordades ohutum kui jalgpall või korvpall. Järgnevalt vaatleme, mis on teadusel öelda laste, teismeliste ja jõutreeningu interaktsiooni kohta. Nagu varem sai mainitud, on paljud teised spordialad märksa ohtlikumad, kui on seda jõutreening. Paljud biomehhaanilised vaatlused, analüüsid ja uuringud on näitanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, visked, hüpped ja erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suurtemate jõududega kui jõutreening. Eriti ohtlikuks muudab asja see, et reeglina tulenev koormus nimetatud
Maalikunst: pikaks venitatud figuurid, kujundid veniva, lookleva kontuuriga, kompositsioonis oluline dekoratiivsus. Kunstnikud: Klimt (portree, naise kolm iga, naine lehvikuga,paljaste tissidega eit, puu, kirju eit), Mucha (portreed, rikkalik taust) Impressionism (1872-1886) – Pearõhk hetke edasiandmisele. Koma-kujulised, kontuure välistavad. Loodi vabaõhumaale, maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene jne. Oluline koht teadusel (füüsika), huvitasid valgus- ja värviprobleemid, poolikud kehad. Tunnused: töö kiire valmimine, tohtis kujutamine muutuva valguse kaudu, pintslitõmbed lühikesed, värvilised varjud. Kunstnikud: Monet (tõusev päike/paadid, moonid, tulpide põld, roueni katedraal, vesiroosid), Renoir (aerutajate eine, portreed, istuv supleja), Pissarro (tänav, aed), Degas (tantsijad, hobuste võiduajamine) Postimpressionism (1890-1905) –Kasutab tumedaid toone
Sõlmida lugupidav professionaalne partnerlus HIV/AIDS-nakatunutega, võttes arvesse peamisi sotsiaaltöö väärtusi nagu väärikus, õigus enesemääramisele ja individuaalsusele. Teha koostööd HIV/AIDS-i organisatsioonidega, töötades välja programmid, mis soodustavad avatust, kogemuste jagamist, kuidas elada viirusega. Haridus ja ennetus • Sotsiaaltöötaja peaks toetama ja ellu viima programme, mis sisaldavad haridus- ja ennetusstrateegiaid. • Sotsiaaltöötaja peaks toetama teadusel põhinevaid terviklikke seksuaalharidus programme noortele ja täiskasvanutele. • Sotsiaaltöötaja peaks toetama piisavalt tervishoiutöötajad ja vajaliku infrastruktuuri parandamise kaudu valitsuse ja erasektori abi, et tagada koolitus- ja täiendõppe kõigile füüsilise ja vaimse tervise pakkujatele. • Sotsiaaltöö haridus peab hõlmama õppekava, mis käsitlevad HIV / AIDS elukutse vaatenurgast. Sotsiaaltöötaja on kohustatud pidevalt täiendama oma teadmisi kõigis HIV-d
,,Sinu keha räägib sinuga" raamatu autor on edasi andnud sõnumi inimese mõistmisvõime takerdub ühise arusaamise ees - kuidas toimib meie keha. Me oleme võimelised märkama kuidas erinevad reaktsioonid peegeldavad meie mõtteid ja tundeid. Me punastame, hingeldame, meie vererõhk tõuseb välise ärritaja toel. Seosed tunnete ja hiiliva haiguse vahel meie kehas on jäänud aga märkamata. Üks osa sellisel mõjutusel on läänemaailma teadusel ja ravimitööstustel, kes suure kasumi taha varjudes püüavad sügavat tõde eirata. Autor võrdleb tänapäeva meditsiiniabi inimesele kui masina parandamist, mis katki minemisel parandusse viiakse. Teine roll on mängida inimesel endal, püüdes eneselt vastutust võtta hea tervise tagamise eest, on lihtne varjuda keskkonna ja pärilike mõjude taha. Idamaade meditsiinis nähakse ennekõike haiguses tasakaalustamatust või energiavoolu blokeeringut, mida
Kulu, majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara väljaminek või ammendumine või kohustustest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud selline vähenemine, mis on seotud omanikele tehtavate väljamaksetega. Kasum, määratletud kui summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest. Kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum. 4.2. Finantsarvestuse printsiibid Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara,
· Telekommunikatsioonisektor, mis hoolitseb teisi sektoreid ühendavate võrkude ja lüüside eest. · Riistavara ja tarkvara tarnijad. 2. Nimeta sidusandmebaaside tootjaid ja teenuseid. Andmebaaside tootjad või genereerijad on tavaliselt mitmesugused algdokumentide organiseerimsega aegade jooksul tegelenud ühingud ja institutsioonid, mis on seotud mingi kindla tegutsemisvaldkonnaga. Ka valitsusosakonnad, mis on aktiivsed teadusel põhinevates jm. tööstusharudes. sidusteenuse pakkumise pioneerideks võib pidada Ameerika Ühendriikides järgmisi firmasid: · Lockheed Missile and Space Company - pakub DIALOG süsteemi, mida kasutati firmasiseselt, et sooritada otsingut andmebaasis, mis sisaldas üle 300000 NASA aruande. Andmebaasi on parandatud ja täiustatud nin ghetkel on ta tuntud eelkõige bibliograafiliste andmebaaside poolest ja teenus on suunatud eelkõige äri ja finantsringkondadele.
Seda eesmärki on eri aegadel püütud saavutada erinevalt. Antiikfilosoofid näiteks vaatlesid nähtusi ning püüdsid seejärel mõtiskledes tungida nende olemusse. Kaasaegse teadusliku meetodi algatajaks ning eksperimentaalfüüsika rajajaks loetakse Galileo Galileid. Selle meetodi keskmeks on eksperiment, mis võimaldab kontrollida eelnevalt hangitud teadmisi erinevates, eksperimentaatori poolt loodud tingimustes. Kuivõrd tõene ja täiuslik on teadusel põhinev maailmapilt? Seda küsimust pole loogika abil võimalik lahendada, sest võimatu on tõestada, et mingi teaduslik teooria on ainuõige. Teadusliku meetodi üheks põhinõudeks on kriitiline suhtumine hangitud teadmistesse, nende pidev kahtluse alla seadmine ning täiustamine. Teadus on protsess. ....füüsika- see on midagi palju enamat, kui kogum seadusi, mille rakendamine on lihtsa kogemuse asi. Füüsika-see on eelkõige käte ja aju elav loometegevus.
Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja kultuuti jätkusuutlikkus, mis ongi arengueesmärkide real esimesel kohal (kultuuriruumi elujõulisus). Rahvuse säilitamiseks on vajalik säilitada rahvuslik identiteet, tagada oma rahvuskultuurile omased väärtused, käitumismudelid, traditsioonid ning nende kandumine põlvest põlve. Oma kultuuriruumi elujõulisena hoidmisel ja saavutamisel on suur roll rahvuskeelsel haridusel, rahvuskeelel põhineval kultuuriloomel ja teadusel, rahvuskeelsel suhtlemisel ja kasutamisel igapäevaselt erinevates eluvaldkondades. Heaolu kasv on järgmine punkt arengueesmärkide nimekirjas. Eesti heaolu seisundit saab tõlegendada kaheti: globaalsest ja regionaalsest seisukohast. Globaalselt on tegemist Eesti puhul pigem kõrgema heaolutasandiga riigiga. Regionaalselt võrreldes Põhja-Euroopaga on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Üldiselt ei võrrelda heaolutaset arengumaadega. Seetõttu võib öelda, et esineb heaoludefitsiit
võiksid näha teised inimesed, ning mõista protsesse, millekaudu teised inimesedmõtestavad seda, mis nendega juhtub. Keerukad vastastikused mõjud sotsiaalse tegevuse mitmesugustel aladel. Idee ratsionaalsusest majandustegevuses, mis laieneb ka bürokraatiale. Tõi sotsioloogiasse mõiste ideaalne tüüp. Mõjutas XX saj. sotsioloogia arengut 4. Sotsioloogia funktsioonid 1.6. Sotsioloogia funktsioonid Teadusel on kolm fuktsiooni: · Kirjeldamine · Seletamine · Ennustamine Sotsioloogia funktsioonideks on: Kirjeldav, st. Nähtuste ja protsesside taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine, vastused küsimustele kas ja kui palju? Sotsioloogia funktsioonid Teoreetiline ehk seletav funkts. kogu faktilise materjali analüüs mingi probleemi selgitamiseks olemasoleva teooria raames või uue teooria loomine; Praktiline ehk instrumentaalne fukts
suuremate tiraažidega väljaanded Teleleht (38 500) ja seltskonnaajakiri Kroonika (36 400). Suurte tiraažidega olid veel Naisteleht (27 400), Imeline Ajalugu ( 26 200), Tiiu (24 000), Imeline Teadus (23 800) ja Naistelehe nipiraamat (23 000). Ülejäänud suuremate tiraažidega ajakirjad on toodud allolevas tabelis. Võrreldes 2014. aasta jaanuariga suuri muutuseid ei ole. Kroonika tiraaž jaanuaris oli 34 600, Telelehel 40 100, Naistelehel 25 950, Imeline Ajalool 28 300, Imelisel Teadusel 25 800, Tiiul 25 000 ja Naistelehe Nipiraamatul 22 000. Kroonika, Naistelehe ja Naistelehe Nipiraamatu tiraaž on tõusnud, samas kui üldine tendents tundub siiski olevat langus. Seletusena võib nende langemise põhjuseks pidada interneti populaarsuse kasvu ja negatiivset iivet ehk vähenevat lugejaskonda. Väljaannete keskmised tiraažid http://www.eall.ee/tiraazhid/2014.html august 2014 Tabel 1. Ajakiri Tiraaž(tuhandetes) Ajakiri Tiraaž(tuhandetes)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
