See sai alguse Edmund Husserli (1859-1938) fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis eelarvamuste vabalt analüüsida kõiki meie teadvuse sisusid (Finlay 2008). Husserli meetod pidi pakkuma rangel viisil loodud põhimõisteid, mis looksid kindla aluse igale teadusele. Tema eesmärk oli fenomenoloogilise meetodi abil rajada filosoofia kui "range teadus" (Tammo 2008). Husserli arvates olid teadused eemaldunud konkreetsest kogemusest ning loonud enneaegselt küpseks kuulutatud abstraktseid ja läbiuurimata mõisteid. Kuna need mõisted ei põhinenud kogemusel, puudus neis selgus ning nad ei sobinud ainevaldkonnaga, mille peegeldamiseks nad olid loodud. Husserli arvates oli sellise olukorra lahenduseks tagasipöördumine asjade juurde sellistena, nagu neid kogetakse ning kuna igasugune teadmine põhineb kogemusel,
10. Eesti Vabariik 1991 Kinnismuistised Muinasaja allikad: o ohvrikivid Esemelised allikad: o vanad asulad o kivikalmed Arhitektuurilised o hooned Muinasaega uurivad teadused: Antropoloogia teadus inimesest, mis uurib tema bioloogilisi iseärasusi ja põlvnemist. Numismaatika uurib münte ja medaleid. Etnoloogia rahvateatus, mis üritab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste või teiste rahvaste igapäevaelust. Rahvaluule võimaldab pärimusest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti. Keel eesti keele seosed teiste keeltega.
Kolm põhilist seoste liiki: ühine uurimisaine; ühised uurimismeetodid; ühine ajalooline areng Teadusalad: küberneetika informatsiooniteooria matemaatiline loogika semiootika lingvistika psühholoogia raamatukogundus (bibliograafia) teaduslugu tehnikateadused 9. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. Tänapäeval on infoteadus kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks: infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 10. Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla? Informatsioonikriis- on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis.
Pärnu 2012 James Cook James Cook sündis Yorkshire lähedal väikeses külas. Ta veetis oma lapsepõlve maapoisina. Tema perekond oli suhteliselt vaene ja ta oli harjunud elama ka kitsastes tingimustes. James läks külakooli õppima ja teda polnud põrmugi vaja õppimisel tagant kihutada. Eriti huvitas teda matemaatika ja muud teadused. Jamesi isa tahtis, et poisist saaks ärimees. Ta oli öelnud: "Poisist peab saama ärimees, sest temal on arvude jaoks andi". Nii läkski James ühe kaupmehe juurde katsetele. Jamesile tundus alguses, nagu oleks ta sattunud paradiisi, nimelt koht kus ta tol ajal kaupmehe ametit õppis asus mere ääres. Õpipoisiks olemine aga ei olnudki nii lihtne, sest kaupmees osutus väga rangeks, jõhkraks ja alkoholilembeseks ning peksis poissi sageli
skeptiline läbikatsumine. (Carl Sagan) Fakt kui teadusliku tunnetuse osa Tõsikindlaid teadmisi (fakte) peavad suutma arvamustest, kuuldustest ja uskumustest, unistustest jms eristada nii poliitikud kui riigiametnikud, rääkimata õpetajatest, inseneridest, arstidest, ohvitseridest ja teistest otsustamisõigusega asjatundjatest. (Vooglaid, 2005) Francis Bacon (,,Novum Organon" 1620) Inimaru pole mingi külm valgus, vaid on küllastunud soovidest ja tundmustest; nii tekivad teadused, mida võib kutsuda ,,teadusteks oma tahtmise järgi". Sest inimene usub seda, mida ta tahab tõena näha. Seega heidab ta kõrvale rasked asjad, sest ei jaksa neid uurida; mõistlikud asjad, sest need piiravad lootusi; looduse sügavad saladused oma ebausu tõttu; kogemuse valguse kõrkuse ja uhkuse tõttu; asjad, mida üldiselt ei usuta, heidab ta kõrvale järeleandlikkusest pööbli arvamusele. Lugematud ja mõnikord nähtamatud on viisid, kuidas tundmused inimaru mõjutavad ja nakatavad.
TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed) Etnograafilised andmed (rahvaluule, eesti keel) Naabrite kirjalikud allikad 4. Kiviaja kultuurid: DATEERING, ASUKOHAD Kunda kultuur Kõik Eesti mesoliitilised asulapaigad kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuur on üks arheoloogilistest kultuuridest sarnaste leidudega mustiste rühm, mis näitab,
võimalik, et mõni minust väljaspool asuv paha vaim põhjustab neid muljeid. 12) Mida tähendab Descartes'i lausung cogito ergo sum? Vastus : Lad. k. "Mõtlen, järelikult olen." - Tõestab, et üks tõde on väljaspool kahtlust; selleks et kahelda, peab ise olemas olema. 13) Mille poolest erineb filosoofia teadustest? religioonidest? Vastus : Kindlaid piire filosoofias teaduse ja usu vahel ei ole. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega. 14) Kas filosoofia saab meid õpetada õigesti elama? Vastus : Mina arvan, et ei saa aga ta võib meid suunata. Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse,õigete vastuste otsimist. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. Nii, et saab ka
Ühiskonna arengustaadiumid Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi: 1. Teoloogiline staadium (aegade algus - 1300) - maailma mõisteti üleloomulike jõudude kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 - 1800) - maailma mõisteti abstraktsete ideede, nagu õiglus ja headus, abil. 3. Positiivne staadium (1800 - aegade lõpuni) - maailma mõistetakse teaduslikult. Teaduste hierarhia Selle alusel, kui kiiresti on jõutud positiivsesse staadiumisse, võib teadused järjestada järgnevalt: 1. Astronoomia 2. Füüsika 3. Keemia 4. Bioloogia 5. Sotsioloogia Herbert Spencer (1820 - 1903) Evolutsionism - 19. saj. teisel poolel sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj. üks kõige tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: 1. Anorgaaniline evolutsioon 2. Orgaaniline evolutsioon 3. Sotsiaalne evolutsioon
Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte Loodusgeo ja inimgeo on omavahel tugevas seoses. Mõlemad teadused on ruumilised teadused. Kui teadusi kirjeldatakse pole erinevus oluline, kui aga seletatakse on erinevus suur, sest ühte nähtus juhivad loodusseadused, teist aga ühiskonnareeglid. Erinevus põhihuvides: Inimgeograafia põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel. Inimgeograafia on teemateadus. Tegeleb inimtegevusega. Loodusgeograafia on objektiteadus. Tegeleb loodusnähtusega.
Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika) 3) Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui maailm oleks teistsugusena loodud, kas siis kukuks ka kivi allapoole? Saab ainult teoritiseerida.
keskkonna vahelises suhetest. Autökoloogia- uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid. Sünökoloogia tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Bioloogiline tort- põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja funsamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulike looduslikke gruppe nende välimuse geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia,
Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootikat, nagu ka teisi humanitaarteadusi, on raske kuhugi paigutada ja seetõttu, on väidetud, et oma ebakindluses kujutavad nad ohtu teistele teadustele. Semiootika „lähikondlasteks“ on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Semiootika on vahend – kõik teadused kasutavad märke. Nt matemaatika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. Kõik filosoofilised probleemid on tegelt keeleprobleemid Peirce võtab aluseks reaalteadused, sp ongi tõsisem vend, sp ongi nii põhjalik Semiootikat võib nii humanitaar- kui reaalainete ühenduslülina. On nii teadus teaduste seas kui omaette instrument. Peirce teaduste klassifikatsioonid on semiootika loogikaga võrdväärne. Normatiivne
Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tõelistest uuendustest (sh uuest teooriast) saab rääkida vaid siis, kui see pakub vana ja teadaoleva asemele midagi põhimõtteliselt uut. (Krull, 2001) Mollenhauer ja Thiersch üritasid siduda sotsiaalpedagoogika, pedagoogika asemel pigem sotsiaaltöö kontseptsiooniga, mis jättis sotsiaalpedagoogika ka sotsiaaltöö suhtes ilma igasugusest teoreetilisest eripärast. Teadused: 1. Formaalsed teadused (ideaalteadused, nt matemaatika) 2. Filosoofia (hästi relatiivne) 3. Empiirilised teadused (oluline on kogemus). Jagunevad omakorda kaheks: loodusteadused ja kultuuriteadused (sotsioloogia, õigus, majadus jne). Kultuuriteadused jagunesid omakorda kaheks: sotsiaalteadused ja humanitaarteadused, mis ühinevad psühholoogia, kasvatusteadused, sotsiaalpedagoogika.
3. Geograafia: geo- ja heliotsentriline maailmapilt; õpetus kliimavöötmeist, pikkus- ja laiuskraadidest 4. Bioloogia (zooloogia) ja botaanika: õpetus sugudest ja liikidest 5. Aritmeetika ja geomeetria ruudud, ringid (sh ringi kvadratuuri probleem), ruutjuured (sh irratsionaalarvudega seoses) 54. Kuidas on filosoofiaõpingud seotud klassikalise haridusmudeliga, mis põhineb vabadel kunstidel (septem artes liberales)? -nn vabad kunstid tähendab vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks „räpastele“, kehalise tööga seostuvaile, käsitöötaolistele kunstidele, mis antiikses orjandusühiskonnas ei olnud vabana sündinule seisusekohased. Klassikalise alushariduse mudeli väljakujunemine Kreekas: *grammatistes (kirjatarkus) *grammatik (luule ja keeleõpe, eeskätt Homeros) *retoorik (kõnelemine, argumenteerimine) *filosoofia eriettevalmistus (meditsiin, õigus, hilisantiigis: teoloogia) artes liberales – eleutherai epistēmai
Varakeskajal olid ainsad kirjaoskajad vaimulikud Inimesed, keda huvitas haridus pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstid, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks 5.saj süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" 6.saj jagati need kahte rühma triivium-grammatika retoorika dialektika kvadriivium kvardriivium aritmeetika geomeetria astronoomia muusika Vana-Roomaga võrreldes õpetati keskajal koolides seitset vaba kunsti tunduvalt kärbitud kujul
Õnn paistab olevat ülimalt jumalik, mis on saavutatud loomutäiuse, teatud treenimise või õppimisega. Kõike ei saa jätta juhuse hooleks, eesmärke on võimalik saavutada ka õppimise läbi. Kuigi võib tunduda tihtipeale, et õnne tuleb juurde sinna, kus seda juba on ning ei tule sinna, kus on sellest puudus. Arvan, et mitte midagi tehes ja eesmärke seadmata ei pruugi tulla ka juhust. Ühe mõjukama ja juhtivama ala alla kuulub poliitika, mis määrab ära millised teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igal inimesel teada ning mil määral. Aristoteles ütleb, et tõeline riigiasjadega tegeleja soovib teha kodanikud seadustele alluvateks ja tublideks. Õiglased asjad, mida poliitikateadus käsitleb, on paljuski vastuolulised ja hajuvad nii, et näivad sõltuvad kokkulepetest ja mitte loomuomadustest. Näiteks Antiik- Kreekas ei loetud naisi kodanikeks, see võis olla õnn riigiasjadega tegelejale, kuid mitte naistele.
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks:
Vürtsikaubandusest teenitud kapitaliga laiendasid Itaalia kaubalinnad oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse (tekstiil). Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi pangakontorid (kuldmüntide käibeletulek) 22. KESKAJA ÜLIKOOLID JA TEADUS KESKAJA TEADUSE ARENGU PÕHIJOONI · Rooma riigi aladel toimus järsk kultuuri langus, vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. · Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Enamasti toetusid teadused aga antiigi alusele. Seitse vaba kuntsi triivium: grammatika, retoorika ja dialektika kvadriivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja Hilary Karu 4 2009 veebruar muusika.6
Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane. Minu arvates on Descartes kõigi aegade suurim prantsuse vaimuinimene, kellega puututakse kokku enamikes tundides (füüsika, matemaatika, ajalugu, filosoofia), tema tundmine on vajalik nii reaal- kui humanitaarhuvidega õpilastele. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Desacartes`i elutöö raamatud, artiklid, traktaadid, uurimused on aga seda võrd mitmekülgsed ja keerukad, et nad on langenud äärmuslike lihtsuste ohvriks. Sageli nähakse Descartes'i puhul ainult väga mõistusepärast lähenemist maailmale. Tema töödest on mõjutusi saanud peaegu kõik filosoofid, kes kaasaegset mõtteviisi kujundanud
Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale = valimised, kaasamine. 5. Nimeta ja selgita kolme Sinu arvates kõige olulisemat valitsemise rolli. Ressurside jagamine – kes saab, mida, kuidas ja millal Piirangute ja õiguste määratlemine – mida võib ja mida mitte Huvide realiseerimine – kui üks sotsiaalne grupp suudab teistele oma tahet peale suruda. 6. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse ja valitsemisteaduste põhivaldkonnad ja põhisuunad? Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat. Kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus jne, siis just nendest ongi ta välja kujunenud. 1
teadmised on „laenatud teadmised“. Milliseid teadmisi võib nimetada „laenatud teadmisteks“? Õendus kasutab teiste teadusalade teadmisi väga mitmel viisil. Näiteks annab psühholoogia teadus õdedele aluse paremini mõista inimeste käitumist nii stressisituatsioonis kui ka stressiga toimetulemisel. Õed ei loo uut teadmist ega arenda selliseid teadusi nagu füsioloogia, arstiteadus, farmakoloogia ja infektsiooni kontroll, mis ometi on õendusabiga väga tihedalt seotud teadused ja sisalduvad õdede praktilises tegevuses. Õenduse ajalooline areng annab seletuse teadmiste baasi kujunemisele ja „laenatud „ teadmiste kasutamisele. Kaasaegne organiseeritud õendus ei ole kuigi pika ajalooga. Hoolitsemine kui selline mis oli suunatud juba inimeksistentsi algusest vastsündinutele, imikutele, haigetele, eakatele on inimühiskonna ajaloos eksisteerinud aastatuhandeid Perekondades hooldasid ja põetasid perekondade naissoost liikmed lapsi ja haigestunud
johtuvat dünaamikat. · Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. · Bioloogiline tort- USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. ,,bioloogilise tordina" ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia
dünaamikat. Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Bioloogiline tort- USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. „bioloogilise tordina” ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia
skeemid, andmete kogumise ja talletamise meetodid), f. kaartide trükkimine (kaartide reprodutseerimine ja paljundamine, trükitehnoloogiad, trükiks ettevalmistamise teooriad), g. kartomeetria (loodusobjektide pikkuste, kõrguste, pindala, ruumala, kaldenurga jms määramisega KAARTIDEL TEHTAVATE MÕÕTMISTE KAUDU) 15. Milline on kartograafia seos teiste teadustega? a. Keskkonna alased teadused (keskkonnakaitse, maastikuarhitektuur, bioloogia, geograafia, geoloogia, klimatoloogia) b. ,,Ühiskonna teadused" (territooriumi haldamine, planeerimine, demograafia, keeleteadus (kohanimed), ajalugu) c. Kognitiivsed teadused (tunnetus, tajupsühholoogia, mälupsühholoogia) d. Infotehnoloogia e. Geodeesia f. Matemaatika 16. Kartograafia ajalooline jaotus? a. Primitiivkaardid (VI-IV saj, eKr)
loovat tööd, samas võitles ta nende eest, ta vihkas sõdu.Ta leiutas koonlalaua ja kangaspuud ning õpetas naisi ketrama, kuduma, ja maitsekalt ning osavalt tikkima, meestele õpetas pottsepakunsti, vaasimaale, ta leiutas ka pottsepakedra, leiutas ka loodi ja katusekivid, flöödi, trompeti, kööginõud ja toidu valmistamise. Ta ehitas esimese kaariku ning õpetas, kuidas hobuseid ratsastada. Lisaks sellele sai tänu temale alguse kaunid kunstid, kirjaoskus, teadused. Õpetas ka laevu ehitama. Matriarh ema valitseja Athena õed olid 9 muusat: 'Athena leiutas adra, selle tagajärjel jagunesid inimesed orjadeks ja isandateks, seejärel lõi ta kaunid kunstid, kirjaoskuse ja teaduse, elu muutus paremaks. Tsivilisatsioon levis. Orjad jäid orjadeks. Kõik hakkasid rikkust taga ajama. Spartacus langes tsirkuses kaasorjade eest võideldes. Athena rinnaplaadil olev gorgo(madudest juustega lõustad) pea muutis kõik vaenlased kiviks.
(Laplace'i deemon), induktivism, falsifikatsionism (Popper) Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. 3 Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal kuni XVI saj, Itaalias taandub ta renessanss-stiili ees juba XV sajandil. Suurejoonelises laadis arenes gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajal esines veel puitkindlustusi, siis gootikas asendus see kivilinnustega, mis koosnes ringmüüridega piiratud alast, mida
teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika, Semiootika, Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10. Mis on dokument ja miks dokumente hallata? Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud
saab ühekorraga kolme dimensiooni filmida. Seal asuvad objektiivid üksteisele väga lähedal ning kaamera teeb fokusseerimistöö ise ära. 10 KOKKUVÕTE Eelnevast näeme, et 3D kinol on tõesti enne meie sündi olnud juba menukas ajalugu. Kui vaadata asjaolusid veelgi suurema plaani pealt, märkame, et ruumilite piltidega loomisega on seotud niivõrd mitmed teadused: bioloogia, keemia, matemaatika, geomeetria ning loomulikult füüsika. Olles läbinud antud materjali, tundub, et kolmedimensiooniliste piltide kunstlikult loomises polegi midagi keerukat. Stereoskoobid põhinevad lihtsal optikal, anaglüüfid elementaarsel filtrite põhimõttel. Polariseeritud ning LCD prillid on veidi keerulisema tehnoloogiaga, kuid kui teaksime palju füüsikast, võiksime ehk isegi selliste seoste peale tulla, mida 3D tööstuses rakendada.
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus
· Antiikajast 15.sajandini ei tehtud skulptuure, sest ristiusk ei lubanud jumala loodut kujutada, peale seda hakati ka ainult kirikusse lubama; Vana-Mesopotaamia kunst · Perioodid o Sumeri Akadi kunst (4000 1830 e.Kr.) o Vana-Babüloonia kunst (1830 1518 e.Kr.) o Assüüria kunst (1500 605 e.Kr.) o Uus-Babüloonia kunst (625 539 e.Kr.) · Teadused Mesopotaamias - astronoomia, meditsiin, matemaatika; · Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?
antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada väliselt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse. Palladio teostel on tohutu mõju hilisemate aegade arhitektuurile, eriti klassitsismile. Leonardo da Vinci (1452--1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette
Rooma tetarimängud jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu Kreeka teater. 86 Ma arvan, et Kreeka kultuur · Nt võib öelda, et meie tähestik kujunes ladina tähestiku põhjal, aga ladina tähestik on ise tulnud kreeka tähestikust · Kõik tähtsamad teosed sündisid Kreekas matemaatika, meditsiin, ajalugu, filosoofia, silmapaistvad on ka atomistid. Praegu on kõik need teadused Euroopas kõrfel tasemel, mida teeksime aga meie ilma nendeta. Roomlased aga lihtsalt jätkasid ja kasutasid Kreeka saavutusi. · Rooma vabariigis oli demokraatia, aga demokraatia sünnimaaks on Kreeka 88 · Demokraatlik ühiskonnakorraldus: senat=riigikogu · On olemas koolid · Käiakse teatrites · Kanalisatsioonisüsteem · Roomas ehitati korruselamuid 87 · palju jumalaid
mõtlev mina.Mõeldes selle peale, et mõtlen- ainuke asi, milleks ei ole vaja kasutada oma meeli. Tajuda seda oma sees. Intuitiivne maailm. Meie mõtlemisel puudub igasugune kontakt välismaailmaga aju anumas(grain in a jar) see mida me kujutame põrismaailmana, seda päriselt ei ole. See ka 13) Mille poolest erineb filosoofia teadustest? religioonidest? Kindlaid piire filosoofias teaduse ja usu vahel ei ole. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega 14) Kas filosoofia saab meid õpetada õigesti elama? Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse,õigete vastuste otsimist. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. Nii, et saab ka öelda, et tänu filosoofiale suudame õigemini elada
Asteegid oli Mehhiko pinnal elav rahvas 14.16. sajandil. Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale. Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide...
Rooma tetarimängud jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu Kreeka teater. 86 Ma arvan, et Kreeka kultuur · Nt võib öelda, et meie tähestik kujunes ladina tähestiku põhjal, aga ladina tähestik on ise tulnud kreeka tähestikust · Kõik tähtsamad teosed sündisid Kreekas matemaatika, meditsiin, ajalugu, filosoofia, silmapaistvad on ka atomistid. Praegu on kõik need teadused Euroopas kõrfel tasemel, mida teeksime aga meie ilma nendeta. Roomlased aga lihtsalt jätkasid ja kasutasid Kreeka saavutusi. · Rooma vabariigis oli demokraatia, aga demokraatia sünnimaaks on Kreeka 88 · Demokraatlik ühiskonnakorraldus: senat=riigikogu · On olemas koolid · Käiakse teatrites · Kanalisatsioonisüsteem · Roomas ehitati korruselamuid 87 · palju jumalaid
vabastada igasuguste "metafüüsiliste haiguste" eest. Selleks, oli nende arvates vaja leida metfüüsiliste vigade kolle, olles reaalses kognitiivses protsessis, ja siis "puhastada" teaduslikud teadmised kõigist söödaallikatest. Oma töös tuginesid "teise positivismi" esindajad siis väga noore ja ambitsioonika teaduse saavutustele kui "positiivsele" teadusele inimmõistusest ja psühholoogiast. Kriitilise programmi raames nad pakkusid välja, et filosoofia ja teadused ei põhine kogemusel ja "spontaansed mõtted" katkestud väiteid, et ei kehti tõena, hästi korraldatud, positivistlikus teaduses, jagasid nad nõuandeid kaotada ning kõrvaldada need katkelised mõtted, et nende arvates oleks võimalik eraldada teadus metafüüsilisest spekulatsioonist ja kõrvaldada võimalus "metafüüsikale". Filosoofia roll koondas selle juures võimalike teaduslike teadmiste korrastatuse ja esitades neid kasutajasõbraliku süsteemina
Renessansi teke 15. sajandil 1. Kust tuleb ja mida tähendab mõiste renessanss? Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3. Nimeta renessansi perioodid? Vararenessanss, kõrgrenessanss 4. Mida iseloomustab humanism? Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 5. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. 6. Nimet...
elu seaduspärasuste uurimine ja tundmaõppimine 2. antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele 3. teadusliku baasi loomine bioloogiliste ressursside ratsionaalseks kasutamiseks 4. inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine 13. Oodumi bioloogiline "tort" USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. ,,bioloogilise tordina" ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia
·Kultuuris: sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. riikliku ideoloogia propaganda. ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamised, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine). ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist
allikateks. Islami kunst Domineeriv roll kuulus arhitektuurile. Kõikjal kus muhameedlus kanda kinnitas kerkisid moseed jm. Ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika. Püstitati ka losse ja paviljone. Muda jõukamaks said muslimi valitsejad, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad ehitada. Oli keelatud kujutada loomi ja inimesi. Teadus Islam soosis neid teadmisi, mis ei olnud vastuolus koraaniga. Nn tõelised teadused olid kõik seotud koraaniga. Grammatika uuris koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles koraanis leiduvate juriidiliste probleemidega. Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud. Ei alahinnatud ka teiste alade teadlasi. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli Koraan. Koolid kujutasid endast vaid õpperinge, kus põhiline aeg kulus Koraani päheõppimisele ning
C) Kultuuris: · sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine; · riikliku ideoloogia propaganda · ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidatakse "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. · haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. · suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamine, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine) · ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide
Saareste uuris Eesti murdeid 2)Eesti ajalugu:varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, kuid nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. 3)Tuntumad ajaloolased: a)Harri Moora Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog b) Hans Kruus ärkamisaja uurija c)Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu"(Sepp, Libe, Vasar, Oinas) d)Rahvaluule Oskar Loorits e)Botaanika ja sordiaretus Teodor Lippmaa Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused. NT: 1)Arstiteadus. Neurokirurg L.Puusepp, kes tegi maailma esimese ajuoperatsiooni 2)Keemia. Põlevkivikeemik P.Kogerman, kes oli oma erialal maailmas esimene teadlane 3)Astronoomia. E.Öpik 18. Sport. 1)Populaarseks muutus sportimine. Tegutsesid mitmed spordiseltsid, tegevust jätkas ,,Kalev". 1923. a loodi Eesti Olümpiakomitee, mille esimeseks esimeheks vaiti silmaarst dr. F.Akel. 1924. a saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast, kelles 16 said medali. Tuntumad Eesti sportlased on:
Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
kreeka keelt. 4) Paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuda kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujunes välja omapärane kultuuride segu, mida hakati nimetama hellenistlikuks kultuuriks. 19. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: riigikorraldus, sõjavägi, kirjandus, keel ja teater, filosoofia ja teised teadused, religioon, kunst. 1) Riigikorraldus: a) Polis kaotas oma senise tähenduse ja hakkas alluma suurriikide valitsejale. b) Riike hakkasid valitsema monarhid, kelle võim hakkas sarnanema idamaiste valitsejate võimule. 2) Teadus: a) Filosoofiast eraldusid loodusained, mis võimaldas neil kiiremini areneda.
Suniidid on abu bari j2rgijad tunnistavad ainult koraani ja sunnat. Sunna on pärimus muhhamedi elust. Siidid on kalif ali järgijad ja usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja messias mahtit. Islami kunst tähtis koht oli arhidektuuril, kerkisid moseed- pühakojad, medresed- islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid jne. Hooneid ilustati vaid geomeetrilise ja taimornamendiga kuna on keeld kujutada allahi loodud elusolendeid. Indoneesias oli levinud varjuteater. Teadus nn tõelised islami teadused olid kõik seotud koraaniga. Ebn Mansur koostas kairos 13.saj araabia keele entsüklopeedia, Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna jne. Vana-vene riik Vana-vene riigi teke normannistliku teooria järgi lõid Vana-vene riigi viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel (tegelt on siiani ) ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad, et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim,
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuu...
N: rakuhingamine, fotosüntees. 2) Rakenduslikbioloogia põhilised rakendusvaldkonnad: · meditsiin · veterinaaria · põllumajandus · toiduainete töötlemine Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusel põhinevaid protsesse inimesele vajalike ainete loomiseks ning organismide sigivuse ja pärilikkuse muutmiseks. Biotehnoloogiale on lisandunud tehnilismetemaatilised teadused. *Bioonika eluslooduse eeskujude kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel. *Küberneetika teadus juhtimisest ja sidest nii üksikus organismis kui ka ühiskonnas. Juhtimine põhinebki info vahetusel ja saadud info töötlemisel. Fundamentaal ja rakendusteaduste vahelised seosed on vastastikulised. Seda toetab biomeditsiini teke ja areng, kus uusi bioloogia avastusi püütakse rakendada meditsiinis. Rakendusbioloogia lähtekohad
Ta pääses inkvisitsiooni käest, kuid suruti tegelikult koduaresti. Ta jätkas siiski uurimistööd, rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtust. Uus filosoofia ja mõtteviis : Rene Descartes (1596-1650) Teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli. Descartes arvas ,et inimhingel on kaks omadust: 1) mõistus, mis võimaldab teadmisi saada 2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida. Lahutas teadused kohte ossa: 1) mateeriat uurivad teadused, mis peaksid arenema oma reeglite järgi teoloogidepoolse vagelesegamiseta 2) hingeasjadega tegelevad teadussed, mis on setud teoloogiaga. Sellega vabastas ta osa teadusi teoloogia mõju alt, kuid alistas ühtlasi orgaanislise elu mehhaanilisele käsitlusele. Tema arvastes olid ka loomad ainult mehhanismid. Füüsika : Isaac Newton (1643-1727) Teda on peetud 17.saj suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
