olnud suurimad. Põhiteosed ,,Metafüüsika", ,,Füüsika", ,,Esimene analüütika", ,,Teine analüütika", jm. Tema filosoofia (n.-ö. esimese Aristotelese filosoofia = metafüüsika; "teise" Aristotelese filosoofiat = looduse kui physise filosoofilist mõistmist hakati tunnistama alles viimastel aastakümnetel) oli kogu Euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Tõsi küll, seda moonutati tugevalt (nt Aquino Thomas 13. sajandil kohandas seda kristluse eesmärkidega). Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks. I Teoreetilised teadused on metafüüsika (Aristotelese sõnul esimene filosoofia; nimetus metafüüsika tuli käibele pärast Aristotelest ja tähendas 'pärast füüsikat', kuna see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega "Füüsika"), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia). II Praktilised teadused on eetika ja poliitika.
probl.lahend. Teat. 14. Teaduse tradtis. Liigit.- andmed, mis on saadud uuringu lihtsamaid, milles rõhut. kahte Küsimuse lühiuuring, kus kasut. sotsiaal-(e.ühiskonna), loodus-, käigus. Need on originaalsed olulist momenti:a)uudsus erialast kirjandust ja stat.si täppis-, tehnika- ja humanitaar- ning kogutud konkreetse uuri- eesm. saada uusi teadmisi; andmeid. Sellest võib saada teadused. Taval., erist. teor.st ja misobjekti jaoks. Teisesed on esmasrakendam.-uute teadm. uurimustöö baas. Uurimustöö- eksperimentaaltedust. Ühisk. e andmed, mis on kogutud esmasrakendamine, mitte omand.oskused ja esmased sots.tesduste alla kuuluvad nt varem ,teistel eesmärkidel või lihtsalt esmasrakend. Eesm kogemused tead.ks uurimus- ajalugu, arheoloogia, etno- olnud kogu aeg olemas.
............................ 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist
P+ Suured maadeavastuse. 1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10. Portugallaste esimesed retked. Portugali meresõitjate uurimisobjektiks oli eelkõige...
is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. 1618. aastal läks ta Hollandisse ning astus sõjaväeteenistusse, samal aastal kohtus ta Caeni Ülikooli professori Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis ning kellel oli Descartes´ile väga suur mõju. 1622. aastal naasis ta Prantsusmaale, korraldas perekonnaasju ning avastas, et tal on piisavalt sissetulekuid,
Renessansi suurkujusid · Sandro Botticelli (1447-1510). Sai kuulsaks mahedate madonnapiltidega. "Primavera" ("Kevad") ning "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid · Leonardo da Vinci (1452--1519) Kuulsaim maal "Mona Lisa" (ehk "Gioconda") L huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine (nn. sfumato), läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat. · Michelangelo Buonarroti (14751564) kavandas enamiku oma töödest nii suurena, et ei
tekkis tahe parandada oma maa olukorda. 4 Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg-ori endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Nii tekkis päris suurearvuline vabade villaanide kiht. Paljud teadused, näiteks astronoomia, matemaatika, arstiteadus, täienesid araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Ristisõjad äratasid ka Euroopalaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Iga rahva keel tõstis
suhtlemispsühholoogia reklaamipsühholoogia muusikapsühholoogia jm Psühholoogia seos teiste teadustega. Loodusteadused – bioloogia (eksperimentaalsed uuringud), geneetika, arstiteadused (anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia). Ühiskonnateadused – sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, sotsiaalpoliitika, õigusteadused jne. Vahendteadused – matemaatika, statistika, filosoofia. Rakendusteadused – pedagoogika, psühhiaatria, tehnilised teadused. Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika mõiste. - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühilised protsessid
1.Bioloogia seos teiste seadustega Teoreetiline plaanis: fundamentaalteaduses avastatud nähtuste seletamiseks on vaja bioloogiat.Nt. Psühholoogias ja pedagoogikas. Käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks peab teadam bioloogiat. Vastupidine protsess: bioloogia oma uurimisala nähtuste seletamiseks kasutatakse matemaatika, keemia, füüsika seaduspärasusi ja põhimõtteid. Nt. Biokeemia, biofüüsika- teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse füüsikalisi ja keemilisi aluseid, nt fotosüntees, raku hingamise protsess, raku membraani transport, närviimpulide ülekanne. Rakenduslik seos: peamisteks valdkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus, toiduainete töötlus. Biotehnoloogiat kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite väljatöötamisel ja tootmisel,eriomadustega taimesortide väljatöötamisel. Biotehnoloogiaks nim
Nõo Põhikool Keskaja Kultuur 7a klass Eesnimi ja Perekonnanimi Referaat 2014 Sissejuhatus 1. Teema : Keskaja kultuur. Ajalugu on vaja tead ,et saada aru mis toimus ajaloos keskajal .millega tegelesid toll ajal inimesed 2. Peatükid Koolid ja haridus Ülikoolid ja õpetlased Tehnoloogia ja meditsiin Renessanss ja humanistid Keskaja kultuur on väga lahe aeg sest siis alles tehti koole ja alles alustati õppimisega ja seal polnud veel nii palju inimesi kes olid targad . Koolid ja haridus Üldist koolikohust keskajal polnud .Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vähestel vanematel oli võimalik selliseid kulutusi teha .Seega oli kooliharidus kättesaa...
1973 alustati Jaapanis ülikooli reformiga. Liberaalne Demokraatlik partei viis parlamendis läbi seaduse, mis rajas uut tüüpi ülikooli. Kuna esimene taoline ülikool rajati Tsukuba linnas, siis nimetatakse neid ülikoole sageli tsukuba ülikoolideks. Seal pole teaduskondi ega kateedreid, vaid on üles ehitatud uurimiskeskustele ja õppegruppidele. Esimeses tsukuba ülikoolis oli: fundamentaalteadused (humanitaar-, loodus- ja sotsiaalteadused), teadused loodusest ja kultuurist (võrdlev kultuuri teadus, antropoloogia, bioloogia, põllumajandus, metsandus), halduslikud ja tehnilised teadused, meditsiin, kehaline kasvatus, kunst ja tööstusesteetika. Esimeses tsukuba ülikoolis oli umbes 9000 üliõpilast ja 300 õppejõudu. Ülikoolide juures on terve rida teaduslikke uurimiskeskusi, mis on suht väikese teadurite arvuga (2 4). Uurimisgruppide süsteem on köitnud ka teisi ülikoole, neid on hakatud looma ka seal, ehkki
ratsionalistlikus filosoofiast. Ratsionalistid olid arvamisel, et põhjuse ja tagajärje reaalne seos ei erine aluse ja järelduse loogilisest seosest. Hume`i mõjul loobus Kant sellest vaatest. Põhjuse ja tagajärje seos on ainult faktiline, empiiriline, seda ei saa loogiliselt tuletada. Ainult loogikast ei piisa, et põhjendada teoreetilist loodusteadust. Ühtlasi säilitas Kant ratsionalismi õpetusest veendumuse, et teadused, mille väited on üldkehtivad ja paratamatud (matemaatika, loodusteadus), ei saa oma andmeid võtta kogemustest, sest kogemus on alati ebatäielik, pole lõpule viidud ega saa järelikult anda alust sellisteks väideteks. Kuid nende andmete allikas ei saa olla Kanti arvates ka mõistus. Ometi on üldine ja paratamatu teadmus e Kanti termineis tõsikindel teadmus olemas. Selle allikaks on kogemusest sõltumatud ja kogemuse-eelsed („aprioorsed“) meelelised tunnetuse ja aru vormid.
hinges olemas ja õpetaja ülesandeks on suunavate küsimustega need hingest välja tuua nö välja sünnitada. · määratluse otsimine (defineerimine) teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses määratleda ehk defineerida mõisteid. Kui ei oska defineerida mingit mõistet, siis ei tohi ka, et me seda teame. Näeme, et Sokrates on teadmiste suhtes väga maksimalist, erandiks on matemaatika teadused. · induktsioon vaja definitsiooni koostamisel, st oskust teha üksikute näidete põhjal üldistust. Algul tuleb koostada definitsiooni mustand, siis tuleb seda kritiseerida, heita kõrvale need näited, mis sinna kõrvale ei sobi ja lõpuks peame saama adekvaatse definitsiooni. Platon (427 347) ,,Pidusöök". Kerge lugeda, väga poeetiline. Indrek Meos ,,Antiikfilosoofia" tuleb leida üles
*astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: *planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust); *tähtede füüsika (uurib tähti); *galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme); *kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). Astronoomiaga on lahutamatult seotud ka teised teadused nagu füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on aja jooksul üksteist mõjutanud ja koos arenenud. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö ka geodeesiaga, ajaarvamisega, kalendriarvutustega ning optikaga. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia
Püha Maa Jeruusalemm Paaz Rüütliks saamise I etapp, poiss õppis seltskonnakombeid Linnaõigus Linna sõltumatus teha otsuseid Raad Linnavalitsus Bürgermeister Rae tähtsaim liige Oldermann - Gildi, tsunfti või muu organisatsiooni esimees Tsunft Käsitööliste ühendus Skraa Tsunfti põhimäärus Gild Kaupmeeste ühendus Hansa Läänemerd hõlmav kaubalinnade liit Skolastika Ülikoolides viljeledud teadused kokku Empirism Kogemusele rajatud teadus (mata, füsa) Universitas Ülikool Rektor (keskaja ülikoolis) Ülikooli juht Dekaan Õppejõudude valitud juht Karavell Kaugsõidulaev, võis sõita ookeanil Tordesillase leping Leping Hispaania ja Portugali vahel, jagati Lõuna-Ameerika Reformatsioon Kiriku ja Ühiskonna muutumine ristiusu puhastamisega Hussiidid Jan Husi õpetusest alguse saanud liikumine Indulgentsid Patulunastuskirjad
Lapsepõlv Hertz sündis Hamburg, Saksamaa, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. His father, Gustav Ferdinand Hertz, was a barrister and later a senator. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. His mother was the former Anna Elisabeth Pfefferkorn. Tema ema oli endine Anna Elisabeth Pfefferkorn. He had three younger brothers and one younger sister. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburg gümnaasiumis, näitas sobivuse teadused samuti keelte õppe araabia ja sanskriti. He studied sciences and engineering in the German cities of , and , where he studied under and . Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis all Gustav R. Kirchhoff ja Hermann von Helmholtz. In 1880, Hertz obtained his from the ; and remained for post-doctoral study under Helmholtz. 1880, Hertz omandas doktorikraadi alates Berliini ülikooli ning jäi doktoriõppe uuringu kohaselt Helmholtz.
kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia ja astrofüüsika: Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. Astronoomia ja teised teadused Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja
Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Tavaliselt kestis õppeaeg kaks aastat. Skolastika Nii nimetatakse keskaegset filosoofiat. Eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid selleks suure hoolega piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Katoliku kirik kuulutas ta hiljem pühakuks ja tema õpetlased ainuõigeks. Muud teadused keskajal Lisaks skolaktikale tegeldi ka astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega; alkeemiaga selle eesmärgiks oli valmistada tarkade kivi, mis pidi võimaldama teisi metalle kulaks muuta; arstiteadusega Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses osas
aparatuuriga ja annab rohkem võimalusi veel edasi areneda ja avastada. Teadus võib olla ka juhuslik. Teadust arendatakse erinevate katsetuste ja eksperimenteerimistega ning selle käigus satutakse huvitavatele juhtumitele ning oletus, mida uurides selgub, kas oletus oli õige või väär. 5. TEADUSLIKE TEADMISTE ESITAMINE Teadustulemusi saab esitada ja peab esitama korrastatult ehk süstemaatiliselt. Näitena saab tuua nii matemaatika kui ka kogemustel põhinevad teadused, kus teadmiste esitamisel mängib suurt rolli eristuste tegemine: eristada tuleb üldisemat erilisemast, kindlakstehtut ainult oletuslikult, kirjeldavat teoreetilisest, loogiliselt sõltuvat loogiliselt sõltumatust jne. Esituse süstemaatilisus on oluline teaduse süstemaatilisuse teiste aspektide seisukohast. Olemasolevate teadmiste järjekindel esitus aitab näha igat laadi lünki, eksitusi ja nõrku kohti, mida muidu võib-olla ei märkaks
Ühed on targemad seepärast, et targemate hinged olid ideedemaailmas kauem, rumalatel aga vähem. Seda tunneb ära sellest, et targa inimese hing on kergem, ta suudab lennata, tiivustada, tõusta taeva poole. Teadmiste väljatoomiseks on vaja meeldetuletamist ehk anamneesi (õppimist) ja ka õpetaja abi. Aristoteles 5 Tema andis esimese teaduste jaotuse jagades need kolmeks: teoreetilised teadused loodusteadused, filosoofia praktilised teadused poliitika loomingulised teadused luule, muusika. Teda peetakse ka loogika rajajaks. Töötas välja süllogistika põhimõtted ehk järelduste tegemise põhimõtted. Ta pidas loogikat mitte teaduseks vaid abivahendiks. Loogika alla kuulub ka tema õpetus kategooriatest ehk üldmõistetest, mis on omased kõigile nähtustele ja asjadele: substants
14.saj II poolel kuulusid sinna enamis Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamalinnu · Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi Tallinn-Riia sadama. Koge-uuttüüpi laev, mis suutis kanda veelgi rohkem kaupa. Keskaja teaduse arengu põhijooned · Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad · Enamasti toetus teadmised ja teadus antiigile · Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstis. · 5. saj. süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" , mis jagunesid kahte suurde rühma: o Triivium (grammatika, retoorika, dialektika o Kvadriivium (artimeetika, geomeetria, muusika, astronoomia) Euroopa koolide rajamine · Euroopa üks vanim ülikool on Itaalia Salerno ülikool 10.saj., kus kõrgharidus anti vaid arstiteaduses. Protoülikool- kõrgharidus antakse vaid ühes kindlas valdkonnas. · Euroopa kõige vanem ülikool Bologna ülikool 1119. aastal
kreeka kõnemehed roomast välja. Esimesel sajandil oli retoorika juba osa õppest. Tekkisid rooma kõnemehed (algselt suhteliselt piiratud kõnekunsti levik, kuid kui hakati kasutama ladina keelt, muutus oluliseks osaks haridusest, loomulikuks nähtuseks). Kujunesid tuntud kõnemehed, retooriline haridus, esimene osa haridusest, mis roomlastele anti. Õpetati ka kõlblusõpetust. Kõnes temaatikaks ka ühiskondlikud põhialused. Samal ajal arenesid retoorikaga käsikäes kõik teadused ja kunstid. Arendati ladina keelt (uued mõisted, eeskujud, kreeka kunstist või keelest). Nende põhjal loodi uued terminid retoorikud kuni keeleteadlased. Kustutamata jälje jätnud Euroopa kultuuri, kõnekunsti Marcus Tullius Cicero 106-43 ekr. Polnud sünnipärane Rooma kodanik, sellepärast peeti teda uustulnukaks lomaroos/lomonoos (inimene, kes hakkas tööle kõnepidajana). Ruttu saavutas kuulsuse hea kõnelejana
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj.
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj.
Pakistan 169 0,8 21 Rahvaarvult suuremate riikide tabel Rassid ja rahvad 4 Rassid on suured inimeste gruppid, kes erinevad välistunnuste poolest nt: juuste värvus ja kuju, naha värv, silmade ehitus,värvus ja kuju. Tänapäeval ei ole sellisele teemale eraldi pühenduvat teadusharu, inimerinevustega tegelevad erinevad teadused, sh nt populatsioonigeneetika, füüsiline antropoloogia ja bioloogiline antropoloogia ja nende allharud, mis tegelevad nt fenotüüpide, geneetiliste rühmitumiste jms uurimisega, kuid ei üldista selliseid erinevusi rassideks. Rassi terminil on suur kasutus rahvalikus taksonoomias ja sellisena on "rass" sisuliselt sotsiaalselt konstrueeritud. Niisugusel jaotusel on mõnedes riikides ka oluline legaalne tähendus ja selle kohta kogutakse eraldi statistikat
selle arengukaik. Comte loetles 6 positiivset teadust: 1.matemaatika, 2.astronoomia 3.fuusika, 4.keemia, 5.bioloogia, 6.sotsioloogia. Antud teaduste reas iga jargmine eeldab eelmist, toetudes sellele. Iga jargmise teaduse uurimisala muutub keerulisemaks ja raskemaks. Areng on olnud koige kiirem matemaatikas, siis astronoomias ja koige aeglasem sotsioloogias. Paljud teadused pole aga veel uldse joudnud positiivsele astmele nagu naiteks psuhholoogia.
maatasa teha. Seega alustab ta puhtalt lehelt. Ta leiab, et kuigi kõik, mida ta senini on tõeseks pidanud, on saadud meelte kaudu, võivad meeled meid vahel petta asjade puhul, mis on väga väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une. Kuid on ka selliseid meeltest tulenevaid asju, milles ei saa mitte mingil juhul kahelda, need on tõelised. Asjadega, mis tunduvad kahtlased, ei tohiks aga nõustuda. Tõelised teadused, mis tegelevad üldiste asjadega, nagu aritmeetika ja matemaatika, sest üks pluss kaks on alati kolm. Kujutletavad ja kahtlased on aga füüsika, meditsiin ja astronoomia, kuna need sõltuvad liitsete asjade vaatlusest. Filosoof toob välja ka oma uskumuse kõikhea Jumala olemasolust, kuid neile, kes tema eksistentsi ei usu ja väidetele, et kõik, mida Jumala kohta öeldakse on välja mõeldis, ta vastu vaielda ei oska
staadiumi: 1. Teoloogiline staadium (aegade algusest u. 1300 a.) maailma mõisteti üleloomulike jõudude (jumal) kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 1800) maailma mõtestati abstraktsete ideede (headus, õiglus) abil. 3. Positiivne staadium (1800 aegade lõpuni) maailma mõistetakse teaduslikult. Teaduste hierarhia Selle alusel kui kiiresti on jõutud positiivsesse staadiumisse võib teadused järjestada järgnevalt: astronoomia, füüsika, keemia, bioloogia, sotsioloogia Herbert Spencer (1820 1903) Evolutsionism 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse 19. saj teisel poolele sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj üks tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid.
spetsiifilistele vajadustele, kogemustele ja individuaalsetele iseärasustele. 6 ELUILMA KONTSEPTSIOON Lebenswelt ehk eluilm ka elu maailm või eluline maailm on Edmund Husserli rajatud tunnetusteooriast pärinev käsitlus. Eluilm on otseselt ja vahetult kogetav subjektiivne ja suhteline igapäevaelu maailm, mis eristub teaduslikest ja objektiivsetest maailmatõlgendustest, ehkki need teadused ja teaduslikud tõlgendused pärinevad samuti eluilmast. Eluilm on tähenduslik ja tähendusrikas inimese maailm. See on isiklik igapäevaelu hõlmav maailm, mis on üles ehitatatud vastavalt igaühe individuaalsetele eripäradele, mõttemaailmale, arusaamadele, maailmavaatele, väärtushinnangutele, harjumustele, kogemustele ja eetikanormidele, konstrueeritud, lahtimõtestatud ja tõlgendatud esmane igapäevakogemus, mis on olemas igaühel meist selles maailmas
See näib olevat rahvuslik paratamatus, meile omane iseloomujoon. Kui palju Riigikogu liikmeid mõtleb otsuseid langetades eestlusele ja kui palju oma- või erakonna kasule? Ometigi on see eestluse tulevikku vaadates üks olulisemaid küsimusi. Eestluse juurde kuulub ka julgus kõnelda eesti teadusest: eesti matemaatikast, füüsikast, astronoomiast. Meil on olemas loomingulised rühmad ja koolkonnad, kes neid teadusi arendavad.Muidugi on matemaatika, füüsika üleilmsed teadused, aga siin mõeldakse, õpetatakse, kirjutatakse sellest eesti keeles ja Eesti keskkonnas. Eestluse seisukohalt on oluline, et loomingulise õhkkonnaga teadusrühmi oleks igas valdkonnas. Kultuuri loomingulisuses peitub kultuuri elujõud. Peame oma rahvuslust senisest järjekindlamalt arendama: gümnaasiumid tuleb eestistada, kodakondsus- ja keeleseadus ei tohi lõdvendada, võõrtööjõudu tuleks võimalikult vähe sisse tuua. Ilmselt peame liikuma nn kodanikurahvuse poole, et Eestis
tähendas laevajuhtimiskunsti. Enne Wienerit oli küberneetika prantsuse füüsiku ja matemaatiku Andre-Marie Ampere poolt määratletud kui valitsus- või riigiteadus. Filosoof Warren McCulloch'i jaoks oli küberneetika eksperimentaalne epistemioloogia seotud informatsiooniga vaatleja sees ning vaatlejat ümbritseva keskkonnaga. Stafford Beer, juhtimiskonsultant, defineeris küberneetikat kui effektiivse juhtimise teadust. Antropoloog Gregory Bateson märkis ära, et kuigi eelnevad teadused tegelesid probleemi ja energia uuringutega, siis uus teadus küberneetika keskendub vormil ja struktuuril. Margaret Mead defineeris küberneetikat kui viisi heita asjadele teistmoodi pilk ja nägi seda kui keelt kirjeldamaks, mida vaatleja näeb. (Web Dictionary of Cybernetics and Systems, 2002) Vikipeedia annab aga küberneetika mõiste lahtiseletamiseks järgneva defineeringu - Küberneetika on teadusharu, mis uurib juhtimise, sideteenuste, sidetehnika ja informatsiooni
poleks toimunud teaduse arengut. Samas leiab ta ka, et teadust üldiselt ei saa panna piiridesse, piirid sõltuvad uuritavast objektist, nähtusest vms uuritavast harust, milles vastav nähtus on tõene, milles mitte, sest taotletavad eesmärgid on erinevad. Teadusfilosoofia tahab öelda, et teadusel puudub kindel filosoofiline põhi, kuid filosoofia on siiski vajalik eeldusteks ja põhjendusteks ehk kõik teadused on alguse saanud filosoofiliast või filosoofilisest ideest seejärel iseseisvunud ehk filosoofiast eraldisesivaks muutunud. Filosoofiast vabastatud teadust tuntakse viimasel ajal naturaliseeritud või naturalistliku filosoofiana, millel on olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult, loodusnähtusena või loodusteaduslikult, ilma filosoofiata. Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel
Inimühiskonna, kultuuride, riikide, tehnoloogiate jms ajalooline areng. Algas 2 miljonit aastat tagasi. Kokkuvõte: üleminekud ühelt evoltusioonilt teisele SUUR PAUK > füüsikaline evolutsioon: tekkis aatom > keemiline evolutsioon: tekkis mikrokera > geoloogiline areng: tekkis atmosfäär ja osoonikiht ( elu kolis maismaale) > bioloogiline evolutsioon: arenesid taimed, loomad ja inimene > sotsiaalne evolutsioon: keeled, kultuurid ja teadused. Pole leidnud lõppfaasi. Tänan tähelepanu eest!
*Vahemere kaubanduses domineerised Põhja-Itaalia linnad (Firenze, Genova, Veneetsia) *Vahemere kaubanduse seos pankade kujunemisega- tekkisid pangad, et iniemsed saaks laenu võtta. Intress oli suur, seega võeti laenu mitme inimese peale. Haridus. Seitse vabakunsti Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Teaduskonnad: Kunstide (filosoofia) teaduskond, usu-, õigus-, arstiteaduskond. Skolastika- keskaja ülikoolides viljelevad teadused. Toetumine autoriteetidele. R.Bacon- Oxfordi ülikooli professor, rajas kogemusele rajatud teaduse (empiiriline teadus). J.Gutenberg- Trükikunsti leiutaja L. da Vinci- teadlane, kunstik, insener, leiutaja.
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool
Tuumkloonimine- selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Viljastamine in vitro- imetajate munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga. Üldbioloogia- bioloogili sed teadused, mis uurivad kas kõigile või enamikule elusolendeile omaseid elu üldnähtusi. KÜSIMUSED/VASTUSED 1.Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus erineb fundamentaalteadusest selle poolest, et rakendusteaduses rakendab loodusteaduste teadmisi ja tegeleb meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks.
teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: Plane to lo o g ia (koos geofüüsikaga) - uurib planeetide, nende kaaslaste ja teiste Päikesesüsteemi objektide ehitust. Tähte de füüs ika Uurib tähti. Galaktikate füüs ika - uurib galaktikaid (tähesüsteeme). Ko s mo lo o g ia - uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. Astronoomiaga seotud teadused · Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. · Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. · Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö g e o de e s iag a, ajaarvamisega ja kalendriarvutusega ning o ptikag a. Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga . · Ge o de e tilis i me e to de id on rakendatud ka peale Maa ka teiste
Milline panus oli araabia keelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? Ibn Mansur koostas Kairos 13. Saj araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijaid Ibn Fadlan, Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arengusse. Marokolase al-Idrisi koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rohkesti väljapaistvaid töid ilmus õigusteaduse, matemaatika, astronoomia aladel. Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Tõelised islami teadused olid kõik seotud Koraaniga. Grammatika uuris Koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles Koraanis sisalduvate juriidiliste probleemidega, ametlike dokumentide koostamine pidi olema pühakirjaga kooskõlas. Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? Kaks põhilist keskaegset või feodaalset majandussüsteemi?Rendihärrus- maa on mitmekordselt läänistatud, mõisnikul(feodaalil) puudub oma majapidamine, talupoeg rendib mõisnikult maad ning maksab
Linnas oli palju erinevaid templeid, sealhulgas kõigile jumalatele. Kõikide jumalate tempel oli Paneton. Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna akveduktide kaudu ja reovesi viidi ära cloaca maxima ehk suure äravoolukanali kaudu. Rooma sadam paiknes Ostias. Kreeka kultuuri mõju Rooma kultuurile Roomlased võtsid Kreekalt üle väga palju. Näiteks olid kõik jumalad kreeklastelt võetud. Laenati ka arhitektuur, eeposed, teatrietendused, teadused, riietused jne. Erinevustusest võib välja tuua, et roomlased olid sõjakamad ja veidi labasemad, samas suhtusid nad paremini naistesse. Roomlased olid kreeklastest paremad sõjapidamises ja ehituskunstis. Roomlaste jumalad Võtsid kreeklastelt üle. Jumalad moodustasid perekonna. Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks. Sageli võeti üle ka vallutatud maade jumalaid. Peajumal oli Jupiter, sõjajumal Mars, Roomlaste jumal Janus, Mercurius kaubandusejumal, Diana jahijumalanna,
Avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise maailmasüst kohta", mille eest anti inkvisitsioonikohtusse. Elu päästmiseks pidi ta lahti ütlema oma vaadedest Maa tiirlemise kohta ja paluma andestust. Sunniti koduaresti, kus ta siiski jätkas uurimistööd. Uus filosoofia ja mõtteviis: Rene Descartes Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli. Tema arvates on inimhingel 2 omadust: 1) mõistus, mis võimaldab teadmisi saada 2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada Lahutas teadused kahte ossa: 1) mateeriat uurivad teadused (füüsika ja arstiteadus), mis peaksid arenema teoloogidepoolse vahelesegamiseta, 2) hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga Füüsika: Isaac Newton Suurim füüsik, astronoom ja matemaatik. Leiutas peegelteleskoobi. Avastas spektrivärvused. Jõudis järeldusele, et planeedid liiguvad elliptilisi trajektoore mööda. Mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused on ajalukku läinud Newtoni seaduste nime all
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
võrdleb tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi. Sama kehtib ka iga teaduse kohta, Comte loetles 6 positiivset teadust: 1. matemaatika, 2. astronoomia, 3. füüsika, 4. keemia, 5. bioloogia, 6. sotsioloogia. Teaduse areng toimub kergemast keerulisemaks ja iga järgmine teadus eeldab eelmist. Kõige kiiremini areneb matemaatika ja kõige aeglasemal sotsioloogia, osad teadused aga pole positiivsele tasemele jõudnutki nt psühholoogia. KOKKUVÕTE Comte oli noorusea geenius kuid väga ebastabiilne. Inimene kes tegi väga olulise avastuse ja pani inimesi teist moodi mõtlema. Oluline on ikkagi tegeleda antud olukorraga. Teada on, et tänapäeva inimene on mingitmoodi näitleja kes mängib oma elus kindlat rolli. Kui võrrelda 19 sajandi algust praeguse ajaga siis inimene pigem mõtleb tuleviku peale, arvestades sellega kuidas tema teod mõjutavad ka teisi edaspidi.
järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 58. tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud 59. tüvirakk - hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks 60. viljastamine in vitro - imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine 61. üldbioloogia - bioloogilised teadused, mis uurivad kõigile või enamikule elusolenditele omaseid elu üldnähtusi
Vana-Kreeka Kreeta-Mükeenest hellenismini Sissejuhatus • Väga rikkaliku ja legendiderohke ajalooga • Kutsutakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks • Paljud teadused ja mõtted pärinevad Vana-Kreekast • Ajalugu • Matemaatika • Filosoofia • Füüsika • Loodusteadused • Ideid saadi ümberkaudsetelt rahvastelt ja kultuuridelt • Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres • Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar • Hellas ja hellenid • Iidne nimetus Kreekale ja kreeklastele • Kasutusel tänasepäevani • Rahvas ise on pärit Mesopotaamia ja India aladelt Kreeta-Mükeene kultuur
Rakendusbioloogia. Fundamentaalteadus ja rakendusteadus. Kõiki loodusteadusi saab vaadelda kahest küljest. Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteadusega ehkpõhiteadusega. Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rakendusteadused. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. Tarbeks. Rakendusbioloogia on teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi.
2) antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele; 3) teadusliku baasi loomine bioloogiliste ressursside ratsionaalseks kasutamiseks; 4) inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine. 13. Oodumi bioloogiline ,,tort". Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud.
J. Rousseau Filosoofia ajaloo punkar. Filo rajaneb tunnetel, emotsioonidel, tung kõik ümber rajada, raevukalt. Tõestab, et teaduse ja kunstide areng on viinud inimese moraalse riknemiseni. Enne teadust ja kultuuri oli inimene lihtne ja loomulik. Meil küll saavutused ja mugavused, aga pole enam väärtusi. Kõik on muutunud üksluiseks ja isikupäratuks ning inimesest on saanud ori kultuurile, mis varjab meie ehtsat isiksust. Mida arenenum on kultuur, seda madalam on inimese vaim. Erinevad teadused saavad alguse inimeste pahedest nt astronoomia pettus, geomeetria omamisiha, filosoofid kahjuks mitte ainult laisad, vaid ka lobisejad, kes õõnestavad väärtusi oma kahtlustega, röövivad inimestelt, mis on püha. Luksus tegelikult hukutab nt rikub maitse: kunstnikud teevad töid, mis tooks neile rohkem sisse, mitte, mida tahaks. Kui kirjutatakse raamatuid, ei küsita, kas eetiliselt head, vaid kirjutatakse kutsuvalt ükskõik millest, peaasi, et hästi kirjutatud
Olümpia jooksurada(olümpiatule süütamine) Ateena akropol Nike tempel, Parthenon,Pereteion.Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline maailmaseletus: maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemuseks. Loodusnähtuste taga jumalike jõudude toime. Teadused Vana-Kreekas: matemaatika püüti sõnastada teoreeme ja neid loogiliselt tõestada. Kõige enam edendas Phytagoras VI saj eKr oma õpilastega. Näiteks Phytagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates V-IV saj. Haiguste põhjused looduslikud,mitte jumalikud. Tervis sõltus nelja ihumahla tasakaalust.ühe domineerimine teise üle põhjustas haigust. Suur rõhk õigel toitumisel. Hippokratese vanne
tase tunduvalt kõrgem kui enamikus teistes liiduvabariikides. Samas ei saa Eestis õppida mitmeid spetsiifilisi erialasid, neid õpetati ainult Moskva või Leningradi ülikoolides. 1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid, kus teatud ainet õpetati süvendatud mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilaste käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. 1962. a. kaotatakse keskkoolides ja
Kõige rohkem Taavetit, Püha Jüri, Püha Georg. Vanarenessanssi kunstnikud : Donatello(13861466) varasem töö ,,Taavet" nõtke, noor karjuspoiss. Maalikunstik Masaccio(14011429) tema hakkas kujutama lihtsaid inimesi nende tunnete avaldumisega, kuulsam töö : ,,Pesunaised" ja ,,Aadam ja Eeva". Sandro Boticelli(14471510) ,,Veenuse sünd" , ,,Kevad" ehk ,,Primavera". Kõrgrenessanssi kunstnikud: Leonardo Da Vinci(14521519) tema huvide ringi kuulusid kõik tolle aegsed teadused: muusika ja kirjandus. Püüdis ehitada lennukit. Lahkas inimkeha selle tundma õppimiseks ning süvenes perspektiivi joonistamisele.Töötas Milano hertsogi juures inseneri, arhitektina ja kunstnikuna. Milano kloostri seinale maalinud ,,Püha söömaaeg" ; ,,Mona Lisa" . Michelangelo(14751564) tal oli võimas mõttelend. Tööd olid tal tohutult suured/suuremõõtmelised. Oli arhitekt, skulptor, maalija. Tal on lõpetamata töid võrdlemisi vähe.. Tema konstrueeris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
