Väike karihiir Väike-karihiir on meil esinevatest karihiirtest väikseim. Tüvepikkus on tal 4,5...6 cm ja kaalub 3...5 grammi. Välimus on tal karihiirtele iseloomulik: pikk saba, pikk ja kitsas ning ninaosas teravnenud kolju. Karvastiku värvus on tumepruun. Väike-karihiir on levinud väga laial maa-alal Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Eestis on ta levinud paiguti, olles kõikjal vähearvukas. Elab ta metsades, niitudel ja soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on kar...
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
linnas koos oma bändiga andis. Uurides asja lähemalt, otsustasin just selle kontserdi kohta teha arvustuse. Esiteks pani mind imestama see, et juba tol ajal jäi kontserte filmides heli ka peale. Lindi vaatamine oli minu jaoks isegi päris huvitav elamus (uurisin riietust, vähesel määral kuulasin ka ameerika inglise keelt, mida tol ajal räägiti). Kontserdist lähemalt. Kontsert oli lindistatud Louis Armstrongi Euroopa tuuri ajal Kopenhagenis. Kogu kontserdi nimetust ma ei teadnud, kuna magasin kõik tekstid maha. Esimese loona mängiti "Go down moses"-t. Lugu meeldis mulle väga. Algus oli hästi aeglane ja instrumente seal üldse polnud - oli kuulda ainult naise hääli laulmas esimesi ridu. Kui nad nendega ühele poole jõudsid, hakkasid äkiliselt mängima ka instrumendid. Nad liitusid naiste häälega väga järsult, mis tekitas väga põneva muusikalise kombinatsiooni. Instrumentideks olid: trompet, klaver, trummid, kontrabass.
Religiooni on võimalik mitmeti lahti mõtestada. Kõige laiemas tähenduses võib see olla usk kõike üleloomulikku, enamasti mõeldakse religiooni all aga kõrgema olevuse ehk jumala tunnistamist ja austamist. Usundeid on palju ning kahtlemata on need avaldanud meie kultuuri arengule tohutut mõju. See mõju on olnud kindlasti kasulik, ent kas on seda üle- või alatähtsustatud? Religioon on inimkonnaga kaasas käinud sõltumata ajast või rahvusest. Usk maagiasse ja rituaalidesse oli juurdunud juba varajastes kultuurides. Arheoloogiliste leidude, koopamaalingute ja tänapäeva viimaste algeliste hõimude põhjal saame kindlalt väita, et usulised toimingud olid vajalikud saagiõnne ja ellujäämise tagamiseks. Kõike seletamatut oli lihtne tõlgendada kui üleloomulikke nähtusi. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks religioonid muutusid. Jumaluste auks püstitati võimsaid ehitisi ning ükski eluvaldkond ei jäänud usust puutumata. Arvatavasti oli just usk see, mis ...
...............................................................................................................5 6) Allikad.....................................................................................................................................6 2 1) Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvustan ma üle maailma levinud suguhaigust nimega gonorröa. Siia maani olin ma ainult kuulnud sellest haigusest, kuid ei teadnud, mida see endast kujutab ja kuidas seda ära hoida. Referaadis räägin ma kuidas haigust ära hoida, ära tunda ja mida nakatumisel ette võtta. 3 2) Mis on gonorröa? Gonorröa – rahvakeeles tripper – on sugulisel teel leviv bakteriaalne haigus. See levib ainult inimeselt inimesele. Bakterid, mis haigust tekitavad on gonokokid. Gonokokid elavad kusiti, emakakaelakanali, pärasoole ja silma sidekesta kattekihis
ka Jakobi, Inga ja Kailaga. Andreas on Jakobi poiss. KAILA- Isa oli tal läinud ja ema surnud. Ta elas vanaema juures ja käis ka kooli kõrvalt tööl et vanaema rahaasjadega aidata. Inga-Kerstini ja Jakobi klassikaaslane. Inga parim sõbranna. Kokkuvõte Inga-Kerstin läheb uude kooli, kus ta loodab leida elu armastust, aga selle asemel leidis ta väga head sõbrad Kaila ja Jakobi. Kuna Jakob varjas oma saladust ja keegi ei teadnud sellest hakkati arvama, et Jakobile meeldib Inga , aga see polnud nii. Jakob kutsus Inga välja ja ta paljastas talle oma saladuse, et ta on gei , varsti sai ka sellest Inga parim sõber Kaila teada. Kuna nad kolm teadsid seda hakkasid nad geipaaris käima. Seal tutvusid nad Darja ja Andreasega. Tuli välja, et ka Andreas on gei ja nad mõistsid end Jakobiga ja neil tekkis suhe. Varsti sai ka klass teada, et nad käivad geipaaris, sest neid nähti sealt väljumas
„Alati on võimalik edasi õppida“ Lugupeetud McDonaldsi vahetuse vanem, kuidas kujunes Teie teekond vahetuse vanemaks saamiseni? Pärast põhikooli lõpetamist ei teadnud, mida edasi õppida ning leidsin, et ainus valik hetkel on leida töö. Kandideerisin McDonaldsisse ja sain seal koristaja kohale. Kui olin mõnda aega koristajana töötanud, edutati mind kööki, kus töötasin umbes ühe aasta. Ühel päeval jäi meie vahetuse vanem rasedaks ja vabanes koht, kuhu ma otsekohe kandideerisin. Mind valiti vahetuse vanemaks ja ma olen õnnelik oma karjääri üle. Millised on Teie edasised plaanid? Kuhu soovite õppima minna?
Kooli nimi
Küsitluse eesmärgiks oli uurida üheksanda klassi õpilaste teadmisi Eestis toimunust Esimese maailmasõja ajal. Metoodika Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Küsitluses osales 75 üheksanda klassi õpilast, kellele jagati küsitlus üheksa küsimusega. Küsitlus esitati paberkandjal ning see oli täiesti anonüümne. Esimene põnevaim tulemus 48 52 Teadsid Ei teadnud Teine põnevaim tulemus 28 Teadsid Ei teadnud 72 Kolmas põnevaim tulemus 20 Teadsid Ei teadnud 80 Kokkuvõte Uurimustöös on andnud ülevaade toimunust Eestis ning ka Eesti poliitikas. Tööle püstitatud hüpoteesidest leidsid kinnitust vaid pooled. Suurel osal üheksanda klassi õpilastest puuduvad teadmised Eestist Eesimese maailmasõja ajal. Tänan kuulamast!
bussiga Pärnu poole. Bussiga sõites tuli mõne aja pärast peale tüdruk, kellel jäi üle vaid Lauri kõrvale istuda sest rohkem kohti ei olnud. Kui lauri tüdrukut nägi tundis ta et temas on midagi erilist. Enne pärnut läks bussil rehv katki ja tänu sellele sai Lauri teada et tüdruku nimi on Reesi ja nende suhtlus sujus. Pärnu jõudes ütles Reesi et läheb oma tädi juurde ja Lauri küsis temalt kas nad võiksid veel kokku saada, ta ei teadnud küll miks ta seda küsis. Aga Reesi oli nõus ja nad leppisid kokku et saavad rannas kokku. Vahepeal ei olnud Lauril Malle üldse meelde tulnud ja ta ei teadnud mida teha, nii ta otsustas minna oma kunagise klassivenna Enno juurde. Rääkides Ennole kogu loo ära ja muust ilmast. Lauri sai Reesiga järgmisel päeval kokku ja ka ülejärgmisel. Nad käisid ka kolmekeisti väljas. Ja siis lõpuks rääkis Ennoa Lauriga, et see mida ta teeb ei ole õige. Ta peab
4. NOORTE TEADMISED ANTIDOPINGUST KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1 Ankeetküsitlus Lisa 2 Meetodid Uurimistööks vajaliku materjali kogusin ankeetküsitlusega. Küsitlesin Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Pirita Majandusgümnaasiumi õpilasi, vanuses 16-18 aastat. Küsimustikule vastas kokku 45 poissi ja 45 tüdrukut. 1. Mis on doping? Poisid Tüdrukud 20% teadsid 28% teadsid ei teadnud ei teadnud 80% 72% 2. Mis on antidoping? Poisid Tüdrukud 29% teadsid 11% teadsid 71% ei teadnud ei teadnud 89% 3. Miks dopingut kasutatakse? Poisid Tüdrukud meditsiinis ravi
Kas Oidipus oli süüdi toimepandud kuritegudes 1. Oidipus oli süüdi oma toimepandud kuritegudes, sest ta tappis oma isa. See ei ole oluline, et ta ei teadnud, et ta oma isa tapab. Tapmine ise juba on väga väär ja kui see ei oleks tema isa olnud, siis ta oleks ikkagi süüdi jäänud mehe mõrvamises. Oidipus sai oma emaga ka 4 last! Minu arvates peaks iga laps tundma enda ema ära, isegi siis kui ta pole emaga kunagi kohtunud. Oidipus oleks pidanud tundma, et midagi on väga valesti kui ta oma naise ehk enda emaga lapsi sai! Veel, Oidipus oli süüdi selles,
tugevuse vastu. Hamlet arvas samuti, et võim ühiskonnas oli ebaausates kätes. Eelmise kuninga tapnud Claudiuse troonil olemine tekitas ebameeldivust Hamletis. Tema jaoks kuningavõimu endine maine sai tema jaoks rikutud seoses Claudiuse võimuletulekuga. Lisaks kõigele muule, Hamlet enam ei tundnud enam ennast ära enda kõikide identiteetide keskelt. Ta ei teadnud, kas ta on näitleja, armastaja või kättemaksja. Võimalik, et sellepärast painas Hamletit ka küsimus:"Kas olla, või mitte olla?" Hamlet ei teadnud enam kes ta neist isiksustest on ning sellepärast ta ei teadnud ka, kas mitme erineva identiteedina edasi elada, või surra. Vaadates Hamletit läbi areneva indiviidi pilgu, polnud Hamlet peaaegu mitte millegiga rahul.
Arheoloog Ain Mäesalu raadiosaadet vikerraadios kuulates, sain nii mõndagi huvitavat teada. Sealt tuli välja, et ,,Henriku Liivimaa kroonikas" pole otseselt midagi mainitud eestlaste otsesest rünnakustvaid sakslased olid need, kes alustasid relvastatud võitlust. Kui me nüüd loeme hoolikalt läbi uuesti selle teksti veendume isegi selles: ,,Ja nad tungisid Ümera juurde välja, ilma ei oleksid teadnud, et eestlaste vägi oli peidus Ümera äärseis metsades. Ja korraga nägid nad (sakslased) tervet sõjaväge enestele vastu tulemas. Siis pajatas orduvend Arnold, lippu kätte haarates ,,Kogunegem ühtekokku, saksa vennad, ja vaadakem järele, kas me suudame võidelda, ja ärgem põgenegem nende eest ega ärgem tõmmakem häbisüüd oma rahvasoo pääle." Ja nad (sakslased) läksid neile (eestlastele) kallale, tapse neist mõned..
kogu see sõda nii kaugele läks. Jaapan nägi, et ta võitleb endast võimsama ja suurema riigiga ,kuid ikkagi keeldus ta kõikidest kapituleerumise pakkumistest mis USA talle esitas. Jaapan vandus kindlalt, et sõdib kuni viimase meheni ja see oli tagantjärgi vaadates SUUR viga. Kokkuvõttes võib öelda, et Jaapan ei jätnud USA-le muud võimalust kui sooritada midagi nii võimast ja suurt mis Jaapani põlvili lööks ja sunniks teda alla andma. Peale tuumapommi leiutamist ei teadnud isegi USA, milleks võib tuumapomm võimeline olla. Ei teatud mitte midagi kiiritusest mida see endaga kaasa toob ja üleüldse ei mõeldud tagajärgedele. Mina ise nõustun arvamusega, et Hiroshimasse kukkunud tuumapomm (little boy) oli tegelikult Ameerika jaoks katsetus pomm, sest nad ei teadnud kuidas mõjub tuumaplahvatus inimestele. Nad teadsid ainult selle purustusvõimet ja kuidas seda valmistada. Peale Hiroshima plahvatust oli USA-le teada milleks tuumapomm võimeline on.
föderatsiooni poolt. Algselt soovisin oma uurimistöö teha motokrossist Raplamaal. Kuna aga Raplamaa motokrossi ajaloo kohta ei leidnud piisavalt materjali, siis otsustasin ühe osana tööst käsitleda motokrossi ajalugu ka Eestis. Kuna ise tegelen motokrossiga, siis tahtsin teada rohkem enda kodumaakonnas tegelenud motoklubidest, sõitjatest ja võistlustest. Olen jälginud motokrossi ja tegelenud sellega peaaegu 10 aastat, aga pole kunagi teadnud enda läheduses olevatest krossiradadest, siinsetest sõitjatest ega ka klubidest. Uurimustöö eesmärk on saada teadmisi Eesti ja Raplamaa motokrossi ajaloost ja selle sünnist. Uurimistöö tegemisel uurisin mitmeid erinevaid raamatuid ja kohaliku ajalehe artikleid, kuid põhiliselt sain motokrossi ajaloo kohta infot E.Kaldmaa raamatust „Krossirajal“. Lisaks Intervjueerisin kolmest eri põlvkonnast Raplamaa motokrossi sõitjat, kelleks olid Mati Tagapere, Elmet Varblane ja Juss Laansoo
Millised me tõeliselt oleme, kui keegi meid ei kontrolli? Kas täiskasvanud on eksimatud? Ja kuidas sünnib OTSUS? Põnev lugu täiskasvanuteta linnast lõpeb nii, et meile jääb üht-teist järelemõtlemiseks. Just sellepärast ongi see üks hea raamat. Raamatu tegelased Ben Frank Jennifer Mirjam Kolja Mulle meeldis see raamat, sest... see lugu oli huvitav, põnev, salapärane kõik tegelased olid nagu võlumaailmas kui ma lugesin, siis ma ei teadnud, mis järgmisena juhtub lapsed pidid ise hakkama saama ja otsustama nagu täiskasvanud. ma ei teadnud, kas lapsed saavad hakkama raamat lõppes õnnelikult ja kõik said kokku lapsed said aru, et koos vanematega on parem elada Ma soovitan kõigile seda raamatut lugeda.
Simonile ei meeldi kui talle kaasatundtakse ja teda haletsetakse. Kolmandas klassis käis Simon koolis veel karkudega ,aga neljanda klassi alguses olid tema lihased liiga nõrgad. Klassikaaslased on samuti väga seltsivad. Nad teevad filmi ja orienteeruvad. Kui klassis küsiti kes ei karda vanaks saada, oli Simon ainuke kes käe tõstis ja ta põhjendas seda sellega, et ta ei jõuagi kunagi vanaks saada, sest ta sureb ennem ära. Klassis tekkis vaikus, sest keegi ei teadnud mida öelda. Nathan oli isegi natuke vihane Simoni peale, et ta selle välja pidi ütlema. Vahepeal läks Simoni seisund halvemaks ja ta pidi haiglas olema , hiljem pidid hakkama tema ema, isa ja õde teda öösel iga kahe tunni tagant teisele küljele keerama. Raamatu lõpus suri Simon ära. Kõik klassikaaslased tundsid Nathanile kaasa kuna ta oli tema parim sõber. Nathan väga ei nukrutsenud , ta oli ju koguaeg teadnud, et millalgi sureb Simon ära
Micki õppis nüüd hoolitsemist ja alati aitas oravat. Kui nad suureks kasvasid sõbrutsesid nad siiski. Ühel päeval läksid nad jalutama ja orav kutsus kaasa oma sõbra –selleks sõbraks oli ka üks hiir, kelle nimeks oli Jane. Orav tahtis tutvustada Mickile Janet. Kui Micki nägi Jane i , ta ei uskunud oma silmi, sest Jane oli nii ilus ja ta kohe armus temasse. Kui nad said teineteisega tuttavaks, siis sai Micki kohe aru, et tahab olla Jane i abikaasa, kuid ta ei teadnud, kas tahab seda Jane. Lõpuks nad abiellusid ja elasid väga rõõmsalt ning Micki oli väga rõõmus, et ta sõbraks oli orav. Kuid aastatena Micki rohkem ei aidanud oravat ning oraval oli sellest väga kurb, sest ta mõtles, 3 et Micki rohkem ei taha olla ta sõber ja ta lahkus metsast. Ühel päeval tahtis Micki minna oravale külla, kuid teda polnud kodus, ta ei saanud aru, mis oli juhtunud
Päevapildid (1978) Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Aeg Ma arvasin end armastavat juba ammu.
Ta sai omale uued riided ning läks kirkusse. Ta nägi ka seal uhketes riietes inimesi. Hiljem ronis ta koos teise poisiga kiriku torni ja sai kiriku preestri käest õiendada. Koju jõudes oli tal hommikul saadud hea tuju täiesti nulli viidud. Päev veel kestis ,aga ta ei osanud valida, mida teha. Ta ei tahtnud enam midagi, kuna ta oli saanud juba piisavalt kõike. Ta läks metsa ja hakkas nutma ,laskes enda kinnised emotsioonid välja. Põhjust ta ei teadnud. Kas see oli üleväsimus? Kas see oli temaga pahandamine kirikus? Kas see oli tema uhkus? Võib-olla oli see hoopis tema tänulikkus ,kuid seda ta ei teadnud. Segadus oli see ,milles ta oli. Tal ei olnud elus ühe päevaga nii palju ennem juhtunud. Inimesed olid igatahes väga kenad ja lahked seal külas. Ta nuttis ennast välja ja pisarad kuivasid ,siis astus ta kodu poole. Sellest saame aru ,et inimesel on vajalik kõiki oma emotsioone vallandada ,kuid seda ikka õigel ajal, õiges kohas
.............................................................. 3. Pärast tunde lähen ma harva kohe koju. ................................................................................................ 4. Juhan kartis oma õpetajast emale vahele jääda. ................................................................................................ 5. Ma ei tea selle ajakirja asukohta. ................................................................................................ 6. Keegi ei teadnud uue õpilase nime. ................................................................................................ 7. Õues oli tunda kevade lähenemist. ................................................................................................ 8. Kas sa Tihemetsa Tiinat tead? ................................................................................................ 3. Moodusta antud osalausetest terviklikud põimlaused ja pane komad. 1
................................................................................................... 9 Rahvakalendri tähtpäevad, mida tähistatakse minu kodukohas............................................ 10 Meie pere tava...................................................................................................................... 11 Minu kodukohas tegutsevad seltsid või ühingud.................................................................... 12 Kokkuvõte Mida ma enne ei teadnud...................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Minu kodukoht on Paide. Paides olen ma sündinud ja üles kasvanud. Olen elanud siin 17 aastat. Mulle meeldib Paide juures väga see, et ta ei ole väga suur linn, vaid selline väiksem
· "Maailma asemel" 1991 · "Hingring" 1997 · "Armuaeg" 1991 · "Fraktalia" 2000 · "Mandragora" 2002 · "Aja kuju" 2005 · "Lõige" 2007 Doris Kareva tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
sinnapaika. Kui ta oleks edasi jahtinud, poleks meil enam metsades hunte ja karusid. Tööst ja vihast väsinud, otsis Kalevipoeg endale kohta, kus puhata, laotas hobusenaha maha ja uinus. Hommikul tõi sõjakuller kuningale sõnumi, et Viru randa olevat paadid sõudnud. Kalevipoeg käskis kulleril sõnumi viia, et Viru mehed sõtta läheksid ega kardaks raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk. Kalevipoeg teda ei teadnud, kuid lahke võõras tundis küll Kalevipoega. See oli kangelase vanaisa. Ta kuulutas, et Kalevipoja pahateod ei jää karistamata ning kadus siis äkki. Kalevipoeg uinus, kuid ärgates ei mäletanud ta rauga jutust midagi. Kuningas käskis sõnumitoojal virulastele tema käsk edasi anda. Tee peal kohtas käskjalg varest, kotkast, kaarnapoega, hunti, karu, nälga ja katku, kes kõik olid juba sõda külastanud. Kohale jõudes võttis sõjakuller kukrust käsud ja viskas need merre
Sookoll oli armas laiade kõrvade, karvase keha ja hea südamega mehike.Tal oli rabas oma maja. Ta oli hea koll ja tal oli palju sõpru. Sookured, rabakukk, rabakana, rästik ja konn olid tema parimad sõbrad. Neid ta hoidis väga.Tema kõige südamelähedasem asi oli sisaliku saba ja roopill. Roopilli mängis ta igatsusest ja sisaliku saba oli ta kogemata metsas sisalikult ära tõmmanud. Ta ei teadnud, et sisalikule uus saba kasvab ja sellepärast otsustas ta metsa seda sisalikule tagasi minna viima. Metsas juhtus temaga õnnetus, ta jäi puu okste alla kinni ja muutus seal nii kurjaks, et isegi tema sülg muutus mürgiseks. Igale poole kuhu ta sülitas surid taimed ära. Samuti kadus tal ära mälu. Välja pääses ta puude alt siis kui põdraema teda jalaga kogemata lõi. Lõpuks jõudis sookoll sisaliku juurde ja püüdis ta kinni. Ta ei
· Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal · Kareva tõlgib ja koostab erinevaid luulekogusid näiteks "Surmapõletaja" 2006. aastal Doris Kareva Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest ma tahtsin nii. Kõik otsustati. Välajaspool meid endid Ma teadsin, sa ei tule nagu nii. Ei, ära ütle, et sa oleksid tulnud, Kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleksid tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Küsimus · Mis oli Doris Kareva viimase luulekogu nimi, mis ilmus 2008. aastal?
Tema lood räägivad väga erinevatest asjadest. Tal on nii rõõmsameelseid lugusid, kui ka kurva sisuga. Sõjast, lahkuminekust, lugusid pühendatud isale, kodumaale, emale. Jelena Vaenga on suur patrioot. Kontserdi kava koosnes siis järgnevatest lauludest: 1. 2. 3. 4. 5. 6. ? 7. 8. 9. 10. 11. . 12. 13. 14. . 15. Sattusin sellele kontserdile täiesti juhuslikult. Kui ostsin omale pileti, ma ei teadnud kuhu ma tegelikult lähen ja ei teadnud ka kes see Jelena Vaenga õige ongi. Muud kontserdit lihtsalt polnud parajasti tulemas. Ja ausalt öeldes, see kontsert oli võrratu! Poleks kindlasti ootanud sellist fantaslilist õhtut nii hea muusikaga. Arvan, et laulude järjekord oli väga õigesti üles ehitatud. Kontsert algas väga rahuliku ning ilusa looga, mille sõnu teadsin isegi mina, kuna olin seda lugu varem ka raadiost
Tulemuseks oli see, et paljud Enroni võlad ja kahjumid, mille all ettevõte kannatas, finantsaruannetes ei kajastunud. Eetiline dilemma seisnes selles, et Enroni juhid olid teadlikud offshore-kontodest, mis varjutasid ettevõtte kahjumit, kuid siiski utsitati nii töötajaid, osanikke kui ka tavainimesi Enroni aktsiaid ostma. Juhid aina eputasid kõrgete aktsiaväärtustega ja võtsid pidevalt tulevaste töötute ja võlgades kümblevate ostjate pealt välja dividende. Pettusskeemist ei teadnud isegi investorid 14. augustil 2001, peale vaid kuute kuud oma positsioonil töötamist, teatas tegevdirektor Jeffrey Skilling, et astub tagasi. Inimesed märkasid tagantjärgi, et kuid enne firmast väljumist, müüs Skilling oma aktsiaid 33 miljoni dollari väärtuses, jättes endale vaid vajaliku miinimumi, et jääda tegevdirektoriks. Sel ajal kui juhtivtöötajad julgustasid inimesi investeerima kogu oma vara firma aktsiatesse, müüsid nad ise enda omi. Raha voolas ja
juures Tõrvas. Vanavanemad ei elanud korteris, vaid neil oli oma maja ja garaaz, kus Jaanus ikka midagi putitas. Vanaisa garaazis leidus alati mutreid ja polte ning erinevaid metallitükke. Jaanusele armastas koos vanaisaga ja ka üksi garaazis putitada. Jaanusele meeldis midagi ise välja mõelda ja meisterdada. Ta plaanis oma suvevaheajal midagi ise üksinda meistardada. Esmalt mõtles, et meisterdab mõne mootori või roboti. Kuna ta täpselt ei teadnud, mis see võiks olla, hakkas ta oma meisterdust kutsuma Kratiks. Ta oli seda meisterdamist juba ammu plaaninud ning meisterdamiseks isegi oma kahe aasta taskurahad kõrvale pannud. Jaanus pani kõrvale ka mõned oma mudellennuki puldid ja rattad ning mootoriosad, sest neid saaks kasutada meisterdamisel. Ta ostis meisterdamiseks juhtmeid, kruvisid, seibe, patareisid, isoleerpaela ja mõned pihustivärvid. Kõik vajamineva pakkis ta pappkasti, et vanaisa poole kaasa võtta
..kuidas? ALATI KOMADEGA! nt Naine seisis, tekki mähitud laps käes. // Mees, müts peas, ja naine, ämber käes, liikusid kodu poole. // Täna, 12. oktoobril, kolmapäeval on meil, KG 11. klassi õpilastel, järjekordne kirjavahemärkide töö. -des ja -mata lauselühendid - tuleb jälgida põhisõna asukohta lühendis. 10. Kui -des ja -mata vorm on lauselühendi alguses, siis eraldatakse komaga. nt Lugemata ajaleht läbi, ei teadnud õpetaja hommikustest uudistest midagi. // Õppides reeglid selgeks, olin enda üle uhke. 11. Kui -des ja -mata vorm on lauselühendi lõpus, siis komaga ei eraldata. nt Head sõpra leides on meil samad tunded kui uut raamatut lugeda. 12. Kui lauselühendid on aluse ja õeldise vahel, siis eraldatakse alati komaga. nt Meie arutuse esindaja, ettekannet valmis tegemata, otsustas koosolekult lahkuda. III
on ta muutunud täielikult allaandlikuks, on elus pettunud ja vihkab ennast. Teos lõpeb aga traagiliselt ning Oidipus saab teada,et tema on süüdi kõiges halvas,mis juhtunud on. Ta oleks saanud kõike teisiti teha küll. Oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust, kui ta poleks meeleheitlikult otsinud Laiose mõrtsukat, siis poleks tegelikult ka tõsi välja tulnud. Kuningas Oidipus oleks võinud rahulikult oma elu edasi elada, isegi siis, kui ta ei teadnud, kust ta pärit on. Ta ei teadnud ju isegi, kes tema vanemad on. On olemas ka fakt, et Oidipus olevat tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga. Kui see poleks välja tulnud, oleks Oidipus saanud vältida oma naise/ema surma ning muid sellega kaasnenud sündmusi. Kuid mis parata,Oidipuse saatus oli jumalate poolt kindlaks määratud ja tal ei olnud seda mitte kuidagi võimalik muuta. Ta pidi teada saama, kes on tema linnas katku levitanud ning pidi teada saama, kes Laiose tappis
KOKKUVÕTE Eesti puude stendi valmistamine sai edukalt lõpule viidud. Töö eesmärk oli teha eesti puude stend, kust väiksemate klasside lapsed saaksid vaadata ja õppida, milline on puu koor, puit ja leht. Ma õppisin sellest loovtööst palju. Õppisin paremini lihvimist, värvimist, saagimist, puulehtede ja puude kuivatamist ning liimimist. Õppisin paljude puude kohta asju juurde. Sain teada, millised lehed on puudel, millised on puutüved. Ma ei teadnud enne, milline on mustalepa leht, aga nüüd tean tänu selle töö tegemisele. Tahtsin teada juba ammu, kui kõrgeks võib kasvada kuusk nüüd tean, et Eestis on kuusk, mis on üle 48 m ja kasvab Põlvamaal. Sain teada saarest ühe huvitava asja, mida ma enne ei teadnud - tal on väga halva lõhnaga mahl ja sellepärast putukad ei taha saarepuu ligi minna. Uurides vanarahva tarkusi puude kohta ilmnes, et vanasti istutati pihlakapuid
Emily the Strange : kaotatud päevad Rob Reger ja Jessica Gruner Elas kord üks tüdruk , ta nimi oli Emily. Ta ei teadnud endast midagi, enda nime või kus ta on .Tal oli üks märkmik, sealt oli välja rebituid lehti ning tal oli ka regulka.Emily oli sattunud ühte väikesesse linna nimega Blackrock.Tüdruk hakkas linnas ringi liikuma ja leidis ühe kohviku nimega El Dungeon , sealt sai ta süüa . Hiljem hakkas Emily ettekandjaga rääkima ja sai teada et too pole eriti jutukas ja ta nimi on Raven . Raven küsis siis Emilylt mis ta nimi on ? Emily ei
sellised, mis panevad vahetevahel ka sügavamalt mõtlema. Palju luuletusi on küllaltki lühikesed ja lihtsasti jälgitavad. Samuti on aru saada, et Doris Kareva ei kirjuta niivõrd päevakajalistest teemadest ega ole ühiskonnakriitiline, vaid paneb rõhku just tunnetele ja emotsioonidele, mida ta ilmselt on ise läbi elanud. Üheks lemmikuks luuletusest Doris Kareva loomingust sai ,,Lõpp" ning just selle esimene ning viimane osa. Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Viimane rida sellest luuletuse osast on see, mis toob välja eelneva mõtte ja see just kui on seal
Aro Velmeti pakutud lahendus, et ajakirjanikud peaksid olema allikakriitilisemad, on küll hea mõte, kuid see on midagi, mis nad ei pruugi teha. Aga lugejad saavad. Tuleks usaldada ainult tõeliselt usaldusväärsetest allikatest pärinevaid uudiseid. Ning isegi siis tuleks teada, et see lugu ei pruugi täiesti tõsi olla. Kindlasti sain ma artiklist midagi uut teada. Artikleid lugedes olen ma ikka teadnud, et neid võib olla natukene muundatud, kuid ei teadnud, et artiklites võib kohe suuri faktivigu esineda. Eeldasin alati, et enne avalikustamist kontrollitakse artiklid piisavalt hoolikalt üle nii et selliseid vigu ei teki. Artikkel pani üldiselt põgenikekriisi üle mõtlema. Euroopas inimesed vinguvad, et põgenikekriisi tõttu on nende elu natukene ebamugavamaks muutunud, aga ei mõelda põgenike peale, kelle elu on täiesti muutunud, kes on oma kodust ilma jäänud ning kes teevad kõik, et ellu jääda.
jalad vajusid varvade vahelt läbi. Sääl ta siis rabelnud ja kiskunud jalgu välja.Seda aga ei kannatanud hobune, vaid pistnud jooksu. Karu oleks küll nüüd ree päält maha hüpanud, aga ta vaene olnud nelja jalaga ree põhja varvade vahele kõvaste kinni vajunud ja jalad olnud ka maad vastu põlvedest saadik juba katki kistud. Hobune aga kihutanud ilma peatamata edasi, nõnda et lumi aga keend, ega annud sugugi aega vana isandale reelt maha ronida.Mees ei teadnud oma hobuse sõiduloost veel mitte midagi. Kui ta esimesele reele koorma pääle oli raiunud, läinud ta teist tooma, kuid leidnud, et hobune tagasi kodu poole oli sõitnud. Mees rutanud kohe järele ja mõtelnud teda teel kätte saada, et siis tagasi sõita ja uueste koormat pääle raiuda.Oma suureks imestuseks kuulnud ta teekäijatelt ja vastutulijatelt, et neile üks vanahärra tuhatnelja kihutades vastu sõitnud, nõnda et lumi aga üle ree tuisanud. Teekäijad teadnud seda seletada, et
Vana Capuletti ei lasknud tal seda teha ja isegi kaitses Romeot, nimetades teda tulbiks ning vooruslikuks noormeheks. Tyblat näiliselt küll taltus, aga seesmiselt lausa kees vihast ja vihkamisest. Ja see vihkamine sai ka loo arenedes Romeole ja Juliale saatuslikuks. Kolmas põhjus, miks noorte armunute lugu traagiliselt lõppes, oli see, et Julia vanemad olid tütrele juba mehe välja valinud. Nad ei teadnud, et Julia armastab Romeot. Kui nad oleksid seda teadnud, oleks nad ehk Julia valikuga leppinud. Aga Capulettidel ei olnud noorte salajasest armuloost õrna aimugi ja seepärast lubasid nad vürsti sugulasele Parisele, et Juliast saab tema naine. Romeo ja Julia aga olid nii armunud, et otsustasid salaja abielluda. Nad kartsid, et kui nende vanemad teada saavad, et nad üksteist armastavad, oleks nad keelanud neil omavahel suhelda. Seepärast tahtsid nad võimalikult kiiresti ja salaja abielluda. Kui nad poleks seda
välimusega ning üsnagi vaesel järjel inimesed. Oskar on lihtne korporandist üliõpilane, kes on õpingud rahaliste raskuste tõttu katkestanud ning töötab väiksepalgalisel ametikohal, Erika on pärit vaesunud saksa paruni perekonnast ja töötab koduõpetajannana. Oskar oli noor ja tal ei olnud elus kindlat sihti. Erikaga kohtus ta perekonna juures, kellelt üüris tuba. Ta ei armunud Erikasse esimesest silmapilgust ning ei teadnud isegi miks ta end teda esmakordselt koju saatma pakkus. Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning imetles teda madalamalt, võrdles teda kuuga, mille poole hundid uluvad. Erika oli tema silmis siiski paruness. Oskari armastus ei tundunud mulle alguses siirana vaid pigem püüdlusega kõrgemale daamile meele järele olla. Tema sisemonoloogid olid suunatud
Kokkuvõte: Raamat hakkas siis nõnda pihta, et nad liikusid mööda tänavat edasi ja maha oli sadanud esimene lumi. Üks pistis pea aknast välja ja suitsetas, siis teine teiseltpool ja karjus siis '' Pelmeenid! Pelmeenid on võti!''. Siis nad suundusid baari, mille nime nad ei teadnud. Aga Marksil oli kombeks kutsuda peojärgseid hommikuid peiedeks. Hommikul kõik said jälle kokku ja rääkisid oma halvast olemisest, ühel hullem, kui teisel. Karl kiitis Marksi ja ütles, et ta on tõeline sõber. Karl magas liiga kaua. Ta ei saanud silmi lahti, liiga valus oli, ta ei teadnud kus ta on. Talle hakkas vaikselt meenuma, kus nad öhtul käija võisid, aga õnneks ärkas ta Marksi juurest. Nad läksid castingule, istusid lauda ja Marks ütles selle
Õppimine- kellele? Ja milleks? Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama aastast 1994. Ma olin siis veel väike ja ei teadnud maailmast suurt midagi. Ma õppisin palju, isegi igast liigutusest. Selle tulemusel õppisin ma kõndima. Siis rääkima ja natuke kirjutama. Loomulikult õppisin natuke paremini kah kirjutama, aga mitte eriti hästi. Kasvasin vähe suuremaks ja siis ütles naabri mees mulle: ,,Igal inimesel on hetk kui tal tuleb mõistus kodu." Ja mina jäin seda heameelega uskuma. Õppida oli maailast veel palu ja selleks, et kõigest sellest teada saada läksin kooli. Algus oli
huvides? Stalin eriline spordimees ei olnud. Arusaadav, sest tol ajal ei olnud kerge riiki juhtida. Informatsiooni jagas Artjom Sergejev. Artjomi isa hukkub traagiliselt uue vaguni testimisel. Stalin teatas, et võtab oma sõbra poja enda juurde elama. Seega on kasupoeg näinud Stalinit koduses keskkonnas. Stalin kutsus teda hüüdnimega ,,Domik". Artjom Sergejev suri 2008. Stalinil oli käsi vigastatud, aga kui seda poleks teadnud, siis ei oleks aru saand. Seega vigastus ei takistanud sportimist. Stalinile pakkus huvi vene rahvamäng ,,Gorotki" (kurni taoline). Väidetavalt harrastas seda mängu ka Peeter I, Lenin ja muud tähtsad ninad. 1923. aastal toimuvad ka 1. üle Venemaalised võistlused. 1936-st aastast ka korraldatud Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Veel huvitas Stalinit ka piljard. Tema hoonetes oli eraldi piljardiruum. Lemmikuks oli Stalinil laskmine. Ta väidetavalt isegi
oli end leidnud Lätist oli olnud suures joobes. Samal ajal toimus Hiinas maavärin. Eesti televisioon korraldas konkursi uute eesti kirjanike otsimiseks. Linna lähedale rajati grupp kunstilisi objekte. Ka Eero käis selle avamisel. Nägi purskkaevu, jõi sealt vett. Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema objektis oli suletud ringvool. Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas, ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid. 2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist.
samanimeline etendus. Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võibolla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. See tüdruk ei tule enam See tüdruk ei tule enam, ta teiseks
Kaido Ole Kaido Ole sündis 25. veebruaril 1963 Tallinnas, nüüdseks on ta 49 aastane ja tuntud ka mujal maailmas. Tal on kahe lapse isa ning abielus. Kaido on terve elu teadnud, et ta tahab kunstnikuks saada, nii on ta oma tegemised ja koolid suunanud, et saaks teha seda, mida ta tõesti armastab. See, et Kaido Tallinnas sündis ei tähenda seda, et ta pealinnapoiss on, ta ema toodi pealinna sünnitama, aga kodu oli tal Raplamaal. Ta oli alati arvanud, et jääb Raplasse paikseks, aga Tallinna Kunstiülikool tõi ta Tallinnasse ja siin ta nüüd siis on. Kunsti juurde tõid ta lapsest
DAAM KOERAKESEGA ANTON TSEHHOV 1 .Dmitri Dimitrits Gurov , kes oli elanud Jaltas juba kaks nädalat ja kes oli selle kohaga juba ära harjunud , teda hakkas huvitavama seal liikuvad uued näod. Istus paviljonis ja nägi ühte noort daami (lühikest kasvu,blondiin,barett peas) koos valge koeraga.Nägi teda hiljem korduvalt ja keegi ei teadnud kes too on ja teda hüüti daam koerakesega. Gurov tahtis temaga tutvuda. (Gurov oli neljakümne aastane , kaheteistkümne aastane tütar, kaks gümnasistist poega,ta pandi varakult paari,naine oli pikk ,tumedate kulmudega ,soliidne,mees pidas teda kitsarinnaliseks ja ebaeleantseks, Gurov pettis oma naist koguaeg, pidas naisi ,,alam rassiks",kuigi talle meeldis naiste seltskond rohkem kui meeste.sai vabamalt suhelda. Ta
Imeline kass Ühel õhtupoolikul kõndis Kadi koolist koju. Ühel hetkel ta märkas ,et ta järgi kõnnib üks kass. See kass nägi väga hale ja närune välja. Kadil hakkas kassist kahju ,kuid ta ei teadnud mida teha ,sest tal isa oli väga karm. Ema Kadil polnud, sest ema suri kahe aasta eest kopsuvähki. Kadi oli kindel, et isa kassi koju ei lase ja Kadi peab kassi lihtsalt tänavale nälgima jätma. Kuid Kadi ei suutnud seda teha ja ta võttis kiisu koju. Kadi õnneks isa kodus polnud ja ta otsustas kassile natuke süüa ja juua anda. Kuid siis nägi Kadi, et isa pööras maja ette ning Kadi ei teadnud mida teha. Laps viis kiiresti kassi oma tuppa ja läks isale vastu.
Põhiprobleemide analüüs Iseenda avastamine – Enn jõuab oma tütre surma uurimise lõpus ikkagi iseendani Noorte mõtteviis – ühelt elamis- ja mõtteviisilt teisele hüppamine ning killustunud isiksused Usk ja uskumused – Kaskedetagusel toimusid rituaalid ja usuüritused, kus Anni ja sõbrad oma päevi veetsid. Usu tõttu sooritasid nad ka enesetapu Maailma mõistmine ja (re)konstrueerimine Vanemate ja laste suhtlus – Enn jõuab järelduseni, et ei teadnud oma tütrest suurt midagi Värvikad stiilinäited “Kui ma alustasin, siis ma ei teadnud, aga nüüd ma tean: ma ei taha kedagi ega midagi süüdistada, või kui, siis ainult iseennast. Aga mul oli vaja selgust. Ma ei taha hukka mõista, ma tahan mõista – kui suudan.” “Minu meelest ei ole oluline, kas see, mida me usume, on tingimata tõsi. Kas Jumal on olemas, kas kliima soojeneb, kas kaks inimest suudavad teineteist läbi kogu elu armastada.Tegelikult on
ta keeras kõik oscari sõbrad ja tuttavad tema vastu et nad kõik arvaksid et ta on veidrik oli vale ning ta loodab et Paloma õpib oma vigadest. Peale jutu ajamist Palomaga läheb ta koju kus imestusega vaatavad talle otsa Isa ning Steve peale mõnda hetke nad hakkavad rõõmus karjuma ning kallistavad Oscarit, Steve kallistab teda ppõlvedest sest Steve on lapsepõlvest olnud invaliid. Mitu päeva on Oscar Megist eemal hoidnud sest ei teadnud mida talle öelda kuni ühel õhtul istusid nad taas akendel ning Oscar ütles Megile et tal on talle midagi öelda aga see ei ole akande vahelne jutt et kas Meg saab tulla välja värava juurde. Värava juures seisid nad kaua ning Oscar suudles Megi. Nii see raamat lõppeski. 6)Jutu moraal on see et noored ei saa enda tunnetest kohe aru ja et kui sa oled oma tunnetes kindel räägi nendest ka teiele osapoole et ei juhtuks sama mis juhtus Megil. 7)1
See tähendas, et patsiendi seedimine oli häiritud, magu ei jõua seedida toitu, kõhu läbikäimist ei olnud, peale operatsiooni sooled ei töötanud. Patsient jäi 24 tundi söömata, enteraalset toitmist asendati parenteraalse toitmisega. 2.1 Tunnete kirjeldus Ma ei ole varem puutunud patsientidega, kellel oli määratud enteraalne toitmine. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem oli minu jaoks uus ja alguses ma ei teadnud kuidas seda kokku panna ning loputada. Ma ei saanud aru miks kõik toit tuli tagasi välja, mul oli patsiendist kahju. Kartsin, et patsiendil on raskustunne kõhus ja selle tõttu hakkab ta iiveldama/oksendama, mille tagajärjel halveneb patsiendi heaolu. Ma ei tundnud patsienti väga hästi, ja ei saanud kohe aru, et patsiendil on halb olla. 2.2 Hinnangu andmine Käesolevas situatsioonis heaks küljeks tooks välja selle, et ma ei seisnud niisama ja ei vaadanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
