Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond , siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng....
Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal....
· Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
Nüüdisühiskonna iseloomustus: turumajandus riigipoolse planee- * Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. rimisega * tööstuslik kaubatootmine Teadmusühiskond : * rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises * vabam töökorraldus * vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus * loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada oma teadmisi * inimõiguste unnustamine Infoühiskond:...
saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max...
looduskeskkonnast kui rahvuslikust rikkusest ja saavutatakse selle parem kaitse ning säästlikum ja otstarbekam kasutamine. Arhusi konventsioon:Kaasaaitamine avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ning võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalalise tegevuse üle. Säästev Eesti 21:püüab omavahel ühendada üleilmsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded,säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Eesti kui teadmusühiskond :Ühiskond, kus arenguvalikute tegemise aluseks on teadmised ning selles protsessi osaleb võimalikult suur osa Eesti ühiskonnast....
" Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat Heli Tooman & Aare Mae ,,Teeninduskunst" John Tschohl ,,Sellised nad on Venelased" ,,Parem teenindamine" Lars-Olof Naessen ,,Kallista oma kliente" Jack Mitchell ,,Tippteenindaja raskused ja rõõmud" Kristin Anderson & Ron Zemke ,,Ole meie külaline" Disney instituut ,,Kallista oma töökaaslasi" Jack Mitchell ,,Töö lõpp" Jeremy Rifkin Teenindusühiskonna areng ja teenindusfilosoofia Mis on filosoofia? Mõttetarkus Eesti teeninduse head ja vead Head: Head teenindamist väärtustatakse üha rohkem Head teenindamist kohtab üha rohkem Üha rohkem on häid teenindajaid Üha rohkem on teadlikke ja nõudlike kliente Vead: Vähene kliendikesksus ja ebapiisav teeninduskvaliteet Teeninduskvaliteedi kõikumine Ebapiisav orienteeritus kvaliteedile, teenindusele, ärile Ebapiisavad teenindus- ja turundusalased teadmised ning võõrkeeleoskus Ebapiisav koostöö Pakutav...
· Postindustriaalne ühiskond - kaupade tootmine asendub teenuste tootmisega, tehniliste alade spetsialistide ülekaal, teoreetiliste teadmiste keskne roll innovatsiooni ja poliitika kujundamise allikana, uute tehnoloogiate loomine (D.Bell). · Tarbimisühiskond inimesed kui tarbijad. · Teadmusühiskond teadmiste tootmine ja teadmustöötaja, kellel on nii traditsioonilised oskused kui ka soov ennast täiendada. · Võrgustikuühiskond (võrguühiskond) digitaalsed tehnoloogiad seovad sotsiaalseid subjekte ning moodustub võrgustik, mis ühendab mitmel erineval viisil ühiskonna sotsiaalse, poliitilise ning majandussfääri. Võrgustikuühiskonna majandus on globaalne ja selle toimimine sõltub teadmiste ja tehnoloogiate rakendamisest,...
7 Arenguvalik jätkustsenaarium......................................................................................7,8 Konservatiivne arengutee................................................................................................8 Sotsiaalne partnerlus.....................................................................................................8,9 Sünteesstsenaarium: Eesti kui teadmusühiskond ......................................................................10 Stsenaariumi tunnused...................................................................................................10 Positiivne mõju.........................................................................................................10,11 Ohud..............................................................................................................................11 Kokkuvõte...
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav...
Ühiskonnamudelid Infoühiskond Peale II MS võtsid elektro ja arvutitehnika üle inimestelt seadmete juhtimise. See tõi kaasa : tööviljakuse kasvu suure tööjõu vabanemise (mitte tööpuudust) tootmiskulude vähenemise Tööjõud liikus uutesse arenevatesse sektoritesse. Lühem tööaeg, suurem palk, rohkem vabaaega. Info.e teadmusühiskond iseloomuslikuks tunnuseks on majanduseelu põhinemine teadusuuringutel. Iseloomulikud jooned: globaliseerumine e. ettevõted võivad ja saavad tegyutsed kõikjal. Kapital ei tunne riigipiire , e. investeeriti sinna kus on kõige odavam. Võõrtöölised Põllumajandusühiskond Põllumajandus e. agraarühiskond Eeldused : õpiti valmistama metallist tööriistu paikne eluviis loodi esimesed riigid...
Teadusühiskonna kujunemine Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond. Kutsuti nõnda, kuna inimesed olid haritumas, tarbisid üha enam infot. Tehnoloogiline areng tegi info leviku kiireks. Teadus, uurmisasutused ja avastuste/leiutiste kasutamine muutus olulisemaks. Infot hakati kasutama oskuslikult (majandus, poliitika), sellist ühiskonda nimetatakse teadmusühiskonnaks. Ka teadmusühiskond muutus töö iseloomu. Oluline oli: 1) Loovus 2) Meeskonnatöö 3) Teadmiste rakendamine Heaoluriik Majanduse ja tehnoloogia areng on avaldanud suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. 19. sajandil oli Lääne-Euroopas aset leidnud 2 põhinevat ühiskonna muutust: 1) Tööstlusrevolutsioon oli teinud vabrikutöö valitavaks 2) Muutis inimeste elustiili...
Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots...
iseloomustab tööstuslik tootmine ja võimusuhete demokratiseerumine teenindusühiskond ühiskond, mida iseloomustab hõivatute ülekaal teenindussektoris, kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur infoühiskond 20. sajandi viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine valitsemises, majanduses ja igapäevaelus teadmusühiskond ühiskond, kus valitsemises ja majanduses kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust 2. Heaoluriigi eesmärgid, tunnused ja mudelid Heaoluriik riik, mis tegeleb aktiivse majandusse sekkumise läbi sotsiaalvaldkonnaga, tagades kodanikele väärika eksistentsi Eesmärgid: Tagada inimeste toimetulekuvõimalusi Pakkuda ühishüvesid Pehmendada turukonkurentsi...
info- ja teadmusühiskond - mis on nende ühiskondade kapitaliks? 1) agraarühiskond- maa 2) industriaalühiskond- tooraine, raha, tööjõud 3) postindustriaalühiskond- info, energia, maavara 4) info- ja teadmusühiskond- teadmised, tehnoloogia. 20. Milline (sed) ühiskonnamudel(lid) kehtivad Eestis? Põhjendage vastust. Eesti on postindustriaalühiskond, sest riigi kohustuseks on tagasa kodanike heaolu ning Eesti on ka info ja teadmusühiskond, sest siin on arenenud tehnoloogia ja teenindav sektor, põhiline tööealine rahvastik on teenindavas sektoris 21. Mis on riik? Kas Kapa-Kohila kuningriik on riik? Põhjendage vastust. Riik on kindla territooriumiga sõltumatu (suveräänne) üksus (juriidiline lähenemine). Riik on organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid. Riik on suveräänne institutsioon, millel on õigus kasutada jõudu tema territooriumil asuvate...
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
Kuna eelnevalt toodud ühiskonnatüübid ei ole määratletut ühtedel ja kindlatel alustel, siis ei saa ka Eestit kindlalt määrata üheks ühiskonnatüübiks. Põhiliselt vastandatakse industriaalset, postindustriaalset ja teadmusühiskonda või siirde- ja demokraatlikku ühiskonda. Oluline ei ole vastus, vaid oskus põhjendada oma valikut. Mõned näited: postindustriaalne ühiskond, sest enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris (2010. aastal 65% töötajatest) teadmusühiskond, sest valitsus arvestab reformidel teadusuuringuid, nt haridusreformiga kehtestatav minimaalne keskkoolisuurus põhineb teaduslikel koolivõrkude uuringul ei ole teadmusühiskond, sest riik ei arvesta seaduste tegemisel teadusuuringuid, nt sotsiaalministeeriumist tulnud kunstliku viljastamise seaduse eelnõu, mis nägi ette, et alates kolmandast katsest viljatusravi ei rahastata, sest alates kolmandast katsest väheneb...
6) Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 7) Agenda 21, Eesti keskkonnastrateegia 2030, Ärhusi konventsioon, Säästev Eesti 21, Eesti kui teadmusühiskond . Agenda 21 on ülemaailme 21. sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Dokumendis rõhutakse loodusressursside säästliku kasutamise vajadust, et vältida ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemist ja ülemaailmse keskkonnakatastroofi saabumist. Tänapäeva tehnoloogia areng, majanduslik tegevus ja sellega seotud loodusvarade kasutamine ei tohi ohtu seada tulevaste põlvede jätkusuutlikkust. Agenda...
Massimeedia teke(ajalehed, ajakirjandus). Kodanikuõiguste nõutamine ja sotsiaalpoliitika teke. Kapitali omamine. Pere osatähtsuse vähenemine ja väärtuskriis. 4. Infoühiskond - Info kättesaadavuse & tähtsuse kasv, Kommunikatsioonivahendite areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale)...
vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...