peredest pärit lastel, eriti poistel, kõrgemaks; madalama staatuse ja haridusega vanemate lastel, eelkõige tüdrukutel aga madalamaks. Teadlased on pikalt arutanud pärilikkuse küsimust intelligentsuse suhtes. On ju üsna selgelt näha, et asiaatide tulemused ületavad püsivalt valgete omi ning valgete omad afro-ameeriklaste omi. Samas on aga sellist rassilist küsimust intelligentsuse osas poliitiliselt ebakorrektseks peetud. Siiski on teadlased leidnud, et pärilikkusel on intelligentsuse kujunemisel väga suur roll, koguni 68 - 80% intelligentsuse muutlikkusest. See protsent on leitud peamiselt lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelist korrelatsiooni uurides. Tegelikult on siiski ka keskkonnal hoolimata väikesest protsendist (5 10%) suur roll intelligentsuse kujunemisel. Ning pärilikkuse ja keskkonna koosmõjul loovad ja otsivad indiviidid endale ise sobivaid elukeskkondi
Elu kosmosejaamas kosmoseprügi Siivo-Sandre.Tänavots Kosmosejaam Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid ning teadlased elavad ja töötavad. Kosmosejaam tiirleb orbiidil ümber Maa. Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Näiteks: katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused Kosmosejaamad Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega „SALUUT“, kuid „MIR“ on viimane ja edukaim. „MIR“ oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses
libateadus piiranguid ei pea. Libateaduses ollakse kinni vanades dogmades ja tegeletakse „olemasoleva tõestamisega.“. Erialaterminite ja žsargooni resp. Tehniliste detailide tarvitamine – amatöörteaduses kasutatakse ülemäära keerulisi termineid. Rasketele probleemidele kergete lahenduste pakkumine – libateadus pakub kergeid lahendusi. Autoriteetidele viitamine – lisab omamoodi objektiivsuse. VIII. 4. Loeng. Teadus on see, mida teadlased teevad: tegevusteoreetiline teaduse käsitus. Miks tasub uurida teadust kui kultuuri? IX. 5. Seminar. Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud:
võrsetest. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus panda hambad muutunud, lõikehammaste kroonid on ümardunud ning purihammaste närimispind laienenud. Need kohandumused võimaldavad pandal kõvu lehti peenestada. Toitu ei pea panda kaugelt otsima, kuna bambus kasvab igal pool. Panda on kartlik ja eraklik loom. Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses. Teda on raske bambustihnikute poolhämaruses märgata. Pandat uurivad teadlased otsivad teda sageli nädalate kaupa, enne kui ta nähtavale ilmub. Suur panda liigub maad mööda karu kombel. Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima või sooritama lühikesi hüppeid. Liikumist iseloomustab esikäppade väljapoolepööratus, mis teda karust selgelt eristab. POPULATSIOONIDE VÄHENEMINE 500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub, et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna- Hiinas. Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi
kliimasüsteemi. Seetõttu on polaaralad pakkunud palju kõneainet nii teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmastikku. Polaaralasid on uurinud nii NASA kui ka ÜRO valitsusvahelise kliimaseadmete töörühm IPCC. Teadlased on ümberlükkmatult tõestanud, et inimesel on oma roll kliima soojenemisel
wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ingis-khaan 01.05.2011 8-8 [5] Jan, V. 1954. Batu-khaan. (Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus) [6]1227. aastal surnud Vikipeedia- http://et.wikipedia.org/wiki/1227 01.05.2011 [7] Levy, Joel. 2008. Kadunud Aarete atlas. (2009, Varrak) [8] Jan, V. 1956. Tsingis-khaan. (Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus) [9] Jänkid leidsid Tsingis-khaani haua BNS - http://forte.delfi.ee/news/teadus/jankid-leidsid- tsingis-khaani-haua.d?id=1925282 01.05.2011 [10] Teadlased leidsid Tsingis-khaani haua? - www.delfi.ee - http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/teadlased-leidsid-tsingis-khaani-haua.d? id=8761981 01.05.2011
veresoonte ahenemine. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. Teadlased on leidnud üles tähelepanu ja kontsentratsioonivõimega seotud piirkonnad ajus, mida nikotiin stimuleerib. See selgitab nii seda, miks nikotiinist nii tugevasse sõltuvusse satutakse, kui ka seda, kuidas võiks ravida inimesi, kes kannatavad tähelepanuhäirete all, arvavad teadlased. On üldteada fakt, et nikotiin parandab inimese tähelepanuvõimet. See uuring oli esimene omataoliste seas, mis kasutas magnetresonantstomograafilist uuringut (MRI), et leida üles piirkonnad, mis on seotud nikotiini, tähelepanu ja kontsentratsioonivõimega. Nikotiinist on võimalik ka saada mürgitust. Juba 4 mg nikotiini makku sattumisel võib tekkida äge mürgitus. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhuvalu, vererõhu tõus ja siis langus. Kui abi ei saabu krambid ja surm.
REFERAAT Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. Üldiselt võime nimetada maavärinat maakoore liikumiseks teine teise suhtes. Kui aga võtta sõna maavärin, kui seismoloogia mõistet siis on see seismeliste lainete põhjustatud maapinna võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks
1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav aitamaks seega koguda uusi teadmisi
Euroopa kõige mitmekesisema taimestikuga paik asub Läänemaal: sealsel Laelatu puisniidul loendati 2001. aastal ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Miks paistavad Eesti loodusmaastikud silma säärase liigirohkusega? Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on Eesti loodus nõnda rikas mitte hoolimata inimtegevusest, vaid pigem just inimese tõttu, näitasid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi teadlased. Nad tõestasid, et inimasustuse püsivuse ja looduse liigirohkuse vahel valitseb seos. Veel tänapäevalgi kasvab Eestis kõige rohkem erinevaid taimi just nendes kohtades, kus inimene on püsivalt elanud viimased tuhat aastat ehk juba hilisest rauaajast alates. Inimese soodne mõju loodusele seisneb maaharimises ja karjakasvatuses. Kuni inimese saabumiseni Eesti alale koosnes siinne loodus metsadest ja soodest, mis ei kuulu kõige liigirohkemate koosluste hulka. ,,Ka meie tänased
Haldamise eneseabi on näide, kuidas patsiendid saavad enda kontrolli alla saada ja vastutust (Eldh jt. 2014). 3.Vahetada teavet ja teadmisi on kolmas tunnus (kvaliteedi naitaja). On tunnustatud patsientidel (Eldh jt. 2006b) ja õed (Sahlsten jt. 2005a), mis on aluseks patsiendi osalemisel ja võib suurendada patsiendi osalust kõigis õendustegevuses (Tobiano jt. 2015b). Intervjuud lindistati, andmeid kuulasid teadlased, kes kogusid andmed ja tegid vastustest kokkuvõtted. Intervjuude andmed transkribeeriti sõna-sõnalt. Iga piirkonna teadlased viisid analüüsi samadest sammudest sõltumatult läbi. Uurijad omandasid algul andmete üldise tähenduse, lugedes ja uuesti sõnastades ärakirju (Elo & Kyng 2008). Andmete rida-rida kodeerimine ja need koodid arenesid alamkategooriateks ja seejärel kategooriatesse. Uurimiseetikaga seotud küsimused. Kahes haiglas viidi läbi eesmärgipärane õdede valik
Globaalökoloogias käsitlusel olevad probleemid Globaalne soojenemine Globaalökoloogia käsitleb probleeme, mis on ohuks terve Maailma loodusele, mitte ei ohusta ainult kohalikku ökosüsteemi või inimkogukonda. Tänapäeval tuntuim probleem ja väidetavalt kõige ohtlikum neist kasvuhonegaasid, mida me oma tegevustega iga päeva atmosfääri paiskame. Need gaasid soodustavad väidetavalt globaalset soojenemist, ehk Maa keskmise temperatuuri tõusu maal ja ookeanides, mida teadlased märkasid esimest korda alates 20-nenda sajandi keskpaigast. Sellest ajast saati on tõusnud maa keskmine temperatuur umbes 0.75´C ning usutakse, et selline trend jätkub ka tulevikus. Kasvuhoonegaasid on iseenesest vaid gaasid, mis ei lase päikeseenergial Maapealt lahkuda ja ilma milleta oleks elu tegelikult võimatu, sest kui kõik see energia Maalt lahkuks, oleks ilm igasuguse elu jaoks siin planeedil liiga külm. Kuid liiga palju kasvuhoonegaase tähendab, et Maa kuumeneb üle ning
palju eurooplasi. Samuti sattus sinna enamjaolt tänu orjakaubandusele palju negriidse rassi esindajaid Teadlased on juba mõnda aega täheldanud, et pärilikkusaine DNA mustrid on rassiti mõnevõrra erinevad. Samuti on teada, et mõned inimpopulatsioonid on teatavatele haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Kuid kas sellest saab järeldada, et inimliigi erinevad rassid on ka geneetiliselt üksteisest pisut erinevad? Et tõesti saab, selgub ajakirjas Science refereeritud uurimusest. Teadlased võrdlesid üle 4000 geeni nii eurooplastelt kui asiaatidelt võetud 142 rakuliinis ehk sarnaste rakkude kogumis. Nad uurisid geenide avaldumist rakkudes ehk seda, kas ja kui tugevasti asub üks või teine geen raku tööd mõjutama. Selgus, et tervelt tuhatkond ehk veerand vaadeldud geenidest avaldas rakkude tööle rassiti erinevat mõju. Et geenide avaldumine määrab raku käitumise, on see organismide erinevuste otsimisel kõnekamgi kui lihtsalt DNA võrdlemine
Pärast seemnete eemaldamist saab viljaliha lusikaga sööma hakata. Võib ka eemaldada koore ja lõigata viljast koonusekujulised viilud. Papaiast saab teha ka püreed, panna seda salati sisse vm. Papaia ei sisalda kolesterooli ega muid kahjulikke aineid. Keskmine portsjon katab täiskasvanu päevase C-vitamiini vajaduse 150%. Peale selle sisaldab papaia suurel hulgal A-, B- ja G-vitamiini ning parajal määral rauda ja kaltsiumi. Nigeeria ülikooli teadlased on avastanud, et papaiadel on antibiootiline mõju. Viljad sisaldavad ka papaiini, mis aitab inimese organismil taastuda spordivigastustest ja teistest sarnastest traumadest. Teadlased väidavad, et papaiad pakuvad osalist kaitset ka vähi eest. Papaiad sisaldavad aineid, mis võivad tekitada ebameeldivusi lateksi suhtes allergilistel inimestel. Teadlased avastasid selle tõsiasja pärast seda, kui osal papaiasid söönud inimestel avaldusid allergilised reaktsioonid.
erinevad kloonimise meetodid. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. Teine võimalus loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). Nii kloonisid hiljuti Ameerika teadlased ahv Tetra, kes arenes neljandikust 8 raku staadiumis olevast embrüost. Selline kloonimismeetod toimib ka looduses - nii arenevad ühemunakaksikud. Alates 1997. aastast, mil Wilmut üllatas maailma teatega, et ta kloonis edukalt lamba, on ilmunud teateid nii kloonitud hiiretest, veistest, kitsedest kui sigadest. Kuid Wilmuti ja Jaenischi sõnul sureb enamik neist loomadest juba looteeas. Loomadel, kes sünnivad, esineb rohkesti südame- ja
töötlemist. Küberneetika oli tihedalt seotud arvutite kasutuselevõtmise ning levikuga. 1971. aastal loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimaldas mõne aasta pärast alustada personaalarvutite tootmist. Tänapäeval ei saa kujutada ka ilma ülemaailmse arvutivõrgu ehk internetita. Biotehnoloogia Pärast teist maailmasõda arenes kiiresti keemiatööstus. Vapustavaid avastusi, mida edukalt kasutatakse nii arstiteaduses kui ka põllumajanduses, tegid teadlased geneetika ehk pärilikkuseõpetuse ja biotehnoloogia alal. 20. sajandi viimasel aastatel õnnestusid esimesed loomade kloonimise katsed. Katsed on näidanud, et teoreetiliselt on võimalik luua ka inimese täpne koopia. Selline mõte tekitas maailmas hirmu ning paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, mõistsid inimese kloonimise hukka ja keelustasid selle. Millised maailma jätame tulevastele põlvkondadele? Paraku ei tähendanud teaduse ja tehnika edusammud
kvalitseetsed ei hakka arenema ja sellepärast saavadki seda protseduuri teha ainult naine ja mees kes näiteks ei suitseta, ei joo jne. Tänapäeval on neid lapsi juba üle 2 miljoni. Nüüd on leitud, et ühe embrüo siirdamine on tõhusam kui mitmete siirdamine. Ühe embrüo siirdamine on odavam, eriti kui arvesse võtta mitmikute sünniga kaasnevate komplikatsioonide ravimise lisakulusid. Lisaks kui säilitada oma embrüosid külmutades, siis saavad neid ju kasutada teadlased ja ka tudengid, kes neid uurivad. Nende abil võidakse tõesti leida palju erinevaid ravimeid. Embrüode siirdamisega loovad teadlased ka uusi võimalusi viljatuse raviks. Seda siirdamis meetodit kasutatakse ka loomade puhul, mis on palju tõhusam kui inimestel. Tavaline sigimine saab umbes 12-15 järglast, embrüosiirdamise puhul üle 100. Sügavkülmunud embrüode transportimine on lisaks ka odavam, kui transportida elusloomi kaugete vahemaade taha.
Kõigepealt peaksidki inimesed hoiduma meelemürkide tarvitamisest nii palju kui võimalik ja hoopis tegema midagi head oma tervise heaks. Eriti ohtlikud on need mürgid mis on lõhnatud, maitsetud ja ka värvitud. Sest siis inimesed ei tea kui nad viibivad mürkide keskel ja hingavad mürke sisse. Mina arvan, et nende mürkide sattumist meie organism on raske ära hoida, kuid see on võimalik. Eriti suur on võimalus siis kui teadlased avastvad midagi ja sellest inimestele teada annavad näiteks palju on inimestes mürke ja kuidas ning kust need organismi satuvad. Samuti saab ära hoida kui inimesed reostavad loodust vähem. Suuremates linnades on suureks probleemiks autode heitgaasid. Selle vastu on alustatud võitlust, kuid see on ikkagi alles alguses ja inimesed hingavad iga päev palju mürke sisse õues viibides. Mina arvan, et kõige parem viis vältida heitgaaside sattumist organismi on elada väiksemates
Siidimütsiga kohe pähe panna ja hoidagi ööd-päevad kaitstult püsib imik soojana. läbi. See kaitseb veel kinnikasvamata lõge ja vastsündinu kuulmisaistinguid ümbritseva melu eest. Siidimütsi õrn pind masseerib imiku pead samamoodi kui emakas kõhusoleku ajal . See siidine massaaz mõjub nii ergutavalt kui ka uinutavalt. Imiku pea on võrreldes muu 5 GENEETILISELT MUUNDATUD SIID Suurbritannia teadlased tegid katsete käigus kindlaks, et geneetiliselt muundatud siidiusside toodetava siidi kiudude abil on võimalik aidata kaasa kahjustada saanud närvirakkude ja -ühenduste taastumisele. Spidrexi nimeline siid pärineb siidiussidelt, keda on geneetiliselt muudetud selliselt, et närvirakkudel oleks toodetava siidi külge kergem kinnituda. Uurimistööd juhtiv neuroloog John Priestley selgitas, et siidikiud toimivad omalaadse tugikoena, mille küljes närvirakud ja -ühendused areneda saavad
Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris? Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese
täpselt paika. Kui püramiid sai valmis, ümbritseti see valge lubjaga. Nagu ka kõik teised siis see püramiid rajati, et matta sinna oma kuningad(vaaraod), sest egiptlased uskusid tugevalt hauatagusesse ellu. Püramiide rööviti sageli sellepärast, et vaaraode hauakambrites oli väga palju varandust, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Hiljem hakatigi vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Siiamaani on leidnud teadlased vaid ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. Tutanhamoni oli laps vaarao, kes armastas juua palju punast veini. Teadlased tegid kindlaks, laps vaarao hauakambrist leitud punane vein toodi 800 kilomeetri kauguselt egiptusest eesli ja paadiga. Hauakambreid ehitati keskelt väljapoole. Kusjuures hiiglaslike, ligikaudu 2300 kilogrammi kaaluvate kiviplokkide, vedamseks kasutati ainult palke ja lihaste jõudu
Metsade raiumise ja eksportimisega seonduvad küsimused on aktuaalsed ka Eestis. Eestis on metsade all umbes 45% riigi territooriumist, mis on enamuse Euroopa riikidega võrreldes kõrge protsent. Hetkel raiutakse Eestis umbes 4 miljonit tihumeetrit puitu aastas, kuid Metsaameti poolt ettevalmistatav metsanduse arengukava näeb ette lubatud raiemahu suurendamise 8 miljoni tihumeetrini aastas. Kahjuks näeb Metsaamet erinevalt looduskaitsjatest kasvavas metsas vaid seisvat raha. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate nii taime- kui loomaliikide arvuks kokku 5- 100 miljonit. Kuigi see tundub veidrana, on enamus neist liikidest teadusele tundmata. Nende elualaks on veel vähe uuritud vihmametsad. Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva troopiliste vihmametsade raiumise ja põletamise läbi hävib väga palju piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks
kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad. Bartolomeo Diaz mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses. Eeldused: kaubandusele tuginev majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke, uute ja varakapitalistlike suhete kujunemine Humanism keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene. Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest
lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Kogumaailma teater sai alguse Kreekast ja nagu Kreekaski olid mujal maailmas näitlejateks alguses ainult mehed. Kreeka on sellepärast Euroopa tsivilisatsiooni häll, kuna Kreekast saab suurem osa Euroopast ja kultuurist alguse. Ka maailmakuulsad teadlased on pärit Vanast- Kreekast - Matemaatik Pythagoras, Hippokrates - arst, Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane, Aischylos ja Sophokles - näitekirjanikud, kes edendas kreeka teatrit. Põhilisemad eluvaldkonnad on saanud alguse Kreekast. Hippokrates on arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Hippokratese vannet kasutatakse tänini arstide ametivandena. Samuti algteadmised haiguste kulgemisest,
Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. Ehitus Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Elupaik Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes. Korallid elutsevad ekvaatori ligiduses, kuna seal on nende eluks kõige paremad tingimused. Nimelt vajavad nad sooja (20-30°C) ja suhteliselt soolast vett (27-45), kus on piisavalt hapnikku ja toitaineid. Optimaalseks veesügavuseks loetakse umbes 50 meetrit, oluline on ka, et vesi oleks puhas ja selge
teadlased otsustanud, et inimene kui liik on teinud arenguhüppe ning tänapäeva inimese ladinakeelne nimetus on homo sapiens sapiens. Hilisemate avastuste kohaselt mängib evolutsioonis väga suurt rolli radioaktiivne kiirgus. Sadade tuhandete aastate jooksul on maapinnast vähesel, kuid piisaval määral, kiirgunud radioaktiivset kiirgust. See kiirgus on muutnud inimese genoomi sellisel määral, et veel 2000 aastat tagasi olid geneetilised haigused haruldased. Teadlased väidavadki, et radioaktiivne kiirgus on üks muutlikkuse peamisi põhjustajaid, sest kiirgus tekitab geneetilisi mutatsioone. Väidetakse, et inimese arengu jooksul on tema rüht muutunud järjest püstisemaks. Sellise arengu tõttu on inimesel teistest imetajatest proportsionaalselt suurem vaagnaluu, sest see aitab toestada tänapäeval juba 190cm pikki indiviide. Evolutsioon, aga kestab edasi ja väga raske on prognoosida, milline näeb välja inimene 10000 aasta pärast
puukingale. Mängiti poognaga ja näppides Teadus Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. Näiteks dünamiidi leiutaja Alfred Bernhard Nobel ja elavhõbetermomeetri 100-kraadise skaala kasutuselevõtja Anders Celsius. Aastat 1739, kui asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus, EuroopaKosmoseagentuur, ja Euroopa Lõunaobservatoorium. Majandus Rootsi impordib kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast . Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed, infotehnoloogia seadmed ning ravimid.
/ 30.11.08 Teadlased USA Kesk-Florida ülikoolist sõnastasid üle 20 põhjuse, miks jalgrattasõitu tuleks eelistada kõigile teistele transpordimoodustele, kirjutab Alo Lõhmus ajalehes Postimees. edasi Lumega on selleks korraks õnnelikult ühel pool ning algab uus rattahooaeg. Teadlased USA Kesk- Florida ülikoolist sõnastasid üle 20 põhjuse, miks jalgrattasõitu tuleks eelistada kõigile teistele transpordimoodustele, kirjutab Alo Lõhmus. Kinnisvara väärtus suureneb Jalgrattateede lähedus kergitab kinnisvara hinda, selgus 2002. aastal avaldatud USA rahvusliku kinnisvaramaaklerite ühingu (National Association of Realtors) ning ehitajate assotsiatsiooni (National Association of Home Builders) uuringust. Veel olulisemaks rattateede lähedusest hindasid
..............4 Tähed:.................................................................................................................................. 5 Päikesesüsteemi kujunemine:.............................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................ 7 Sissejuhatus Taevas on üks imeline vaatepilt. See on väga kaunis. Astronoomid on teadlased, kes uurivad planeete, tähti, komeete ja galaktikaid. See ala, millega need teadlased tegelevad, ongi astronoomia. See ala kuulub antiikteaduste hulka. Juba vanad kreeklased uurisid taevast. Nendele jäid aga tähed ja planeedid liiga kaugele, alles 17.sajandil leiutas üks riidepoe töötaja teleskoobi. Nüüd nähti kaugemale ja oli võimalik universumi lähemalt tundma õppida. Praegustel astronoomidel on maailma uurimiseks juba palju erinevat varustust.
meeldetuletamine. Arvatavasti on selle aluseks ajus toimuvad elektrilised nähtused ja keemilised reaktsioonid. Küllap tulevik toob siin selguse, sest aju uuritakse väga energiliselt. Mälu maht. "Mulle ei mahu pähe! Pea enam ei võta!" Nii räägime ise ja nii kuuleme tihti ka teiste suust. Kas tõesti mälu mahutab nii vähe, et see äkki täis saab ja mõni luuletus või reegel enam kuidagi meelde ei jää? Hoopiski mitte! Teadlased arvavad koguni vastupidist. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Mälu mahutab väga palju, rohkem kui me harilikult arvame. Räägitakse, et Rooma keiser Julius Caesar ja Makedoonia keiser Aleksander olevat tundnud nägu- ja nimepidi kõiki oma sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Niisuguseid näiteid võib tuua palju.
toime panna eesmärgi saavutamiseks. Samuti kasutavad nad teiste mõrtsukatega võrreldes poole rohkem sõnu, mis viitavad füüsilistele vajadustele nagu toit, raha või seks kuritegude kirjeldamisel. Psühhopaadid kasutavad väga sageli rääkides minevikuvormi, ostekui rõhutades psühholoogiliselt enda ja kuriteo lahusust. Kõnes kasutavad nad aga rohkem sõnadevahelisi täitehäälikuid. Teadlased ei oska selle põhjuseid veel üheselt selgitada. Üks versioon on, et psühhopaat püüab teistest rohkem pingutada, et oma tegudest rääkides paremat muljet jätta.(Kanger, 2011). Robert Hare ja PCL-R Psühhopaatia juures ei saa jätta mainimata sellise mehe nime nagu Robert Hare, kellest eelnevalt oli juba õige natuke öeldud. Robert Hare on Kanada Briti Kolumbia ülikooli professor ja FBI Laste röövimise ja sarimõrvade uuringutekeskuse juhatuse liige ning psühhiaater. Dr
Need maavärinad on küllalt tugevad,et neid tunda,kuid nad ei tekita kahju.Iga mõne kuu järel toimub suurem maavärin.Siis väriseb maa nii tugevasti,et maanteed lagunevad,moodustuvad hiiglaslikud lõhed ning hooned ja sillad varisevad kokku,surmates palju inimesi.Maavärinate teket põhjustab suurte maakoorelaamade liikumine.Maavärinad toimuvad maakoorelaamade kokkupuutekohtade piirkonnas,näiteks San Andrease murrangu alal,mis läbib 435 km pikkuselt California keskosa.Mõnikord suudavad teadlased inimesi saabuva maavärina eest hoiatada.Näiteks 1974. a. Ennustasid nad maavärinat Hiinas ja päästsid sellega tuhandeid elusid.Aga alati ei lähe maavärinahoiatus täppi.Kõige sagedamini täheldavaks nähtuseks maavärinate puhul on salapärased tuled.Kord sarnanevad need eredate sähvatustega ,sammaste ,kiiret või tulekeradega,kord maheda valguse või koguni hõõgusega pilvedes või maa peal.Sageli on neid nähtud päevavalgel.Mõnikord tekivad maavärinate ajal elektrilised
Teadlastelt oodati eelkõige uute relvariikide loomist. Nad pidid ka tõestama kehtiva riigikorra ainuõigust. Nõukogude Venemaal loodi teaduslik kommunism, mis pidi tõestama kommunismi ülemaailmse võidu paratamatust. Natslikul Saksamaal, aga rassiteooria, mis üritas teaduslikult kindlaks määrata ,,tõelise aarialase" välistunnused. Demokraatlikes maades olid teadlastel ja kultuuritegelastel vabad käed, nende tegevust ei kirjutatud riiklikult ette. Teadlased ei töötanud üksnes uute relvaliikude arendamise kallal, vaid töötati ka igapäevast olmet kergendavate asjade kallal. 7.Demokraatia ja diktatuuri mõju kultuurile Totalitaarsetes riikides sai kultuur areneda ainult vastavalt riigijuhtide heakskiidule. Hästi arenes näiteks filmikunst, kuna seda sai enda huvides ära kasutada ning inimeste meelsust mõjutada. Kultuuritegelasi(filmiloojaid,
Londoni Kuninglik Selts Londoni Kuninglik Selts asutati Londonis 1660. aastal See teadusühing on üks vanimaid teadusühinguid maailmas. Seltsi asutajaliikmete seas olid John Wilkins, Robert Hooke, Christopher Wren, William Petty, Korgitamme rakud Robert Boyle jt teadlased ja ja mimoosilehed mikroskoobi all. filosoofid. Illustratsioon Robert Hooke'i 1662 anti Seltsile kuningliku raamatust põhikirjaga kirjastamisõigus. Üks "Micrographia" esimesi raamatuid mis avaldati oli (1665). Robert Hooke'i "Micrographia". Hooke'i saavutused Hooke oli ekspert astronoomias, bioloogias, füüsikas, mehaanikas, mikroskoopias, paleontoloogias ja arhitektuuris.
vägivaldsuse vahel. (e.g., Griffiths, 1999; Scott, 1995; Williams & Skoric, 2005). Üks masendav fakt, mis kaasneb uurimustega on see, et videomängud arenevad tohutu kiirusega pakkudes üha tõelisemaid mängu kogemusi, mõjutab suuresti vanemate uuringute usutavust (tõesust) kuna olukord on muutunud. On ka teadlasi, kes on kindlal veendumusel, et selline tehnoloogia areng toob endaga pikemas perspektiivis kaasa väga negatiivseid mõjusid ühiskonnale. Näiteks teadlased Bensley ja van Eenwyk väidavad uuringute põhjal, et videomängud ei too endaga kaasa agressiooni, kuid nad on ka arvamusel, et selliseid tulemusi võivad näidata uuringud, mis on tehtud uuemate ja realistlikumate mängudega. Käesolev uurimus püüab anda tagasihoidliku panust teadusesse uurides psühholoogilisi mõjusid tehnoloogi arengus vägivaldsete ja rahulike videomängude alal. Keskendutakse tulemustele faktoriaalest* (factorial) eksperimentidest, mis uurib nii tehnoloogilise
avati ka TTÜ(Tallinna Tehnikaülikool) ning kõrgemad muusika-ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Riik ja omavalitsus pidid pidevalt hoolitsema koolide olukorra paranemise eest. Tartu Ülikool oli üks tähtsamaid teaduskeskusi Eestis. Ülikooli struktuuri kuulusid usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. Ka TTÜ-s tehti tähtsat teadustööd. Paljud Eesti teadlased said maailmakuulsaks. Tänu Eesti kultuuri arenemisele, hakasid mitmed maailmakuulsad teadlased, pöörama rohkem tähelepanu eesti keelele, kirjandusele, rahvaluule ja ajaloole, arheoloogia ja geograafia edendamisele. Eestis hakati üha rohkem tootma oma enda tarbeesemeid. Nii nagu arenes teadus ja haridus , arenesid ka kunstid ja muusika. Suure sammu tegi muidugi kunst. Hakati rohkem maalima ja näiteks Tallinnas avati isegi kunstimuuseum, mis oli kuulus kogu Euroopas
jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/Sodium-chloride-3D- ionic.png/632px-Sodium-chloride-3D-ionic.png Soolane unenägu Soolajärves soolakala pidas soolaleivapidu. Soolaheeringas peol oli soolalõhe, - silk ja kilu. Kostiks toodi soolapähkleid, poolapulki, soolaube. Soolasammastele kasvas näkku soolatüükaid- jube! Milvi Panga Keedusool mitmekordistab arvuti kõvaketta ruumi Singapuri teadlased avastasid viisi, kuidas keedusoola abil praeguseid arvuti kõvaketta mahtusid kuuekordistada. Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud pöörlevate jäikade ketaste ja nende vahele liikuvate lugemispeadega ja kirjutamispeadega. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese ferromagneetilise kihiga, mis on umbes seitsme nanomeetrise läbimõõduga. Iga bait (sisaldab 8
Mehe viljakus ja reproduktiivtervis Viljakust soodustavad tegurid: · Tervislik toitumine: Hispaania teadlased leidsid, et tervislikult toituvatel meestel on elujõulisem sperma. Varem on sama uurimisrühm leidnud, et sperma kvaliteeti halvendab rohke piimatoodete ja liha söömine. See-eest lehtsalati, tomati ja puuviljade tarbimine muudab seemnevedelikku elujõulisemaks.Selgus, et normaalse spermaprooviga mehed tarbisid rohkem süsivesikuid, kiudaineid, foolhapet, C- vitamiini ja lükopeeni. Samuti sisaldas nende menüü vähem rasvu ja rohkem valke.
Selline teadmine võib suure tõenäosusega tähtsat rolli mängida raketiteaduses või geofüüsikas, ent minu igapäevase elu suhtes on sellise teadmise väärtus väga minimaalne, sest kas on tõesti vahet selles, kas inimene sureb 1 sekund hiljem või varem. Võibolla mõne jaoks on, ent mina seda väga oluliseks ei pea. Hoopis olulisem teadmine on minu jaoks see, et autode juures tavakasutuses olev pliiaku sõltub suures osas relatiivsusteooria mõjudest. Teadlased on välja arvutanud, et 2,1 voldise aku pingest 1,7-1,8 volti ehk 80-85% tekib relatiivsusteooriaga seotud mõjude tõttu. Üldiselt tulevad relatiivsusteooria mõjud esile siis, kui kiired elektronid liiguvad raske aatomituuma läheduses. Need relatiivsed mõjud kaasavad kõike, mis sõltub valguse kiirusest. Pliiaku sisaldab pliidioksiidist koosnevat positiivset elektroodi, pliist koosnevat negatiivset elektroodi ning väävelhappest elektrolüüti
(udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud mitu kirjakeelt (handi või saami keeled). Rahvaste vahelised sidemed: Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta . Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased.
Kokkuvõte............................................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Sissejuhatus Autism on omapärane haigus ning autistlikel inimestel on teistsugune arusaam ning taju tavapärasest maailmast. Nad mõistavad asju teisiti ning kohanevad uute olukordadega raskesti. Kuigi tänapäeva meditsiin on kõrgelt arenenud, ei ole teadlased tänaseni avastanud, kuidas saaks autismi ravida. Sellest hoolimata on võimalusi, kuidas autistlikke inimeste elu kergemaks muuta ja neile õpetada toimetulekut igapäevases elus. 2 Mis on autism? Autism on spektrihäire, misõttu kogevad autismi põdevad inimesed küll teatud määral samu probleeme, kuid häire mõjutab igat inimesel eri viisil. Kui osad autistlikud inimesed on
professor ja Clifford Berry kes oli gradueeritud Lowa Ülikooli õpilane. See arvuti pidi töötama kahendmuutujate ehk loogikamuutujatega, see tähendab seda, et nende väärtused võisid olla kas tõesed või mitte-tõesed. Sellist lahendust kasutas George Boole (1815.-1864), kes laiendas kahendsüsteemi algebrasse öeldes, et igat matemaatilist tehet saab märkida kas tõese või mitte-tõese vastusega. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad tänu sõjale ja peagi hakkasid teadlased varjutama nende tööd teiste samalaatsete töödega. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Aastal 1942 tahtis ta seda kasutada Atansoff-Berry-Computeri (ABC) peal kuid sõjaline olukord peatas 4 teda. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum - elektronlambist. ABC erines eelnevatest arvutitest ainult sellevõrra, et see kasutas loogilisi operatsioone, et teostada
kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Panda häälitsus on lamba määgimise moodi, kuid ta võib teha 11 erinevat häält erinevates situatsioonides. Panda on kartlik ja eraklik loom. Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses. Teda on raske bambustihnikute poolhämaruses märgata. Pandat uurivad teadlased otsivad teda sageli nädalate kaupa, enne kui ta nähtavale ilmub. Suur panda liigub maad mööda karu kombel. Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima või sooritama lühikesi hüppeid. Liikumist iseloomustab esikäppade väljapoolepööratus, mis teda karust selgelt eristab. TOITUMINE Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad
Guinea majandusvetes http://garamut.wordpress.com/2008/11/12/nautilus-minerals-mining-pngs- seabed/ Punase mere mineraalid Punase mere uued geoloogilised uuringud paljastavad, et merepõhja settekihtides on miljardite eurode väärtuses väärismetalle. Teadlaste hinnangul on seal näiteks 50 tonni kulda, mille turuväärtus on umbes 12 miljardit eurot, kirjutab ajakiri Imeline Teadus. Merepõhjast on proove võtnud Saudi-Araabia teadlased ja Saksa teadlased. Proovide põhjal on nad jõudnud järeldusele, et Punase mere põhi erineb maailma kõigi muude merede põhjadest. See on laamade lahknemise tsoon ja seda lõhestavad praod, läbi mille tõuseb maapõuest pidevalt uut materjali ülespoole. Osa nendest ülestõusnud ainetest moodustavad väärismetallid kuld, hõbe, vask, tsink ja koobalt, mis on aastate jooksul merepõhja settekihtidesse ladestunud. Väärismetallide ülestoomine on aga keeruline
V2O5. Kasutatakse katalüsaatorina paljudes tööstus kosmoseaparaatides. Nad kaaluvad liiga palju. Need reaktsioonides, nagu metallklaasi värvimine ja patareid on ka liiga suured elektriautodes kasutamiseks keraamika ning tekstiili värvimine. . Oluline uus V2O5 kasutusvõimalus võib olla patareid. Uus V2O5 aku toodab rohkem elektrienergiat kui plii Teadlased on töötanud väga pikka aega paremaid akumulaatorid autodes täna. Nad on ka tõenäoliselt patareid. Auto akud on suured ja rasked. Patareid, nagu põhjustavad vähem keskkonnamõju kõrvaldamiseks need on liiga suured ja rasked paljude rakenduste puhul. probleeme. Mõned tootjad arvavad elektrilised autod V2O5 patareidel on osa maailma transpordi tulevikust. Toodang ja kasutamine
Leiti veel 2 Maa-sarnast eksoplaneeti Kepler-62e, Kepler-62. Need 2 eksoplaneeti on oma tähe Kepler-62 elamiskõlblikkus tsoonis. Need kaks planeeti on põhilised kandidaadid vee tootmiseks ja seljuhul ka võimalikuks eluks. Kepler-62, mis on meist umbes 1200 valgusaasta kaugusel, on väiksem, külmem vanem ning mitte nii hele, kui on meie Päike, kuid need 2 planeeti tiirlevad just õigel kaugusel tähest, et ehk võimalada vedele vee olemasolu nende kivisel pinnal. Teadlased ei tea nende kohta veel palju. Seni on kindel nende tiirlemisperiood ning suurus, nimelt üks on umbes 60% suurem ja teine on 40% suurem kui Maa. Põhiline probleem on selles, et need planeedid on meist liiga kaugel, et teada nende atmosfääri omadusi, planeedi koostist, tihedust ja teadlased ei tea, kas neil on üldse võimalik elu säilitada. Kuid kui peaks vaja minema, et mingile planeedile oma panused seada, siis teadlased on veendunud, et just need planeedid võiksid olla need
J. J. Dordain. «Mõistmaks kliima muutumist Maal ja sellele kaasaaitavaid tegureid, ei saa me piirduda vaid oma planeedi jälgimisega,» selgitas Dordain. «Me peame leidma üldised planeetide atmosfääride mehaanikareeglid.» Maailmakuulus inglise füüsik S. Hawking on hoiatanud, et seoses kliima globaalse soojenemisega võib Maa tulevikus muutuda sama kuumaks kui on praegu Veenus. See tähendaks õudset lõppu. Teadlased loodavadki nüüd Veenuse atmosfääri uurimisega saada uusi teadmisi, mille rakendamine aitaks Maad ähvardavat kliimakatastroofi ära hoida. Teaduslikud eesmärgid Venus Expressi missioonil on lühidalt väljendatud seitsme teaduse teemadel: Atmosfääri dünaamika Atmosfääri struktuur Atmosfääri koostis ja keemia Pilve kiht ja udu Kiirguslevi tasakaal Pinna omadused ja geoloogia Plasma keskkond Sond on esimene, mis üritab
Eelajaloolised mõistatused Kas mandrid vajusid merre? Teadlased on juba ammustest aegadest saadik arutlenud müütide ja erinevate uskumatute juttude üle, mis jutustavad kunagi eksisteerinud, kuid looduskatastroofide tagajärjel hävinud salapärastest kõrgelt arenenud elanikonnaga saartest. Kõige tuntum on muidugi legend rikkast Atlantisest. Leidub ka teaduslikke uuringuid mandritest, mis kandsid nime Mu, Lemuuria ja Atland. Kas kunagi oli olemas ahvide manner? Paljud teadlased olid 19. sajandil kindlad, et kunagi eksisteeris Lemuuriaks nimetatud manner. See nimetus on tulnud poolahvide hulka kuuluvate leemurite nimest, keda esineb ainult India ookeani rannikul ja Madakaskaril. Teadlased jõudsid järeldusele, et mingil ajal pidi olema maismaasild Indiast Madakaskarini. Muidu ei oleks leemurid suutnud kuidagi neid suuri mereavarusi ületada. Mida teavad pügmeed? Prantsale Pierre Hallet elas poolteist aastat pügmeede juures Ituri metsas ja temast sai Efi
Energiat tootvad elemendid on õhukese ja eemalt eristamatu kihina kantud näiteks katusekividele. Üks kivi ei tooda küll palju energiat, siiski võib terve katus soodsa kliimaga piirkondades anda energiat kogu majale. 10 Mujal maailmas ja ka Eestis püütakse järjest enam välja töötada odavamaid ja võimsamaid tehnoloogiaid päikesepaneelide tootmisks. Tallinna tehnikaülikooli teadlased loodavad saavutada maailmas läbimurret päikeseenergeetikas, kasutades päikesepaneelide valmistamisel kõrgvaakumtehnoloogiast odavamaid - pulbrilisi tehnoloogiaid. Pulbriosakestest valmistatakse päikesepaneeli kihti, mis püüab päikeseenergiat. Olenevalt sellest, kui tihedalt suudetakse pulbriosakesi aluspinnale pakkida, saadakse luua kas madalama või kõrgema efektiivsusega päikesepatarei.
Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Kuid päikesekiirgus muutub vaid tühise 0,1 protsendi võrra. Kas saab nii pisike muutus põhjustada märgatavaid muutusi ilmastikus? Miski peab seda võimendama. Arvutimudelite põhjal tehtud arvutused on näidanud, et viimase 200 aasta jooksul toimunud ilmastikumuutusi saab kõige paremini põhjendada kahte moodi. Kas ainuüksi Päikese aktiivsuse muutusega või ainuüksi kasvuhoonegaaside efektiga. Päikese-usku teadlased põhjendavad meie valgusallika suurt mõju ilmastikule pilvkatte muutuste põhjal troopikas. Maale jõudvad kosmilised kiired soodustavad pilvede teket atmosfääris. Pilved peegeldavad päikesekiirguse tagasi ilmaruumi ja jahutavad seega ilma. Päikeselt saabuvate osakeste voog ehk päikesetuul lükkab aga kosmilisi kiiri eemale. Nii et mida aktiivsem on Päike, seda tugevam on päikesetuul, seda vähem jõuab atmosfääri kosmilisi kiiri ja seda vähem moodustub pilvi. Ilm soojeneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
