Tädi Leeni saab sellest teada ja ta räägib sellest Jürnasele ja tema sõpradele nemad aga arvavad et tegu on ufodega, sest ka Jürnas oli ju pildile saanud kahtlased laigud.Tädi Leeni räägib aga sellest kahtlasest juhtumist külapeal ja nüüd liiguvad jutud üle terve küla.Tegevus muutub veel imelikumaks kui rahvas näeb suure peaga poissi askeldamas alevi vahel. Kuid see olukord lõppeb naljakalt kui observatooriumist saabub kiri, kus teadlane selgitab lastele, et tumedad laigud fotol pole tegelikult ültse mitte ufod, vaid hoopis päikselaigud, mis ikka tekivad kui vastu valgust pildistada. Tegelased:Riho Peeter Jürnas Kaur Meelik Kärt
allergiline alveoliit allergiline angiit allergiline aspergilloos allergiline kontaktdermatiit allergiline riniit allergiline sinusiit allergiline dermatiit allergiline konjuktiviit allergiline laup�letik allergiline nohu Ja palju teisi. S�MPTOMID: Allergiahaigusel on palju v�imalikke s�mptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmap�letik ja l��bed nahal. ALLERGIA AJALUGU: Esmakordse allergias�mptomite kirjelduse andis inglise arst ja teadlane John Bostock, kui ta kirjeldas 16. m�rtsil 1819 Londoni kuningliku Meditsiini ja Kirurgia �hingu koosolekul heinanohu kliinilisi s�mptomeid.
Charles-Augustin de Coulomb Keiu Lindeburg Charles Augustin de Coulomb- • Sünd: 14. juuni 1736 Angoulême • Surm: 23. august 1806 Pariis • oli prantsuse teadlane, kes on tuntud oma elektri ja magnetismialaste töödega. • Ta uuris ka hõõrdejõudu. Lisaks laetud kehade vahelisele vastasmõjule uuris ta ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. • Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon ja Coulombi seadus. Coulomb õppis ühes parematest tollase Prantsusmaa koolidest, Nelja rahvuse kolledžis ehk Mazarini kolledžis. Seejärel astus ta CharlevilleMézièresi sõjainsenerikooli, mis oli üks 18. sajandi paremaist tehnikakoolidest. Selle lõpetas ta 1761 leitnandi auastmega. Ta suunati Bresti, kus tegeles rohkem kui aasta kartograafiaga. Seejärel teenis ta mitu aastat Martinique'il insenerivägedes. Ta oli korduvalt raskelt haige. Tervislikel põhjustel pidi ta emamaale naasma ning ta teenis La R...
Michelangelo 1475-1564 BIRGIT TOHTER Elulugu Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni. Arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja, teadlane. Sündis Firenze Vabariigis Arezzo lähedal Capreses. Michelangelot väiksena ei huvitanud kool ja hakkas kirikutes maale maha joonistama ja kunstnikutega liikuma. 13- aastaselt sai temast kuulsa maalikunstniku Domenico Ghirlandaio õpipoisiks. Aasta hiljem veendis isa Ghirlandaiot maksma Michelangelole sama palju kui teistele kunstnikele- see oli väga ebaharilik tollal ajal. Elulugu Firenze valitseja palus Domenico Ghirlandaiol oma kaks parimat õpilast saata ja üks nendest oli Michelangelo. 1490–92 õppis Michelangelo uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. Firenze humanism kujundas Michelangelo huvi antiigi vastu ja õpilasena kopeeris ta antiikkujusid. Esimene lääne kunstnik, kellest avaldati elulugu. Michelangelo sur...
Renessanss ja teadus Vaatlus Leonardo da Vinci 15. aprill 1452 Itaalia 2. mai 1519 Prantsusmaa IQ 180 L. da Vinci Leonardo da Vinci teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik, kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. konstrueeris helikopteri, tanki ja kalkulaatori automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks Leonardo da Vinci parandas ka suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast. Vaatlemine Tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast hinnatud insener Leonardo da Vinci leiutised töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada muusikariistad, veepumbad, ümberpööratava vända mehhanismid ja aurukahur. Kahuri kavand Leon...
Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni esimene seadus
Lipiidid Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Vedelad, tahked ja vahad. 1. Lihtlipiidid 2. Liitlipiidid 3. Steroidid- vitamiinid, hormoonid, kolesteriid Lipiidide funktsioonid 1. Energia talletamine 2. Ehituslik funktsioon 3. Varuaine 4. Ainevahetuslik funkt. Raku teooria ehk tsütoloogia Esimene mikroskoop 1595.a Hollandis- Vennad Janssenid Esimene valgusmikroskoop 1665.a Inglismaal- Leiutaja Hook Antony van Leeuwnheok- Saksa teadlane, avastas bakterid ja ainuraksed 17. saj teisel poolel. Karl Ernst von Baer- Avastas imetajate munarakku. Matthias Schleiden- Taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann- Loomad koosnevad rakkudest Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust 3. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses koos kõlas
itaalia keelt kõneleb 61,5 miljonit inimest kõneldakse Itaalias, Sveitsis, Maltas, Argentinas, Uruguays, Somaalias, Brasiilias ja mujal. itaalia keel on kujunenud rahvaladina keelest esimesed kirjalikud mälestised pärinevad 9.10. sajandist kirjakeel on kujunenud Firenze ümbrusest itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast Leonardo da Vinci 1452. aastal sündinud Leonardo di ser Piero da Vinci t, kes oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Ta on jätnud endast jälje tänapäevani enda kuulsaima kunsti teostega : ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". http://www.youtube.com/watch?v=SCwCnsfVmYc Giuseppe Verdi(18131901) Giuseppe Verdi oli Itaalia ooperihelilooja. Sageli nimetatakse teda "ooperikuningaks". Tema muusikale on omane väljendusrikas meloodia
ehk karbamiidiks . Uurea on elusorganismis tekkiv valkude ainevahetuse lõppsaadus, mis väljub organismist uriini koostises. Nii anti 1828. aastal esimene hoop vitalismile. Seepeale väitsid vitalistid, et uurea süntees on võimalik vaid seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Kuid järgnevatel aastatel sünteesiti ka mitmeid muid orgaanilisi ühendeid. 1842. aastal sünteesis vene teadlane N. Zinin aniliini. Varem saadi seda taimse päritoluga värvainest indigost. 1848. aastal sünteesisid saksa keemik H. Kolbe ja inglise keemik E. Frankland äädikhappe. Edasi tulid juba tehisrasv (1854) ja sajandi lõpul suhkrulaadne aine. Nende orgaaniliste sünteesidega kummutati vitalism lõplikult.
Andra Teder: 10 O: Pärnu 2018 Thomas Alva Edison Sündinud 1847 11 veebruar ja suri 1931 18 oktoober. Tema tuntumate leiutiste hulka kuuluvad fonograaf, kinofilmide kaamera, pikaajaliselt põlev elektripirn. Tema nimel on 1100 patenti. Omandas teadmised iseõppimise teel. Thomas Alva Edison Thomas kuulub seitsme lapselisse perre. Ema Nancy Matthews Elliott sündis 1810 ja suri 1871. Thomas oli ka tuntudd ärimees ja teadlane. Ameerika leiutaja. Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit 4 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 -- tugivardad 7 -- klaasist kandevarras 8 -- voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 -- sokkel 10 -- isoleermastiks 11 -- põhjakontak Hõõgpirini pilt Hõõglambi ajalugu
Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (keharakud, ainuraksed) vi meioosi teel (sugurakkude moodustumine). Tähtsat saavutused Ø Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Ø Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Ø Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Ø Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Ø Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Ø Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Silm mikromaailma Ø
12c · Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on
Heelium Krista Hendrik 10.04.11 Asukoht perioodilisustabelis... 10.04.11 Nimetus ja avastamine... Avastamine Päikeselt: 1868 Jules Janssen ja Joseph Norman Lockyer Uue elemendi nimetus: Päikese kreekakeelse nimetuse järgi (helios päike). Esinemise Maal avastas 1881 itaalia teadlane L. Palmier Vesuuvi vulkaaniliste gaaside spektrist. 1895 eraldas W. Ramsay heeliumi kleveiidist. 10.04.11 Üldine... Heelium (He) on Maal vähelevinud keemiline element. Keemiliselt on He väärisgaas, ühendeid pole siiani veel ühtegi avastatud. He aatomite vahelised tõmbed on nõrgad- keemistemperatuur on kõigist elementidest madalaim. 10.04.11 Isotoobid... Stabiilseid on kaks, massiarvud 3 ja 4
Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Koostaja : Marit Kermas Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekülgne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. Täisnimi Ernst Julius Öpik Sündinud 22. Oktoobril 1893 Kundas. Pereliikmed Isa Tallinnas mereväe üleajateenija- allohvitser. Hiljem tolliametnik Kundas. Vend Armin Öpik - geoloogia- ja paleontoloogiaprofessor, filosoof, keeleteadlane, luuletaja ja maletaja Vend Oskar Öpik - diplomaat Vend Paul Öpik - pankur
teha info, mille eest makstakse. Kuid kui õpilane ei ole võimeline õppima või ei taha seda mingil põhjusel teha, siis ega kulbiga saa tarkust pähe panna. Inimesel võib küll olla paber, millele on trükitud "diplom", kuid see ei tähenda, et ka tegelikult õpitud teooriat osatakse praktiseerida. Selge on see, et haridus ei tähenda haritust. Hariduse ja harituse erinevuse parim näide on ilmselt kuulus teadlane Albert Einstein. Ta ei olnud kuigi hea mäluga, kukkus koolis läbi paljudel eksamitel kuna ei suutnud meelde jätta seal nõutud fakte, kuid hiljem hakati teda pidama 20. sajandi suurimaks teadlaseks kuna ta sõnastas üldrelatiivsusteeoria. Ei tehta vahet haridusel ja haritusel, mistõttu ka paljud inimesed on ilmselt vale töökoha peal. Torumees võiks näiteks olla väga hea arst,aga kuna ta koolis ei osanud ruumilisi kujundeid,
Millegipärast on oli vaja 18-19 sajandil teadlastel ,teoreetikutel jne , järjestada inimrassid . Valged on sellise väärtusega , mustanahalised ja indiaanlased sellise väärtusega . Praegu me ei järjesta inimesi väärtuste näol , pigem lihtsalt värvi poolest . Sellel ajal elanud teadlased pidid kuidagi välja selgitama või välja tooma ,et tõesti värvusel on väärikuse vahe, nii hakasid mõned uurijad välja tooma kõiksuguseid haigeid mõtteid ja teooria käike . Näiteks üks teadlane kes uskus polügenismi ütles ,et hoolimata meie rasside erinevust kuulume me kõik ikka ühte liiki. Miks oli see teadlane tollel ajal nii positiivne , kui kõikide teiste arvamus rassidest oli üsna kriitiline . Üheks põhjuseks võib nimetada , et ta oli jumalakartlik mees ja tunnustas piiblit ja mis võibolla veelgi tähtsam , oli see ,et ta ei olnud kunagi näinud mustanahalist. See miks teine punkt võibolla veelgi tähtsam oli on põhjus miks ta muutis enda veendumust
JOHANN WOLFGANG GOETHE ,,FAUST" 1) Kelle kutsub Faust maagia abil välja? Faust on tark ja kuulus teadlane, ta üritab leida elu mõtet, kuid abitult ja tahab enda elu lõpetada. Ta kutsub välja vaimu, kellega rääkida ja ühisele nõule jõuda. Faust oli sel hetkel väga ebastabiilne ja ta lootis vaimu käest abi küsida. Ju, igatsetud vaim, sa hõljud siin! Siis ilmu, ilmu! Mis ootuspiin mu rinda lõhub, mis uus tunne ja tundmatu mind rõhub! See imejõud veab enda poole rinda. Sa pead, sa pead, kas maksku elu hinda!
Ma lootsin uljust, tegutsemistahet, kuid tundes teid ei märka mingit vahet ja mõistan nüüd, et rikkuski ei loe. Ei oma nahast keegi välja poe." " Ehk jumal jumalaga küll vägikaigast veab, kes surelik, see aga neid kõiki kartma peab." " Ka võimatut võib võimalikuks muuta see, kes tark ja palju näinud." " Õnn on see, kui mees ja naine armastavad teineteist, aga õndsus ebamaine, kui saab kaunis kolmik neist." TEGELASED: Faust: magistri ja doktorikraadiga teadmishimuline , rahutu teadlane, kes on elus pettunud. Ta arvab, et ei suuda inimestele paremat teed näidata. Faustil on palju õpilasi, ta arvab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid, sel põhjusel pettub ta ka oma õpilastes. Mefistoteles: , kuri deemon, on tasakaalukas, intelligentne, sümpaatne tegelane, st saatan. Ta põlgab inimesi, ta on Fausti täielik vastand. Enda arvates on ta väga vajalik jõud, et maailm tasakaalus püsiks.
Ka usk, et lahkamisel selgub seose puudumine Dolly "kloonolu" ja tema surmahaiguse vahel, on teadusringkonnis üsna nõrk. Suurem osa geneetikuid ja teisi asjaga seotud teadlasi 7 usub, et lahkamine toob pigem uusi fakte kloonimistehnoloogia nõrkusest ja lööb inimkloonimise pooldajail käest viimasedki kaardid. ,, (Maailma esimene 2008) 3. KLOONIMISE VERSTAPOSTID ,,1938 Saksamaa Freibergi Ülikooli teadlane Hans Spermann visandab kloonimistehnoloogia, soovitades asendada munaraku tuuma keharakutuumaga. 1952 Pennsylvania teadlased kloonivad konna. 8 1984 Hiina teadlased kloonivad karpkala, kasutades neerurakke. 1996 Sotimaa Roslini instituudi teadlased kloonivad embrüorakkudest kaks lammast Megani ja Morgani. 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud
,,Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on
võimeid (nt tuvidel on erakordne võime noppida teri substraadist). UURINGUD MÄLU · Kategooriad, mis on välja töötatud eesmärgiga analüüsida inimeste mälu (lühiajalist mälu, pikaajalist mälu ning töö mälu), on kohaldatud uurimaks loomade mälu. · Mõned oskused ning omadused on avastatud ka loomadel, eriti ahvidel. KATSE · Ühendkuningriikide Lincolni ülikooli teadlane Kun Guo ja ta kolleegid tegid katse, uurimaks kuidas näevad koerad nägusid. · Kui te kohtate seni teile tundmatut inimest, siis heidate pilgu talle näkku. Ja ehkki te seda ise ei taju, kaldub see pilk eelistatult vasakule. · Keegi pole aga siiani suutnud selle ebasümmeetria põhjust seletada. · Teadlased näitasid 17-le koerale inimese, koera ja ahvi nägusid ning filmisid koerte silmade ja pea liikumist. · Teadlased leidsid, et koerad eelistasid heita inimese ja vaid
Piimanäärmed (meestel) - loomade seas on ka mehed imetanud. Kolmas silmalaug - mingites tingimustes kaitseb paremini silmi (nt liivatorm). Õndraluu - loomadel kasvas selle koha pealt saba. Segmenteerunud kõhulihased - loomadel on see esi ja tagakäppade sujuvaks koos liigutamiseks vajalik, nt kassil. Karvkate - teistel loomadel on see soojahoidmiseesmärgiga. 10. Joonisel on kujutatud Stanley Milleri katseaparatuuri, mis jäljendas algseid tingimusi Maal. Millise hüpoteesi võis püstitada teadlane enne katse läbiviimist? Mida tõestas teadlane selle katsega? Millise ainelise koostisega oli varase Maa atmosfäär? Ta püstitas hüpoteesi, et arinevates anorgaanilistest ainetest on võimalik saada orgaanilisi aineid. Ta tõestaski 1953. aastal, et nt H2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. See tõestas keemilise evolutsiooni. Varane Maa atmosfäär koosnes N2, CO2, SO2, H2, NH2 ja CH4. 11
loogiline mõtlemine ja mõistus ja seda saab seletada väga paljude meetodite abil. Induktiivse meetodiga uuritakse üksikjuhtumeid ja siis järeldatakse, et teistel samalaadsetel asjadel on samasugused omadused. Falsifiteeritavus on teoreetilise fakti toetamine või ümberlükkamine katsete ja vaatlusega. Universaalkriteerium võetakse appi suurte teooriate üürimiseks ja kui need teooriad ei sarnane universaalkriteeriumiga siis teadlane neid teooriaid enam ei uuri. Ratsionalism näeb kindlalt vahet teaduse ja ebateaduse vahel, ehk teadus on see mida saab tõestada kindlate kriteeriumite abil ja fakte ei saa ümber lükata. Selgita oma lausetega, mida tähendab teadusfilosoofias relativism. Relativism teadusfilosoofias eitab ratsionalismi olemasolu, sest teadus on suhteline vaadatuna üksikisikust või kultuurist ja paljudest muudest aspektidest. Teadlaste uuringud sõltuvad sellest, mis neile kasulik on
Keemik kinnitas korduvalt, et tekitas aine ravieesmärke silmas pidades ega saa olla süüdi, kui teised seda kuritarvitasid. Ta oli ka ise aastakümneid LSD tarvitaja, kuid enda sõnul teadusliku huvi tõttu. Hofmann nõustus siiski, et valedes kätes oli tegemist ohtliku uimastiga, ning väljendas seda seisukohta ka oma raamatus «LSD minu probleemne laps», mis ilmus aastal 1979. Pensionilemineku järel pühendas teadlane oma elu reisimisele, kirjutamisele ja loengute pidamisele, milles peegeldus tema kasvav huvi filosoofia ja religiooni vastu. 90. eluaastateni aktiivsuse säilitanud mees elas kaunis mägikülas Baseli lähedal, mis ei asu kaugel Prantsusmaa piirist.
Aurumasin - Areng - 1. saj Kreeka teadlane Heron (mänguasi) 1690. a D. Papin, esimene töötav aurumasin 1699. ja 1712. a kasutati vee pumpamisteks, ilma kolvita 1769. a täiustas Watt aurumasina 1784. a I aurumasin, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda - Algus - Tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga
Faraday ideede kohaselt erineb elektriseeritud kehade ümbrus elektriseerimata kehade ümbrusest. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Kes võttis kasutusele elektrivälja mõiste? Vastuse leiad sellele küsimusele andsid oma töödes inglise füüsikud Michael Faraday (1791-1867) ja James Clerk Maxwell (1831-1879). Faraday oli esimene teadlane, kes väitis, et laetud kehade vastastikmõju vahendab neid kehasid ümbritsev elektriväli. Faraday ideedele tuginedes lõi Maxwell umbes kakskümmend aastat hiljem ühtse elektromagnetvälja teooria, milles elektri- ja magnetnähtusi vaadeldakse koos.
elas maailma madalates ookeanides grupp selgroogseid kalu, keda tuntakse vihtuimsete nime all. Fossiilide andmed näitavad, et neid 20-30 cm pikkusi kalu esines suurel arvul. Arvatakse, et nad surid välja kriidiajastu lõpul 70 miljonit aastat tagasi - samal ajal, kui dinosaurusedki. 1938. a. tõmbas üks Komoori saarte kalamees Madagaskari loodetipu lähedal võrguga välja imeliku kala, millist ta polnud varem näinud. Kala lagunes kuumuses kiiresti. Seda hakkas uurima teadlane James Leonard Brieley Smith. Uurimisel ei tekkinud kahtlustki, et see kala oli vihtuimne ehk coelacanth, kelle kohta arvati, et ta on juba 70 miljonit aastat tagasi välja surnud. Latimeeria on suur lihav kala. Ta on kaetud raske tumesinise soomusega. Teda iseloomustavad paaris vihtuimed ja kolmevihtne saba. Nad on üle 1,8 m pikad ja kuni 81 kg rasked. Nagu eellasedki, toitub ka latimeeria teistest kaladest. Tema lõugu ääristab rida väikesi hambaid, mis on
Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Nimetus tuleb ladinakeelesest fluore-voolama. Fluori ajaloost Fluori avastas Henri Moissani aastal.1896 ning ta võitis Nobeli preemia, et suutis eraldada fluori. 1813 püüdis briti teadlane Humphry Davy elektrolüüsida vesinik- fluoriidi, kuid sai raske mürgituse George ja Thomas Knox Fluori eripära Kokkupuutel fluoriga süttivad mittemetallid (näiteks väävel, grafiit ja räni), kuid samuti ka metallid. Normaaltingimustel kollakas gaas. Fluoris süttivad veel ka puit ja paber. Vesi põleb fluoris Ühinemisreaktsioonid Fluor reageerib keemilises tabelis kõigiga, välja arvatud Neooni ja Heeliumiga.
Keskaeg kui pime aeg Mõiste "pime aeg" tuli kasutusele 1330ndatel, kui Itaalia teadlane Petrarch pidas Lääne-Rooma Keisririigi languse järgset aega "pimedaks ajaks", võrreldes seda klassikalise antiigi "valgusega". Ta kasutas seda väljendit, et häbimärgistada selle aja Ladina kirjandust. Ajaloolastel tekkis hiljem selgem arusaam ajastu saavutustest, seega hakati "pimedaks ajaks" pidama varakeskaega (5.saj-10.saj). Seda kutsuti nii, sest selle ajastu kohta on väga vähe informatsiooni säilinud ning see on iseloomustatud kui
ÖKOLOOGIA Lektor Kadri Kask [email protected] Ruum 2B15 ÖKOLOOGIA LIFE - elu LIVING - elav ALIVE elus OIKOS eluruum LOGOS õpetus Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka ÖKOLOOGIA TEADUS Ökoloogia (ecology) on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel LIIK · Liik (SPECIES) sarnased organismid, kes võivad vabalt omavahel ristuda Autökoloogia (organismal ecology) e organismiökoloogia uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid POPULATSIOON · Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel · Demökoloogia (population ecology) e populatsiooniökoloogia uurib
suhtes positiivsemalt tundma. 19. aprill 1906 lubas tulla tema jaoks edukas päev. Pärast hommikust laboris töötamist oli ta raamatukokku suundumas kui ta libises märjal tänaval ning kukkus raske hobusevankri ette, mis tema peast üle sõitis. Mees suri silmapilkselt. Vaatamata Marie sokile ning leinale, läks ta päev pärast matuseid taas tööle. Vähem kui kuu hiljem nõustus Sorbonne tegema Marie'st esimese naisprofessori. Sama ajal alustas ta lähtsat laboritööd. Üks teadlane oli välja tulnud teooriaga, et raadium ei olegi üldse element, vaid hoopis segu heeliumist ja pliist. Marie'l võttis mitu aastat tõestamaks, et raadium on ikkagi element. Mis veel tähtsam, Marie otsustas asutada teadusliku instituudi Pierre'i mälestuseks. Oma teadlastest sõprade abiga õnnestus tal veenda prantsuse valitsust ja Pasteur'i Fondi rahastamaks Raadiumi Instituudi rajamist. Marie'st pidi saama radioaktiivsuslabori juht ning
Fausti ja Mefistofelese erinevused Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leidnud, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole."(lk 23) Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei
Tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõituse mõjutamisele, inimetse hämmastamisele ja rabamisele JOHANNES VERMEER (16321675 astronoom, hollandalane) säilinud 34 maali, looming sündis 12 toas, ise maalil "Kupeldaja", lapsi 11, laual oli taevagloobus camera obscura pimekamber, kus on lääts ja peegel puäntilism segamata värvilaigukeste kasutamine (valguse peegelduse kasutamine) esimesena kujutas varje värvilisena, populaarne motiiv: mõttesse vajunud teadlane http://www.abiks.pri.ee eristuvus fookuses oli pilt selge, teised hägused
Alexander Graham Bell Alexander Graham Bell (3. märts 1847 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaist. Telefon Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" kaugel, kaugele; "phóné" hääl). Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit
haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Ava läbimõõtu vähendades kujutise teravus kasvab. Paar sajandit hiljem keerati kujutis peegli abil õigeks. Esimesena kirjeldas camera obscura't rohkem kui 2300 aastat tagasi Aristoteles. Kümnenda sajandi lõpul kirjeldas ja kasutas eksperimentides camera obscurat Basras sündinud teadlane Al- Hasan( 965-1039). Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci. Terminit camera obscura kasutas väikese avaga pimekambri kohta esimesena saksa astronoom Johannes Kepler. Varased camera obscurad olid suured- kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad pimekambrid ilmusid 18. sajandil
Leonardo da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalias , anchianos suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade Lapsepõlv Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio
Leonardo Da Vinci Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 – 2. mai 1519) oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leonardo oli peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Ta maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega. Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener
Kaalium Kaaliumi põhiomadused Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. Stabiilseid isotoope on kaks. Nende massiarvud 39 ja 41. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 1,28 miljardit aastat esineb looduses. Ta on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. 6.oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall. Ta on keemiliselt aktiivne. Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid. Kaalium on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3
Ohmi seadused on saanud oma nime nende avastaja, tuntud saksa füüsiku Georg Simon Ohmi(1789-1854) järgi. See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime "oom". Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust
mõiste - kokku kirjutades lapse põlv( oli kriimustatud); väikemees (laps)- väike tekib teine tähendus mees(väikest kasvu mees); ülepea (üldse) - üle pea(peast üle); kolm nurka - (täisnurkne) kolmnurk; Tähendus Piltlik väljend, st ülekantud väljapaistev teadlane - välja paistev niidiots; silmapaistev Kirjutamisvii tähendus kirjutatakse kunstnik - silma paistev valgus; naised läksid oma meeste si määrab kokku, otsene lahku asju ajama -- mehed läksid oma meesteasju ajama; tähendus. iga erakonna liige -- iga erakonnaliige; suur puuleht - suure Lause sisu määrab puu leht;
aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki lapsed sa ka Maria hüüdnime - Mania. Maria vanemad olid köitvad ja intelligentsed inimesed. Bronislawa oli pühendunud katoliiklane, kuid ta abikaasa polnud nii sügavalt usklik. Ta oli teadlane ja füüsikaõpetaja. Mõlemad vanemad pärinesid ühiskonna kõrgkihist, ehkki nad ei olnud kunagi rikkad. Sel ajal oli Poola võõrvõimu all ja Varssavis valises venelased. Bronislawa ja Wladyslaw olid aga rahvuslased ja igatsesid näha Poolat iseseisva riigina. Maria ei jäänud kauaks Freta tänavale - 1868 kutsuti tema isa füüsikaõpetajaks ja asedirektoriks kõrgemasse poisslaste kooli, mis asus Varssavi lääneosas Novolipki tänaval. Koolimaja oli
olema soojem kui Holotseeni (viimase pärastjääaja kliimaoptimumi ajal). Mõned peavad isesevaks jäätumiseks juba pärast mõningat jää taandumist aset leidnud uue liustiku ajautist pealetungi. Üldiselt peetakse jäävaheajaks mandrijää tandumist liustike Sünnipaika (Euroopas Skandinaavia mägedesse). Viimase liustiku taandumine Jacob de Geeri teooria Selle kohta puudub üksmeel ning ollakse umbes samal arvamusel nagu Rootsi teadlane Jacob de Geer oli Mandrijäätumise hääbumise kolm etappi: dani(1815 tuhat) , goti (1510 tuhat), flingatsiaalne (108 tuhat). Kasutas selleks viirsavide loendamise meetodit. Liustike sünni ja surmalugu Maksimaalse jäätumise ajal oli jääga kaetud 45 miljonit km2 maismaast ja suur osa poolustelähedasest merest. Liustiku tekkeks on vaja mõõdukat külma, rohkelt lund ja rohkelt sademeid. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritestud
· George Washington 18saj, USA 13 koloonia sõjajõudude ülemjuhataja ning riigi esimene president, üks kuulsamaid Ühendriikide alusepanijat, üritas mõnede katsetega Londoniga kokku leppida · Thomas Jefferson 18-19saj, USA kolmas president, üks kuulsamaid Ühendriikide alusepanijat, iseseisvusdeklaratsiooni autor · Benjamin Franklin 18saj, Ühendriikide saadik Pariisis, kuulus teadlane, valgustaja ja riigimees; propageeris koos Jeffersoniga kodumaal ellu rakendatud põhimõtteid prantsuse poliitikutega · Simon Bolivar 18-19saj, ladinaameeriklaste peamine liider ja väejuht; Ladina-Ameerika vabadusvõitlus, tegutses Venezuelas, Ecuadoris, Colombias, Boliivias · Jose San Martin 18-19saj, ladinaameeriklaste peamine liider ja väejuht; Ladina- Ameerika vabadusvõitlus, tegutses Argentinas, Tsiilis ja Peruus
Rakkude uurimine ( Tsütoloogia ) XVII saj keskpaigas leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi, sellest alates sai võimalikuks rakke uurida. Rakke uurib tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust, rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust. Karl Ernst von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. Karl Ernst Von Baer (1792-1876) Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. Rakuteooria põhiseisukohad: ü kõik organismid on rakulise ehitusega ü iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad
Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeriv metallist element. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatomimass on 87, 62. Strontsiumi elemenditähis on Sr. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38|2)8)18)8)2). Avastus 1970 inglise teadlane A. Crawford, vaba metallina eraldas s-i esmakordselt H. Davy 1808. OMADUSED Keemilised Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsium põleb karmiinpunase leegiga. Suuri probleeme tekitab strontsium, mis satub keskkonda tuumakatsetuste käigus
Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus Sugutungi kadumine Madal enesehinnang Väsimus ja energia kadumine Huvideringi ahenemine Võimetus tunda rõõmu Suhtlusprobleemid Süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted STRESS Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul Click to edit Master text styles muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Second level Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, Third level millega kaasnevad biokeemilised, Fourth level Fifth level füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused.
Michelangelo Buonarroti Kaido Mõts Elulisi andmeid · Täisnimi on Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni · Elas 6. märts 1475 - 18. veebruar 1564 · Sündis Itaalias Arezzo lähedal · Õppis Firenzes 1488 1489 maalikunsti ja 1489 1490 maalikunsti · Michelangelo oli väga mitmekülgne (skulptor, maalija, poeet, teadlane), oli ka oma aja geenius Teoseid · "Taavet" · "Viimne kohtupäev" · "Kentauride lahing" · "Mooses" · "Surev ori" · "Võitlev ori" · "Madonna Doni" · Sixtuse kabeli laemaal · Peetri kiriku kuppel · "Öö" · "Koidik" Michelangelo Buanorreti "Taavet" · Valmis vahemikus: 1501 1504 · On elusuurune · Asub Firenzes Fresko "Viimne kohtupäev" · Valmistatud vahemikus 1536 1541 · Mõõtmed: 1370 cm × 1200 cm · Asub Vatikanis Sixtuse kabelis Vatikani Sixtuse kabeli laemaal · Maalitud ...
20.Sajandi kultuuritegelane Alexander Graham Bell 1847 1922 Alexander Graham Bell 3 märts 1847- 2 august 1922. Tal oli 2 venda kes kahjuks surid tuberkuloosi. Isa: Professor Alexander Melville Bell Ema: Eliza Crace Ta oli soti päritolu ameerika teadlane, õpetaja ja leiutaja. Ta on peamiselt tuntud telefoni leiutajana. Tal oli annet kunsti, luule ning muusika vallas. Oskas hästi mängida klaverit. Bell sai oma koolihariduse varakult kodus isa käest. 15. aastaselt lahkus ta koolist. Peamist huvi pakkus talle teadus. Peale kooli lõpetamist suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka õpetas. Ta õppis Weston House Akadeemias ja Edinburghi Ülikoolis Hiljem lõpetas ta Toronto Ülikooli. Bell hakkas tegelema helide edasi saatmisega
Ernst Julius Öpik sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Ta oli Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. 1916. aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B(Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks tiheduse), kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist
Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kaks kõige kuulsamat maali läbi aegade. Lisaks on ka Leonardo joonistus Vitruviuse mehest, kultuuris laialdaselt tuntud, olles jäljendatud kõigel alates raamatutest ja lõpetades T-särkidega. Leonardo da Vinci geeniuslikkus avaldub mitmeti. Lisaks sellele, et ta oli maalikunstnik, oli ta veel ka teadlane, matemaatik, insener, leiutaja ja palju muudki. Renessansiaja humanism ei näinud kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ning Leonardo tööd teaduse ning tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui tema kunst. Kuna tal jäi puudu korralikust haridusest matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast. Ta eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit ning hüpoteesid olid sageli seotud kunsti, eriti maalimisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
