Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalsete normide liigid: 1) Tavanormid on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel. Neid antakse edasi suuliselt ja nende alla käivad nt. tervitamine, külalislahkus jne. Tavanormid hõlmavad vaid seda isikute ringi, kes neid tunnustab ja täidab. 2) Moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires...
01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa...
4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalsete normide liigid: 1) tavanormid e kombed: on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel. Neid antakse edasi suuliselt või eeskuju najal. 2) moraalinormid: eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse. Moraalinormide toime on põhimõtteliselt universaalne ja hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi...
3. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: -Reguleeriv Kokkuvõttes funktsioonid on suunatud - Koordineeriv ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse -Stabiliseeriv tagamisele ning kooselu korrastamisele -Sotsialiseeriv 3 4. Sotsiaalsete normide liigid on: - tavanormid , moraalinormid, korporatiivsed normid, - õigusnormid. - Tavanormid on pärimuslikud käitumisreeglid. On universaalseid tavanorme, rituaalsed, sümboolsed; (kirjutamata õigus, Id ius non scriptum) rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavanormid (saadikupuutumatus). - Moraalinormid toimuvad kas kogu ühiskonna või mingi sootsiuminpiires, on kõigi teiste sotsiaalnormide hindamiskriteeriumiks selles , kas nad vastavad ühiskonnas omaks võetud kõlbluspõhimõtetele....
õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid...
Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest . Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis...
Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks...
märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
Õigusnormide puhul (rakendatakse sundi). Selles väljendub riigi tahe ja seda kontrollib riik. Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. 2. Mille poolest õigus erineb moraalist/religioonist/tavast/õiglusest? Lisaks õigusnormidele on sotsiaalseteks normideks ka moraali- ja tavanormid . Nii moraali- kui tavanormidel on ühiskonnaliikmete käitumise kujundamisel oluline osa, ka need normid sisaldavad käitumisreegleid, kuid erinevalt õigusnormidest ei ole need reeglina kellegi poolt kehtestatud, vaid ühiskonnas välja kujunenud. Moraali- ja tavanormid ei ole üldjuhul kirjutatud reeglid. Kui õigusnormide järgimine on riigi poolt tagatud, siis moraalinormide või tavanormide puhul see nii ei ole. Sunniks võib lugeda inimeste hukkamõistu. Riik eristab moraali õigusest. 3...
Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riig...
Teistest riikidest sõltumatu iseseisvus ning võimu jagamattus. Seoses riigi tekkimisega, toimusid teatud muudatused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Tekkisid uued juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks oli vaja ka uusi norme. Seega ei olnud võimalik piirduda üksnes seni kehtinud tavaga. Normid tekkisid kahel viisil. Esiteks riik aktsepteeris teatud tavad, mis riigile sobisid ning hakkas nõudma sellise tavaõiguse täitmist. Kuna tavanormid muutusid õigusnormideks, siis tekkis ka uus nähtus- tavaõigus. Teine viis oli, et riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist. Seega riik hakkas ise tegelema õigusloomega. Olenemata sellest, kas tegu oli tavaõiguse normiga, mis oli riigi poolt aktsepteeritud või oli tegu riigi poolt iseloodud normiga, tagas riik nende kõigi täitmise sunnivahenditega. Ja selle tulemusena oli tekkinud tavaga võrreldes teatud spetsiaalsete...
Ka halba inimest ei kannata keegi liiga pikalt välja. Kui tava rikkumise ja moraali mittejärgimise tulemuseks on ebaviisaka või halva inimese sotsiaalne hukkamõist, siis õigusnormi järgimata jätmise tulemuseks on õigusrikkuja suhtes kohaldatav riiklik sund ja karistus. Tava ja moraal on sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastavad inimkäitumist. Moraali ja tava struktuur koosneb käitumisreeglitest ehk moraali- ja tavanormidest . Moraali- ja tavanormid kui tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õiguse ajaloolise arengu seisukohalt tuleb muistseid tavasid ja moraalinorme käsitleda arhailise õigusena, mida iseloomustab stabiilsus, mis seisneb peamiselt n-ö `isade pärandi' hoidmises. Arhailine õigus on ühelt poolt väärtushinnang, et kõike, mis on vanematelt saadud, tuleb hoida ja võimalikult muutumatuna järgnevatele põlvedele edasi andma (kõlblus). See hõlmab ka hoiakut, et iga teoga tuleb...
Õigusteadus on oskus korrastatud mõelda. See saab alguse põhimõistete tundmaõppimisest. · Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Praktiline teadus. Teadmiste abil saame hinnata situatsioonide õigustele vastavust. · Entsüklopeedia teadmistering Normatiivne reguleerimine · Tavanormid kõige vanem. Saanud inimestele harjumuseks, tavaks. Nt teretamine. · Moraalinormid hinnangulise sisuga. Nt kas enne peaks teretama mees või naine. Inimesed saavad sellest erinevalt aru. · Religiooninormid · Korporatiivsed normid ühiskondlike organisatsioonide normid. · Õigusnormid ei erine olemuselt teistest sotsiaalsetest normidest. Kokkuleppimisprotsess, konvensionaalne norm. Formaalselt lepib kokku Riigikogu, seadusandja....
Tavaliselt rääkides normidest on levinud arusaam, et on olemas õigusnormid ja sotsiaalsed normid, kuid säärane seisukoht on läbinisti vale. Absoluutselt kõik normid ka õigusnormid on oma olemuselt sotsiaalsed normid, käitumist reguleeritakse ühiskonnas ja seega on kõik normid sotsiaalsed. Sotsiaalsed normid jagunevad: 1. Õigusnormid. 2. Õigusvälised normid. Milleks on näiteks moraalinormid, tavanormid , korporatiivnormid, eetikanormid, esteetikanormid, religioossed normid etc. Õigusväliste normide ammendavat loetelu ei ole olemas ning praegu on kirjanduses valdavalt levinud seisukoht, et kõige olulisemateks õigusvälisteks normideks on tava-, moraali- ja korporatsiooni normid (loomulikult on ka see seisukoht vaieldav). Äärmiselt vana on küsimus millised normid on kõige olulisemad. Ehk kas kõik sotsiaalsed normid on kohustuslikud või ei ole nad seda mitte...
Õiguse (väljendamise) vorm ehk allikas – õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse allikatena on kasutusel: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – vanim õigusvorm. tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tavanormid , andes tavanormile õiguse tähenduse. Tavaõigus on konservatiivne ja sureb kiiresti arenevates riikides välja. 2. Õigusteadus (juristide arvamus) – etendas tähtsat osa 2.-3. saj, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste kohta oma arvamust, kusjuures nende arvamus oli kohtule kohustuslik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. 3...
TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest . Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum-...
Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
) Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjailus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kohustuste täitmisel toimepandud tegu, oma kohustustele suunatud tegu ehk omaabi 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) Süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) Tavanormid , moraalinormid, religioossed, korporatiivsed normid, õigusnormid 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? Sündmused- ei sõltu isiku tahtest ja teod- sõltuvad isiku tahtest 34. Mis on süüvõime? Mitmest eluaastast? On isiku võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele (al. 14 a) 35. Mis on otsusevõime?...