Kauaoodatud rõivabränd jõudis Eestisse kas nutta või naerda? Üha enam avatakse maailmas erinevaid uusi rõivapoode. Ka Eesti pole erand. Enamik neist kuuluvad ülemaailmsetele suurfirmadele. Kuid kust tuleb nende rõivapoodide kaup? Mis toimub tegelikult tehaste telgitagustes? Kes sellest kasu lõikavad ja kellele see kõik korda läheb? Suur osa rõivaid valmistatakse vabatsoonides, kus tööjõud on väga odav. Nendeks riikideks on näiteks Hiina, Bangladesh, Kambodza jne. Neis piirkondades peab naistele vähem palka maksma kui meestele. 12-tunnised tööpäevad seitsmel päeval nädalas on täiesti tavalised. Mis kõige hullem, mitteametlikult kasutatakse ka lapstööjõudu. Nende sissetulek on pea olematu. Enamik Bangladeshi töölistest saab pärast 2010. aastal ametiühingute, valitsuse ja ettevõtete vahel sõlmitud lepingut 3000 taka ehk 38 dollari suurust kuupalka, mis on üks maailma madalamaid. Eestis ei tuleks selline hädine palganumber kõne ...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa dip...
Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks praktilise eetika harudest, mis uurib problemaatilisi sotsiaalset laadi küsimusi eetilisest aspektist, analüüsib ja püüab leida lahendusi (Eetikaveeb). ,,Sotsiaaleetika laiemas mõttes uurib inimliku ühiselu moraalseid norme ja põhimõtteid
aastate arv põhitöökohal tavaliselt nädalas töötate/töötasite? Arvake välja kõik tasustatud ja tasustamata ületunnid. Pearson Correlation 1 -,057* Kooliskäidud aastate arv Sig. (2-tailed) ,028 N 1643 1505
ORGANISATSIOONIKULTUUR ALEKSEI STRJUKOV 1 LOG E/G 1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 2016 ORGANISATSIOON LOOMANA Organisatsioon ,,Karu" Karu sümboliseerib võimu ja jõudu, kuid ka pikaajaline taliuinak ehk talvel saadetakse 40-60% töötajatest osaliselt tasustatud puhkusele Organisatsioon kasvas paari aastaga suureks karuks 2 KARU LOO TALIUINAKU AJAL JÄID ORGANISATSIOONIL ÜHE KLIENDI JUURES VEETORUD VEEST TÜHJENDAMATA, KLIENT AGA ISE ANTUD OBJEKTI EI KASUTANUD JA AVARIIST SAID TEADA ALLES 2 NÄDALA PÄRAST, KUI OLI OBJEKTI JÄRJEKORDNE KÜLASTUS, KOGUPÕRAND OLI JÄÄS JA TORUD LÕHKI. AVARII KÕRVALDAMISEKS LÄKS PALJU RESSURSSE JA JÕUDU
,,normaalsed" inimesed ja vabatahtlik töö, mida teevad inimesed, kellel ilmselgelt on viie lapse kõrvalt liiga palju aega üle või kellel veel lapsi ei ole. Niisiis, vabatahtlikuks tööks üleüldises tähenduses kutsutakse tööd, mis ei ole rahaliselt tasustatud. See peaks meile tooma vastutasuks hoopis andmise- ja tegemiserõõmu, võimalust kedagi aidata, ühiskonda panustada, uusi tutvusi, kogemusi, oskusi ja vilumusi. Ent kas siis meie ,,igapäevane" rahaliselt tasustatud töö ei peaks meile ideaalis pakkuma kõike seda sama? Miks peaks üks loogiliselt mõtlev inimene siis valima ,,vabatahtliku töö"? Olles ise töötanud erinevates paikades ja olukordades päris palju vabatahtlikuna jaotaksin asjasse puutuvad inimesed kolme rühma. Vabatahtlik on kas inimene, kellel on kellestki teisest ääretult kahju või tal on tugev sisemine motivatsioon kellegi või millegi olukorda
omandada fotograafiaalane kutsekeskharidus. Õpe kestab 2 aastat. Tartu Kõrgem Kunstikoolis saab fotograafia erialal omandada rakendusliku kõrghariduse. Õpe kestab 4 aastat . Tallinna Kunstiakadeemias kestab fotograafia õpe 3+2 aastat, mille käigus saadakse humanitaarteaduse bakalaureusekraad (3 aastat) ja kunstide magistrikraad (2 aastat). PALK JA MUUD SOODUSTUSED Tippfotograafi töö on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud. Parema sissetuleku tagab hea enesereklaam. Vabakutselise tööst saadav tulu sõltub palju sellest, kas ja kui palju õnnestub tal oma loomingut salongides või otsekontaktide kaudu müüa. Ettevõtjana tegutseval fotograafil sõltub sissetulek tehtud tööst ja projekti suurusest. Levinum tasustamise arvestus sõltub pooltvahelisest kokkuleppest. Fotolaboris ja ateljees töötaval fotograafil on kindel kuupalk, millele lisandub läbimüügitasu. Paremini
Require qualifications - nõuavad kvalifitsiooni, pädevust Have career prospects - on karjääri väljavaateid, võimalusi tulevikuks Offer perks and bonuses - pakuvad eeliseid ja boonuseid Are well-paid - on hästi tasustatud Are poorly-paid - on madalalt tasustatud Need the most training - vajavad kõige rohkem treeningut, väljaõpet, koolitust Is the hardest - on kõige raskem Have flexible hours - on paindlikke tundidega Need a degreee - vajavad kraadi Rewarding - tulutoov, tasuv Dead-end - tupik, kogu aeg sama, muutumatu UNVARIED Secure - kindel, turvaline, kindlustatud Repetitive - korduv, rutiinne Creative - loominguline Stressful - pingeline, närvesööv, stressirohke Personal satisfaction - isiklik rahulolu
tipptasemel fotograafe pole üleliia. Parimate tegijate ring jääb 20 piiridesse. Tööd võib leida igal pool, kuid kahtlemata on võimalused paremad linnades. Paljudel ettevõtjana tegutsevatel fotograafidel on lepingud reklaamifirmadega, ajalehte ja ajakirjadega või teiste ettevõtetega, kus nad teevad üksikuid projekte kindla honorari eest. Palk ja muud soodustused Tippfotograafi töö on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud. Parema sissetuleku tagab hea enesereklaam. Vabakutselise tööst saadav tulu sõltub palju sellest, kas ja kui palju õnnestub tal oma loomingut salongides või otsekontaktide kaudu müüa. Ettevõtjana tegutseval fotograafil sõltub sissetulek tehtud tööst ja projekti suurusest. Levinum tasustamise arvestus sõltub pooltevahelisest kokkuleppest. Fotolaboris ja ateljees töötaval fotograafil on kindel kuupalk, millele lisandub läbimüügitasu
vangistamise kohta. · Avalikust kaebekirjast kujunes välja rahvusvaheline liikumine. · 1970 hakati haldama kohtupidamisi ja arreteerimisi. Selleks ajaks liikmete arv 13 kordne. · 1980 kritiseeriti valitsusi, tehti kampaaniaid piinamise ja poliitvangide teemal. · 1990 töö 7 miljoni inimesega enam kui 150 riigis. · Uuel sajandil päevakorras globaliseerumisest tulenevad probleemid. STRUKTUUR · Üles ehitatud vabatahtlikel liikmetel, kuid olemas on ka tasustatud professionaalid. · Juhatus koosneb 9 liikmest. Kokku tullakse vähemalt 4 korda aastas. Juhatuse liikmeid valitakse iga 2 aasta tagant. · Peakorteri asukoht London, tööd korraldab rahvusvaheline sekretariaat (350 töötajat). · Umbes 80 riigis on esindatud Amnesty Internationali harud. MILLEGA TEGELEVAD? Kõikidele peavad olema tagatud inimõigused. Ei tohi olla kohta füüsilisele ja vaimsele alandamisele, mõtte- ja sõnavabaduse rikkumisele, diskrimineerimisele. Selleks:
ja käsundusleping on VÕS !!! teenuse osutamine . Täita käsundit, reeglina ühekordne. Täidab konkreetset ülesannet. Sõlvtuvus tööandja suhtes puudub. Töötaja ise planeerib aega ja kus teeb ja mil viisil. Töövõidluskomisjonis – TÖÖLEPING TÖÖTAMISEREGISTER- TÕR, ööandja on kohuvtustatud registreerima kõik töötajad . WWW. Emta.ee Ravikindlustus- TÖR-ri kaudu saab kätte. HAIGUSLEHT 3 päeva tasustamata 5 päeva tasustatud – (tööandja 70 % - 5 kuu viimase) Alates 9st päevast võtab üle haigekassa 70 %, (eelmise aasta kalendriaasta arvelt) Maksab lõpuni haigekassas, Piirmäär : 250 päeva. EELDUSEL , et tööandja on maksnud sotsiaalmaksu Haigusrahadtulevad 9ndast päevast-haigekassa AEGUMINE!! TÖÖLEPING Tähtaja ületamine- , mis on ettenähtud oma õiguste kaitsemiseks. Üldine aegumine on 4 kuud. Rikutud õiguste kaitmiseks on 4 kuud. Hetkest kui said v pidanuks teada
Jan van Eycki sünniaasta pole teada, kuid John Bavaaria õukonna poolt makstud palgalehtede põhjal võiks väita et see oli vähemalt 1395. aastal või varemgi. *Viide portreele "Mees turbanis" 1433.aastal Eeldatavalt Eycki autoportree* John Bavaaria surma järel astus ta Hertsog Philip Hea teenistusse. Seejärel kolis ta Brugge linna kus ta elas kuni oma surmani 1441 aastal. Jan van Eycki teeb eriliseks see, et ta oli väga kõrgelt tasustatud, võrreldes oma kolleegidega tol ajal, kes pidid ära elama üksikute maalide eest saadud müügituludega. On säilinud andmed selle kohta, et hertsog, kelle palgal ta oli, pidi mingil hetkel müüma oma vara, et Eyckile maksta, kuna ta ei tahtnud et too tema juurest lahkub. Jan van Eycki töödest tuntuimad on Madonna kantsler Roliniga, Arnolfini abielupaar ja Genti altarimaal. Genti altarimaali, mille Jan väidetavalt oma venna
• Suur koormus on ka silmadel, kuigi abiks on luubid ja korralik valgustus. NÕUDED HARIDUSELE • Hambaarsti amet nõuab erialast kõrgharidust. KARJÄÄRIVÕIMALUSED • Hambaarstid töötavad hambaravikeskustes, linnapolikliinikute juures, erakabinettides, hambaraviga seotud firmade juures (paljud ka füüsilisest isikust ettevõtjana). • Hambaravi on üldjuhul patsiendile tasuline, seetõttu on hambaarstid on valdavalt hästi tasustatud. TULEVIKUVÄLJAVAATED • Eestis pole hambaarstidel veel üsna pikka aega tööpuudust karta – meie inimeste hambad ei ole kaugeltki kõige paremas korras, vaid vajavad järjekindlat ülevaatust ja ravi. PLUSSID ja MIINUSED + - See on heapalgaline töö See on vastutus töö Sul on alati töö On vaja kaua õppida Sa aitad inimestele Inimesed kardavad sind See on prestiižne töö Ebameeldiv tegema injektsioonid ja
statistiline uuring ei vaadelnud arvude tagamaid. Samas võib näiteks oletada, et lugemuse langusel on seos arvutikasutuse sagenemisega näiteks ajalehti ja ajakirju loetase varasemast enam pigem elektrooniliselt. Ajakasutus nädalapäevade lõikes on ootuspärane ja sarnane mõlemal perioodil. Nii näiteks kuulub tasuline töö mõlemal perioodil esimese kolme kõige ajakulukama tegevuse hulka esmaspäevast reedeni. Seevastu nädalavahetusel kulutatakse tasustatud tööle suhteliselt vähem aega ning vabanenud aja arvelt tõuseb isiklikule tegevusele, vabale ajale ning majapidamisele ja perekonnale kulutatud aeg. Ka õppimise puhul on märgata mõlemal perioodil tendentsi, et sellele kulutatakse aega rohkem esmaspäevast reedeni, samas kui laupäeval ja pühapäeval õpitakse võrreldes argipäevadega oluliselt vähem. Seega võib järeldada, et keskmine Eesti leibkond on võrdlemisi traditsioonilise ajakasutuse rütmiga
Tänapäeval on paljud demokraatlikud riigid ka heaoluriigid, kuid sugugi mitte kõik nendes ei kasuta selleks üht kindlat mudelit. Eesti heaolumudel omab mitmeid erinevaid jooni. Paljude toetuste maksmine toimub sotsiaaldemokraatliku mudeli järgi. Laste- ja sünnitoetused on tagatud igale lapsele sõltumata perekonna sissetulekust. Samuti on värsketele emadele tagatud emapalk ja -puhkus samas kui liberaalse korraldusega USAs puuduvad tasustatud lapsehoolduspuhkus ja sünnitoetused ja toetusi makstakse ainult lastega peredele kelle sissetulek jääb alla vaesuspiiri ja on teinud vaesustesti. Samas Eesti maksusüsteem ei sarnane eriti sotsiaaldemokraatliku korralduse omaga. Sotsiaaldemokraatliku riigi maksukoormus on kõrge, kuid riigi kodanikud saavad tänu sellele mimeid hüvesid nagu tasuta haridus ja kõrgekvaliteediline arsti abi. Eesti maksusüsteem sarnaneb pigem liberaalse ühiskonnakorralduse omaga, kuna maksud on
Wie gross ist deinGehalt/Lohn? - Kui suur on sinu palk?Mein arbeit ist wird gut bezahlt. Hast du einen interessanten Arbeitsplatz? - On sul huvitav töökoht? Viel lang ist dein Urlaub? - Kui pikk on sinu puhkus? Verdienst du genügend? - Teenid sa piisavalt? Wo hast du gearbeitet? - Kus oled sa töötanud? Wo hast du studiert? - Kus oled sa õppinud? Hast du deine Firma? - On sul enda firma? Bist du erfolgreich? - Oled sa edukas? Wird deine Arbeit gut bezahlt? - On su amet hästi tasustatud? Kannst du dich durchsetzen? Lööd sa sellel ametikohal läbi? Hast du gute Kollege? On sul head kolleegid? Hast du viel Freizeit? On sul palju vaba aega? Hast du viele Erfahrungen? On sul palju kogemusi? Ist deine Arbeit leicht oder schwer? - On su töö kerge või raske?
Miks on vabatahtlik töö ühiskonnale kasulik? Väga palju inimesi tegeleb tasustatud töö kõrvalt just vabatahtliku tööga. Vabatahtlik töö on panustamine mingisugusesse tegevusse tasu saamata, tehes seda oma vabast ajast. Vabatahtlikud peamiselt aitavad teisi, tegutsevad avalikult ning ühiskonna heaks. Vabatahtlik töö on ühiskonna jaoks väga kasulik ning seda hinnatakse tänapäeval väga kõrgelt. Vabatahtlikud tegutsevad oma heast tahtest. Nad ei ole selleks kohustatud. Nad ei saa sellest materiaalset kasu, kuid omandavad
Kui Teid ei ole tunnustatud veel, siis millisel viisil Te seda sooviksite? 13) Hinnake meie ettevõtte juhtkonna austust oma alluvate suhtes. 1 2 3 4 5 14) Hinnake oma rahulolu töögraafiku suhtes. 1 2 3 4 5 Põhjendage. 15) Hinnake ettevõtte austust Teie eraelu suhtes. 1 2 3 4 5 16) Kas Teie ametijuhendis on olemas nõudeid, millest Te täpselt aru ei ole saanud või on Teie jaoks vastuvõtmatud? 17) Kas Teie töö on õiglaselt tasustatud? JAH EI 18) Kas Teie meelest on meie ettevõttes õiglane tasustamissüsteem? 19) Millised on Teie eesmärgid selles ettevõttes? 20) Kas Teie meelest on kaastöötajad professionaalsed oma töös? JAH EI Kui vastasite EI millised oleksid võimalused nende arendamiseks? 21) Kas olete saanud piisavalt täiendkoolitusi? Millisel koolitusel sooviksite väga osa võtta? 22) Kas Teile pakub teie töö ka huvi? JAH EI
olgu selleks siis laste kasvatamine või majapidamistööde tegemine, seega puudus võimalus naistel end harida või omandada mõni eriala. Olid mõned erandlikud olukorrad, kus naine võis teha naiselikke töid, kas õmblus- või koristustöid, aga kindlasti mitte teha teadlasekarjääri. 3. Kui naised said ülikooli teaduritena tööle, siis pidid nad nägema väga palju vaeva ja töötama väga palju. Samuti ei olnud nende töö vääriliselt tasustatud, seega oli naistel teaduritena töötamine raskendatud. 4. Juba sel ajal esines naiste diskrimineerimist tööturul. Meesteadlastega ei olnud võimalik vahetada teadmisi, nendelt õppida ning võrdväärselt arutada teadusalaseid teemasid. Naisi diskrimineeriti ning usuti, et nad pole teadustööks võimelised. 5. Naised, kes soovisid teha karjääri teadlastena, pidid tegema suure otsuse- kas valida perekond või karjäär
Keegi ei oska veel midagi kindlat oodata, kuid ärevust on õhus tunda. Euro kasutusele võtuga muutub reisimine olulisemalt lihtsamaks . Pole tarvis vahetada kroone ümber vahetada ega murda pead selle üle, mida järelejäänud sentidega teha. Sega oleks kasulik ärimeestele ja reisihuvilistele inimestele kasutusele võtta üks raha, sest mujal Euroopas pole kaardimaksevõimalus nii hästi levinud kui Eestis. Paljud noored kolivad Euroopasse, et leida paremini tasustatud tööd ja palganumbrile vastavaid poekaupasid. Ühise raha kasutusele võtmine annab lootust, et palgad tõusevad Eestis samale tasemele nagu mujal Euroopas, sest hinnad on juba Euroopaga ühel tasemel. Palganumbri suurenemise peaks kindlustama ka see, et ühise rahaga väheneb inflatsioonioht. Ootuspäraselt jõuab Eestis tänu eurole juba 20 aastat kestnud röövkapitalism lõpule ning vabariik võib end au ja uhkusega kuulutada arenenud Euroopa riigiks.
a. Kairi Saaron Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid ka seda, et naisi kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi (Lauristin 1996). Eesti naised moodustavad peaaegu poole tööjõust. Töötava naise traditsioon tuleneb eesti talupojakultuurist ning samuti nõukogude korrast, mis tegi töötamise palgatööl kohustuslikuks kõigile. Naiste muutuv positsioon ja vastuoluline meediakujutis 2000
Mõõdeti kolju läbimõõtu, nina pikkust ja silmade värvi Kohvitööstuse areng Koloniseerimise perioodil hakkas Rwanda silma Saksamaale ja Belgiale 1905. aastal alustati kohvikasvatuse juurutamist Kasvas kohvipoliitiline tähtsus maailmaturul See majandusharu kasvas põhiliseks võimaluseks oma rikkust kasvatada ning võimu koondada Valitsuse nõudmised suurenesid agressiivselt ning hutud allutati halvemalt tasustatud töökohtadele Tulemusena avaldasid hutud vastupanu ÜRO-s ning ehitasid üles Parmehutu Demokraatliku Vabariigi liikumise Majanduslikud pinged 1961 hääletas 80% Rwanda elanikest Parmehutu partei poolt, mis tõi kaasa „hutude revolutsiooni“ Antud erakonna pooldaja, Rwanda president Juvenal Habyarimana suurendas kohvitootmist jõuliselt ning ühendas antud majandusharu riigi eesmärkidega. Suured muutused viisid pöördunud ühiskonnaklassideni
Kui ikka perega klappi ei teki, siis see vahetusõpilase aeg saab väga raske olema. Siin annab ise endal ka palju ära teha, et peab olema hea suhtleja ja valmis keelt õppima. Kohaliku keele õppimine on alati väga oluline, kuna see näitab sinu suhtumist nende riiki ja kultuuri. Peale keskkooli saab minna ka välismaale ülikooli või näiteks praktikale mõne ülikooli juurde. Kuna Eestis reeglina praktika eest tasu ei pea maksma, siis välismaal praktikal olles on see tasustatud või siis ülikooli poolt toetatud. Kuna kõik me soovime noorena reisida, siis tänu Euroopa Liidule, kus on piirid lahti saaksin rahuldada oma reisikirge. Tutvuda erinevate kultuuridega, inimestega, õppides keeli ja harides ennast, ning muutudes seeläbi sotsiaalsemaks. Kuid reisimiseks peab olema jällegi algkapital ning see kipub jääma pigem unistuseks kui et oleks teostatav. Kokkuvõttes võin öelda, et tänu Euroopa Liidule tunnen, et mul on palju valikuvõimalusi, kas
omandanud erialased algteadmised. See on positiivne nii sportlastele, kui treeneritele endilegi. Mina leian, et spordialade alaliidud ja ülikool peaksid omavahel rohkem koostööd tegema. Seda just koolituste pakkumises ja kutsetunnistuste saamisel. Treenerite töö efektiivsemaks muutmiseks tuleks näiteks tulemuslikule treenerile maksta lisatasu. Ehk mida kõrgem kvalifikatsiooniaste on treeneril, seda paremini saab ta tasustatud pearahadelt. Selle mudeli pealt võidaksid kõik: · Sportlane saaks harjutada erialaliselt kõrgelt haritud treeneri käe all, mis tähendaks kindlasti head treeningu kvaliteeti. · Üldine spordi tase tõuseks. · Heal juhul saaks Eesti riik juurde mitu tiitlivõistluste medalit ja paistaks tänu sellele maailmas silma. · Treener saaks paremini tasutatud. · Üldine konkurents tõuseks, mis oleks edasi viiv jõud.
MT1-10 Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lapsevanemate puhkused Lastevanematele on antud suuremad õigused saada puhkust just neile kõige sobivamal ajal. Puhkuse pikkus sõltub laste arvust ja vanusest. Õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal või iskul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada tasustatud laspepuhkust : kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last.Kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkusele lisaks üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse
see majanduskriisi vältel praktiliselt muutunud. 3. Selgitage, mida tähendab mõiste ’sooline palgalõhe’ ning kuidas see on seotud palgavaesusega. Kuidas teksti autor selgitab naiste madalamat palgataset? Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks. Palgavaesus ja sooline palgalõhe on seotud omavahel nii, et palgavaesusel võib tihti olla nö naise nägu, sest mitmetes maailma maades on naiste töö madalamal tasustatud. Naiste madalamat palgataset selgitab teksti autor esimesena sellega, kui kõrvutab palgalõhe näitajad naiste tööturuaktiivsusega. Mida vähem on tööturul naisi, seda tõenäolisemalt järgib töötava naise karjäär mehelikku trajektroori ning spetsiaalselt naistele mõeldud töökohti või töötingimusi pole loodud. Vastupidi, töötavatelt naistelt eeldatatkse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. Neis maades, kus enamik naisi on
Juba väikesest lapsest peale huvitas mind see ,,maagiline maailm" valge arvutikasti sees. Tol ajal proovisin oma olematute lapseteadmistega aeglast arvutit puhastusprogrammidega kiiremaks teha ja kruvikeerajaga valge kasti sisu uurida, kuid kahjuks lõppes see arvuti ära lõhkumisega. Nüüdseks olen arvuteid rohkem tundma õppinud ja huvi nende vastu on säilinud. Valisin selle eriala ka sellepärast, et infotehnoloogide töö on väga hästi tasustatud. Olles valinud omale õppimiseks infotehnoloogia, oli järgmiseks vaja valida täpsem eriala. Selle valiku tegemisel lähtusin oma matemaatika oskusest. Arvasin, et minnes õppima arvutitehnikat, arvutiteadust, äriinfotehnoloogiat või raadio- ja sidetehnikat, tuleb mul matemaatikaga raskusi. Kuna minu matemaatika on üsna nõrk, kuid tahtsin õppida midagi infotehnoloogia valdkonnas, siis valisingi informaatika, kus pidi olema üsna lihtne matemaatika võrreldes teiste
kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta. Välismaal on palgad kõrgemad, kuid kas on see väärt kodumaa ja eestluse hülgamist? Välismaal töötades ei saa suhelda oma emakeeles, ilma jäädakse Eesti traditsioonidest. Eestlased on valmis tegema ka raskemaid ja keerulisemaid töid, mida kohalikud elanikud ei väärtusta
Aga lõpetanud gümnaasiumi ei üritanud ma meeleheitlikult ülikooli saada, vaid veetsin aasta "elukoolis" ja oli piisavalt aega mõelda, millega ma tulevikus tegelema tahan hakata, seega minu eriala valik ei olnud juhuslik. Valik sai tehtud huvist valdkonna vastu ja pragamaatilistel kaalutlustel kuna fakt on see, et antud eriala spetsialistidest on suur puudus nii eestis kui välismaal ning fakt on ka see, et infotehnoloogia sektori töötajad on hästi tasustatud. Kuidas on kulgenud minu senine ülikoolitee ning millised on muljed? Kuna olen esmakursuslane, siis minu jaoks on see kõik olnud täiesti uus ja põnev kogemus. Tulnud väiksest maakoolist, kus õpilaste arv oli umbes 400 siia Tallinna Tehnikaülikooli, on kontrast tohutu. Esimesed paar nädalat pakkus kerget väljakutset isegi ülikooli hoonetes orienteerumine ja õige õpperuumi leidmine, sest ülikooli kompleks on märkimisväärselt suur
navigeerimist. Hästi arendatud folksonomy on ideaalselt ligipääsetav kui jagatud sõnaraamat, mis pärineb ja on hõlpsasti mõistetav põhilisele kasutajagrupile. 1.2.3 Koostöö (,,Work on It") Tuntud ka kui crowdsourcing koostöövorm, mille puhul traditsiooniliselt ühele isikule usaldatud ülesanne või probleem antakse edasi suurele grupile. Selles osalemine on vabatahtlik ning võib olla kohati tasustatud, kuid levinud tasuks on ka tunnustus või intellektuaalne rahulolu. Sellise töövormi kasutamise eelisteks on: probleemide lahendamine suhteliselt väikese kuluga tasu tulemuste järgi saadaval on laiem ring töötajaid kui organisatsioonisisesed ressursid võimaldavad. 1.2.4 Online otsing (,,Find It") Nähtus, mida iseloomustab ehk kõige paremini inglisekeelne termin The Long Tail, mis kokkuvõtlikult kirjeldab suure hulga kasutajate eelistuste jagunemist pikema skaala peale. Selle
Keegi ei jaksa ära kuulata. Praegused pensinoärid tahavad tagasi oma nõukogude aega, kui nad elasid hästi tööpuudusest polnud haisugi, raha oli rohkem, poes oli kõik odavam ja üldse oli elu palju lihtsam. Kõige tähtsamal kohal on muidugi raha. Kõik eestlased tahavad rikkad olla ja isegi kui nad materiaalselt on rikkad, siis neile ikka ei piisa ning nad hakkavad hädaldama. Neil võib isegi olla suur maja, hea auto ja tasustatud töö, ikka leiavad nad midagi, mis neile ei meeldi. Minu jaoks on raha tähtis, aga kindlasti mitte esimesel kohal. Ajalugu näitab, et eesti rahvas on nii paljugi läbi elanud, aga isegi raskustes on meie esivanemad kokku hoidnud ja hakkama saanud. Huvitav siis, et miks tänapäeval eestlased nii ei käitu. Minu jaoks ainus koht, kus meie rahvas ühte hingab, on laulu- ja tantsupidu. Olen ise mõlemast osa võtnud ja tundnud seda ühtekuuluvustunnet. Laulda koos mitmete tuhandete
alal edasi jõuda ning jääb vaeseks. Valides lugemise, võib saada targaks ning selle abil endale leiba teenida. Muidugi ei pruugi ka sellega läbi lüüa, aga kuna kogu maailmas on haritud inimesed hinnatud, siis on see võimalus väiksem. Valides mõlemad, on elu alguses küll palju raskem, kuid hiljem läheb kõik kergemini, seda nii hariduse kui ka tervise poole pealt. Valides spordi, peab olema väga palju tahtejõudu või annet, et oleks tõesti võimalus saada kõrgesti tasustatud sportlaseks. Raha olemasolu on tänapäeval väga oluline ning selleta ei saa paremate tulemuste nimel treenidagi. Spordi valimise põhiliseks puuduseks on oht, et hariduse omandamine jääb teisejärguliseks. Tipptasemel sporti saab harrastada ainult teatud eluperioodil, mis langeb tavaliselt kokku just hariduse omandamiseks sobivaima ajaga. Kui tippspordi tegemise aeg läbi saab, siis on õppimine kannatada saanud ja töö leidmisega võib hätta jääda. Peale
tähtede poole. Ma ei mõita neid kes rikuvad oma elu sellega et koolis ei õpi. Kuna neil on juba koolis raske ja keeruline hakkama saada, mis siis nad hkkavad tulevases elus tegema? Arvatavasti hakkavad läbi põruma. Sel hetkel ja ajajärgul ei mõista hariduse tähtsust, aga kui iseseisev elu on käes ja kõik uksed nina alt kinni lüüakse siis tõuseb nutt kurku ja kahetsetakse nooruse lollust. Enam pole midagi teha. Üle jääb vaid mõni odavalt tasustatud töö ja tuleb kannatada pideva rahapuuduse ja sellest tuleneva masenduse kallal. Aga kes selles süüdi on? Üldjuhul nemad ise, kuid vahel on asjas ka põhisüüdlaseks ka vanemad, ükskõiksed vanemad. Lapsel peab ometi olema keegi kes tema käekäigust huvituks, aga kui sellist isikut pole, kaob igasugune tahe pingutada. Tekib tunne et kellel seda veel vaja läheb. Loomulikult iseendal. Mõtetu on õppida kellegi teise jaoks. Millist kasu see isik saab? Ei mingisugust. Kõik mis
Sellised suurketi toidupoed võtavad lihtsalt järgmised töötajad. Üldjuhul ei taha keegi seda viimastki tööd kaotada ning käiaksegi tööl edasi väga väikse palga eest. Lisaks streigile on lihtsam viis minna tööle välismaale. Kas välismaale tööle minemine ning üldjuhul ka sinna elama jäädes on ainult hädapärane varuväljapääs või parema ühiskonna ning elu lootmine mujalt? Paraku need, kes Eestis korralikult tasustatud töökohta ei leia, otsivadki töö välismaale. Hästi tahavad ju elada kõik, aga millise hinnaga? Mõned asjatundjad arvavad, et oma tööjõudu ekspordib viis kuni kümme protsenti tööjõulistest elanikest. See näitaja on meil üle 600 000. Järelikult siis 30 000 60 Reili Kardmaa RM11 000 inimest. Ametlikult hindab näiteks rahandusministeerium, et välismaal töötab 20 000 eestlast
printsiibi rakendamine) ja vahel ka materiaalsemad autasud (Krull, 2000). Et kiitus toimuks kinnitusena, tuleb selle rakendamisel arvestada nelja põhimõttega. Kiitus peab olema 1) siiras; 2) vormilt ja ulatuselt vastavuses tehtuga; 3) arvestab kiidetu eelistustega; 4) kirjeldab või seletab, mis on õpilase tegevuses kiiduväärne (Brophy, 1981; O'Leary & O'Leary, 1977, viidatud Krull, 2000) Selleks et positiivne käitumine saaks tasustatud, tuleb õpetajal eemaldada negatiivset käitumist alalhoidvad tegurid. 4) Lubamatu käitumise lõpetamist karistusega võib rakendada vaid siis, kui positiivse käitumise tasustamine või õppetöö atraktiivsemaks muutmine ei anna tulemusi. Krulli (2000) sõnul on see ainsaks alternatiiviks juhtudel, kui väärkäitumine kujutab vahetut ohtu kas õpilasele endale või teda ümbritsevatele inimestele. ,,Karistamine on õpilase lubamatu
naiste ja meeste palgaerinevused suurenevad. Naiste ja meeste palgaerinevus mõjutab oluliselt ka tööaegset teenistust ja naiste pensionit. Vähem teenimine toob kaasa ka väiksema pensioni ning see põhjustab suurema vaesusriski vanemate naiste seas. Naiste ja meeste palgaerinevus on jätkuva tööturul diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tulemus, mis praktikas mõjutab peamiselt naisi. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele. Samas võib igapäevaelust tuua näiteid, kus probleem on mõnikord teistpidiselt kallutatud. Näiteks saavad naised ööklubidesse südaööni tasuta sisse, mehed peavad alati ostma täispileti. Meestelt eeldatakse restoraniarve tasumist. Siiski on selliseid näiteid liiga vähe, et võrdõiguslikkusest rääkida. Naiste diskrimineerimist ja objektiks muutmist kohtab palju ka meedias. Eestis ilmus aastaid tagasi telereklaam ,, Joomine teeb naise koledaks"
kõrvale või hoiduvad nendest sootuks. 2010. aastal tuvastas Maksu- jaTolliamet, et deklareerimata ja tasumata jäeti 63 miljonit eurot makse. Heaks näiteks siin kohal on ettevõtted, kes maksavad oma töötajatele palka täielikult ümbrikupalgana või makstakse maksud miinimumpalgalt. Miski pole üdini hea ega halb, nii ka ümbrikupalk. Kõige suurem kasu ümbrikupalgast on otseselt töötajale endale ja tööandjale. Töötaja saab tunduvalt suuremat tasu tehtud töö eest. Kõrgemalt tasustatud töötaja on rohkem motiveeritud ja teeb oma tööd paremini. Tööandjad saavad maksta rohkem boonuseid, mis innustavad töötajaid veelgi. Ettevõttel on väiksemad tööjõukulud, mis omakorda suurendab kasumit. Ehk ettevõtte on edukam. Kõige heaga kaasneb ka halbu situatsioone. Töötaja kes nõustub ümbrikupalga riskib kaudselt ka oma tervisega. Seda sellepärat, et inimesel puuduvad rahalised garantiid tööõnnetuse/-võimetuse korral. Lisaks ei oma töötaja haigekassat kui
vananemine? Muutused toimuvad tervisehoius, vaba aja veetmises, pensioni poliitikas, tööhõive
väärtuses.
*Sisserännete ja väljarännete vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks.
*Rahvastikupoliitika Eestis: Eestis kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid
rahvastikupoliitika meetmeid:
-Perepoliitikas on olulised toetused:
lisa.Püsimajäämine oleks kindlasti võimalik ka tuues sisse võõrtööjõudu, kuid kas siis oleks me enam eestlased? Lisaks võib välismaalaste sisseränne anda meie inimestele märku, et riik neid siin ei soovi ja väljaränne võib hoogustuda veelgi. Segarahvuselises ühiskonnas on sagedased ka erirahvustevahelised kokkupõrked ning erimeelsused. Arvan, et enne võõraste sissetoomist tuleks teha kõik, et oma inimesed saaks õiglaselt tasustatud töökoha ning muud Euroopa ühiskonnale omased hüved. Teisiti talitades kaovad meie noored Eestist ning koos nendega ka meie väikerahavale nii tähtis identiteet ja sellega ka jätkusuutlikkus. Fossiilsetest kütustest sõltumine sai inimestele omaseks tööstusrevolutsiooni ajal. Nii ka Eestis, kus enamus elektrienergiast saadakse põlevkivist. Energeetika vallas on palju ära teha ning uute energiaallikate ning tehnoloogiate väljatöötamine peaks olema meie esmaseks huviks
· sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Perepoliitika: kõik lapsed saavad lastetoetust ja kooliõpilased kord aastas koolitoetust enne ja pärast lapsesündi on emadel õigus tasustatud lapsepuhkusele täiendavad toetusi saavad üksikv anemad, kellel on enam kui neli last ning lapsed, kelle isad teenivad aega sõjaväes. · Sisserännet reguleerib Eesti riik sisserände kvoodiga. Eestisse elama asuvate inimeste arvu mõjutavad ka elamis- ja tööluba taotlemise reeglid · Suremus. Riigil kõige raskem mõjutada. Olulised on arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet.
grin irve, naeratus shake värisema Guess what! Tead mis/mida! shield kilp(ns), varjama, kaitset handsomely kenakesti, pakkuma (ts) tähelepanelikult sideburn(s) põskhabe have an early night vara magama siren wailing sireeni huilgamine minema slyly salakavalalt highly-paid kõrgelt tasustatud snub (nose) nösu(nina) hug kallistama solemn tõsine, pühalik (have) in store varuks (olema) sound transmitter helisaatja inaudible kuuldamatu sparkle särama, sätendama increase suurenemine, juurdekasv spectator pealtvaataja influence mõjutama, mõju avaldama speech problem kõnehäire injury vigastus spiky ogaline, okkaline
Ta tunneb, et on saanud ses rahva ühises õnnetuses linna osaks ja liitub samuti programmiga, mida Rieux läbi viib. Cottard - ekstsentriline isiksus, kes võtab katku kui puhast naudingut, epideemia languse alguses muutuvad tema tujud heitlikumaks - mõni päev on mees sotsiaalselt aktiivne, mõni päev ei anna endast märkugi, lõpus aga kaotab mees mentaalse balansi ja kukub tulistama suvalisi inimesi tänaval, politsei arreteerib ta. Joseph Grand-50-aastane linnaametnik, kes on madalalt tasustatud, ebaõiglaselt muide, kuid kes on võimeline väga sügavaks kiindumuseks. Töö kõrvalt kirjutab mees raamatut, kuid kuna ta on äärmiselt perfektsionistlik, ei saa ta enesega pika aja peale esimese lausegaga leppele.Tema probleem elus ongi just eneseväljendamisraskus, ta otsib ka kõige lihtlabasemate lausete jaoks kaua aega sõnu. Ta elus figureerib kaunis unistus - lahkunud naine Jeanne, kaunis amatsoon, kellele on pühendatud ka raamat, millele mees iseendast kõik pühendab
Väärtushoiakutel põhinev juhtimine Ken Blanchard, Kersti Cilmer ja Michael O'Connor ,,Väärtushoiakutel põhinev juhtimine", Elmatar 2004 David Taylor ,,Läbipaistev juht ", Ilo 2003 ,,Firmas, mis tegutseb tõepoolest oma väärtushinnangute järgi, on ainult üks juhti-firma väärtushinnangud." Sel juhul: Kõik küsimused saavad lahenduse lähtudes ühistest väärtushinnangutest. Kui inimesed on need väärtushinnangud ise valinud ja näevad vajadust- saavad väärtushinnangud kogu kollektiivi aluseks. ,,Tõeline edu ei tule väärtushinnangute väljakuulutamisest, vaid nende sihikindlast rakendamisest igapäevastes toimingutes" Raamatus on ka: Väärtushinnangutel põhineva juhtimise tegevuskava, kus tuuakse suhtlemise ja edastamiseni välja. Firma üritused, materjalid, ametlikud mehhanismid nagu infolehed ja mitteametlikud tegevused. Ning niisamuti välja toodud tabelis igapäevaste tegevuste ühitamine väärtushinnangutega. Üldiselt raamatus tsitaadid ja nimetat...
sõltlastele. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigemnegatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi identiteedist ning tekitab eesmärgipärasuse ja eneseteostuse tunde: see liigendab iga päeva ja iga aastat, annab võimaluse koosolemiseks ning annab teatud kindla seisundi perekonnas ja ühiskonnas. Isegi tasustatud tööst rääkides pole palk ainus karjääri valiku kriteerium. Teistel võimaldab valitud töö kasutada oma käelisi oskusi, intellekti või mingeid kindlaid omadusi; mõni soovib palju reisida, mõni soovib omada võimu. (Roper 1999:293) 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel Mängimise termini abil kirjeldatakse inimese "mittetöist" tegevust. Mängimine antud elukaare perioodil võib mõista enda all tegevusi, nagu vaba aja veetmine,
Kuid tihtipeale pärast kooli lõpetamist ei saa nad tööle enda õpitud alale, sest töökohad puuduvad ning peavad leppima erialaga, mis võibolla neile üldse ei meeldigi. Teinekord aga võib juhtuda nii, et inimene on leidnud selle ala, kus ta tahab töötada, kuid töötasu on nii madal, et raske on enda pere ära elatada. Paraku see paneb inimesi mõtlema ja uurima, et äkki on kuskil parem. Paljude jaoks on parim kingitus meie naaber Soome. Riik, mis võimaldab elanikele tasustatud tööd, et elada väärtuslikku elu. Mehed, kes tunnevad kohustust hoolitseda enda pere eest, võtavad vastu otsuse, et tuleb minna välismaale tööle. Sest nad armastavad enda naist ja lapsi ning tahavad võimaldada neile head elu, et nad ei pea puudust tundma millestki. Kahjuks sellega kaasneb perest eemalolek. Naine peab kodus hakkama saama nii naiste- kui ka meestetöödega ning lastel puudub isakasvatus. Elu on näidanud, et selline peremudel kaua koos ei püsi.
Kõrvuti on unistused ja tegelikkus Anton Tsehhov on öelnud: ,,Elu tuleb kujutada mitte nii, nagu ta on, ka mitte nii, nagu ta peaks olema, vaid nii, nagu ta paistab unistustes." Igaüks on hellitanud mõtteid imelisest tulevikust, paremast elust, kui on naabril, unistanud oma soovide täitumisest. Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu ja on vastuolus tegelikkusega. Raha annab meile vabaduse. Tänapäeval sõltub sellest peaaegu kõik: mugavus, välimus, elustiil, positsioon ja võimalused. Näiteks on võimalik teha iluoperatsioone, osta kalleid disainerrõivaid, õppida kalli õppemaksuga erakoolis ning kõigi nende abil saavutada positsioon. Me kõik unistame vabadusest, mida raha meile annab. Reaalsuses saame endale seda vaid piiratud koguses. Inimene on ikka selline, et tahab alati rohkem. Võimaluste suurenedes kasvavad ka unistu...
Eestis, arenenud riikides, arengumaades. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.Need on meetmed, mis mõjutavad sündimust,suremust ning sise- ja välisrännet. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed. Rahvastikupoliitika eestis · Laste ja perepoliitika- tähtsad on toetused ja puhkused. Kõik lapsed saavad lapsetoetust.Enne ja pärast lapse sündi on emadel õigus minna tasustatud puhkusele. Lisatoetusi saavad üksikvanemad ja paljulapselised pered. · Rändepoliitika- Sisseränne reguleeritud kvoodiga.Aastas ei tohi üle 0,1% inimese asuda elada rohkem, Eesti alalisest rahvastikust. · Tervisepoliitika-Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine ja tervislike eluviiside propageerimine. Tehakse reklaamkampaaniaid surmade ennetamiseks (alk, helkur
hõivata parlamendihoone. Riigipöördekatse suruti maha. 1936.a. parlamendivalimistel saavutas Rahvarindesse koondunud vasakpoolsed jõud ülekaaluka võidu. Nn. Rahvarinde valitsuse moodustas sotsialistlik partei koos radikaalsotsialistidega. Võeti vastu terve rida seadusi, mille abil püüti tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi. Vähendati töönädalat 48 tunnilt 40-le. Puhkuseseaduse alusel anti töötajatele iga-aastane 2-nädalane tasustatud puhkus. Rahvarinde valitsus aga lagunes 1938.a. sügisel sisevastuolude tõttu. Prantsuse välispoliitika Välispoliitikas üritas Prantsusmaa kindlustada oma üleolekut Euroopas. 1923.a. algul okupeeriti koos belglastega Ruhri piirkond tekitades terava poliitilise kriisi. Peagi oli Prantsusmaa sunnitud väed selt välja viima. Prantsusmaa oli sunnitud otsima tuge Rahvasteliidult ja rajama oma julgeoleku riikidevahelistele lepetele. 1935.a
ning teisel päeval ülistab koos teistega valget ning parastab neid rumalaid, kellele meeldib kole must värv. Iga päev kuuleme me kõikjalt ühesuguseid arvamusliidrite poolt kujundatud mõtteavaldusi. Ei möödu päevagi kui me ei kuule kriitikat valitsuse või riigikogu aadressil. Üldlevinud on arvamus, et riigiametnikud on liiga kõrge palgaga ja teevad liiga vähe tööd. Tihtipeale tunduvad üldse teised tööd ümberringi kergemad ja paremini tasustatud, kui parasjagu enda tehtav töö. Tõde on aga selles, et me ei suuda kõrvalt objektiivselt hinnata teise inimese töö raskust kui pole ise selles valdkonnas tööd teinud. Nii nagu ehitaja ei suuda hinnata meie töö raskust köögis ei suuda ka meie hinnata taksojuhi töö ja palgasuhet. Võibolla enamus meist saab aru, et kõik ei ole nii lihtne ja valitsuse töö ei ole kerge. Ometi on lihtsam kaasa noogutada ning
eest. Aina suurenev majanduskriis on pannud tööandjaid vähendama tööliste hulka ning sellest tingitult on kasvanud nii tööpuudus kui ka konkurents vabadele töökohtadele. Tööandjad võtavad tööle just neid, kellel on olemas kogemused antud alal, ja noore, kes on äsja kooli lõpetanud, jäetakse ,,ukse taha" vaid sellepärast, et on küll olemas haridus, kuid puuduvad kogemused. Õigetes konkurentsitingimustes saaksid hästi tasustatud olla ainult korralikud töömehed, mitte kõik soss-sepad, kellel kellu käes seisab. Seda oskavad ka tööandjad oma kasuks pöörata, sest võttes tööle kogemustega töömehe, kuid ilma haridustunnistuseta, võib tööandja maksta talle vähem palka. Seega on tähtis inimese õige haridustee, et ta saaks nõuda oma töö eest väärilist tasu. Elutarkus ütleb: ,,Paljud inimesed on nagu vorstid. Nende sisuks on see, mida neisse on topitud." Nõnda tuleb tõdeda, et riik peaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
