on just täpselt nii nagu vaja. Võib päris kindlasti väita, et see on üks osa õnnest, sest kes meist ei oleks õnnelik, kui kõik oleks meie jaoks ideaalne ja just nii nagu meile meelepärane on. Et seda saavutada, on vaja inimesel endaga vaeva näha ja teha suurt tööd, sest õnnelikuks ei tee ju meid ainult see, mis on meil käega katsuda, vaid ka see, mis toimub meie sees. Et õnnelikuks saada, peab inimene selle eest terve elu tasuma. See maailm, mis meid piirab, las olla just selline, nagu ta on. Tuleb otsida õnne sealt, kust seda enda arvates iial leida ei võiks. Inimene ei ole ju tegelikult tema huvid ja lähedased, vaid just see, mis nendega ei seostu. Ja sellelt pooluselt tulebki meil õnne otsida. "Kui oled kindel, et sul praegu kohe ja siinsamas ei ole üldse õnne, siis ei ole sul seda ka mujal ja tulevikus..." (Arvo Valton)
riigile tähtis kuna 24. veebruaril 1918 aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles´ rahulepingu tingimused. Sellega kuulutati sõja süüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad tuli loovutada Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Ta pidi tasuma sõjakahjusid ehk reparatsioone. Arvan, et Saksamaale tehti sellega liialt ülekohut ja riigid ei mõelnud, et sõja põhjustasid erinevad aspektid. See kõik pani lõpuks aluse II maailmasõja puhkemisele. Sõja kaotajaks võib pidada ka Venemaad, kuna nende relvastus oli kehvemal tasemel kui vastastel, nende majanduslik olukord oli vilets, mis takistas sõjaväe varustamist. Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda Ajutine valitsuse suutmatust organiseerida riigi
novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% päevas lepingu objekti hinnast ja lepingu p 3.2 täitmata jätmise või selles näidatud tähtaegade rikkumise korral kohustus AS Lasref tasuma leppetrahvi 300 000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi
Nimetatud veoautolt ja autorongilt makstakse raskeveokimaksu proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on 4 jäänud veoauto registreerimisest liiklusregistris või haagiste suurima massi kandmisest liiklusregistrisse maksustamisperioodi lõpuni. Maksukorralduse seadus sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, mida arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud raskeveokimaksu ei tagastata. Omaniku või kasutaja vahetuse vormistamisel liiklusregistri andmetes on raskeveoki soetanud või kasutusse saanud isik kohustatud tasuma maksu alates raskeveoki soetamisele järgnevast kvartalist
Olulisemaks nõudeks on saanud just viimane, sest pärast kulla ja valuuta seose kadumist mõjutab iga valuuta kurssi kõige enam just riigi majanduslik tugevus ja stabiilsus. RVF ei saa oma liikmesriikidelt nende kohustuste täitmist nõuda, küll aga kasutada moraalset survet. RVF-iga vastuollu sattumine võib majandusraskustega riigile mõjuda üsna halvasti väheneb oluliselt lootus saada välislaene. RVF kvoodid ja hääleõigus Valuutafondiga ühinedes peab riik tasuma sisseastumismaksu, mida nimetatakse kvoodiks. Kvoodi suurus sõltub riigi majanduslikust võimsusest, mida hinnatakse rahvamajanduse kogutoodangu, maksebilansi, valuutareservide ja mitme teise majandusnäitaja alusel. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on tema kvoot RVF-is. Kvootide suurust korrigeeritakse vähemalt kord viie aasta jooksul, võttes arvesse maailmamajanduse kasvu ning liikmesriikide majandusliku võimsuse suhtelist muutumist.
öeldes tõrksa hoiaku. Venemaale oli vaja otsest väljapääsu Läänemerele, mille randa kontrollisid Tartu, Riia ja Tallinna võimukeskused. Saadikute kaudu anti teada, et kui Tartu oma maksu ei tasu, siis tuleb ta ise koos sõjaväega maksu järgi. Peeti ka läbirääkimisi, kuid nõue jäi samaks. Selleks, et sõda ära hoida kirjutasid kimbatuses ja ehmunud Tartu esindajad 1554 aastal Novgorodis alla 15 aastasele rahule mille tulemusena kohustuti „võlga“ Moskva tsaarile tasuma ka viimase 50 aasta eest, milleks anti küll 3 aastat aega. Edaspidi pidi aastas tasuma tsaarile iga „Tartu oblasti elaniku pealt“ ühe Saksa grivna suuruse maksu. Kolm aastat mõõdus ja raha kokkukogumiseks ei olnud mitte midagi peale rääkimise tehtud. Saksa-Rooma keisririik, mis tollast Euroopat suuresti läbi kirikujuhtide kontrollis oli hõivatud muude muredega ja kuskil kaugel provintsis asuv Liivimaa ei kuulunud prioriteetide hulka. Seega
Nähtavus (poliitilise teostatavuse kriteerium) Vaadatakse mil määral on maks aktsepteeritav avalikkuse poolt. Tundub, et avalikkus on alkoholiaktsiisi tõusu võtnud vastu suhteliselt rahulikult, suhtutakse justkui paratamatusse. Meedias kajastati tõusu pigem väikeste uudislõikudena, suurt diskussiooni ei teki. Tõenäoliselt on põhjus selles, et maks ei puuduta kõiki inimesi ning samuti on see sisuliselt vabatahtlik alkoholi mitte ostes ei pea seda ka tasuma. Mõjud Võib arvata, et alkoholiaktsiisi tõstmine soodustab illegaalset alkoholikaubandust, mille tõttu jääb riik ilma maksutuludest, mis laekuksid alkoholiaktsiisi ja käibemaksu pealt. Kui illegaalselt müüdud alkoholi asemel oleks tarbijad ostnud legaalset alkoholi, oleks riigieelarvesse 2011. aastal täiendavalt laekunud ligi 15,3 miljonit eurot. Vaatamata elavale alkoholi salakaubandusele, on riigile laekunud alkoholiaktsiis ning selle osakaal kogu riigi
mitte lubama Elboonia elanikel oma kodulehte külastada. Elboonia reklaamiseaduse kohaselt on keelatud igasugune õnnemängude reklaam ning selle eest võib karistada kuni 10 000 euro suuruse trahviga iga korra eest. Juhul kui rikkumine on korduv või kui rikkumise paneb toime välisriigi füüsiline või juriidiline isik, on maksimaalne trahvimäär kolmekordne. Elboonias on õnnemängude korraldamine litsentseeritud tegevus. Iga õnnemängu korraldaja peab tasuma iga-aastaselt 100 000 euro suuruse litsentsitasu ning lisaks 10% iga loterii tuludelt spetsiaalsesse fondi, millest rahastatakse Elboonia vabaühenduste sotsiaal- ja haridusprojekte. Litsentsitasu ei pea maksma Elboonias asuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Samuti nõuavad Elboonia seadused, et iga õnnemängu korraldaja peab omama kontorit Elboonias. Lisaks on õnnemängude arv piiratud: litsentse antakse vaid kuni 20-le
alusel. Keelatud omada lennuväge, soomus- ja gaasirelvi, suuri sõja-ja allvaalaevu. Neil tuli tasuda reparatsioone(123miljardit kuldmarka) Mõisted:suur kolmik/nelik: Clemenceau, George, Wilson, Orlando wilsoni 14 punkti: W.Wilsoni rahukava: lõpetada sõda võitjate ja kaotajateta, kehtestada õiglane maailmakorraldus, millega kõik on rahul Versailles diktaat: Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korralgus, mille alusel pidi Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit: pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö patsifism: maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast agressor: sõjaalgataja ja vallutaja Ruhri kriis: 1923
Rootsi aeg, kordamisküsimused 1)Millal ja mis sündmustega algas Rootsi aeg? Liivi sõjaga, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi mõju alla. Sõlmiti Altmargi vaherahu(1629), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Brömsebro rahu- 1645, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. 2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti? 2 kubermangu, (keda valitsesid kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang. Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja Eesti. Olid ka rüütelkonnad. 3)Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid? 1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke. Eestisse tulid vene vanausulise...
Osaühingu asutamisotsus 1. Osaühingu ärinimi on OÜ ................ Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tartu maakond Taru linn ja aadress on Eesti Vabariik Tartu maakond Tartu linn Turu 24. Osaühingu tegevusaladeks on: toiduainete kojutoomis teenus. 2. Asutajaks on ................... elukoht ................................... 3.Osaühingu osakapitali kavandatav suurus on 150 000 krooni. 4.Osakapital jaguneb järgmiselt: 4.1. nimi........................ kuulub osa nimiväärtusega 150 000 krooni. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 150 000 krooni ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. Hiljemalt 01.09.2008a., Tartus. 6. Osa eest tasutakse ainult sularahas. 7. Asutaja määrab osaühingu juhatuse liikmeteks alljärgnevad isikud: 7.1. nimi........... , isikukood ................, elukoht .......................... 8. Asutaja ei määra...
pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad, et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi pooldajad eeldavad indiviidi maksumäära suurenemist, kui tolle sissetulek suureneb. Seega peaksid nende arvates jõukamad inimesed ainult selle pärast rohkem makse tasuma, kuna nende sissetulek on suurem. See poleks ilmselgelt enam võrdne. Lisaks vaidlustele mõlema maksusüsteemi pärast, on leidnud kajastust ka maksude tõstmise/langetamise probleem. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti
Knossos aga oli kindlustamata.Mõlema kultuuri losside sarnasuse alt võib välja tuua, et mõlemates paiknesid losside ümber nii laoruumid, usukeskus kui ka töökojad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Samuti oli olemas ka veesüsteemid. Nagu Kreetalgi olid Kreekas lossid majapidamiskeskusteks. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna talupojad kohustusid lossile andamit tasuma. Kreeklased ei olnud Kreeta põlisasunikud.Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid.Kreetal olid loss ja linnakvartal sageli tihedalt kokku kasvanud, nii, et linna ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Mükeene kultuuris ei olnud linnad kujunenud losside ümber. Kuna lossid ja linnad olid Kreetas kindlustamata Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised,
leppega. Näiteks on teada, et Tallinnas hukati üks maahärra, kes sai oma talupoja linnas kätte ja tappis ta. Linnakohus langetas oma otsuse lähtudes asjaolust, et talupoeg oli linnakodanik. Maal olid elanikel suuremad koormised ja kohustused oma maahärra ees. Linnaelanikel polnud nii suuri makse ja kohustusi nagu talupoegadel. Talupoeg pidi andma kindla protsendi või osa oma saagist mõisale, lisaks pidi ta veel tasuma erinevaid makse nagu kirikumaks ja käima avalikel töödel. Samuti oli talupojal teokohustus see tähendas, et ta pidi käima kindla arvu päevi nädalas mõisa põldudel tööl. Linnaelaniku kohustused seevastu olid väiksemad, ta pidi osalema avalikel töödel, maksma makse (mis olid väiksemad), käima vahel linnamüüridel ja tornides vahti pidamas, sõja korra pidi ta linna kaitsma aga sõdu toimus väga harva. Linnakodanik oli vabastatud tollimaksust.
Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa. Riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ning sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga
Kas siis fikseeritud põhiosaga laen on parem (odavam?) kui annuiteetlaen? 16 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem tasutud intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa tagastamine aeglasemalt. Pikem laenu kasutamise periood sunnibki annuiteetlaenu võtjat tasuma kõrgemat intressisummat. Fikseeritud põhiosa alusel laenu tagastades tasutakse laenu põhiosa kiiremini. Sellest tuleneb ka madalam kogu intressikulu. 17 Millise variandi kasuks otsustada? Kui on võimalik algul suuremaid summasid välja käia ning seeläbi laenu põhiosa kiiremini kustutada või rahale alternatiivset tulusat kasutust ei ole, siis on
tunni elektrienergia kohta. Elektriaktsiisi maksab võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale, omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija. Elektriaktsiisi maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Elektriaktsiisi maksja on kohustatud maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks esitama tema asukohajärgsele aktsiisikeskusele aktsiisideklaratsiooni ja tasuma aktsiisideklaratsioonil oleva aktsiisisumma. Elektrilt tekkinud aktsiisimaksukohustus deklareeritakse aktsiisimaksja poolt elektriaktsiisideklaratsiooniga. Kütuse- ja elektrienergia aktsiisideklaratsioon jaguneb erinevateks tabeliteks, millest elektrienergialt tekkinud aktsiisimaksukohustuseks kasutatakse tabeleid E1, E2 ja E3. Tabeleid on kokku kolm, eraldi igale aktsiisimaksja kategooriale. Elektrienergia
Piiratakse mõisnike kodukari õigust (Täielikult kadus see 1865) Kodukariõigus mõisniku õigus kohtuta karistada oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest. Kuramaal 1817; Liivimaal 1819. Talupoeg polnud enam mõisniku omand ta oli nüüd talurahvaseisuses. Vabastatud talupoeg sai perekonnanime Maa jäi siiski mõisnikule. Talupoeg pidi seda nn vaba kokkuleppe alusel rentima ja tasuma selle eest teorendiga. Talurahvareformide ajastu jõudis lõpule järgmiste seadustega (Eestimaal 1856, Liivimaal 1848/täiendati 1860) Algas üleminek teorendilt raharendile Talupojad said päriseks osta oma talu Tänu reformidele pandi alus "Mõtleva peremehe" kujunemisele TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond.
Teraviljaeksport 2.Viinapõletamine 3. 2. Lõpetage laused: Talusid oli varauusaegses Eestis umbes 40 000. Põhilised põllukultuurid olid sel ajal teravili, hern, naerist ja lina. Koduloomadest ja - lindudest peeti kanu, harvem hanesid. Veo- ja künniloomana oli hinnatud härg, kes oli hobusest odavam ja vähenõudlikum, andis rohkem sõnnikut ning kelle liha lõpuks toiduks tarvitati.Lehmi peeti varauusajal pigem lihaloomana, nende piimand oli väga väike. Talupoeg pidi tasuma mõisnikele koormisi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes . Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse. Selleks korraldati iga seitsme-kaheksa aasta järel adramaarevisioone ja pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal kehtestati pearahamaksu . 3. Võrrelge talupoegade õiguslikku olukorda erinevatel perioodidel:
tegutses omal käel, osa oli templi teenistuses. Kaupmehed hankisid kaugematest maadest metalli, puitu ja muud toorainet, mida Mesopotaamias ei leidunud. d) Talupojad- Vabad talupojad harisid oma põlde ise. Kuninga korraldusel pidid nad osalema ka kanalite ehitamisel ja korrastamisel. Sõja korral tulid talupojad kuninga kutsel väeteenistusse, et oma linna kaitsta. Osa talupoegi haris templi põlde ja pidi oma saagist templile andamit tasuma. e) Sõltlased ja orjad- Kuninga, templi ja ülikute heaks töötas hulgaliselt sõltlasi. Sõltlastel ei olnud oma maavaldusi ja nad said töö eest päevatasu. Eriti palju sõltlasi töötas templi maadel. Vähesel hulgal ka orje. 3.) Kirjelda sumeri linna, näiteks Uri. Uri linn oli kaitsejumala Nanna all. Linnasüdames kõrgunud kuujumala tsikuraat on sumeri astmiktemplitest kõige paremini säilinud
kaasa tuua vastutuse ÄrS § 187 lg 2 järgi. Vastavalt TsÜS § 35 juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄrS § 180 lg 2 sätestab, et juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. VÕS § 208 lg 1 järeldub, et OÜ AAAA oli kohustatud tasuma saadud kaupade eest Teie juhatuses oleku ajal. Seega ei täitnud Teie TsÜS § 35 nõudeid. Juhatuse liige on kohustatud vältima oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti. Järelikult tegutsesite juhatuse liikmena majanduslikult mitte otstarbekalt ning põhjustasite sellega osaühingule kahju. Eeltoodust tulenevalt palun: 1. Tasuda AS-le KKKK tekkinud võlgnevus 27 500.00 krooni solidaarselt hiljemalt 15.03.2009.
valikul. kasumajandus- kujunes välja vaba turg, mille ülesanne oli tuua sisse suuremat tulu. maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma dokumentideta kapten. kadakasakslane- eestlane, kes omandas saksa keele ja kultuuri ning tahtis olla sakslane. 2. Pärisorjuse kaotamise eeldused a) Kriis mõisamajanduses- mõisnikute kulud olid kõrged
Peale Karl XI võimuleasumist mõistis suur Rootsi riik, et tänu hilistele sõdadele on riigikassa jäänud tühjaks ning 1680ndal aastal alustas ta Balti provintsides reduktsiooni. See kehtestas maksud ka mõisaomanikest aadlikele, kes senini olid neist vabastatud. Johann Reinhold Patkul oli kiusliku loomuga mees, kes ässitas aadlike kehtestatud korra tõttu kuninga vastu. Juba peagi taasläänistati mõisavaldused omanikele tagasi, kuid osa oma tuludest pidid omanikud tasuma nüüdsest Rootsi riigile. Eestlastest talupoegade jaoks oli riigikassa suurenemine kohati kasulik, sest sellega kasvasid ka hariduse-ja kirikuolude parandamiseks mõeldud toetused. Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel ei muutnud oluliselt siinset talupoegade olukorda. Võrreldes Rootsi ja Soome omadega, oli siinsete abiliste seisukord kehv. Valitsus tunnistas talupoegi endiselt kui pärisorje, kuid mõisnikel kadus luba pidada nende üle kohut, neid surnuks peksta või tappa
Osaühingus on osanike vastutus piiratud. Osaühingu suureks eeliseks on see, et neil on väike algkapitali nõue - 2500 eurot. Asutamine toimub lihtsamalt ja kiiremalt, kuna pole nõutud, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist. Samuti on võimalus asutada osaühingut ka ühel isikul ja sissemakset tegemata ÄS § 140¹ kohaselt. Seda muidugi juhul, kui OÜ osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamisleping ette näha, et asutaja ei pea OÜ asutamisel osa eest tasuma. Kuni sissemaksed pole täielikult tasutud kõigi osanike poolt ei või OÜ suurendada ega vähendada osakapitali (Õigusõpetus, 2012). 1.2 Juhtimine Osaühingut esindab ja juhib juhatus, kuhu võib kuuluda üks või mitu liiget. Osaühingud on väga erineva koosseisuga, seetõttu on võimalus koosolekut kokku kutsuda siis, kui see on osaühingu huvides vajalik. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid, mis kuuluvad ka juhatuse ja nõukogu pädevusse
Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks. Riigilõiv-riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike-ja registritoimingute eest Otsene maks-mida maksumaksja maksab riigile oma tulult.on tulumaks ning maamaks Maamaks-riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Füüsilise isku tulumaksu peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult. Ettevõtte tulumaks Aktsiis-riiklik maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Tollimaks-riiklik maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole.
4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1 Üürnikul on õigus: 4.1.1 leping lõpetada, esitades üürileandjale avalduse kolm kuud ette; majutada eluruumi temaga koos elavaid pereliikmeid kokkuleppel üürileandjaga VÕS §289 väidab, et on õigus üürileandja nõusolekuta majutada abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid. 4.1.2 kõrvaldada pisirikked VÕS §280. Pisipuuduse kõrvaldamine. Peab omal kulul seda likvideerima. 4.2 Üürnikul on kohustus: 4.2.1 tasuma igakuiselt üüri vastavalt lepingutingimustele; 4.2.2 hoidma eluruumis puhtust ning korda ja koristama ühiskasutatavaid ruume vastavalt graafikule 4.2.3 pidama oma eluruumis kinni sanitaar-, tuleohutuse- ja elamu ekspluateerimise eeskirjadest. 4.2.4 hüvitama tema või temaga koos elavate isikute poolt eluruumis või nendes asuvate seadmete rikkumisega tekitatud kahju; 4.2.5 VÕS §282. Üürniku teatamiskohustus 4.2.6 VÕS §283. Üürniku talumiskohustus 4
● 2. veebruaril sõlmitakse Tartu linnas rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mida nimetatakse ka Tartu rahulepinguks. Rahulepingule kirjutas alla Jaan Poska. ● 30.märts rahuleping jõustub Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla Rahulepingu tingimused ● Sõja lõpetamine ● Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust ● Pandi paika riigipiir ● Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga ● Eestile makstakse välja 15 miljonit (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest ● Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivara ● Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahju eest ei nõuta raha Tartu rahu tähtsus ● Venemaa sai esimeseks riigiks, kes tunnustas Eesti Vabariiki. Sama tegi ka Eesti. ● Venemaa jaoks oli rahu aken Euroopasse
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 31. Millal tuleb maksuhaldurile tasuda käibemaksu? §38 Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks, s.t maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Kui maksukohustuslasena registreerimata isik on ekslikult märkinud enda poolt väljastatavale arvele või muule müügidokumendile käibemaksusumma, on ta kohustatud arvele märgitud
Eesti Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.[1] Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaa...
Keskajal kuulus kogu maa feodaalidele .Talupoegade põhiliseks tööks oli põllu harimine,enamik talupoegi moodustus sunnimaistest pärisorjadest .Talupojad pidid kandma koormisi feodaali maa kasutamise eest,mis tähendas ,et nad pidid täitma kohustusi feodaali heaks .Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema majapidamistöid,seda nimetati mõistateoks.Talupojad said ka oma maajupi ,kus nad võisid kasvatada vilja ,heina kasvatada või muud,aga nad pidid selle eest tasuma loonusrenti,mis tähendas ,et nad pidid osa oma saagist andma feodaalile.Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabutalupoegi.Nende koormised feodaalile olid väiksemad ja nad võisid ka mujale elama asuda . Feodaalilinnuseid ehitati looduslikult hästi kaitstud paika :sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale ,järve keskel asuvale saarele või poolsaarele .Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast :Need olid suuremad ,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem
tarnis selle armeedele sõjavarustust. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioone). Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa
H. de Balzac "Isa Goriot"Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansionielanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kakskaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitteühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi,samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sestmida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E.de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetabRastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema.
ühiskonnas ei ole kohta. Paljudes Euroopa maades, on ühistud asendunud ühistuliste pankadega. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg · Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu üldkoosolek valis 22. mail 2008 juhatuse järgmises koosseisus: Andrus Ristkok Heili Kaljuste Linda Sossi Andro Roos Maria Peldes · EHLÜ Liidu revident on Mai Vaher Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg · Iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 100 krooni. · Liikmeks astuja võetakse hoiu-laenuühistu liikmeks üldkoosoleku otsusega, kui põhikirjas ei ole sätestatud, et liikmeks vastuvõtmine kuulub nõukogu pädevusse. · Igale hoiu-laenuühistu liikmele antakse liikmeraamat või liikmekaart. Allikas: Hoiu-laenuühistu seadus Hoiu-laenuühistu ühele liikmele antud laen
kõik , mis uimastitega seondub. Sellele kõigele vaatamata , on ühiskonnas seaduslik näiteks tubakas. Kas tubakas on kahjulikum kui kanep ? Ei ole. Seaduses kuuluvad need mõlemad narkootiliste ainete nimekirja. Ja kui on lubatud üks , siis tuleks ka seadustada teine , või siis juba keelata mõlemad. Kui eelpool sai öeldud , et legaliseerimine tooks lisakulutusi , siis samas tooks see ju ka raha sisse. Tubaka ja alkoholi ostes peame sellega koos tasuma aktsiisimaksu, seda saaks kehtestada ka narkootikumide peal. Ja kindlasti tohiks 20 kanepi joint'i hind võrduda 20 tavalise suitsuga. Niisiis ka siit tuleks lisaraha. Põhjamaades , meie lähinaabritel ei ole uimastid seaduslikud, nii et meile tuleks sisse palju uusi turiste, kes sooviks meie võimaluste kasutamist, ja riigile ei tuleks tulu ainult narkootikumide pealt, vaid ka muude igapäeva teenuste pealt, sest kui külalised naaberriigist tulevad näiteks
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Agu Vahtrik 12a Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel on organisatsioon, mille töötajad loovad selleks, et omada jõudu oma töö- ja elutingimuste parandamiseks Eesti Ametiühingute Keskliit Iseseisvate omaalgatuslike Eesti ametiühinguühenduste koostöö- ja esindusorganisatsioon. Nime võib lühendada EAKL ning tõlkida inglise keelde Estonian Trade Union Confederation. Asukoht on Tallinn. Asutatud 12. aprillil 1990.a Tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus, välislepingud ja teised dokumendid ning õigusaktid, EAKLi põhikiri ja tegevuskava Teeb koostööd mittetulundusühingute ning organisatsioonidega, kelle eesmärk on edendada riigi sotsiaal- ja majanduspoliitikat esindab Eesti töötajate huve Euroopa Liidu institutsioonides võib kuuluda rahvusvahelistesse ametiühinguorganisatsioonidesse ja teistesse ühingutesse Eesmärgid Töötajate tööalaste ja ...
OBLIGATIO Obligatsiooni sisu Obligatsiooni objekt Obligatsiooni subjektid(pooled) Obligatsioonide liigitus objektide alusel Midagi anda(dare) Lihtobligatsioon Midagi tegema(facere) Alternatiivne obligatsioon Tegutsemisest hoiduda(non facere) Jagatav obligatsioon Tasuma tekitatud kahju(oraestare) Jagamatu obligatsioon Obligatsiooni subjektid Obligatsiooni pooled Isikute vahetumine obligatsioonis Võlausaldaja Võlgnik Nõude loovutamine Võla ülekandmine Obligatsiooni üleminek pärinemise teel Võlausaldaj ateeb uue lepingu võlgnikuga Aktiivne obligatsiooni kaaslus kreditoore on rohkem kui üks ja võlgnik ainult üks
Kuupäev .............................. Koostanud: Madis Somelar AKT9§2 1. Täida lüngad. (15 punkti) Esimene maailmasõda algas 1914 aastal ning lõppes 11 novembril 1918 aastal. Kõige rohkem said Esimeses maailmasõjas kannatada keskriigid(saksamaa, austra-ungari, türgi, bulgaaria). USA astus Esimesse maailmasõtta alles 1917 aastal ning kandis seetõttu vähe kaotusi. Kui varem oli USA olnud eurooplaste võlglane, siis nüüd muutus ta nende võlausaldajaks. Kõige kiiremini arenes sõjajärgsel aastakümnel USA majandus. 1920. aastail uskusid paljud ameeriklased, et saabunud on prosperity ehk majandusliku õitsengu ajajärk. 1914 aastal oli Fordi autotehases kasutusele võetud konveier, mis tagas väiksema ajalise töökulu . Kõige raskem oli majanduslik olukord Saksamaal, sest see riik oli kuulutatud sõjasüüdlase...
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid
kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. käibevara lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= lühiajalised kohustused käibevara−varu−ettemaksed maksevõime kordaja= lühiajalised kohustused Maksevalmiduskordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma, st kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. raha+ väärtpaberid maksevalmiduse kordaja= lühiajalised kohustised Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse võõrkapitaliga. kohustised kokku võlakordaja= kohustised + omakapital kokku Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustiste osatähtsust
leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuselpingud on kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus. Toetamisleping on ühe poole kohustus abistada teist poolt kokkulepitud ajal – elurendis, ülalpidamisleping. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
huvisid temaga suhtlemisel. See, mida me nimetame kohustuseks iseenese suhtes, ei ole sotsiaalselt obligatoorne muidu, kui olud ei tee sellest samal ajal kohustust teiste suhtes. Samas mis kasu sellest on kui inimene nendes küsimustes ühiskonnale vastust peaks andma. On hoopis teine lugu, kui ta on rikkunud reegleid, mis on vajalikud ligimeste kaitseks, kas siis individuaalselt või kollektiivselt. Tema teod puudutavad teisi, ning ühiskond kui kõigi oma liikmete kaitsja peab talle kätte tasuma, peab teda nuhtlema just karistamise eesmärgil ning hoolitsema et karistus oleks küllaldaselt karm. Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda. Ainsad asjad mida püütakse takistada, on need, mida aegade algusest peale on hukka
Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul ...
Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Muinasaja lõpul oliid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse püüded, mis viitavad riikluse kujunemise algetele. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus suur. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentideks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Külad olid jaotatud vaskustesse ja ühe keskmise üliku võimu alla võis kuuluda 2-3 vakust. Lisaks ilmnes veel maata talunikke, kes rentisid suuremaaomanikelt maad või töötasid nende juures sulastena. Orjade seisusse võisid sattuda ka kohalikud, kes võtsid võlgu, aga ei suutnud seda tähtajaks tagasi maksta. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Umbes 11.sajandi keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused
Kasutage Coase argumente selgitamaks, mida võime maaharijalt oodata? (S.t. mida saab öelda selle pakkumise kohta, mida maaharija teeb loomakasvatajale?) Maaharija võib alustada pakkuda erinevaid summasid loomapidajalt tasumiseks, et jõuda kokkuleppele. Coase artiklis "Ühiskondliku kulu probleem"on öeldud, et maaharija ei ole nõus maksma üle üheksa dollarit, kuna kaitsetara ehitamisel, ei too veised mingid kahju maaharija alale. Maaharija oleks nõus tasuma 9 dollarit ainult sellisel juhul, kui tara ehitamine ei vähendaks tema tulu nii, et ta loobuks maatüki harimisest. Näiteks, maaharija on nõus teha kulutusi, kui tema kulud ei ületa tema tulusid ning temal on võimalus ehitada 9 dollari eest kaitsetara ümber enda aia. Kui tarastamine maksab 9 dollarit, siis maaharija oleks nõus maksma 3 veise vähendamiseks 4+3+2=9dollarit ning 4 veise vähendamiseks 9 dollarit, kuna 10$ maksmine on temale kulukam.
3. Võrdle ühiskondlikku korraldust linnas ja maal. Kummal juhul on võimalik rääkida suuremast demokraatlikusest? Maal olid üldiselt talupojad harimas maad, mis neile ei kuulnud. Talupoegadel tuli kanda koormisi maa kasutamise eest- nad pidid töötama teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja kaitsesid nii üksteise huve ja organiseerisid abi ja usuelu. Linna valitses raad, raehärrad valiti jõukate linnakodanike seast. Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle
mõistlik tasu. Töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Tarbijatöövõtulepingu puhul on tühine kokkulepe, mille kohaselt tarbija kohustub maksma töövõtjale ettemaksuna rohkem kui poole töövõtjale makstavast tasust. Töö vastuvõtmise kohustus (VÕS § 638) 4
Hindamiskriteeriumid peaks siin olema siis: 0,9 < QR hea 0,6< QR < 0,89 rahuldav 0,3 < QR < 0,59 mitterahuldav QR < 0,3 nõrk · maksevalmiduse kordaja, mida on nimetatud ka likviidsuskordajaks (cash ratio) näitab millise osa oma lühiajalisest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Maksevalmiduse kordaja = raha ja l.a väärtpaberid/ lühiajallised kohustused Kui see tulemus on suurem kui üks, näitab see seda, et ettevõte kasutab oma raha ebaeffektiivselt. Optimaalne on üks. Alumist piiri ei saa konkreetselt välja tuu kuivõrd see sõltub ettevõttest ja majandusharust. Finantspoliitika põhieesmärgiks on saavutada selline olukord, millal
,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." Vasall vandus senjöörile ustavust ning aitas teda sõjas, vastutasuks pakkus senjöör vasallile maad. Feodaalsüsteem oli levinud juba Rooma riigi ajal germaanlaste aladel. See kujunes lõplikult välja Karl Suure ajal Frangi riigis. 7. Pärisorjus - miks tekkis, mida tähendab? Orjus oli keskajaks kaotatud, sest see ei olnud majanduslikult mõttekas. Parem anti talupojale tükike maad, mida ta pidi harima ning maahärrale maa kasutamise eest tasuma. Kas maksma renti või tasuma põllusaadustega. Oli võimalik ka tasuta teotööd tehes. Kuna maa oli ilma talupoegadeta väärtusetu, siis tehti talupojad sunnismaisteks, mis tähendab, et nad ei võinud maalt lahkuda. Kuna talupojad pidid tegema tööd ning ei tohtinud maalt lahkuda, hakati seda nimetama pärisorjuseks. 8. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? 1)Vaimulikud Pidid kogu ühiskonna vaimuelu eest hoolitsema ning kõigi eest palvetama.
saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635) Töövõtulepingu (TVL) sõlmimise alused on kehtestatud Võlaõigusseaduses. TVL sõlmimisel määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. TVL alusel katseaeg ei kohaldata. TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
tulusus kogu vaadeldava perioodi peale samaks, arvestatuna igakuuselt. Samuti eeldusena on kindlustusseltsi poolt prognoositud pensioniea pikkus 15 aastat. 65 – 22= 43 aastat kogub pensionit 50 x 12= 600 eurot kogub aastas Fondi tulusus aasta baasil 600 x 5,28 /100= 32 eur Raha makstakse välja 15 aastase pensioniea jooksul. Kogutud summa jagatud / 15 aastat Ülesanne 6 Ettevõte ostis kahe miljoni euro eest hoone järgmistel tingimustel: 25% hoone maksumusest peab tasuma koheselt, ülejäänud summa peab tasuma 10 aasta jooksul aastaste annuiteetmaksetena koos intressiga 12% aastas (intressi ajabaas act/act). 2000000 x 25/100=500000 tuleb tasuda kohe 1500000,00 tuleb tasuda graafikuna 180000,00 /10=18000 Küsimus: Kui suur on tagasimakse suurus? Ülesanne 7 On saadud laen 50 tuh eurot üheks aastaks intressimääraga 8% aastas (intressi ajabaas act/act). Lepingutasu on 1% laenusummalt ja makstakse lepingu sõlmimisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
