- Rahulolu suhetega, kui suhe vastab ootustele, pakub hüvesid - Rahulolu mittepakkuvate suhete kestmine, kui alternatiivset suhet pole või kui alternatiivne suhe ei vasta ootustele, on vähem hüvesid pakkuv kui olemasolev - Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil
- Rahulolu suhetega, kui suhe vastab ootustele, pakub hüvesid - Rahulolu mittepakkuvate suhete kestmine, kui alternatiivset suhet pole või kui alternatiivne suhe ei vasta ootustele, on vähem hüvesid pakkuv kui olemasolev - Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil
Panga omakapital · Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. · Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi
nägemine suhtelistena, “katasroof!” Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid – organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine – põhjuste omistamine; käituja – vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak – püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger – kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) Hoiakute muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine - tunded Konformsus – teiste inimeste mõju indiviidile läbi surve, kuid mille korral tunnetatakse käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v käitumiste muutumist olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsust mõjutavad
See varajane seotussuhe on kõige olulisem suhte sisemise töömudeli allikas. See määrab selle, kuiavatud ja usaldav või kartlik ja ettevaatlik on laps uut inimest kohates. Vanemad on oma lastele veel ka identifitseerimise objektiks või mudeliks, erinevate sotsiaalsete käitumiste osas. Laps on võimeline õppima vaatlemise teel. Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimiseprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks. Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt • suunamine • juhendamine • sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine • riidlemine
TURVALISUSVAJADUS- RAHULIKKUS, OHUTUS, HIRMU PUUDUMINE JNE FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED- toit, vesi, õhk jne 17. Mis on ettevõte? Üksus, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste tootmiseks või teenuste osutamiseks. 18. Kes on ettevõtja? FIE ehks juriidilisest isikust ettevõtja on inimene, kes tegeleb ettevõtlusega, kasutamata selleks äriühingut. 19. Mida loetakse ettevõtluses põhiliseks stiimuliks? Stiimulid on positiivsed tasud mingi valiku tegemisel või kindlal viisil käitumise eest. Stiimul võib olla kõrgem palk, madalamad hinnad, kiitus (või hea hinne) Negatiivsed stiimulid on sageli seotud trahvide või karistustega kasum, intress, palk ,rent 20. Ettevõtlusvormid nende eelised ja puudused? PIIRATUD VASTUTUSEGA ÄRIÜHING( omanik vastutab ettevõtte tegevuseees vaid ettevõttesse investeeritud summa piires. 1. Osaühing Eelised:
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ü...
2. Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon ametisõitudeks ja klubi vahendite isiklikuks tarbeks kasutamise maksustamine ? Ei maksustata: Arvestuse pidamisel, kuni 4kr / km kuid mitte rohkem kui 4000 kr kuus ühe füüsilise isiku kohta, kui on mitu tööandjat siis iga tööandaj kohta kuni 4000kr kuus Arvestust ei peeta, kuni 1000kr kuus ühe f.isiku kohta kõigi tööandjate peale kokku. Neid piirmäärasid ületatud tasud nagu ka klubi vahendite isiklikuks otstarbeks kasutamine maksustatakse tulumaksuga vastavalt Tulumaksu seaduses ettenähtud korras kus käsitletakse erisoodustuste maksustamist. 3. Kui tihti peavad koos käima MTÜ üldkoosoleks ja juhatus ? Vähemalt 1 kord aastas 4. Spordiklubi eelarve täitmise jälgimine ja kontroll 5. Milline on klubi aastane tööjõu aastakulu (põhimõtteline arvutuskäik), kui klubis on palgal 2
ees, konfliktid, kultuurilised eripärad, mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. 51. Selgitage mõistet ,,õppiv organisatsioon". Sõnastage eluline/praktiline näide. Õppiv organisatsioon- väärtustab uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja rakendamise organisatsioonis. Organisatsioon, mis väärtustab oma liikmete õppimist, nende uusi teadmisi ja ideid. Nt: ettevõte maksab kinni firma koolitus tasud ja toob firmasse sisse erinevaid koolitusi 52. Mida nimetatakse mehitamiseks? Selgitage mehitamise olemust. Mehitamine - isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine Eesmärgiks on tagada inimressursi maksimaalselt efektiivne rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides. 53. Selgitage isikkoosseisu planeerimise vajadust.
ostmiseks. Ostjateks võivad olla üksikisikud või ettevõtted. Üksikisikud ostavad kaupu enamasti isiklikuks tarbimiseks, ettevõtted aga töötlemiseks, edasimüügiks või oma tegevuses kasutamiseks. Turul toimub vahetustehing. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jne. vahendusel. E-kaubanduses saad Sa toodetega tutvuda interneti vahendusel, interneti vahendusel võid vormistada ka tellimuse ja tasud kauba eest ning peagi saad kauba kätte oma lähimast postkontorist. Digitaalsed tooted (tarkvara, muusikafail jne.) toimetatakse Sinuni otse interneti kaudu. Vastavalt tarbija vajadustele, tunnustele ja käitumisele võib turu jagada gruppideks ehk segmentideks. Turusegment on sarnaste vajaduste, tunnuste ja käitumisega tarbijate rühm. Näiteks autoturul on väga erinevaid tarbijaid: mõned on huvitatud väikestest
Immateriaalse põhivara liikide kulumi kohta tuuakse andmed aastaaruande lisas. Immateriaalne põhivara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus kujuneb vara ostuhinnast ja vara kasutuselevõtmisega seotud otsestest kuludest. Tarkvara ostu puhul lisanduvad ostuhinnale näiteks tarkvara installeerimise, testimise ja muude tarkvara kasutuselevõtmisega seotud teenuste eest makstud tasud. Tarkvara kasutajate koolituskulusid ei kapitaliseerita. Peale soetamist või valmimist immateriaalsele põhivarale tehtavad kulutused lisatakse vara soetamismaksumusele juhul kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem tulu tulevikus s.t. kasvab kasutamispotensiaal üle esialgse taseme ja neid kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada.
● Tööandjate panuse suunatus - töötajate tulemuslikkuse, kogemuse mõju organisatsiooni efektiivsusel; ● Juhtimisviis - tasutamisüsteemi elementide planeerimine, toimimise jälgimine ja eesmärkide saavutamise hindamine. Palgasüsteem: palga struktuur: põhipalk, lisatasud, soodustused. Hüvituste määramisel arvestatakse aega (tunni- või kuupalk), tulemusi (toodete hulk, müügiprotsent) või mõlemaid. Töötaja stimuleerimise võimalused: Sisemised tasud (mittemateriaalsed): ● Turvaline töö ● Sotsiaalsed suhted ● Väljakutse ja areng ● Staatus Välised tasud (materiaalsed): ● Otsene: palk, preemia, boonused, aktsiad, soodustused, lisatasud, toetused, kompensatsioonid. ● Kaudne: sotsiaalne heaolu (haigekassa, töötutasu jms); isiklik heaolu (pension, säästud jms); puhkusetasu (koolitus, puhkus, pühad, erapäevad); muud soodustused (koondamistoetus, päevarahad jms).
probleemide lahendamisel. Nad peavad endastmõistetavaks, et inimesed armastavad tööd, tahavad vastutada. Niisugustel inimestel on peamiselt kõrgemad vajadused ja töö on neile hobiks. Nad on vastutusvõimelised, suudavad end ise kontrollida. Juhi ülesandeks on kujundada tingimused ning julgustada alluvaid enda ja organisatsiooni eesmärke saavutama. Töötajaid on vaja motiveerida, tasakaalustades töö eesmärgid ja tasud nende eesmärkide realiseerimise eest. Võimaldades inimesel loominguliselt töötada saab ta kasutada oma loomingulist potentsiaali ja saavutab head töötulemused. Vastavalt oma tõekspidamistele kujundavad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. McGregor nimetab Y-teooriat uueks juhtimisteooriaks. Uue juhtimise rakendamiseks on vajalik kasutada detsentraliseerimist, delegeerimist, töö rikastamist, mõjutavat juhtimist ja tagasisidet.
ebameeldivaks. 29. INVESTEERIMISMUDEL See mudel baseerub vahetusteoorial ja ta võimaldab ennustada nii rahulolu suhetega kui ka seotust selle suhtega. Selleks et ennustada rahulolu kõrvutab inimene neid tasusid mis ta suhtest saab nende kulutustega, mis suhte säilitamine talt eeldab. Seda resultaati kõrvutatakse omakorda nende tulemitega, mis tal on olnud eelnevatest suhetest. Kui see võrdlus on positiivne - kui tasud kaaluvad üles kulutusi ja mis on vähemalt võrdne sellega, mida inimene on oodanud (oma eelnevate suhete baasilt võetuna), siis ta on rahul. Tasuks võib selles suhtes olla ka nt see, et partner on ilus ja intelligentne, et seksuaalsuhe on meeldiv jne. Kulutuste alla lähevad aga nt majanduslikud kulutused, aeg, vabaduse puudumine, ebamugavused jne. See mudel määrab ära, et rahulolu suureneb kui 1) tasud suurenevad
oma põhitegevuseks ja osaliselt kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi. Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt materiaalse põhivarana. 3 Kinnisvarainvesteeringu arvelevõtmine Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega, nt vahendustasud, tasud õigusabi eest, lõivud jms. Kui kinnisvarainvesteeringu eest tasumine toimub tavapärasest pikema aja jooksul, on soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. 4 Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine toimub reaalväärtuses või soetusmaksumuses. Adekvaatsema info annab kajastamine reaalväärtuses Kord valitud meetodit tuleb rakendada järjepidevalt
produtsendid ning agentuurid, kes otsivad staare; muusikaajakirjandus, mis avaldab kriitikat ja ülevaateid; muusika edetabelid (alates 1935. aastast). Keda võib pidada digiheli pioneeriks? James Russel Millal valmis esimene CD (Compact Disc) ja millised olid esimesed muusikalised salvestised? 1981. aastal. Plaadil kõlas Straussi ,,Alpisümfoonia" Berliini Filharmoonia orkestri esituses Millega tegelevad erinevad autorikaitse ühingud. Laekunud tasud jagatakse heliloojate, arranzeerijate ja tekstiautorite vahel. Kes kaotavad või võidavad autorikaitsega, miks? Kirjelda oma sõnadega. POPMUUSIKA Rock-muusika Iseloomusta tüüpilise rock-ansambli koosseisu, muusikalist kõla, taktimõõtu, muusika iseloomu ja üldist harmooniat. Tüüpilisse rock-ansambli koosseisu kuuluvad lauljad ning pillidest kasutatakse enam elektrikitarre (soolokitarr, rütmikitarr, basskitarr),
Langenud oli aastaga ka brutokasum. PC'l samuti on aastaga tõusnud müüdud teenuste kulud ja turunduskulud kuid lisaks on tõusnud veel üldhalduskulud, finantstulud ja kulud. Üldhalduskulud on tõusnud PC'l 310 073 võrra, mida peamiselt mõjutasid üür ja rent, bürookulud, kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest, amortatsiooni kulu, administratsiooni töötasud, konsultatsiooni tasud ja kindlustuskulud. Tabel 8. Rahavoogude võrdlus. RAHAVOOGUDE ARUANNE 2016 PC Absoluutne BO Absoluutne juurdekasvutempo juurdekasv
961 Kindlustused ja tagatised - - - - kr 963 Garantiikorras teostatavad parandused - - - - kr - - - - kr 21 97 Hüvitised ja muud tasud - - - - kr 974 Ametiauto kasutamise kulud üldprojektijuht 2 1 4 225 kr 8 450 kr tehn. Personal 2 2 4 225 kr 16 900 kr 975 Mobiiltelefoni kulud üldprojektijuht 2 1 1 200 kr 2 400 kr tehn. Personal 2 2 600 kr 2 400 kr 9 Ehitusplatsi üldkulud kokku 409650
korteriomand üle ostjale. Antud projektil on korterite keskmine müügihind 25000 EEK/m2 ja parkimiskoha keskmine müügihind on 206142 EEK. Projekti oodatav tulu on arvutuste järgi 96670286 krooni. Müügihind sisaldab standardpaketi siseviimistlust ja panipaika keldris. Korteriomandi müügihind ei sisalda tehinguga kaasnevaid notaritasusid ning riigilõivu kinnistusraamatuse kande tegemiseks. Lisaks jääb ostja kanda telefoni ja internetiga liitumise tasud. 7 4. ARENDUSPROJEKTI SWOT ANALÜÜS S (Tugevused) W (Nõrkused) 1. Kortereid on ehitatud tuntud arendajaga; 1. Tihe konkurents võib põhjustada 2. Müügi perioodi algab konkurentidest korterite müügiperioodi suurenemist; varem; 2. On karta kinnisvarahindade üldist 3. Uute kortermajade ehitamist praegu ei langust;
mõjutatav auditoorium. > Millised on inimeste meediaeelistused nende vajadustest lähtuvalt? Erinevad inimesed pöörduvad sama meediumi või sisu poole väga erinevatel põhjustel ning vajadused, millele rahuldus saadakse, võivad olla inimeste puhul erinevad (Burkart 2002). > Mitte meedia ei vali auditooriumi, vaid auditoorium valib endale meediakanalid ja sisu (Katz 1959). >> aktiivse auditooriumi kontseptsioon Tarbed ja tasud klassikalise ajajärgu uuringud: auditooriumi motiivide tüpoloogiad. Nt Herzogi küsitlus (1942), kust selgus, et koduperenaised saavad igapäevastest raadiokuuldemängudest emotsionaalse kindlustunde, kasulikke nõuandeid ja omaenda olukorrale kompensatsioonivõimaluse. Lazarsfeld & Stanton (1944): seebikaid vaadatakse tegelikkusest eemaldumiseks; seltskonna leidmiseks; isikliku identiteediloome toetamiseks; maailmas toimuvast ja teiste elust informeeritud olemiseks.
koopia 4. tulude-kulude eelarve 5. vajadusel äriplaan, tegevuslubade koopiad 6. dokumendid pantvara kohta 7. info garantii ja käendajate kohta 8. EV pass või elamisluba 9. Laenuleping, pandileping, krediidi tagasimakse kohustus Laen ja liising 11 7. LAENUGA KAASNEB Laenu võttes kaasnevad ka lisa kohustused. Lanu kasutamisega on seotud ka tasud, mis ei piirdu ainult laenuintressi ja komisjonitasuga. Laenutaotleja peab tasuma taotlemistasu ja lepingutasu. Põhiline on siiski intress, mida tuleb laenukasutajal kõige rohkem maksta. Intressiarvutus võib toimuda iga arvestuperioodi algul või lõpul. Lihtintressi puhul on tegemist intressiga, mis arvutatakse protsendina laenu suurusest. Lihtinterssimeetodit kasutatkse tavaliselt siis, kui laenu tähtaeg on alla ühe aasta.
teenusused Raha Raha Sissetulekutoetus ja Subsiidiumid KODU- subsiidiumid MAJA- PIDAMISED Maksud, lõivud, VALITSUS Maksud, lõivud, FIRMAD tasud ....tasud Valitsuse teenused Valitsuse teenused Ressurss Raha Raha Raha Ressurss Ressurss
3) kasu vara võõrandamisest (§ 15); 4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16); 5) intressid (§ 17); 6) dividendid (§ 18); 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19); 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20 1 ja 21); 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? § 13 Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. 14
töötasust (3). Gaily Kuusiku poolt välja pakutud üldkord lähtub tema sõnul just määruse paragrahvist 2 ja nimetatud korra puhul ei võeta arvesse asjaolusid, et isik on olnud vahepeal haige või muud taolist. Kõik kalendripäevad kuuluvad arvestusse. Käesoleva töö autor määrusest sellist arvestuse korda välja ei loe. Määruse paragrahvis 2 on ära toodud ainult keskmise töötasu arvestamise alused ehk millised tasud võetakse arvestamisel arvesse ja millise ajavahemiku kohta keskmine tasu leitakse. Gaily Kuusiku poolt välja pakutud arvestuskorda võib välja lugeda aga ravikindlustuse seadusest. Tõsi küll, ravikindlustuse seaduses käsitletakse teist perioodi ja ka arvestuse aluseks võetavad tasud leitakse teisiti, aga arvestuse käik ühtib Gaily Kuusiku poolt väljapakutuga. Ravikindlustuse seaduse põhjal võetakse tasudena arvesse kõik töötajale makstud
Juhtimise alused mõisted 1.Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud to...
Personali käitumine on ebaeetiline, seda näevad ka kliendid. Loomulikul selline ätmosfäär ei too ettevõttele kasumid. Ebaeetiline käitumine ei teki tühjalt kohalt. Nagu teised käitumisvormid organisatsioonis on ka ebaeetiline käitumine sümbioos valitsevast olukorrast, tasustatavusest, isiklikest erinevustest ja teistest faktoritest. Kui ettevõtet huvitab tööliste eetiline käitumine, siis peab ta astuma konkreetsid samme - looma eetika koodeksi, kehtestama kindlad tasud ja karistused, rõhuma juhtide eetilisele käitumisele ja suhtumisele, eetiliste konfliktide lahendamiseks korraldama ettevõttesiseseid programme jne. Tänu uurimistulemustele ja analüüsi abil saab teada, mida peab vältida, et sellist olukorda ei tekkiks ettevõttes. Eesmärgiks on saada teada - kuidas ebaeetilisust vältida ettevõtte kollektiivis. 8 2.1. Metoodika. Uurimus läbiviimiseks kasutan kvalitatiivse meetodid
(info kajastatakse neutraalselt, ei tohi kallutatud olla kellegi huvist) Sisu ülimuslikkuse printsiip. (tuleb kajastada sisust (kui ruumi kasutatakse peoks, tuleb see kajastada ka peona) Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel. pole seaduses sees. MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta aruanne: Tegevusaruanne- teeb juhtkond; kirjeldatakse möödunud aasta sündmusi ja tuleva aasta plaane; kajastatakse kõrgema juhtorgani liikmete tasud, töötajate arv; uurimis- ning arenduskulutused. Raamatupidamise aastaaruanne- lisatakse audiitori otsus- lisab kindlust finantsaruannetes kajastatud andmete usaldatavusele; kasumi jaotamise ettepanek äü puhul; koostab raamatupidamine. Raamatupidamise aruanne koosneb: Bilanss- aruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustisi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Näitab, millist vara ja kui palju ettevõte omab ning millised on vara moodustamise allikad.
Piirkonna arengust hoolivad kodanikud tulid kokku ning otsustasid oma jõud koondada ja asutada MTÜ piirkonna elu edendamiseks. MTÜ tegevust juhib 5-liikmeline juhatus. Juhatus töötab vabatahtlikkuse alusel ning on tööülesanded omavahel jaganud. Seltsil on sõlmitud tööleping seltsimaja perenaisega, kelle tööülesanneteks on maja kütmine ja hooldamine, ning maja avatuna hoidmine vähemat 6 tundi nädalas. Tegevused viiakse ellu vabatahtliku tööna. . Projektijuhi tasud on eelnevatel aastatel kaetud projektidest, neis projektides kus on võimalus projektikjuhi tasu taotleda. Projekti elluviimisel on planeeritud projektijuhi tasuks 1440 eurot. Selts saab maja haldamise ja avalike teenuste osutamiseks Põltsamaa valla eelarvest tegevustoetust. 2014 aastal oli see 8000 eurot. KOV toetab seltsi projektide omaosalust. Erinevate projektidega on piirkonda toodud aastatel 2000-2014 investeeringuid mahus 402 518 eurot.
Sotsiaalne mõju, enesearendamine, võistlus, elustiil, hirm ebaõnnestuda, fitness ja tervis, sõprus ja suhted, edu ja saavutus, materiaalne kasu, tuntus, hirm ja kontroll, esinemine rahvale, hetero-seksuaalsus, sõltumatus, perekond, emotsionaalne vabanemine, seisus, eneseteadvus, põhjuste mõistmine. 3) Kirjeldage välise motivatsiooniteooria olemust. Välised motiivid määratakse ära väliste allikate kaudu. Need on näiteks heakskiit, materiaalsed tasud ja võitmise võistluslik faas. Välise motivatsiooni puhul on sport vahend millegi positiivse saavutamiseks või millestki negatiivsest hoidumiseks. 4) Kirjeldage sisemise motivatsiooniteooria olemust. Sisemised motiivid on määratud indiviidi sisemisest soovist, tema arusaamade/tõekspidamiste ja treenerite/õpetajate kujundatud hoiakutest tingitud huvi kaudu. Neid, kes teevad sporti selleks, et kogeda rõõmu, naudingut ja
tegevuses ja mis pöördub tagasi müügitulude näol. Käibevara – Vara, mis eeldatavasti kasutatakse ära ühe aasta jooksul. Käsiraha – Rahasumma, mis makstakse müüjale lepingu kinnituseks enne kauba üleandmist ning arvestatakse pärast ostuhinnast maha. Kui lepingut ei täideta, siis käsiraha ei tagastata. L Laen – Kohustus laenuks võetud rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta. Laenukulude maksumus – Näiteks laenuintressid, laenuvõtmisega kaasnevad tasud jne. Võib kajastada kuluna või kapitaliseerida laenu abil soetatud vara soetusmaksumuses. Laenurisk – Oht, et laenudeks välja antud või investeeritud kapitali ei saada laenuvõtjalt tagasi. Riski suurust mõjutavad tegurid: info usaldusväärsus, laenu usaldatavus, laenutagatis, laenu taotlejale kuuluva ettevõtte puhasväärtus, laenuvõtja sissetulekute ehk rahavoo maht ja stabiilsus.
Tarvo Puri 2.2. Ametiteenuste erisused Ametiteenuste osutamisele ei laiene kõik ametitoimingute ranged reeglid. Esimese ja kõige suurema eri- susena võib välja tuua teenuse osutamise eest makstava tasu suuruse. Ametitoimingute tegemisel kehtib kõigile notaritele ühtne hinnakiri notari tasu seaduse*6 kujul, ametiteenuste osutamise tasud aga määra- takse notari ja temalt õigusteenust telliva kliendi kokkuleppel. Reegel nõuab vaid seda, et teenuse osuta- mise tasus tuleb kliendil ja notaril kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida enne teenuse osutamist (NotS § 32 lg 2), kuid teenustasude arvestamise reegleid ning alam- või ülempiire toodud ei ole. Nagu teistel õigusteenuse osutajatel, võivad tasukokkulepped põhineda ajakulul, olla kindla summana kokku lepitud, tuluosapõhised jms.
Teisaldustulu Nõudlus Kogus Joonis 35. Majandusrent Näiteks saab kindlasti popstaar Madonna peamiselt majandusrenti, kuna ilmselt kui ta ei tegeleks laulmisega või showbisness`iga laiemalt, siis kindlasti tema tasud ei küündiks nii kõrgele. Seega kui näiteks kaob nõudlus Madonna kui toote järele, ei saa ka ta enam nii kõrget renti. Seega peamiselt majandusrenti saavate tegurite omanike 55 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 tasu sõltub üksnes nõudlusest, st kui nõudlus kaob, siis on sellist unikaalset ressurssi
Aastane ekvivalentmaksumus Kõik kogusummas sisalduvad kulud on alati väljendatavad kui teatud aja jooksul eraldi tehtavad aastased maksed. Need maksed on vaadeldavad kahes osas: 1. alginvesteeringule lisanduvad protsendid; 2. "tagasimaksu fond" kui rahasumma, mis igaaastaselt pannakse kõrvale, et investeeringu kasutusaja lõpuks seda korvata. Nendele maksetele lisatakse igaaastased korralised maksed (palgad, üüri tasud jm.) ning samuti tehakse sissetulekutega. Kumba nendest meetoditest kasutada, sõltub eelkõige mugavusest: kas arvestust peetakse investeeringutena või aastaste tulude-kuludena. ARVUTUSPÕHIMÕTTED Järgnevates valemites väljendab n perioodide arvu ja i intressimäära kümnendmurruna (5% = 0.05). Kui arvutusi on vaja teha igakuiselt või isegi iganädalaselt, siis aasta intressimäär tuleb ka taandada vastavale perioodidele
usuvad, et turvalisuse otsinguil võidakse neid hüljata. rõhutavad iseseisvust ja tihtipeale keskenduvad pigem intensiivselt tööle INVESTEERIMISMUDEL (RUSBULT) Selleks et ennustada rahulolu kõrvutab inimene neid tasusid mis ta suhtest saab nende kulutustega, mis suhte säilitamine talt eeldab. Seda resultaati kõrvutatakse omakorda nende tulemitega, mis tal on olnud eelnevatest suhetest. See mudel määrab ära, et rahulolu suureneb kui : 1) tasud suurenevad 2) kulutused vähenevad 3) ootused (mis baseeruvad eelnevatel suhetel) langevad. Mida rohkem on inimene sinna suhtesse investeerinud, seda enam on ta selle suhtega seotud. Kui investeeringud on suured ja tulemid positiivsed, siis inimese seotus selle suhtega suureneb.Need, kes tavaliselt on suhtesse kõige enam investeerinud, need tunnevad suhte lagunemisel ka enamat stressi. SUHETE LAGUNEMISE MUDEL (DUCK)
mõtlemiskonstruktsioone kujundama (Hujala, 2004). Neljas printsiip igasugust tasustamist välditakse Intensiivsed keskendumisperioodid on Montessori pedagoogikas kesksel kohal. Montessori räägib kuidas lapsed kordavad tegevusi tosinkond korda järjest, näidates seega keskendumistaset, mida ta ise oli varem pidanud laste puhul võimatuks. Lasteaialapsed suudavad intensiivselt keskenduda kuni 30 minutit. Montessori pedagoogikas on tasud sisemised. Viies printsiip - õppimine koos omasugustega ja nendelt Traditsioonilises koolituses annab õpetaja lastele infot ja lapsed õpivad harva üksteiselt või vahetult materjalidest (välja arvatud tekstidest, mis sageli käsivad last, selle asemel et aidata neid ise avastada). Montessorirühmades võivad lapsed sageli töötada üksi oma valiku järgi, kuid algkooli lapsi on harva näha üksi töötamas.
17. Tööandja maksab töötajale tasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat aega (TLS § 33 lg 1). 18. Tööandja peab töölepingus ära märkima palgapäeva. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelnenud tööpäeval (TLS § 33 lg 2). 19. Tööandja kohustus kanda töötaja töötasu ja muud tasud töötaja määratud pangakontole (TLS § 33 lg 4). 20. Tööandja peab enne töötasu vähendamist pakkuma töötajale võimalusel teist tööd (TLS § 37 lg 2). Töötajale saab pakkuda vaid seda tööd, mis vastab tema võimetele. Teise töö pakkumine on tööandja kohustus, kuid töötaja ei pea pakutud tööd vastu võtma. Tööandja peab enne töötasu vähendamist informeerima usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid tekkinud olukorrast. 21
algselt kinnisvara omanikule suunatud ning seejärel legaalselt kasutajale siiratud (üldjuhul) finantskoormistest. Omanik peab suutma tagada oma kinnisvara võimalikult tulusa majandamise. Seepärast ei tähenda omanikuks olemine vaid kõigi kaasnevate kulude kompenseerimise võimaluste otsimist, vaid ka tulude saamist kinnisvarast. Selleks võib omanik lisaks üüritulule koguda sihtotstarbelisi makseid selleks, et rahastada kinnistu parendamist tulevikus. 510 - Maksud, lõivud, tasud: 511 - maamaks; 512 - kinnisvaramaks; 513 - riigilõiv; 514 - kohalikud maksud (sh. reklaamimaks); 519 – muud maksud, lõivud, tasud. 520 - Omandiga seotud kohustused: 521 - notari tasud; 522 - maakorralduse kulud; 523 - hindamisega seotud kulud; 524 - maakleri tasud; 525 - hoonestusõigus; 526 - servituudid; 529 – muud omandiga seotud kohustused. 530 - Rahastamisega kaasnevad otsused ja kohustused: 531 - intressid; 532 - ülekannete teenustasud; 533 – panga arve/-te hooldustasud;
1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) ``Enterpreneur'' PRS päritolu (15. Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad v...
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
Maksulepingutes välditakse juriidilist topeltmaksustamist. KREDIIDIMEETOD - TuMS § 45 – residendiriigi maksukohustusest on võimalik maha arvata tuluallikariigi maksukohustuse võrra. VABASTUSMEETOD – tuluallikariigis makstud maks on lõplik maks. PALGA TULU MAKSUSTAMINE Maksuleping reguleerib ainult tulumaksu. Euroopa liidus sotsiaalmaksu määrus. TULUMAKS TuMS §13 residendid – tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud (palk, lisatasud, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel, teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis….) Tulumaksuga ei maksustata, st kohaldub vabastusmeetod, kui on toidetud mõlemad tingimused: 183 päeva, tulu….. Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riiki või KOV asutus, FIE, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident (nt välismaa äriühing, kellel on Eestis töötaja. Eesti maksustab – tuluallika riik.
JUHTIMISTEOORIA ORGANISATSIOON Organisatsioon on ühise eesmärgiga inimrühm. Kasusaajad Näited Põhiline juhtimisprobleem Äriühing Omanikud Ajaleht, arvutitootja Kasumi teenimine Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu Liikmete vajaduste rahuldamine Avalik-õiguslik Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse asutus pakkumine kõigile Tabel 1 - Organisatsioonitüübid Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalamat omahinda ja toodete õigeaegset tarbijateni jõudmist. See annab organisatsioonile konkurentsieelise ning võimaldab ...
käitumist katsetaks, selle eest kiita või karistada saaks. Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid, sest nad on lapse jaoks positiivsed, kompetentsed ja võimu positsioonil. Lapsed imiteerivad oma vanemaid kõiges: kõnnak, kõnemaneer, zestid ja peegeldavad ka nende väärtushinnanguid Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks
Oluline programmi kirjeldus, eesmärgid ja sihid. Tulemuspõhine meetod: parima teenuse saamine võimalikult madala hinnaga. Rõhk lõpptulemusel ja tootlikusel. Suureneb juhtide vabaus ja vastutus. Juhtimine detsentraliseeritakse. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Levinuimad maksustamisviisid: maksud palgafondilt- sotsiaalmaks; üksikisikute sissetulek- tulumaks; ettevõtte sissetuleks- tulumaks; kulutustelt- käibemaks; omandilt- maamaks; tasud ressursside kasutamisest- saastetasu. Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid
tõenäolisemalt rohkem, kui võimalus nt töötingimuste või palga paranemine. Hügieenifaktorid avaldavad mõju lühiajaliselt ja töömotivatsiooni need oluliselt ei tõsta. 10. Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S.Adamsi õigluse teooria.) Adamsi õigluse teooria mudelis on kolm olulist osist: Sisendid – inimese pingutus (töötunnid, saavutused, kvalifikatsioon) Väljundid – sisemised ja välised tasud, mida isik organisatsioonis töötades saab (palk, tunnustus, lisasoodustused) Võrdlus teistega – isik võrdleb ennast kolleegiga Adamsi teooria täiendab ootuste mudelit. Kui nt inimese ootus on kõrge, aga soovitud tulemus jääb saavutamata või tunneb ebavõrdsust, siis inimene võib selle tulemusel olla rahulolematu ja demotiveeritud. Inimene võrdleb ennast kolleegidega ja kui ta tunneb, et vastutasuks tema sisendile on organisatsioonist
kasutatud põhivara amortisatsioon); (d) transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; (e) vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; (f) vara testimisega seotud kulutused (miinus testimise käigus toodetud toodete müügist saadud tulu); (g) vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). Näiteks maa soetusmaksumus võib koosneda järgmistest komponentidest: maa ostuhind, maamõõtja, juriidilise ekspertiisi ja notari tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud summad, ülevõetud eelmise omaniku poolt tasumata maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest,
tasand peab olema piisavalt hästi rahuldatud, enne kui järgmise kõrgema tasandi vajadused oluliseks saavad. 82) 83) 84) Tööjõu stimuleerimine 85) Eristatakse materiaalset (rahalist) ja mittemateriaalset kompenseerimissüsteemi. 86) Rahaline tasustamine võib toimuda: · otseses vormis ehk palgana · kaudses vormis ehk hüvisena (sotsiaalabi, tasuta tervisekindlustus, tööandja pensionimaksed jne.) 87) Mitterahaline hüvitamine · arenduslikud tasud (puhkusereis, huvitava ja vastutusrikka töö olemasolu, arengu- ja karjäärivõimalused, koolitus jms) · sotsiaalsed tasud (tunnustus, aukirjad, nimelised karikad, töötingimuste parandamine, spordirajatiste kasutamise võimalus jms) 88) Lisaks soodustused, mis pole põhipalga osa ja ei oma ka seost töötulemustega (toodete soodushinnaga ostmine, kodus töötamise võimalus, ametiauto, lisapuhkus jms.) 89) Palgavormid 90) Töötasu põhiliseks osaks on palk.
kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. c)ähvardussüsteemid: Selline süsteem tekib siis, kui need kaks eelmist on mingil põhjusel äpardunud, ebaõnnestunud. Sellistel puhkudel on need kulutused, mida inimene teeb selles suhtes püsimiseks suuremad kui tasud, mis ta saab. Ähvardussüsteeme iseloomustab kõrge konfliktsus ja siin kasutatakse teise mõjutamist ähvardamisi. Sellise suhte üheks eesmärgiks on ahnitseda endale nii palju ressursse kui võimalik. Tegutsetakse printsiibil, et võitja saab kõik, mõnikord tahetakse ka teiselt midagi ära võtta, selleks, et teist karistada. Kui sa seda ei tee (mis suurendaks minu ressursse), siis ma teen nii, et ...(mis vähendab sinu ressursse)
- need on edaspidi koondatud ühte seadusse. 1.1. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida töötaja sai töötamisest töölepingu alusel. Tulumaksu maksjaks on füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta. [11] Hetkel on tulumaksumäär 21 protsenti ning igakuine füüsilise isiku maksuvaba tulu määr 2250 krooni, aastamäär on 27 000 krooni. Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku teenistuse seaduse alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõeldud hüvitis või viivis ja puhkuseseaduse alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest. Seoses
maksud, mida tööandja tasub temaga töösuhetes olevatele töötajatele/töölistele ja riigile sõltumata kasutatavast palgavormist Materjalikulu kõik kulud hangitavatele materjalidele ja tarvikutele, mis sisaldavad kulusid nende veoks ehitusplatsile, kuid ei sisalda ehitusplatsil tehtavad tööpanust Alltöövõtukulu tasud alltöövõtjatele nende poolt tehtud tööde ja osutatud teenuste eest Omateenuste kulu ettevõtja erinevate allüksuste vahelised arveldused, mis sisaldavad kogu vastava ressursikulu (tööjõud, materjalid, masinad) Muud kulud eelloetletud kulude hulka mitte kuuluvad kulud (nt üürid, veod, mitmesugused kulud ehitusplatsil), mille nomenklatuur täpsustatakse
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
