ja läks nukralt koju. Järgmisel veel vihmasemal päeval läks vanamees metsa jalutama. Siis ta märkas kuidas ühe puu juures seisid kaks meest. Üks palus teist et see suure tammepuu maha saeks. Teine alguses ei tahtnud, kuid kui esimene pakus talle selle eest ühe kana, hakkas teine kohe usinasti puud raiduma. Vanamees sai aru, mida ta pidi tegema et kõik koos kaevaksid seda auku. Kolme päeva pärast toimus järjekordne kogunemine. Tal oli taskus üks hõbe münt, ta näitas seda rahvale ja ütles et kaevas selle välja kõrval asuval maa alal. Kõik rahvas tahtis teada saada, kust ta leidis, lootuses et nad ise äkki ka sealt mõne leiavad. Vanamehe plaan töötas suurepäraselt, kõik läksid kiiruga aardeid otsima, kõik koos hakkasid kaevama suurt auku, lootuses et nad leiavad midagi. Samal ajal vanamees otsustas välja kaevata väikse kanali, mis viiks vee linnast sellesse auku. Nädal läks mööda, rahvas kaevas üsna suure augu
lapsepõlves, sest tema vanematel oli kodus palju raamatuid, mida ta innukalt luges. Vastupidiselt levinud arvamusele on kirjandusel väga suur roll tänapäeva hariduses. Tehnoloogia arengu tõttu arvatakse, et kirjanduse tähtsus hariduses järjest väheneb, kuid ligipääsetavus erinevatele teostele, nii ilukirjanduslikele kui teaduslikele artiklitele ja meediale on muutunud järjest paremaks. Teaduslike artiklite lugemiseks tuleb vaid avada arvuti või peaaegu iga inimese taskus olev nutiseade ning otsida vajalik lehekülg internetist. Pole vaja lehitseda suuri, tihti vananenud infoga raamatuid, piisab vaid, kui inimene teab, mille kohta tal on infot vaja. Inimestel on ka lihtsam kirjandusteoseid lugeda, kuna ei pea füüsiliselt raamatut kaasas kandma või omama. Enamus teoseid on tänapäeval saadaval e- raamatuna, mistõttu on raamatud igal hetkel nutiseadmest kättesaadavad. Kirjanduse roll pole ajaloos palju muutunud
TEGELASED: Räppar Pimp (värviliste, sädelevate riietega) Pahur vanamees Mängur 1 Mängur 2 Stjuardess Sookoll Koletised Koletiste pealik Tegelased on lennujaamas. Kõik peale kahe mänguri istuvad ja ootavad lennukit. Vanamees loeb ajalehte. Mängurid on leidnud mängude toa ning mängivad seal video mängu. Räppar räpib koos Pimpiga. Pahural vanamehel hakkab sellest kõrini. Pahur vanamees: Kas te saaksite juba vait jääda? Ma ei suuda seda lärmi enam kuulata! Räppar: Mis sul sellest, vanur? Pimp: Loe enda lastekirjandust edasi! PV: Mis lastekirjandus?! See on parem kui teie nõmedad laulud! Räppar: Vähemalt me ei konuta siin vaid saame kuulsaks! Pimp: Vähemalt meil on selline loov mõtlemine! Meil tuleb uus album välja ja puha! Räppar: Kingime sulle ka, papi? Muutud natukene rõõmsamaks. PV: Minege oma albumiga metsa! Albumis käivad pildid! Ma ei taha teie koledaid nägusi vaadata. RjaP:naeravad:Albumiskäivad pildid,vaat kustark Vanameesvõtaboma...
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, P...
vaatamist tema kurbadesse pruunidesse silmadesse. Tal oli Hing . Tema sassis kasukas, mille krae ja rinna esine oli lumivalge, oli nagu oranzi täpiline mahagon. Tema absurdsedelt peenikesed esikäpad millel ta seisis ülemääraselt uhkelt olid hõbevalged. 3Aastat varem kui oli oma esimeses nooruses(enne kui tema võimas rind ja õlad olid jõulised ja tema pruunikarvaline kasukas oli vahatatud nii sassi. Leedi oli ostetud Kohta/Paika. Ta toodi peremehe mantli taskus nagu pehme karvane kuldpruun karvapall mitte suurem kui poole kiisu suurune. Peremees võttis kuuse kutsika, kes keerutas, väänles ja kniunus ja pani ta verenda põrandale maha. Lad kõndis ettevaatlikult üle veranda, nuusutas uurivalt pilgutavat kääbust, kes esitas kangeslalikult urina, kaitstes ennast suure tervitaja eest- esimesest hetkest oli ta võtnud ta enda kaitse alla. See oli puhtatõuline loomalik impulss kaitsta nõrgemat. Siis kui korrapäratu kujuga kollane
Mina olin siin Sass Henno Tanel Turro Xr Lühikokkuvõte Teos “Mina olin siin” rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfetamiini taskus. See oli muidugi võla peale ostetud, kuid hakkajad poisid tegid lõpuks 20-nest garammist 30 grammi pulbrit ning teenisid endale korralikult raha. Lõpuks, kui kogu “kraam” oli maha müüdud, oli Rass sõlminud ühel peol rajooni kardetuma mehe Olariga suure diili. Nimelt lubas ta osta Olarilt 2 kilogrammi metamfetamiini. Kahjuks poiss ise seda järgmisel päeval ei mäletanud, kuid ta otsustas Mõssaga, et teevad selle siiski ära, sest mängus olid väga suured summad. Kaup oli peidetud Kajaka baari, naiste wc-sse. Rass ise aga ei julgenud minna seda sealt ära tooma ning nad saatsid kaubale järgi Renita. Renita oli tüdruk, kes oli Rassile lapsest saadik meeld...
me oleme võimelised ilma neid omamata." Sellest tsitaadist võin ma järeldada seda, et rikkus ei tähenda alati õnne ning rikkus ei ole alati materiaalne, vaid on olemas ka vaimset rikkust. Kõik see tekitab väga palju küsimusi: kuidas rikkust määratleda? Kas rikkusele on olemas kindlat definitsiooni? Tänapäeva noored väärtustavad aina rohkem materiaalset rikkust, just nimelt selleks, et massi sulanduda. Noorte jaoks on oluline see, et raha oleks taskus koos "vinge" telefoniga ning vanematelt nurutakse aina sagedamini uusi tehnoloogia viimaseid saavutusi, et teistele silmad ette teha. See pidev võidujooks järjest uuemate ja kallimete tehniliste saavutustega tundub lõputu ülessanne. Maailmas leiutatakse iga päev midagi põnevat ja uut, mis oma võimalustega annab eelnevatele aparaatidele n.n silmad ette ning tagab ainult ajutist õnne. Paraku meenutab see kõik dragikoomilisel kombel ajaloost tuntud perioodi nimetusega võidurelvastumine
Kribu küsis seda tüdruku käest järele. Tommy kahtleb, et Kribu on Emelie uus peika, aga Kribule meeldib hoopis Mathilda. Siis leiab Tommy, et Emelie polegi enam nii armas. 7.Klassijuhataja Annika tuli oma ema juurde, aga Tommy arvas, et ta on Sveniga mestis. Annikal oli järgmisel päeval kaelas uus kallis kaelakee ja poiss arvas, et ta sai selle Svenilt. 8.Tommy puges kiiruga garderoobi ja oleks seal peaaegu vahele jäänud, kui Sveni jope taskus mobiil hilines. Kribu puges voodi alla. 9.Ta nägi diivanilaual paberit, milles oli kirjas, et uus kohtumispaik on 20.veebruaril Sinises metsas kell 23.00. 10.Sven oli suurt kasvu paks mees, tal on pikad juuksed ja habe, armiline nägu. Hääl on tal sarnane mateõpetaja Matsiga. Seepärast arvasid poisid, et Mats on röövlite poolt tapetud ja maha maetud. 11.Poisid põgenesid läbi traataia, kust mehed läbi ei mahtunud. 12
Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib uudiseid lehest lugemise asemel hoopis raadiost kuulata või televiisorist vaadata. Nüüdseks hakkab ka muidugi nende meediakanalite tähtsus langema või tegelikult ongi juba langenud, kuna populaarsust on kogunud uusmeedia. Kuna peaaegu igal inimesel on kodus arvuti ja taskus nutitelefon ning kuna nendega tegeledes veedetakse niikuinii rohkelt aega, ei ole midagi üllatavat selles, et just internetist leitavad infoallikad ja meediaettevõtted inimestes huvi tekitavad. Ka kõmulehed on rohkem viimase aja leiutis. Varem kasutati meediaväljaandeid tarkuste ja nõuannete jagamiseks ning keegi poleks ettegi julgenud kujutada, et ajalehes avaldatakse artikleid, kus arutada, millist kleiti üks või teine naine millisel üritusel kandis.
Ta üldse mõistab hukka asjad, mida ta proovinudki pole. Täpselt nagu tantsiminegi. Või nagu Hermine ütles, et inimesed ei taha enne vette minna, kui nad pole ujuma õppinud. ,,Harry hukkamine" Harry sai karistuse tegelikkuse toomise eest maagilisse teatrisse, peegeldatud noaga peegeldatud tüdruku surnuks torkamise ja huumorivaesuse eest. Ta üle naerdakse. Karistuseks määratakse talle igavene elu. Mozart ütleb Harryle, et see peab õppima naerma. Ta taskus on kõik sada tuhat figuuri ja tal on uus võimalus elu elada. Ehk saab inimene temas hundist võitu ja ta õpib naerma. Ise ta seda igatahes usub. ©Kati Rohtla
· Varasem luule on koondatud kogusse "Tolm ja tuli" (1936) · Alveri lüüriline luule hoogustus sõjapäevil. · Luuleloomingu enamik on ilmunud valikkogus "Tähetund" (1966). · Hilisem luule: "Eluhelbed" (1971) · Tõlked: poeemid "Poltaava" ja "Vaskratsanik" (1948) · Alveri hilisluule on rikkam ja mitmekesisem varasemast. Raugad Õlal valged juuksed, sammus raudne raskus, ootad mind sa pargis kord novembri iilis. Samuti kui köiteid sinu mantli taskus aimub küpsi mõtteid roomalase-profiilis. Ning siis tulen mina õhtu lillas lõõmas naftaliini pilvi hajutades keebis, nägu loori taga paksult kuivas kõõmas jumal tead, mis salvist, jumal teab mis seebist. Meie matk on raske, külmand rada reetlik, kuu ja tähed kaovad teavast kesköö aegu. Kuid me ees käib luule, noor ja majesteetlik, lampi kõrgel hoides täpselt nagu praegu. Materjal: "Eesti luule antoloogia I" Kasutatud allikad
pistikut ei kahjusta. Mälupulgale ei ole võimalik kirjutada ükskõik kui mitu korda, sest mälu kulub iga kirjutamise käigus. Mälupulgale kirjutada või andmeid kustutada võib uuematel mälupulkadel kuni miljon korda, enne kui mälupulk rikki läheb ja töötamast lakkab. Mälupulgal on väike trükkplaat ja USBpistik. Mälupulk on elektriliselt isoleeritud ja kaetud plast, metall või kummikattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks võtmehoidja otsas. Pistik võib olla kaetud eemaldatava otsakuga, see võib olla ka katte sisse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne USBpistik, aga on olemas teistsuguseidki ühendusviise.) MP3mängija digitaalse muusika mängija. Selle peamine ülesanne on hoida ja mängida digitaalset muusikat, kuigi enamik seadmed on tänapäeval ekraaniga,
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast er...
Kevade. Kui rkida Oskar Lutsust, siis sndis ta Jrvepera klas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tkk aega oma noorplvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sjave teenistusse sites, olid tal taskus juba Kevade esimesed ksikirjad. Sjaveteenistuses olles, asus ta juba rohkem Kevadega tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega Kevadet edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lhemaid nidendeid nagu nt Kapsap ja ka lustmngu Pildikesi Paunverest. Kuid lpuks oli tal juba rohkem aega, peale Kapsap esietendust. Nii valmiski aastal 1912 Kevade I ning 1913. aastal Kevade II . Kevade sai lausa nii poulaarseks, et raamat tlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat
7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumissõnad… tere, palun, tänan, head päevad, 17.Seltskondlik etikett- daam valdavalt härra….. paremal ….käel 18.Käitumisoskus on… sotsiaalne… oskus ja seda õpitakse ja õpetatakse 19.Kõnekäitumine on… verbaalne viisakas suhtlemisoskus 20.Püsti tõusmine, kui…austus avaldus 21.Viisaka ja kultuurse inimese põhiomadused on….kannatlikus, heatahtlikus teiste inimeste suhtes 22
See organisatsioon loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel.Seal on hetkel 11 endist liiduvabariiki. Eesti ei ole SRÜ kuna ta kuulub EL'i .Eestil on vaja hetkel enda probleemidegagi tegeleda. 7)Minujaoks tähendab EL kodanikuks olemine seda, et ma kuulun ühendusse kus mul on selle piirides liikumine vaba ja turvaline plus mitte aeganõudev.Ma saan minna igasse riiki üks kaart taskus ja maksta selles samas rahas mis on mu Kodumaal.See ühendus annab mõninga ruvatunde riigi tuleviku osas. 8.NATO 1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse. Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku- abijõud (ISAF). 2009
peaks mõistma igaüks, et raha ei muuda inimest õnnelikumaks. Raha eest on proovitud osta kõrgema võimu ametnike tegevust ja otsuseid. Näiteks süüdistati 2009. aastal keskkonnaministrit Villu Reiljanit Rävala puiestee kinnistu müügi ajal pistise nõudmises ja teda karistati 2 aasta ja 3 kuu pikkusevangistusega kolmeaastase katseajaga. Nüüd, 2012 aastal mõisteti Reiljan õigeks. Rahas peitub materiaalne õnn. Mida suurem vara taskus, seda paremad võimalused ennast harida, näiteks teatris käiguga või ümber maailma reisides. Raha võib teha õnnelikuks inimese, kes ei oska rikkust oodata. Näiteks Eesti lotomiljonärid, kes on võitnud üüratuuid summasid, ise seda uskumata. 2009. aastal võitis vana Eesti raha järgi 9,4 miljonit eesti krooni Tartumaal elav pereema ja puidutsehhis laojuhatajana leiba teeniv Merike, kes oma õnne peaaegu, et ei märganudki. Õnneks märkas naise
,,Tüdruk nimega Maricruz" Tegelased: Mirrit- 12. aastane Tallinna tüdruk kelle perre tuleb elama tema poolhispaanlasest täditütar. Maricruz- 10. aastane poolhispaanlasest tüdruk kes tuleb elama oma tädi perekonda. Lauren- Mirriti sõber enne Maricruzi tulekut Eestisse, kes hiljem osutub vargaks. Raimond- Mirritist kolm aastat vanem vend kes istub pidevalt oma toas. Jaanika- Laureni sõbranna kes aitas hiljem Mirritil Laurenit paljastada. Triin- Laureni teine sõbranna kes aitas Laurenil kuritegu toime panna. Õpetaja Saar- Mirriti klassijuhataja. Ema ja isa- Mirriti vanemad. "Tüdruk nimega Maricruz" peategelane oli 12. aastane Mirrit, kelle perre tuli elama 10.aastane täditütar Maricruz. Mirritil ei olnud koolis paljude oma klassikaaslastega üsna head suhted. Kuid siis sai sõbraks Laureniga ühe väga inetu teo tõttu. Hiljem kui Lauren palus midagi teha, siis ta tegi, kuid pärast hakkas talle asi imelikuna ...
Kursuse liik sugu Algus rahvus Lõpp kodakondsus Päevi kulud 2. Kontaktandmed a. Telefonid / faxid / mailid 8. Ametialane liikumine (töökohad meie kus asub (kodus, tööl, taskus asutuses) vms.) Töölepingu number number / kood / aadress Osakond Amet b. Aadressid Tänav, maja, korter/ruum Alates Linn Kuni Indeks Koormus Postkast1 Palk 3
Kas demokraatia on Eesti tugevus või nõrkus? Demokraatia tähendab rahva võimu. Rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks. Eesti demokraatia on esindusdemokraatia avaliku elu küsimuste üle otsustavad rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud.Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud kiire. Meil on tagatud demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti riigikogu, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, sõltuvad üksteisest ja saavad alguse demokraatlikest rahvavalimistest. Aga demokraatia on alles väga noor ja habras. Eesti taasliitus demokraatlike riikide hulka 20 aastat tagasi, praeguses mõistes demokraatia on ehk paarisaja aasta vanune. Et ta võiks kosuda ja areneda, püsida ja süveneda, on vaja kultuurilisi eeldusi, poliitilist tahet ja eelkõige kodanike valmidust, oskust ja tahtmist seda ...
Vol.2 · Anne Säästumarket: · Annelinna Maxima: Toote kategooria järgi riiulisse Toote kategooria kui paigutatud. ka firma järgi Väiksem sortiment. paigutatud riiulisse. · Anne Selver: Ainult riiulis (külmik Toote kategooria järgi nii puudub) . riiulisse kui ka külmikusse. · Eedeni Konsum: · Taskus asuv Rimi: Toote kategooria Toote kategooria järgi kui ka teatud tooted firmade järgi. järgi(nt. siidrid koos Nii riiulisse kui ka kassade jne.) läheduses olevasse külmikusse Külmikus väikesed joogid, suured pudelid riiulis Omahinnang: kas sellel tootjal on kerge
Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat ,, Kevade". Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba ,,Kevade" esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,Pildikesi Paunverest". Kuid lõpuks oli tal juba rohkem aega, peale ,,Kapsapää" esietendust. Nii valmiski aastal 1912 ,,Kevade I " ning 1913. aastal ,,Kevade II ".
elektrivool. See nähtus avaldub selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonvooluks. Selle füüsikalise suuruse avastas inglise füüsik Michael Faraday 29. augustil 1831. aastal. Oma uuringuid alustas 1822 aastal ja tal kulus oma eesmärgi teostamiseks ligi 10 aastat. On olemas isegi legend, et ta kandis taskus traadijuppi ja magnetit uurigute algusest lõpuni. Kuid tegelikult soovis ta tõestada ,et kui Oerstedi ja Amperei poolt avastatud elektrivoolu magneetiline toime peabk esinema ka vastupidiselt. Ehk kui elektrovool tekitab magnetvälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu. On olemas kolm viisi kuidas kuidas magnetvälja abil elektrivoolu tekitada. Esiteks kui juhet pikki magneti harusid liigutada, näitab galvonomeeter voolu olemasolu juhtmes ja vool kestab
Minu aravates ei pea see aga üldsegi paika. Neid asju, mida raha eest ei saa, on palju rohkem, kui neid, mida saab. Kõige vähem saab raha eest osta õnne raha eest saab seda vaid kaotada. Mida rohkem on inimesel raha, seda rohkem on tal muresid. Raha ja selle eest ostetud vara tahab hoidmist, tihti muudab see rikkuri ka kahtlustavaks ja ta ei usalda enam kedagi. Lisaks tekkib samasugune hasart, nagu kasiinodes: inimene riskib üha rohkem, et ainult suurendada taskus kõlisevate müntide hulka. Tihti on ka nii, et mida rohkem meil midagi on, seda vähem me tahame seda jagada, nii võib tihti märgata, kuidas just rahakad vanad mehed kusagilt Skandinaaviast vinguvad siin meie hindade üle, mis loomulikult on nende omadest kordi madalamad. Aga alati tahaks ju odavamalt! Niimsuguse käitmusega võib raha pärast hoopis inimeste sõprust ja lugupidamist kaotada. Õnn on igale inimesel erinev asi. Enamasti on õnn pigem tunne, mis tuleb
Lapsel on raskusi keskendumisega, tähelepanuga, enesevalitsemisega. Lisaks on ilmselt kõik kuulnud, et tihe arvuti kasutamine rikub silmanägemist. See on põhjuseks, miks paljud tänapäeva lapsed kannavad prille. Et tervist hoida, tuleks kehaliselt olla aktiivne, mitte aheldada ennast nutiseadmete külge. Tarbimisühiskonna mõju inimesele on olnud suur. Nutiseadmed on meie kaaslasteks igapäevaselt, sest nutitelefon on peaaegu igaühel alati taskus. Seetõttu võib inimesi võrrelda robotitega, kes töötavad ainult tänu tehnikale. Enamus inimesi ei kujuta enam elu nutiseadmeteta ette, sest nad on nendest seadeldistest sõltuvuses ning kaudselt suunavad ka oma lapsi sinna suunda. Igal vabal hetkel võetakse taskust välja mobiil, mille abil heidetakse pilk peale viimastele uudistele ning sotsiaalmeediale. Selle asemel, et vabu hetki sisustada mõttetus sotsiaalmeedias, võiks neid vabu hetki nautida ning teha midagi head ja meeldivat.
02.2011 kl 15.00 (nimi) Antsul ja Bernil on vanad arved klaarida. Järjekordselt pubis kohtudes tuletab Ants Bernile meelde viimast kokkupõrget, millega seoses jäi tal Bernile ülekohtu eest tasumata. Ants räägib Bernile, et teab küll, kustkaudu ta koju läheb ning ei ole välistatud, et Ants ise või mõni tema sõpradest, kellel on ,,peale rusikate ehk midagi muudki taskus, talle pargis vastu juhtub". Tegelikult ei ole Antsul selliseid sõpru, ta tahab Bernit lihtsalt hirmutada. Viimane hakkab aga igaks juhuks koduteele jäävat parki vältima ning tuleb koju valgustatud tänavaid mööda. Ühel õhtul tuleb koju kiirustav Berni siiski pargist läbi, näeb Antsu vastu tulemas ning arvab, et too kavatseb oma ähvarduse teoks teha. Leidmata enda kaitseks muud võimalust, haarab Berni maast rusikasuuruse munakivi ja viskab sellega paari meetri kaugusele
Minu aravates ei pea see aga üldsegi paika. Neid asju, mida raha eest ei saa, on palju rohkem, kui neid, mida saab. Kõige vähem saab raha eest osta õnne raha eest saab seda vaid kaotada. Mida rohkem on inimesel raha, seda rohkem on tal muresid. Raha ja selle eest ostetud vara tahab hoidmist, tihti muudab see rikkuri ka kahtlustavaks ja ta ei usalda enam kedagi. Lisaks tekkib samasugune hasart, nagu kasiinodes: inimene riskib üha rohkem, et ainult suurendada taskus kõlisevate müntide hulka. Tihti on ka nii, et mida rohkem meil midagi on, seda vähem me tahame seda jagada, nii võib tihti märgata, kuidas just rahakad vanad mehed kusagilt Skandinaaviast vinguvad siin meie hindade üle, mis loomulikult on nende omadest kordi madalamad. Aga alati tahaks ju odavamalt! Niimsuguse käitmusega võib raha läbi hoopis inimeste sõprust ja lugupidamist kaotada. Õnn on igale inimesel erinev asi. Enamasti on õnn pigem tunne, mis tuleb
5. Tee pakid- 1908 aastal leiutas tee Ameerika kaupmees, ta saatis teed väikestes pakikestes oma klientidele ning üks klientides kukutas kogematta tee pakki tee sisse. Kuid Saksa firma Teekanne kopeeris selle idée sõja ajal ning arendas seda edasi. 6. Käekell- Arvatakse, et käekellad tulid kasutusele Esimese maailmaõja pärast, kuna palju mehed lõpetasid käekellade kandmise just peale esimest maailmasõda. ‘19 ja 20 sajandil hoiti kellasid taskus või uuri küljes. Kuid lahinguväljal aitas käekell hoida käed vabana. 7. Vorstid taimetotilastele- Vorstid taimetoitlastele on leiutatud Konradi poolt. Esimese maailmasõja ajal valitses linnas nälg ning ta hakkas kasutama jahu, otra ja Rumeenia maisijahu segu nisu asemel, et valmistada leiba.Pöördudes tagasi vorstide poole üritas Konrad vorstide kohta litsentsi saada, kuid teda lükati tagasi, olles Saksamaa eeskirjadega vastuolus- kuna
On ka arusaam, et kõrgema haridustasemega inimesed teenivad rohkem. Kas see on alati õige valik, minna kõrgkooli, et täita vanemate ootuseid? Ei saa ju noor inimene teha valikut vanemate pärast, kes ootavad temalt kindlasti ülikooli minekut ja populaarse ameti õppimist. Ja alati ei olegi keskkooli lõpetanu endalegi veel teadvustanud, mida ta õppida soovib, mis on see eriala, millel töötades on ta ka rahul oma valikuga. Kas ikka on nii, et kui ülikool läbi ja diplom taskus, siis leian kohe meeldiva töö ja hakkan saama suurt palka? Et kõrghariduse omandanud noor oleks tööturul edukas, tuleb tal eelnevalt kindlasti tutvuda erialadega, mis on nõutud ja millel on väljavaade ka tööd saada. Kindlast on oluline eriala valikul ka töötasu, mis selles sektoris makstakse. Oktoobris, 2013 avaldatud Statistikabüroo ülevaates, võrdles analüütik Kaia Kabanen kutse- ja kõrgharidusega lõpetanute
The New York Timesi ajalehes oli Titanicust juttu 75 leheküljel nädala jooksul pärast õnnetust. Faktid ja müüdid Esimene ja ilmselt kõige tuntum müüt on see, et Titanic oli uppumatu. Ilmselgelt ei vastanud see tõele. Veel räägiti, et laeval polnud binokleid, mistõttu ei nähtud jäämägesid varem. See müüt on enamjaolt tõde, kuna kapi võti, kus binokleid hoiti, oli teise ohvitseri David Blairi taskus, kuid ta vahetati viimasel hektel välja. Usuti, et kolmanda klassi reisijaid hoiti nende tekil kinni, kuid see ei vasta tõele. Kuna laev oli tõsiselt suur, ei leidnud nad lihtsalt üles teed, kuidas pääseda välja päästepaatide juurde. 1997. aastal valminud Titanicust valminud samanimelise filmi peaosades on Jack Dawson ning Rose DeWitt Bukater, arvatakse, et sellised inimesed viibisid ka päriselt laeval, kuid see on vale.
Varem olid probleemid eesti keele eksamiga, kuid nüüd arvatakse, et kodakonsuseseadus on nõue olla lojaalne Eestile. Autori arvates, peaksid '' halli passi'' omanikud langetama valiku, kus nad elavad. Ei saa ju elada riigis, mida ja, mille põliselanikke vihatakse. Tema arvates ei ole vastuvõetav, et võõral maal elav inimene, ei oska selle riigi keelt. Autor kirjutas: ,,inimesed, kui te tahate Putinit armastada, siis tehke seda parem teisel pool Eesti-Venemaa piiri, ja nii, et taskus oleks Venemaa pass. Nii on see palju tõhusam. Kui tahate aga elada Eestis, õppige ära eesti keel ja õppige elama Euroopas.'' Eelnevalt mainitud Maksim Jefimovile kirjutas Kuzitzki, et nemad on Eestis vaid külalised ning neil ei pole tõepoolest Euroopa Liidu kodanikega võrdseid õigusi. Kuzitzki ütles, et Eesti pass ei ole pääse liikuda viisavabalt ringi Euroopas, vaid on patrioodi tunnistus. Uues riigis on muidugi
mäetippe kõik see on võimalik ainult reisides. Ideid erinevateks ettevõtmisteks ei pea kaugelt otsima, piisab vaid televisiooni vaatamisest. Omades piisavalt fantaasiat ja raha, võib elu kujuneda enneolematuks seikluseks. Välismaale minnakse ka varandust ja edu otsima. Peamiselt valivad selle tee Eesti mehed, kes teenivad elatust ehitajatena Soomes. Minnakse juba üpriski noores eas, et kiiresti iseseisvalt majandamist alustada. Töölt tulles on suurem palganumber taskus ning nina uhkelt püsti. Raha kulutamise otstarbekusele eriti ei mõelda. Määravaks saab eakaaslastele silmade ettetegemine, et näidata oma üleolekut. Töötamine ja tulu saamine on muidugi positiivne, aga õppida tuleb ka mõistlikult elama. Kõik, mis on kergelt tulnud, ei pea sama lihtsalt kaduma. Väga paljudes peredes viibib vähemalt üks vanematest välismaal, et võimaldada kodusolijatele luksuslikum elu
väärtused nagu näiteks pere ja sõbrad, kuid kahjuks on tänapäeva ühiskonnas kõrgemalt hinnatud hoopis materjaalsed väärtused, inimesed teavad kõige hinda, kuid mitte keegi ei tea millegi väärtust. Inimesed ei mõtle enam, et mitte kõik see mis on väärtuslik, ei ole müüdav ja rahaliselt hinnatav, ning et tõelised väärtused peituvad meis endis ning inimestes meie ümber. Me oleme seisukohal, et meie elu on hea kui meil on seljas kallid firmariided ning taskus kõige modernsemad kommunikatsiooonivahendid, see kõik võib tõepoolest muuta meie elu mugavamaks, kuid kas see teeb meid tõesti õnnelikuks? Kas sellist ühiskonda võib nimetada heaoluühiskonnaks kus kõrvale on jäetud sotsiaalsed väärtused ning need on asendatud materjaalsetega? Kindlasti leidub inimesi kes nii arvavad, kuid sügaval sisimas teame me kõik, et see mis meid reaalselt õnnelikuks teeb ei ole see mida saab poest raha eest osta
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
Töötajate koha pealt arvan, et kohati on tööle mitte minemise põhjuseks ka see, et noortele lihtsalt ei sobi olla odav tööjõud. Olgugi, et ka see väike palk meid tegelikult aitaks. Olen palju kuulnud, kuidas noored neiud või noormehed ei ole ka viimase varjandina nõus kuhugi tehasesse tööle minema või veel vähem toidupoodi müüjaks. Seda ainult sellepärast, et see tundub neile alandav. Seda luksust saavad lubada endale need, kellel on keegi teine kelle õlul elada või paber taskus, millega kuhugi kõrgemale püüelda. Palju on ka neid, kellel ei ole lihtsalt mõtet väikese palga eest tööle minna, sest sõidukulud tööle minemiseks lähevad liiga suureks ja neil ei ole mõttet rügada terve kuu sandikopikate eest. Toon kasvõi näite oma kodusaarelt Hiiumaalt. Enamus pakutavaid töökohti on Kärdlas, kuid paljud töötuid hetkeseisuga elavad Käinas või Emmastes. Käinast on Kärdlasse 20 km, Emmastest aga 40 km. Kui nad käivad 5 päeva nädalas tööl, peaksid nad
Inimeste unistused ja eesmärgid on võimalikud, ka suuri rahasid liigutamata, kui nad seda ise väga tahavad ja selle nimel vaeva näevad. Aga on ju teada, et raha muudab inimest, kahjuks tihti peale ülbeks ja nina püstiajavaks. Seega joonistades majandusliku seisu näojoont, mõtle enne täpselt järgi kuidas seda teha, et endale mitte auku kaevata sest Õnne hulka kuuluvad veel sinu kaaslane, suhted sõprade ja perekonnaga mitte ainult raha, taskus kolisevad kuldmündid. Õigesti elatud elu suureks tunnuseks on inimese rahulolu. Selle saavutab iga inimene ernieval ajal ning põhjused tunda rahulolu, on samuti erinevad. Võimalik, et põhjusteks on hea töökoht,haridus, perekond, kõrge palk, tunnustus eneseületuste,saavutuste eest. Rahulolu on tihedas seoses õnnega ja see on individuaalne.Igaüks mõtestab seda erinvelt. Need erinevused muudavadki meie elud, meie endi nägu. Ja et eelnevalt alustatud nägu
A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. O
Olen arvamusel, et mida kallim toode, seda kauem peab ta ka vastu. Samsungi ja LG konkurentsieeliseks pean hinda, sest nende toodete hinnad on taskukohased ning neil on ka parasjagu omadusi. Tundub, et Nokia 8800 CARBON ARTE on kõige vähem ostetav mobiiltelefon, sest väga vähesed suudavad endale sellist telefoni lubada, mille hinnaklass küündib 20 000-ni või korraga sellist hinda maksta. Kuid alati on ka olemas järelmaksu võimalus. Tänapäeval on telefon igal inimesel taskus, sõltumata tema vanusest. Arvan, et valitud toote puhul ei saa tarbijaid jagada toodete või ettevõtete vahel. Minu arvamus on selline, et näiteks eakas inimene valib välja endale kõige soodsama telefoni, sest tal on vaja telefoni vaid helistamiseks; 20-40 aastased inimesed uurivad enne ostmist, millisel telefonil on temale vajalikud lisafunktsioonid ning kooliõpilased valivad telefoni selle välimuse järgi. On ka inimesi, kes jäävad oma vanale heale firmale truuks.
Need hooned pidid täitma ühiskondliku keskuse ülesannet, pakkudes nii otslemisvõimalust kuid ka kultuurset tegevust ja paika, kus tuttavatega suhelda. Sellisena teame kaubanduskeskusi ka täna. Palju poode üksteise kõrval ja nii noored kui vanad kasutavad suuresti võimalust veeta aega pigem kaubanduskeskustesse paigutatud pinkidel või juues kohvikutes tassi kohvi, kui tänaval külmas. Lisaks on paljude kaubanduskeskuste juures tänapäeval kinod, nagu Cinamon Taskus või AHHAA 4D kino Lõunakeskuses, et täita kultuurset tegevust. Enamvähem iga asi kaubanduskeskustes aga nõuab raha ja seepärast on ohuks liigne kulutamine. Raha võib otsa saada, ilma et oleks jõudnud selle eest osta neid asju, mis on tegelikult eluks vajalikud. 3. Krediitkaart Sellest ohust võtsid kinni muidugi pangad, kes hakkasid väljastama kaarte, millega saab maksta isegi siis, kui hetkel oma arvelt raha ei ole võtta või ei soovita võtta. Kaardilt läheb
Sellest võib järeldada, et vanurid, kes saavad interneti alast abi lähedastest, ei näe vajadust ise sellesse sekkudagi ning piirduvad helistamise ja vahel sõnumite saatmisega. Matil oli raskusi ka kuulmise ja nägemisega, mille tagajärjel eelistab ta lauatelefoni nutitelefonile ja nuppudega ekraani puudetundlikule ekraanile: „Kusjuures mina eelistan lauatelefoni kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. Mul on kuulmine nõrk, ma kasutan kuuldeaparaati. Kui mobiil satub taskus või teises toas olema, siis ma ei kuulegi selle helinat. Nuti oma ma ei ole ka sellepärast võtnud, sest see ekraan on ikkagi liiga pisike ja ma pean prillid eest ära võtma. Ilma prillideta ma näen väga hästi peent kirja ja muid asju”. See näitab, et põhjus, miks paljud vanemad inimesed ei kasuta mõningaid IKT vahendeid ei pruugi alati olla hirm süsteemi keerukuse ees või oskamatuse ees, vaid põhjusteks võivad olla ka füüsilised vaegused, mis ei ole piisavad, et ajaga
teistega koos juua, kuid nad ei mõtle sellele, mis pärast saab, eriti õpetajatele vahele jäädes. Siis ju muutub nende käitumishinne ja õpetajate suhtumine ja lugupidamine õpilastesse. Kõige nõmedam asja juures on see, et hiljem koolis uhkustavad need, kes ennast täis jõid nende ees, kes otsustasid kaineks jääda ekskur- sioonil ja mitte käitumishinnet mõjutada. Sama levinud on ka suitsetamine. Sellega on probleem isegi suurem, sest inimene, kellel suitsupakk endal taskus, jagab teistele suitsu. Paljud on ka politseile vahele jäänud ja trahvi kaela saanud ningi nii saavad ka noorte vanemad teade nende tegevusest. Kuid nad ei saa aru, et suits rikub tervist, lühendab eluiga, rikub hambaid ja jätab ebameeldiva lõhna riietele. Kui vanasti võis nii olla, et kõva mees oli ikka see, kes tegi suitsu, siis tänapäeval on vastupidi, suitsumeest peetakse mökuks ja mõtetuks meheks. Kuid millegi pärast just suuremates kampades jõl-
kuna ta jääb suure tamme alla varju. Muuseumis meeldis mulle ka Kaarel Liimand´i õlimaal ,,Poiss punastes pükstes". Poiss maalil on noor, umbes 11.aastane. Ta toetub müüri vastu, seisab trepil. Poiss asub maali keskel. Poiss tundub olevat suhteliselt vaesest perekonnast pärit. Poisi ilme on ehmunud. Ta piilub eemale, järelikult seal eemal toimus midagi huvitavat. Poisil on jalas punased lotakad püksid. Seljas pruunikas kuub, üks käsi kuue taskus. Teises käes hoiab oma soni. Seljas on valge linane särk ning kaelas ripub valge sall. Taustaks on loodus, sest maalilt on näha pruunikasrohelist looklevat metsa ning rahulikku sinakat taevast. Maali meeleolu on üldjoontes õnnetu ja üksildane. Meeldis ka Aleksander Vardi õlimaal ,,Montmartre õhtul". Maal jätab hästi värvilise mulje. Kasutatud on väga palju erinevaid värvi varjundeid. Maali alumises ääres on tumedamad ja
Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Juulis 1917 laulatati nad Vitebski Uspenski kirikus
Tegelikult ta oli ta kes Vanaisa seadusi pidi järgima. Läksid Hansuga sööma kus oli 12 rooga. Männi mees rääkis et üleval maapeal kõik kiruvad üks teist ja Hans hakkas vastu ja ta joodeti täis ja lõpuks ärkas kuskil kullahunniku juures. Kus oli kullahunnik mida ta unes nägu ta ostis endale maja ja võttis naise. Enne surma rääkis ta lastele kuidas maa alune mees oli ta rikkaks teinud ja aegade jooksul levisid jutud edasi. Tark mees taskus. Mees ärkas ülesse ja kuulis et kivi sees keegi laula. Kivi sees oli hing kelle nõid oli sinna kinni pannud ja ta palus mehelt abi. Mees aitas teda. Tänu täheks tahtis väike mees kes kivist välja kargas tänada seda meest kes teda aitas kogu elu ta pakkus välja et moonutab end kirbuks ja elab tema püksi taskus ja vajadusel annab talle tarka nõu. Järgmisel hommikul tulid mehele vastu kolm teekäijat, tark andis mehele nõu et ta kutsuks nad puhkama ja küsiks nende tee kohata
........................................................................... 16 3 SISSEJUHATUS Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 100 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Oma uuringus tahangi teada saada kuidas ja kui palju kasutavad gümnasistid oma mobiiltelefoni/mobiiltelefone. Selleks viin läbi küsitluse Koeru Keskkooli 10-12. klassis. Minu uurimustöö eesmärkideks on: · uurida mobiilide ajalugu;
Madonnat võib mäletada nendest aegadest, kui kõhna, lapseliku, ninaka, näljase, distsiplineeritud noore lapsena. Peagi teatas Madonna, et loobub stipendiumist selleks, et joosta New Yorki ja keskenduda tantsijakarjäärile. Isa Tony oli mõistagi endast väljas ja õnnetu ning ütles, et kui Madonna koolist ära tuleb, et siis ta ei ole enam tema tütar. 1978. aastal saabus Madonna kaua oodatud New Yorki saabumise päev, taskus vaid kolmkümmend viis dollarit. Sealt alates algas Madonna pikk tähelend tippu ning suured armuafäärid erinevate meestega. Madonna suur edu saladus on köitnud tuhandeid, kui mitte isegi miljoneid inimesi läbi aegade. Kuid mis on selle naise saladus? Nendel aegadel võib teda mäletada, kui omakasupüüdliku naisega. Kui Madonna sai 1981. aastal tuttavaks Camille Barbone'ga, kes töötas tollal Muusikahoones Gothami Agentuuris ja Stuudiotes talendiotsijana oli Madonna
ees, mida tuleb täita. Tähtis on, et kodanikud tunnetaksid seda, et igaühest sõltub meie igapäeva elu, et igal häälel on tegelikult vastukaja. Kui inimene seda mõistaks, siis julgetaks olla ka aktiivsed ühiskonnaliikmed. Milleks muidu on meil selline ilus ütlus ,,kus viga näed laita, seal tule ja aita", see kehtib küll vaieldamatult igal tasandil. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas ekisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi Cimze seminar, tõsteti meie teadvust- riigi teke sõltus rahvast. Nüüd on iseseisev riik käes ja justkui polekski vaja enam midagi teha. Aga riik
voolab külm vesi, millega loputan oma näo ning täidan veekeetja. Klõpsti tänu imelisele elektrile ja tehnikale kannus läheb mõne minuti pärast vesi keema. Valan kuuma vee tassi ja panen seina oma sirgendaja ilma milleta ma ei suudaks eldada, sest ma lihtsalt ei salli oma lokke ning enda jaoks ilus olemine on minu jaoks prioriteet number üks. Olen õnnelik, et selline leiutis on välja mõeldud. Järgmisena panen riided selga ning asutn koridori kus tõmban saapad jalga. Ning taskus mängib mu uus jõuludeks saadud MP3 pleier, see on samuti väga tore uuendus, mis on välja arenenud CD-mängijast. MP3 pleier on just sellepärast hea, et see on väike ning mahub hõlpsasti taskusse ning pole vaja mingisugesid vidinaid kaasas kanda, lihtsalt laed arvutis laulud peale ja saabki kuulata endale meelepärast muusikat. Suur pluss minu majal on lift ja kuues korrus, kus ma elan, avaneb imeline vaade. Lifti astudes tunnen kergendust, et ei pea kuut korrust üles alla jooksma.
õppimist ja oma hindeid päevikust. Küllap on see halb põhikooli harjumus. Nüüdseks olen ma e-kooliga täielikult harjunud ja võin kindlalt väita, et tegu on kohutavalt mugava lahendusega. Igal ajal on mul võimalik vaadata, mis kodus teha on vaja, mis hinded mul on või ega ma juhuslikult kuskil tunnis magamise tõttu puudujaks pole märgitud. E-kooli teeb kohutavalt mugavaks asjaolu, et seda on võimalik jälgida ka läbi mobiiltelefoni, nii on mul päevik alati taskus ja vajaduse korral saan ma seda vaadata. Miinusena tooksin välja erinevad tehnilised rikked, kas siis serveri poolsed või tehnikast lähtuvad. Näiteks oletame, et mul on kodus ainult üks arvuti ja seegi on otsustanud lõpetada töötamise, juhuslikult on ka telefon vette kukkunud või otsustab streikida. Sellisel juhul ei ole mul võimalust õppimist mitte kuskilt kontrollida. Olgem ausad tõenäosus, et nii telefon kui ka arvuti on üheaegselt katki on nullilähedane. Seda enam, et
Sai prantsuse köögi saadikuks. Kolm naist. Raymonde: tütar Francoise Raymone Carlut: poeg Jerome ja Patricia Zizza, kellega on abielus alates 1960 · Võttis perelt üle restorani Lyon's. · Perekonna ajalugu ulatub aastasse 1765 · Väldib kreemi ja võikastmeid, kasutades lihtsamaid retsepte, turuvärsket toitu ja rõhutab naturaalset jahu ja tekstuuri · Restoranid: Prantsusmaal, Jaapanis, Austraalias, Ameerikas jm. Disney Worldis: juhib Pauli poeg Jerome, kel on taskus CIA paberid. Tunnustatuim kulinaariakool Ameerikas (Culinary Institut of America). JOËL ROBUCHON(64) "Hea toit on vähem ja vähem tavandi järgi." · Kokaraamatud, kaks tõlgitud ing. keelde Nt: Le Grand Larousse Gastronomique · Kokasaade · Sündis Poitiersis. · 15 a. sai ühes hotellis kokapraktikandi koha, 28 a. sai peakokaks ning 1989 nim. ta "sajandi kokaks" Restorane Taipeis, Hong Kongis, Las Vegases, Londonis, Macaus, Monacos,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
