Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: E. Tosso Tallinn 2008 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja üks tööohutuse ja tervishoiuga seonduvaid aspekte. Nimelt on minu eesmärgiks uurida mõistet müra ja selle mõju keskkonnale. Püüan täpsemalt selgitada mis on müra, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Samuti kuuluvad minu uurimise alla ka müra erinevad tasemed ning liigse müra vaigistamise võimalused. Referaadis on kolm peatükki ning üks alapeatükk, mis mahutuvad kuuele leheküljele. 3 1 MIS ON MÜRA? Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. (Vikipeedia). Erinevalt vee ja õhu saastamise astmest, on heli lihtsalt liikumine või võnkumine
Glükogeen- loomne tärklis, Mitoosi TÄHTSUS: kromosoomide võrdne jaotamine ja meeleelundeid. 8.) kohastumine varuaine loomades, lihasrakkudes. Tselluloos- rakkude tütarrakkude vahel, tütarrakud geneetiliselt identsed, elukeskkonnaga. ja organismi ehitusmaterjal, taimsete kiudude suureneb rakkude arv, surnud rakkude asendamine. Organiseerituse tasemed: Molekul (, organell, rakk, põhikomponent, inimorganismis ei omistu. Kitiin- MEIOOS: eoste ja sugurakkude tootmine; kude, organ, organsüsteem, organism, populatsioon, rakkude, organismide ehitusmaterjal nt putukate, kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA liik, ökosüsteem, biosfäär. Eluslooduse süstemaatika: seenerakkude kestad. ja rakuorganellide replikatsioon; Profaas: tuumakesed
Igal liigil on oma logaritmiline ohtrus. Monotoonselt langev kunagi ei tõuse. 2) Kaks joonist liikide arvukuse kohta. Liikide arvukus väike, suur 3) Jälle 2 Annab infot ühtluse kohta. A) ühtlus suur b) ühtlus (E) väike Seda joonist nimetatakse ka koosluse sõrmejäljeks, sest väidetavalt on erinevatel kooslustel selle kõvera kuju üpris konstantne. Selle järgi on võimalik kooslustüüpe ka ära tunda. TEINE VARIANT: Tasemete all võib öelda ka skaala, sest tasemed väljendavad div. Kas homogeenses koosluses( alfa div.), liigi vahelduvust ( beeta div) või siis div. Heterogeensel maastikul (gamma div). Homogeenne on keskkond. Alfa on div. Mingis laigus, gamma on div erineval maastikul olenevad laigud. Igal laigul on oma ette liik, mis võivad omavahel kattuda. Beeta div. Avaldub kui gamma jagada alfaga. Beeta on seda suurem, mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui liigid üldse ei kattu, sellised juhul on beeta võrdne laikude arvuga. Kui
raeguseks on teada ca 10000 valgu struktuur "Perhaps the most remarkable features of the molecule are its complexity and its lack of symmetry. The arrangement seems to be almost totally lacking in the kind of regularities which one instinctively anticipates, and it is more complicated than has been predicted by any theory." John Kendrew kommenteerides esimest globulaarse valgu kristallstruktuuri, Cambridge University, 1958 Valkude struktuurse organisatsiooni tasemed 1. Primaarstruktuur aminohappeline järjestus PRIMAARSTRUKTUUR. Aminohappe jääkide lineaarne järjestus 2. Sekundaarstruktuur polüpeptiidahela peaahela ehk selgroo aatomite lokaalne paigutus arvestamata külgahelate konformatsiooni 3. Tertsiaarne struktuur Polüpeptiidi kui terviku ruumiline struktuur 4. Kvaternaarne struktuur subühikute ruumiline organisatsioon
võimalikud kahjud. 8 3)Kas uraan võib olla ohtlik kaevurite tervisele? Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse. 4) Kas on olemas ohutu kiirituse tase? Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad tasemed ei ole kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. 5) Kas tuumajäätmed (näiteks kasutatud tuumkütus) kujutavad endast lahendamata probleemi? Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on arvestatud elektritootmise hinnas. Rajatakse lõppladustamise kohad, näiteks Soomes Olkiluotos 500 m
59)Elusorganismid suudavad saavutada püsivasisekeskkonna (ehk homöostaasi). 60)Kõik elusolendid on võimelised paljunema (selle aluseks on pärilik info). 61)Elusorganismid on arenemisvõimelised (arenemist surmani nimetatakse ontogeneesiks). 62)Elusorganismid on võimelised reageerima ärritustele (taimed reageerivad valgusele). 63)Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga. · Elu organiseerituse tasemed 64)Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia) 65)Rakutasand esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia). 66)Koe tasand - hulkraksetel organismidel rakud spetsialiseeruvad ja koopereeruvad (histoloogia). 67)Organismi ehk isendi tasand autotroofsed isendid kasutavad ainult anorgaanilisi aineid, heterotroofsed aga ka valmis orgaanilisi aineid (anatoomia, füsioloogia, geneetika).
1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Geneetiline mitmekesisus 2. Liigiline mitmekesisus 3
Lipiidid on organismide põhiline energiaallikas. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mida organism vajab enamikes elutegevus valdkondades. Aminohapped koosnevad aluselisest aminorühmast ja happelisest karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne, tertsiaarstruktuur ning kvaternaarstruktuur. Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon. Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju muuta näiteks lihasrakud lühenevad või
kohesiooni (sidususe, kokkukuuluvustunde) kujundaja. Noorte ja täiskasvanute treenimise erinevused. Treenimine kui treeneri eneseteostus. 1.3. Sporditreeningu komponendid (2 tundi) - vahendid, meetodid, koormus, puhkus, treeningu efekt. Üldarendavad, spetsiaalsed ja võistlusharjutused. Ühtlus-, vaheldus-, intervall- ja kordusmeetod, võistlusmeetod. Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid
ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side · Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed. 1) Molekulaarne tase uurib molekulaarbioloogia (biomolekulid) 2) Raku tase tsütoloogia 3) Organismi tase füsiloogia 4) Populatsiooni tase ökoloogia 5) Koosluse tase 6) Biosfääri tase ökoloogia 2.Geneetilise koodi olemus. Geneetiline kood on olemuselt süsteem, milles seatakse vastavusse mRNA ja valguahelat moodustavad aminohapped. 3.Pilet. 1.Teaduslik meetod
Repressori kinnitumine promootoriga või sellest vabanemine ei toimu juhuslikult. Enamasti juhib seda protsessi regulaatoraine, milleks võivad olla väiksemad biomolekulid (vitamiinid, hormoonid jt.). Osa geenide puhul ei suuda RNA-polümeraas iseseisvalt seostuda promootoriga ning sellele peab eelnema aktivaatorvalgu seostumine. Alles pärast aktivaatori ühinemist promootorpiirkonnaga, liitub sinna ka RNA-polümeraas ning geen avaldub. Geenide avaldumise regulatsiooni tasemed: 1. Kontroll transkriptsiooni tasemel: kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd. 2. Kontroll mRNA töötlemise tasemel: millised muutused toimuvad mRNA-ahelas enne translatsiooni algust. 3. Kontroll RNA transpordi tasemel: millised tuumas toodetud mRNA-molekulid viiakse tsütoplasmasse, kus toimud valkude süntees. 4. Kontroll translatsiooni tasemel: millised tsütoplasmas leiduvad mRNA-
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
Sekundaarstruktuur-heeliks Tertsiaalstruktuur- Kvaternaarstruktuur 1.4 Geenide avaldumise regulatsioon Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest. Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Keskkond mõjutab geenide avaldumist Regulatsiooni tasemed 1) Kontroll transkriptsiooni tasemel: kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd. 2) Kontroll mRNA töötlemise tasemel: millised muutused toimuvad mRNA – ahelas enne translatsiooni 3) Kontroll RNA transpordi tasemal: millised tuuma toodetud mRNA-molekulid viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees. 4) Kontroll translatsiooni tasemel: millised tsütoplasmas leiduvad mRNA –molekulid kaasatakse valgusünteesi ribosoomides
kaudne- moondeline areng, järglane koorub vanematest erinevana ja peab läbi tegema moondeetapid(putukad-liblikad) 8.) Elusorganismid reageerivad ja tunnetavad väliskeskkonda- kõrgemad loomad reageerivad meeleelundite ja kesknärvisüsteemi abil. Taimed ja madalamad loomad reageerivad keskkonnale vastavate valkude abil- taksis. Reageeritakse valgusele(fototaksis) ja keskkonna keemilisele koostisele- kemotaksis- vee keemilise koostise muutusi tunnetavad. Elus organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed iseloomustavad talitlusi ja suhteid elusorganismide erinevatel tasanditel. 1.) Molekuli tasand- biomolekulidega toimuvad erinevad keemilised protsessid, millega tagatakse organismi talitluste käivitumine. Molekulaarbioloogia- molekulitasandil bioloogiaharu. 2.) Rakuline tasand- (Tsütoloogia- rakuteadus). Kõik eluprotsessid toimuvad rakus. Rakus on ehituslikud osad- organellid, mis viivad läbi eluprotsesse. Ainuraksetel organismidel piirduvadki talitlused ühe rakuga
viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Sünebism erinevate tegurite koosmõju. Eriti oluline keskkonnamürkide koosmõjul. (Erinevatest allikatest sattunud mürgid koos teise ühendiga võib muutuda doksiliseks). Troofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad.
teist komponenti, see tähendab valmis olevate subjektide isiklike omaduste süstemaatilist varieerumist. Selliste omaduste seas, mis praegu saavad uurijate kõige suurema tähelepanu osaliseks, on erinevused järgmistel aladel: temperament ja isiksus, neurobioloogiline ja biokeemiline koostis (näit. ) lk 17 tõlge,kognitiivse talituse indeksid lapsepõlves (näit. Harjumine, tähelepanukäitumine, reageerimiskiirus, aktiivsuse tasemed ja eneseregulatsiooni aste); ning varasest lapsepõlvest edasi intelligentsimõõtmed, akadeemilised saavutused, eneseteadvus(minapilt), rolliootused, eneseväärtustamine, väärtused ja eesmärgid. On muidugi palju uurimusi, kus selliseid omadusi uuritakse arengutulemustena, kuid võrdlemisi vähe selliseid kus neid vaadeldakse varieerumise allikatena isiku vastupidavuses keskkonna
Herbivoor- ainult taimedest toituvad organismid Omnivoor- kõigesööjad Kiskja- juhul kui üks loom jahub teist Ohver- loom keda jahitakse Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduvõrk- ökosüsteemides põimuvad toiduahelad. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Biomass- (e. elusaine)- laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusainete hulk massi (g/m2; t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Peamised elemendid, millest kosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks). Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse eluskoosluse produktiivsust. Füromass- taimne biomass Zoomass- loomne biomass
kao), hakkavad üha enam mõistma teiste vaateid ja arvamusi. Hakkab tekkima abstraktne mõtlemine. 4. Formaalsete operatsioonide periood, 11-16 e.a. Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõike nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Loogilis- deduktiivne mõtlemine viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmete põhjal ja liikumine toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule.
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise. Kulu...
Kanada kaevandustest kaevandatud uraani baasil valmistatud tuumkütust. Kas uraan võib olla ohtlik kaevurite tervisele? Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse. Kas on olemas ohutu kiirituse tase? Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad tasemed ei ole kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. Kas tuumajäätmed (näiteks kasutatud tuumkütus) kujutavad endast lahendamata probleemi? Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on arvestatud elektritootmise hinnas. Rajatakse lõppladustamise kohad, näiteks Soomes
Pilt 4 Maitsestamata jogurtid MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 5. Nimeta müüdavaid kannu ja filtrikohvid. Millise röstiga nad on? Müügil on 102 nimetust erinevat kohvi . Tuntuimad kaubamärgid on Paulig, Meira, Löfsbergs Lila, Lavazza jm. Põhiline röst on keskmine röst. Väga palju on müügil ube, mida saab ise jahvatada. Filtri ja kannukohvid on suhteliselt võrdselt esindatud. Pilt 5 Kohvi rösti tasemed (http://en.wikipedia.org/) Pilt 6 Kohviriiul Paide Selveris Neljane skaala koosneb kergest, keskmisest, täis e tume, topelt e tumedaimast röstist. Kerge röst on hele röst ja mida esindavad sellised kohvi sordid nagu Juhla Mokka ja Presidentti. (Soomlaste lemmikkohvid). (ttp://www.coffeetea.info/ee ja http://www.naistemaailm.ee/?id=8384) Keskmine röst (Kesk-Euroopa või Austria e Viini röst) mis on pehme, kuid siiski
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
· Toiteainetega rikastumine. Varitsevad ohud: · Suurenenud häirimine, · Biotoopide vähenemine (eriti rannaniidud), · Põhjataimestiku kadumine, · Nafta reostus. Miks on Läänemeri nii tundlik? · Peaaegu sisemeri · Ookeaniga ühendatud kitsaste ja madalate väinade kaudu · Aeglane veevahetus (30 aastat) · Keskmine sügavus vaid 55 meetrit · Ebastabiilne veekoosseis (Põhjamere, jõgede ning sademete magevee segu) · Soolsuse tasemed sõltuvad mere sügavusest · Piiratud bioloogiline mitmekesisus Läänemerd mõjutavad põhiprobleemid: 1. Eutrofeerumine Läänemere loodustasakaalu on tõsiselt häirinud ülemäärane toitainete sissevool, mis pärineb hajureostusallikatest (nt üleväetatud põllumaa ja õhureostus) ning punktreostusallikatest (nt reoveepuhastid ja tööstusreovee väljavoolutorud). Eutrofeerumise tunnuste hulka kuuluvad tavatult suured vetikate õitsengud ja elutud alad merepõhjas.
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid.
· Kiskja- röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele · Ohver- · Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine · Toiduvõrk- Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e.konneksi. · Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. · Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. · Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass
siga .Kiskja- röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine Toiduvõrk- Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e.konneksi. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85–100 miljardit tonni. Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass
· Kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste % Kombineeritud mõõdik, mis arvestab samaaegselt täielikult täidetud ja üle antud, õigeaegselt tarnitud, vigastamata, korrektsete arvetega tellimuste osakaalusid. 19. Mis on OTIF? OTIF (on time in full) on perfektse tellimuse lihtsustatud variant, mis kombineerib sama põhimõtte alusel õigeaegselt kohaletoimetatud tellimuste (on time) ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste (in full) tasemed. 20. Mis on ABC analüüs? ABC analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond rühmadeks, millest igale kohandatakse vastavalt nende tähtsusele erinevaid lähenemisviise. ABC rühmitamisel on A rühm kõige tähtsam ning sinna kuuluvad tooted, kliendid või tarnijad mõjutavad firma tulemusi kõige rohkem. Samas on A rühma kuulujate arv suhteliselt väike. Tegevusi püütakse seega võimalikult hästi teostada just sellest rühmas
Eelmise sajandi jooksul kasvas Maa keskmine arvutuslik temperatuur 0.74°C võrra ( IPCC: "Climate Change 2007: Working Group I: The Physical Science Basis. Summary for Policymakers", 2007). Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal (Kristjan Velbri ,,Globaalne soojenemine ja kliimamuutused" 07.02.2009). CO2 tasemed (IPCC; Globalwarming.com) Temperatuuritõusu põhjused. Globaalset soojenemist põhjustavad mitmed tegurid, mille hulgas on nii inimtekkelised ehk antropogeensed tegurid , kui ka looduslikud tegurid. Tänapäeval peetakse kliima muutumise peasüüdlaseks inimest, kusjuures unustatakse tõsiasi, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas muutumises ja seda ilma mingi inimmõjuta. Pole kahtlust, et inimene on tänapäeval muutunud oluliseks nn
• ettevõtte kui terviku osas • funktsionaalsetes valdkondades • toodete osas • projektide osas Ettevõtte kõikidel tasanditel Т.KARM 21 STRATEEGILINE JA OPERATIIVNE KONTROLLING Tüüp Strateegiline K. Operatiivne K. Tunnus Orientatsioon Keskkond ja Ettevõte: protsesside ettevõte ratsionaalsus Planeerimise Strateegiline Taktikalised ja tasemed planeerimine operatiivsed plaanid Mõõdikud SWOT Tulud/kulud Eesmärgid Eksistentsi Ökonoomsus, kasum, tagamine rentaablus Kasumi potentsiaal Т.KARM 22 Töötaja, kelle eesmärgiks on kontrollingu süsteemi loomine ja selle toimimise tagamine, kes integreerib protsesside: • PLANEERIMISE,
Ka taimed liiguvad pööravad lehti valguse suunas. Ainuraksed kingloomad ujuvad soolakristallist eemale. Ka bakterid on võimelised liikuma. Liikumine on omane enamikule elusorganismidest. Bioloogia uurib elu erinevatel tasemetel. Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Bioloogia erinevad haruteadused tegelevad erinevate tasemetega. 1 Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused 1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2. Rakk - rakubioloogia e. tsütoloogia 3. Kude - koebioloogia e. histoloogia 4. Organ - anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitlust) 5. Organism - zooloogia (loomi), botaanika (taimi), mükoloogia (seeni), geneetika (pärilikkust), biokeemia (ainevahetust), mikrobioloogia (baktereid), algoloogia (vetikaid) 6
informeerib muutustest liigi seisundis. Kategooriad: välja surnud, loodusest surnud, äärmiselt ohus, ohus, ohualdis, ohulähedane, ohuväline, puudub info, hindamata. Puudub seaduse jõud, abban lihtsalt hinnangu ja infot Must nimekiri- Raamat, mis sisaldab loendit bioinvasiivsetest taime- ja loomaliikidest, kes ohustavad tasakaalus loodulikke ökosüsteeme ning tõrjuvad välja pärismaised liike, nt mink, signaalvähk, ümarmudil jt Elurikkuse avaldumise tasemed bioloogiline mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus Geneetiline mitmekesisus- on evolutsiooni materjal ,mis on tähtis muutuvate kktingimustega kohanemiseks, tugevdab paljunemisedukust. Seda mõjutavad: võõrliigid, elutingimused, geenisiire, mutatsioonid, geenitriiv, sugulusristamine, looduslik valik Liigilise mitmekesisuse olemus- hõlmab kõike eeltuumsetestja protsidest kuni teimede, seente, loomadeni, mis on elupuu eri harudes.
universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane infotööga seotud töökohtade domineerimine 3.Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga 4.Ruumiline pearõhk infovõrkudel 5.Kultuuriline semiootilises tähenduses infohulga suurenemine 3.Mis on infokirjaoskus? Infokirjaoskus (information literacy) on teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. 4
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum.
Viimasega seotud händikäp-tunnuste arenemine. See on isasele kahjulik tunnus, mis annab märku tema suutlikusest. Nt tutt lindude peas teeb ta nähtavaks vaenlastele, see tähedab, et peab rohkem pingutama, et elus olla. Ja kuna ta on elus, siis järelikult on ta võimekas. 49. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; Maismaal rohkem kui meres, troopikas ülekaalus. Meredes koondunud kontinentide äärtele. 50. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; Igalt troofiliselt tasemelt läheb järgmisele 10%. Ökoloogiline püramiid illustreerib energia liikumist eelmiselt tasemelt järgmisele. Troofilised tasemed algavad primaarsete produtsentidega ja lõppevad ca 4 astme tarbijatega. Toiduahel on organismide toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. Toiduvõrgustik on ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad. 51
2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees antenataalne areng. Postnataalne areng vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus). Organismi ehituse ja talituse tasemed: molekulaarne > rakuline > koeline > organid ja organsüsteemid > organism > rahvastik (poulatsioon). Elundkonnad: (1) katteelundkond (nahk, juuksed, karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid), (2) luustik ehk skelett (luud, liigesed), (3) lihastik, (4) närvisüsteem (peaaju, seljaaju, närvid), (5)
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6
kattekordaja väärtuse nõrga tasemega, ehk vahemikus 0,9 1,19; - 22 ettevõtet (48% kõikidest uuritatavatest ettevõtetest) lühiajalise võlgnevuse kattekordaja väärtuse mitterahuldava tasemega, ehk alla 0,9; Andmaks paremat ülevaadet lühiajalise võlgnevuse kattekordaja erineva väärtuse tasemega ettevõtete suhetest autori poolt oli koostatud järgmine histogramm: Histogramm 1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja väärtuste tasemed ettevõtetel aastatel 2005-2008, protsentides (autori koostatud) Selle histogrammi lähtuvalt saab teha järgmiseid järeldusi: Uuritatavate ettevõtete mitterahuldava ja nõrga väärtusega osakaal 2005. aastal (4 aastat enne pankrotistumist) on suur 52% (30% ja 22% vastavalt), kuid 2008. aastaks (viimane majandusaasta) nende mõlemate osakaal suurenes ainult 7% võrra kuni 59%. Kuid 23
Kergetel tuumadel väike. Ei muutu sujuvalt. Raual on suurim eriseoseen. (kõige rohkem en. Vaja kulutada selleks et seda tuuma mõjutada). (kõige parajama suurusega tuum- suurem-ääres läheb liiga kaugele, väike- polegi midagi seostada.)Maakoores seda kõige rohkem. Tähe lõppfaasis- supernoova- plahvatusega tekib raud. Kergetel suur seoseen. ise hoiavad üksteist. Rasketel seespool on suurem, väljas liiga kaugel. STABIILSED TUUMAD- 1)eriseoseen.suur 2)energia tasemed täidetud sarnaselt EBASTABIILSED- (radioaktiivsed isotoobid on ebastab) 1)eriseoseen.väike 2)liiga vähe/palju neutroneid.Energianivood pole võrdsetel tasemetel. POOLESTUSAEG aeg, mille jooksul laguneb pool olemasolevast radioaktiivsest ainest. Väike PA-laguneb kiiresti, annab korraga palju kiirgust, muutub ruttu kahjutuks. Pika PA-ga lagunevad aeglasemalt. -kiirgus -kiirgus -kiirgus
BIOSFÄÄR ÖKÖSÜSTEEM POPULATSIOON Taimorganism ehk isend Loomorganism ehk isend - Organ (kops,süda,silmad jm) Kude (katte-,tugi Kude 10.KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis ureb välja. ELU ORGANISEERITUSE TASEMED Organiseerituse tase SELETUS Teadusharu Muud teavet BIOMOLEKUL Orgaaniline ühend mis on Molekulaar-bioloogia Pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme Organismide koostises uurib molekulaargeneetik a
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
range of events only" Konstrukti rakendusulatus situatsioonid, mille kohta ei õnnestu sündmuse konstrueerimine Põhjus: konstrukti puudumine, konstruktide madal avatus Tulemus: ärvus (anxiety), suutmatus interpreteerida kogemust 5. Konstruktide Hierarhia (Organization Corollary) "Each person characteristically evolves, for convenience in anticipating events, a construct system embracing ordinal relationships between constructs" hierarhiline struktuur, hierarhia tasemed · superordineeriv konstrukt (superordinate construct) · subordineeriv konstrukt (subordinate construct) Individuaalsed erinevused: erinevad konstruktid, erinevad konstruktide hierarhiad. Hierarhia: dünaamiline, muutus vastavalt konstruktide ennustavale jõule 6. Kogemus (Experience Corollary) "A person's construct system varies as the person successively construes the replications of events' Kogemus - sündmuste konstrueerimine
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1.2 ANDMED....................................
organismide ja taimede vahel 15. Mis on laguahel? Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpeb mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni 16. Mida näitab ökoloogiline püramiid? Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid, näitab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. 17. Kirjelda veeringet 18. Kirjelda lämmastikuringet 19. Kirjelda süsinikuringet 20. Millistel tingimustel saame rääkida ökoloogilisest tasakaalust? Liikide konkurents on minimaalne Koosluse ruumiline struktuur on maksimaalselt liigestunud Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga 21
Ach andis lastele 12 mitmesuguse kuju (kuubid, silindrid), suuruse (väike, suur) ja kaaluga (kerge, raske) eset. Igal esemel oli lipik nimega(Gazun, Raz jne). · Õppisid: laps võise esemeid tõsta, nähes nimesid · Edasi: võeti lipikud ära ja lapsed pidid valima esemeid nime alusel. · Puudused: ei saa uurida mõtlemise protsessi! Võgostski-Sahharovi metoodika 20-30 eset, ühe alt näidati nimetust, teised valis laps Mõistete arengu tasemed · Sünkreet: paneb laps kahele asjale ühesuguse nime, kui need on koos või lapsele meeldivad · Kompleks: tajutav omadus (nt värvus, kõrgus), kuid katse jooksul võivad lapsed oma klassifikatsiooni alust muuta · Tavamõiste: tajutavad ühised omadused, ei oska oma valikuid põhjendada · Teaduslik mõiste: oskab klassifitseerimise alust põhjendada Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda
range of events only" Konstrukti rakendusulatus situatsioonid, mille kohta ei õnnestu sündmuse konstrueerimine Põhjus: konstrukti puudumine, konstruktide madal avatus Tulemus: ärvus (anxiety), suutmatus interpreteerida kogemust 5. Konstruktide Hierarhia (Organization Corollary) "Each person characteristically evolves, for convenience in anticipating events, a construct system embracing ordinal relationships between constructs" hierarhiline struktuur, hierarhia tasemed · superordineeriv konstrukt (superordinate construct) · subordineeriv konstrukt (subordinate construct) Individuaalsed erinevused: erinevad konstruktid, erinevad konstruktide hierarhiad. Hierarhia: dünaamiline, muutus vastavalt konstruktide ennustavale jõule 6. Kogemus (Experience Corollary) "A person's construct system varies as the person successively construes the replications of events' Kogemus - sündmuste konstrueerimine
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. 1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel tasandil Elu organiseerituse tasemed 3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese 1) Molekulaarne tase – MOLEKULAARBIOLOOGIA JA -GENEETIKA valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3
Ühegi liigi või piirkonna kuulutamine kaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Olulisem on varakult tunda ära ebasoovitavad arengud ning neid ennetada. • Inimese juuresoleku printsiip Inimene on samuti osa loodusest. Looduskaitses ei ole võimalik ega ka vajalik inimest looduslikest süsteemidest täielikult välja tõrjuda. Pigem tuleks inimese juuresolekuga LK planeerimisel arvestada ning leida võimalused negatiivse inimmõju vähendamiseks. Elurikkuse avaldumise tasemed liigiline mitmekesisus bioloogiline mitmekesisus geneetiline mitmekesisus Selgitage looduskaitseteaduse olemust ja eesmärke ohustatud liikide majandamine kaitsealade kujundamine keskkonnaökonoomika keskkonnaõigus taastamisökoloogia ökosüsteemide kaitse keskkonnaeetika jms Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid • kasvukohtade/elupaikade hävimine • kasvukohtade/elupaikade killustumine e. fragmenteerumine • kasvukohtade vaesustumine ja reostumine
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
