õhksepareerimine 251-Millistel eesmärkidel teostatakse purustusprodukti sõelumist? 252-Milline võib olla fraktsioonide eraldamise järjekord sõelseadmes? 253-Millise ava kujuga peavad olema laboratoorsed kontrollsõelad ISO nõuete kohaselt? Laboratoorsed kontrollsõelad on ettenähtud tööstuslikult lahti sõelutud fraktsioonide terastikulise koostise e granulomeetria määramiseks sõelanalüüsi teel Sõelad võivad olla ümar- või ruutraamistusega Tööpinnad on tasapinnalised perforeeritud terasplaadist või põimitud traatvõrgust sõltuvalt ava mõõdust. Avade kuju on ruut eurostandardi järgselt või ümar vene standardi kohaselt Laboratoorsete kontrollsõelte konstruktsioon ja kõik parameetrid on määratud standarditega ISO 3310-1 ja ISO 3310-2. 254-Millise tööpinnaga võivad olla tööstuslikud sõelad? - kumminööridest moodustatud tööpinnaga keelsõelad , mis pidavat olema suure töökindlusega ja mitteummistuvad -üksteise suhtes kaldu asetsevatest
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autori...
Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis, kusjuures saab kasutada erinevaid kerimise viise, sõltuvalt saadava detaili tugevuse vajadustest. Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega 13.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie;
Materjalide valikul on oluline teada, millistest kiududest on tekstiilmaterjal tehtud. Tsellulooskiududest tekstiile võib säilitada nii puhverdatud kui ka puhverdamata happevabast paberist materjalidest.Proteiinkiude ei tohiks säilitada otseses kokkupuutes puhverdatud pabermaterjalidega, sest nad on tundlikud aluste suhtes. Kui ei ole selge, milliste kiududega tegemist, tuleks valida puhverdamata materjalid. Tasapinnalised esmed hoiustatakse horisontaalselt karpides, sahtlites, kaetud riiulitel. Riiulitel hoidmisel tuleb esemed tolmukatetega katta. Karbi põhja soovitatakse panna polsterdus, 2kihti kattematerjali, seejärel ese ning peale veel kattematerjali.Tekstiile ei tohiks laduda üksteise otsa. Kui seda tehakse, siis tuleb need üksteisest happevaba siidpaberiga eraldada. Üles ei tohiks panna raskemaid esmeid. Koos tuleb hoida ühesuguseid materjale.
alusele mitmes kihis, kusjuures saab kasutada erinevaid kerimise viise, sõltuvalt saadava detaili tugevuse vajadustest. Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist toimub kuumutamine ja eemaldamine alusest. 13.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie;
Tüüpiliseks näiteks inimorganismis on kolesterool, mis on vees vähe lahustuv. Siis võib teda lähendada lipiididele, tegelikult on alkohol. Lipiidiks muutub ta alles siis kui ta estrifitseerub RH-jäägiga. Inimeses on 1/3 kolesteroolivaba, 2/3 seotud mitmetesse ühenditesse. Viga : kolesterool on paha! Biokeemilises mõttes on hädavajalik eellasühend rea aktiivsete ainete biosünteesiks (nt sapphapped, suguhormoonid, membraanide ehitusüksused- loovad seal jäigad tasapinnalised alad.) Ateroskleroos tekib kui lipiidide transport ja ainevahetus organismis häirub s.o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! 4.3. Omadused · Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina; · Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed;
asutatud Sügissalong, mis eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnustades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nende rahvusvahelisele kuulsusele. 1905ndal aastal paistis Sügissalongis silma rühm noori kunstnikke, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad, peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantus hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliste, peaaegu metsikutena, sealt ka rühmituse nimi foovid ,,metsikud". Foovide püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad vajalikud olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägemata harjutud värvidele. H. Matisse foovide rühmituse keskseim kuju; ,,foovide kuningas". Tema arvates ei sõltu
geodeetilisteks koordinaatideks B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Ristkoordinaadid väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest. Ristkoordinaatide definitsioonist tuleneb, et koordinaatide teljed peavad üksteise suhtes risti olema ja nad lõikuvad ainult ühes punktis. Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga
Sakslane, liitus sürrealistidega. Katsetas spontaanse joonistamisega. Irratsionaalsed fantaasiapildid, sünge. Ernst ja Dali esindavad sürrealismi, mida nimetatakse veristlikuks (veritas-tõde) kujutavad detaile tõetruult (ka Magritte jne) selle kõrval on teine liin, mis algab realistlike detailide irreaalse kokkusidumisega kuid muutub tasapinnaliseks, loobub ruumist: JOAN MIRÓ 1893- 1983 Abstraktsed märgid, pildid pigem lõbusad ja naljakad, huvitavad, üllatavad värvide ühendused, tasapinnalised. Arenes dekoratiivsuse suunas, mängulisus. Hoopis teine vaimsus kui Dali. Abstraktsem sürrealist. ANDRÉ MASSON 1696-1987 vahepealne, detailid tinglikumad, pea-aegu abbstraktsed YVES TANGUY 1900-1955 samuti poolabstraktne, olemas ruum kuid puuduvad äratuntavad detailid; orgaanilised abstraktsed vormid SALVADOR DALÍ 1904-1989 teatraalsus. Tegi ka filme. Alguses abstraktsed detailid segi veristlikega hiljem muutus järjest veristlikumaks RENÉ MAGRITTE 1898-1967 Belglane
reaalsusele, kuid mitte enam traditsioonilise illusionismi näol. Kompromissina hakkasid nad maalima tasapinnalisi tähti, sõnu, numbreid, ajalehtede pealkirju jne. See moodus sidus abstraktseks kippuva pildi reaalsusega. 1912. aasta kevadel viisid Picasso ja Braque kubismi uude, sünteetilisse etappi, loobudes täiesti perspektiivist, ka kadus vajadus modelli järele. Taastati värvi osatähtsus, pilti tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollaži „Natüürmort korvtooliga“, kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes
kahekülgsete keha on arenenud kolmest lootelehest: endo-, meso- ja ektodermist. Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad päriskhulkraksete alamriigist. Üldjuhul loetakse siia kaks hõimkonda: ainuõõssed ja kammloomad. 16. Radiaalsümmeetria e kiireline sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi suunata üks kujuteldav kesktelg ja kõik tasapinnalised lõiked piki seda kesktelge jagavad looma peegelpildilisteks poolteks. Radiaalsüm loomadel puudub pea või ettepoole suunatud kehaehituse orientatsioon ja reeglina elavad nad vees v kinnitunult kuskile (lihtsamad organismid). Bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi paigutada ainult üks mõtteline sümmeetriatasand, mis jagab looma kaheks peegelpildiliseks pooleks. Bilateraalsümmeetrial on selgelt eristunud keha esi- ja tagapool, ka
reaalsusele, kuid mitte enam traditsioonilise illusionismi näol. Kompromissina hakkasid nad maalima tasapinnalisi tähti, sõnu, numbreid, ajalehtede pealkirju jne. See moodus sidus abstraktseks kippuva pildi reaalsusega. 1912. aasta kevadel viisid Picasso ja Braque kubismi uude, sünteetilisse etappi, loobudes täiesti perspektiivist, ka kadus vajadus modelli järele. Taastati värvi osatähtsus, pilti tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollazi ,,Natüürmort korvtooliga", kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes
Tsüklopropaani kasutatakse narkoosivahendina "Suured" tsüklid - alates C5 ei erine keemilistelt omadustelt alkaanidest Põlevad C6H12 +15 O2 = 6CO2 + 6H2O Annavad asendusreaktsiooni halogeenidega C6H12 + 6 Cl2 = C6H6Cl6 + 6 HCl Liitumisreaktsioone praktiliselt ei anna "Väikesed" tsüklid C3 ja C4 on ebapüsivad, sest sidemetevahelised nurgad on oluliselt väiksemad tetraeedri sisenurgast (109,5 0). Suuremad tsüklid pole tasapinnalised ja sidemetevahelised nurgad on neis normaalsed Väikesed tsüklid võivad anda liitumisreaktsioone - tsükkel seejuures avaneb ja tekib biradikaal. Näiteks liitub tsüklopropaanile kloor ja tekib 1,3 dikloropropaan CH2 CH2 CH2 . . àà CH2 CH2 CH2 à CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan
kihis, kusjuures saab kasutada erinevaid kerimise viise, sõltuvalt saadava detaili tugevuse vajadustest. Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist toimub kuumutamine ja eemaldamine alusest. 10.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 10-12). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie;
kerimise viise, sõltuvalt saadava detaili tugevuse vajadustest. Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist toimub kuumutamine ja eemaldamine alusest. 13.4 Kihilised komposiidid Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid. Üks võimalus on tasapinnalised (laminaarsed) kihilised komposiidid. Seal asetatakse kohakuti kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas (joon 13-8). Sellisteks kihtideks võivad olla puidust, paberist või mingist muust kiudainest kihid. Näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või mingi polümeerse sideaine abil. Näited: - getinaks saadakse fenool-formaldehüüdvaiguga immutatud paberikihtide kuumpressimisel; - tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie;
Kilesid saab kokku sulatada 90...1300C juures. Polüvinüülkloriidkile paksus on 0,...0,2mm. Ta on läbipaistmatu materjal. Polüvinüülkloriidkilet kasutatakse samuti hüdro- ja auruisolatsiooniks. Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraani materjalid on järgmised: · polümeer- või klaaskiust kangad, · mitmesugused sünteetilised kiled, · tasapinnalised võrgud (võrgu silm 20x20 ... 40x40mm), · kärgmatid (mesilase kärge meenutav), · drenaazimatid (polüamiid-traadist punutis), · "kupulised" õhukesed plastikplaadid. 54.Hermeetikud-liigid, kasutamine (milline hermeetiku liik, millisele materjalile?) Hermeetikuid liigitatakse nende kuivamisprotsessi järgi keemiliselt kõvenevad ning füüsikaliselt kuivavad. Hermeetikut kasutatakse: · konstruktsioonielementide vahelise liikumise kompenseerimiseks;
kestatakse noole otsa kohal. Mõõtarvu kirjutamiseks ei ole lubatud katkestada nähtavat kontuurjoont ega kirjutada ka mõõt-, telg- või tsentrijoonte lõikumise kohale. Telg-, tsentri- ja viirutusjooned katkestatakse mõõtarvu ja tema juurde kuuluvate leppemärkide kohal. Ruudumärk Sele 60. Ruudumärk ja selle kasutamine Ruudule võib mõõtmeid märkida kahel viisil: kas ruudumärgi abil või ruudu kahe serva pikkust ära näidates. Silindriliste pindade lähedal asuvad tasapinnalised elemendid tähistatakse pidevate peente diagonaaljoontega. Mõõtmestamise erijuhte Sele 61. Detaili elementide mõõtmestamine 38 Terminid distantsjoon – выносная линия telg – ось kontuurjoon – контурная линия viirutusjoon – линия штриховки
Tsüklopropaani kasutatakse narkoosivahendina "Suured" tsüklid - alates C5 ei erine keemilistelt omadustelt alkaanidest Põlevad C6H12 +15 O2 = 6CO2 + 6H2O Annavad asendusreaktsiooni halogeenidega C6H12 + 6 Cl2 = C6H6Cl6 + 6 HCl Liitumisreaktsioone praktiliselt ei anna "Väikesed" tsüklid C3 ja C4 on ebapüsivad, sest sidemetevahelised nurgad on oluliselt väiksemad tetraeedri sisenurgast (109,50). Suuremad tsüklid pole tasapinnalised ja sidemetevahelised nurgad on neis normaalsed Väikesed tsüklid võivad anda liitumisreaktsioone - tsükkel seejuures avaneb ja tekib biradikaal. Näiteks liitub tsüklopropaanile kloor ja tekib 1,3 dikloropropaan CH2 CH2 CH2 . . CH2 CH2 CH2 CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan
Rauschenberg lisas teostesse ka muid reaalseid esemeid, nt. liiklusmärke või elektrilampe, või banaalset reaalsust peegeldavaid fotosid. Kolmemõõtmelistest teostest on kuulsaimad pronksist tiivakestega varustatud kast, millesse on monteeritud kommertstsivilisatsiooni tuntuimad objektid kokakoola pudelid. Teine teos, ,,Monogramm", kujutab endast kitsetopist, mille kõhu ümber ilutseb tavaline uus autokumm. Hiljem on Rauschenbergi teosed olnud jälle rohkem tasapinnalised. Reaalsete esemete asemel eelistab ta fotode lõuendile ülekandmist siiditrüki abil. Rauschenberg kinnitab, et ta ei taha luua kunsti, vaid tegutseda ,,elu ja kunsti vahelises kuristikus". Rauschenbergi loomingu üheks allikaks oli koostöö helilooja John Cage'iga (rühmitusest ,,Fluxus"). ...kunsti eesmärk pole publikule midagi ,,teatada", vaid eelkõige publiku taju ning kujutlus ,,fookusest" välja viia. Samaaegsete polüvalentsete, avatud
Nendel on silindri hülsi ja kolvi vahel suurem lõtk, mis tihendatakse topendrõngastega. Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga topendtihendikarp,kuhu paigutatakse vastava mõõduga rasvanöörrõngad, mis surutakse vastu tihenduspindasid surveäärikuga. Plunzer e. varbkolvid valmistatakse terasest, malmist või pronksist. Mõnikord võivad olla seest õõnsad. Varbkolbide otsad võivad olla ümarad või tasapinnalised. Mõnikord kinnitatakse varbkolvi külge ka keps. Kolvisääretihendid: Vedeliku väljavoolu tõkestamiseks kolvisääre väljumisel silindrist kasutatakse kolvisääre tihendit. Tihendikarp, mille sisemine läbimõõt on topendi võrra kolvisääre diameetrist suurem, on valatud koos silindriga. Silindripoolsesse tihendikarbi põhja on paigutatud pronksist aluspuks, mis takistab topendrõngastel väljuda karbist. Väljaspoolt on tihendikarp suletud surveääriku või väiksema
Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraani materjalid on järgmised: · mitmesugused sünteetilised kiled, · tasapinnalised võrgud (võrgu silm 20x20 ... 40x40mm), · kärgmatid (mesilase kärge meenutav), · drenaazimatid (polüamiid-traadist punutis), · "kupulised" õhukesed plastikplaadid. Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised: · pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine, · horisontaal- ja vertikaaldrenaaz, · nõlvade kindlustamine, · erosiooni tõkestamine, · erinevate pinnasekihtide eraldamine, · pinnasevee tõkestamine, 53
Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga topendtihendikarp,kuhu paigutatakse vastava mõõduga rasvanöörrõngad, mis surutakse vastu tihenduspindasid surveäärikuga. 1. Rasvanöör 2. Surveäärik Plunzer e. varbkolvid valmistatakse terasest, malmist või pronksist. Mõnikord võivad olla seest õõnsad. Varbkolbide otsad võivad olla ümarad või tasapinnalised. Mõnikord kinnitatakse varbkolvi külg ka keps. Kolvisääretihendid: Vedeliku väljavoolu tõkestamiseks kolvisääre väljumisel silindrist kasutatakse kolvisääre tihendit. (vt. loengu joonis) 1. Kolvisäär 2. Tihendikarp 3. Tihendi aluspuks (pronksist) 4. Rasvanöörtihendi rõngad 5. Veejaotusrõngas 6. Surveäärik Tihendikarp , mille sisemine läbimõõt on topendi võrra kolvisääre diameetrist suurem, on valatud koos silindriga.
tasandite vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse ekvaatori tasandil nullmeridiaanist ida või lääne suunas 0°-180°. Kolmandaks koordinaadiks on punkti geodeetiline kõrgus h referentsellipsoidi pinnast. 5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Maastiku punkti mi asukoht kaardiprojektsiooni tasandil võib olla määratud ristkoordinaatidega x ja y vallitud koordinaatide telgede suhtes. Riigi geodeetilise võrgu punktide ristkoordinaatide määramisel võetakse Eestis X-teljeks 24°-meridiaan või sellega paralleelne suund, Y-teljeks
Kasutatakse hüdro- ja auruisolatsiooniks ning elektriisolatsioonimaterjaliks Tugevdatud kiled on tavaliselt tugevdatud klaaskiuga või valmistatud tugevamatest polümeeridest. Kasutatakse kohtades kus vajatakse suuremat rebimis- või torkekindlust. Geomembraanid kujutavad endast mingi materjali kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised materjalid on: · Polümeer- või klaaskiust kangad · Mitmesugused sünteetilised kiled · Tasapinnalised võrgud · Kärgmatid · ,,kupulised" Õhukesed plastikplaadid · drenaazimatid Peamised kasutusalad on järgmised: · Pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine · Horisontaal- ja vertikaaldrenaaz · Nõlvade kindlustamine · Erosiooni tõkestamine · Erinevate pinnasekihtide eraldamine · Pinnasevee tõkestamine · Mürgiste heitmete isoleerimine 55.Organilisest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Orgaanilised plaatmaterjalid
ülesandeks on soojapidavus ja enda kandmine. Karkassi moodustavad: Postid Talad Vahelaed/plaadid Jäikuselemendid Materjali järgi: Raudbetoon(osaliselt ka kivi) Komposiit Teras 19 Puit Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral) Täieliult või osaliselt jäikade sõlmedega karkass Toed, tõmbid. Tasapinnalised või ruumilised diafragmad Monteeritav raudbetoonkarkass: Hoone karkass monteeritakse varem tehase tingimusest valmistatud detailidest. Karkassisüsteem Korruspostkarkass Jätkuvpostkarkass Postid Ruudu- ja ristküliku kujuline Ümarristlõikega. Paigaldus Otse kannu: kiire ja odav, ebatäpne. (Tööstusehitus) Poltühendus ~30% aeglasem, vajab täpset poltide paigaldust, hea rihtimise võimalus.
koordinaatideks. Astronoomilised määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoonte suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised määratakse geodeetiliste mõõtmistega. 4. Geotsentrilised koordinaadid Alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y- telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks ja vastupidi. 5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Maastikupunkti asukohta tasapinnalises projektsioonis saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x- teljeks on 24° meridiaan või sellega paralleelne suund ja y-teljeks ekvaatorikujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. Kohaliku tähtsusega mõõdistamise puhul kasutatakse ka suvalisi ristkoordinaatide süsteeme.
Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. · Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraani materjalid on järgmised: · polümeer- või klaaskiust kangad, · mitmesugused sünteetilised kiled, · tasapinnalised võrgud (võrgu silm 20x20 ... 40x40mm), · kärgmatid (mesilase kärge meenutav), 05.05.2014 · drenaazimatid (polüamiid-traadist punutis), · "kupulised" õhukesed plastikplaadid. · Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised: · pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine, · horisontaal- ja vertikaaldrenaaz, · nõlvade kindlustamine, · erosiooni tõkestamine, · erinevate pinnasekihtide eraldamine,
Samuti kaitsevad sellised struktuurid kromosoomide otsi nukleaasse lagundamise eest. Telomeerid- üksikahelalised DNA 3' otsad, mis koosnevad tuhandetest TTAGGG kordustest. (G rikkad alad); Quadrupleks struktuurid- 4 G tasapinnalised interaktsioonid alustega vesiniksidemete vahendusel, mis on tasakaalustatud metall-iooniga- G quadrupleks struktuur; T-lingud- telomeerides, stabiliseeritud telomeere siduvate valkudega; D-lingud (displacement
Kui see nii ei ole, jääb Coons'i pind moodustamata (teatatakse ka, 8 millised jooned otsapidi täpselt kokku ei puutu). Käsu EDGESURF illustreerimiseks toome sahapinna joonestamise (vt. joonis 8). Adrahõlma kontuuriks tuleb valida ruumilised jooned 1, 2, 3 ja 4 (siin on võrgu tihedus 1510), adratera kontuuriks aga jooned 1, 5, 6 ja 7 (võrgu tihedus 155). Tulemus on näha samal joonisel paremal (sahk pealtvaates). Regioonid on tasapinnalised objektid, mida saab käsu REGION käivitamise järel luua kinnist kontuuri moodustavatest joontest, mis tuleb valikuhulgana välja valida. Nendeks joonteks võivad olla: polüjooned, sirgjooned, ringjooned, ringjoone ja ellipsi kaared ning splainid. Kui valitud objektid ei asu ühel tasapinnal, jääb regioon moodustamata, vastasel juhul muudetakse nad regiooni kontuuriks. Korraga saab luua ka mitu regiooni. Lisaks
Suurimad pinged tõmmatud vöös d = - = - = 174,9 N/mm2 Wel A 675000 7680 Kuna tõmbepinged on väikesed, siis korralikult läbikeevitatud õmbluse a = 8 mm korral kihtmurdumise ohtu praktiliselt ei ole. Teras 1 114 10. Tasapinnalised katusesõrestikud 10.1 Üldist Sõrestikud koosnevad vöödest ning diagonaalidest ja postidest (e nn võrguvarrastest). Kui võrrelda sõrestikku talaga, siis võrguvardad täidavad seal seina funktsiooni. Juhul kui sõrestiku vardad on sõlmedes tsentreeritud ja koormus rakendatakse sõlmedesse, on sõrestiku vardad koormatud valdavalt ainult tõmbe- ja survejõududega. Sõrestiku varrasteks võivad olla mitmesugused profiilid (I-, H-, L-, - või ). Kaasaegsete
keemil. sidemest, stöhhiomeetriast, o.-a.-st jne. võivad teatud juhtudel muutuda üsna ebamääraseks. 3.2.2.4. Halogeniidid Tähtsamad BF3 (trifluoriid) ja BCl3 (trikloriid) Värvitud, lämmatava lõhnaga gaasid, suitsevad niiskes õhus Lahustuvad vees (eriti hästi fluoriid: 332 g BF3 100 ml vees 0ºC juures), seejuures osal. hüdrolüüsuvad, lahustuvad ka paljudes org. lahustites (CCl4, CHCl3) ja anorg. halogeniidides (TiCl4, HF, SiF4) Molekulid tasapinnalised BF3 on tüüpil. Lewise hape (vt. üldkeemia p. 14.5.1) hape: elektronaktseptor alus: elektronide loovutaja → koval. side BF3 ja BCl3 kasut.: katalüsaator org. keemias BCl3 ülipuhta B, B2H6 ja org. ühendite saamisel jm. 3.2.2.5. Boraadid Boorhape H3BO3 (ortoboorhape) värvitud, soomusjad kristallid (või pulber); kihiline kristallvõre (kõrgel rõhul muutub) H3BO3 HBO2 B2O3
Sele 16.3. Desaksiaalne väntmehhanism. 99 Desaksiaalne väntmehhanism on iseloomustatud parameetritega ja desaksiaalsusega e . l Liuguri keskmised kiirused sinna- ja tagasiliikumisel on erinevad ning seega ka sinna- ja tagasiliikumiseks kuluv aeg on erinev. 16.2. Nukkmehhanismid Lihtsamad, tasapinnalised, kolmelülilised nukkmehhanismid koosnevad kinnislülist, kahest liikuvast (vedav lüli – nukk ja veetav lüli – tõukur või nookur), ühest kõrgemast paarist liikuvate lülide vahel ja kahest madalamast paarist liikuvate lülide ja kinnislüli vahel. Nukkmehhanismid on väga levinud oma järgmiste heade omaduste tõttu: - veetavale lülile võib anda praktiliselt kõigi võimalike seaduste kohast liikumist, - mehhanism on kompaktne (vähe lülisid),
deformatsioonidiagrammi. Diagrammil näidatud arvutuslikud suurused saadakse idealiseeritud normatiivse diagrammi jagamisel armatuurterase osavaruteguriga s. Deformatsiooni yk ( yk) ristlõike arvutamisel ei piirata. Joonis 2.4 - Armatuurterase idealiseeritud ja arvutuslik pinge-deformatsioonidagramm tõmbel ja survel 2.2 Normaallõike tugevuskontrolli lähteeeldused Ristlõike arvutusliku kandevõime määramisel lähtutakse järgmistest eeldustest: tasapinnalised ristlõiked jäävad tasapinnalisteks; nii tõmbel kui ka survel on betooniga nakkunud armatuuri deformatsioon võrdne armatuuri ümbritseva betooni deformatsiooniga; betooni tõmbetugevust ei võeta arvesse; armatuuri pinged saadakse joonisel 2.4 antud arvutuslikust pinge-deformatsioonidiagram- mist; betooni survepinged saadakse joonisel 2.1 antud paraboollineaarsest või joonisel 2.2 too- dud bilineaarsest arvutuslikust pinge-deformatsioonidiagrammist;
marsruutimine 4) Vaikimisi marsruutimine ei saa kõiki võimalikke võrke ja hoste kirja panna, sest marsruutimistabel läheks meeletult suureks. Marsruutimine võib olla staatiline ja dünaamiline. Staatiline on see, kus paneme kanali pikaks ajaks paika ja ta jääb paika. Dünaamiline on see, et me muudame marsruutimistabelit, kui võrgus midagi juhtub. Ruutimisalgoritme võib jagada selliste kriteeriumite järgi: 1) Arvutavad välja ühe tee või mitu alternatiivset varianti 2) Tasapinnalised või hierarhilised see tähendab, et kas kõik ruuterid on võrdsed või on ka ruuter, mis oskab marsruutida piirkonna sees ja piirkodade vahel. 3) Host või ruuter oskab teha marsruutimisotsuseid 4) Piirkonnasisene või piirkondadevaheline marsruutimine. 28. Link state marsruutimisalgoritm See on kanalioleku algoritm. Kõigil võrgusõlmedel on olemas info kogu võrgu kohta. See info saadetakse kõigile laiali. Kõik teavad kõike, mis võrgus on ehk
rianumber näitab, missuguste nõuete kaardilehe paiknemist kaardilehe järgi on kaart koostatud. Näiteks on nimi, mis määratakse enamasti kaar- seeria N757 kaardid koostatud mõõt- dilehel oleva suurema asula järgi. 130 Topograafia Joonis 8.6. Kaardinurk Kaardi koordinaadid Oma täpset asukohta kaardil aitavad Peale rist- ja geograafiliste koordinaa- määrata tasapinnalised ehk rist- ja tide kasutatakse sõjanduses ühe punk- geograafilised koordinaadid. Topo- ti asendi määramiseks teise suhtes kaartidel esitatakse ristkoordinaadid võrdlemisi väikestel kaugustel polaar- tavaliselt ühekilomeetrise sammuga. ja bipolaarkoordinaate. Neid kasu- Koordinaate määratakse samamoodi tatakse näiteks sihtmärke kätte juha- nagu matemaatilisi koordinaate (joo- tades, orientiire ja sihtmärke sälkides nis 8
Nendel on lai ava, võrreldes südamiku mõõtmetega, ja soovitatav konfiguratsioon. Toroidsüdamike korral peavad mähise keerud olema terve südamiku ulatuses ühtlaselt jaotatud. Seega paikneb kogu mähis südamiku ümber, tagades madala puisteinduktiivsuse ning minimaalse mähise kihtide arvu. Puisteinduktiivsus on siin samuti väga madal. Põhiprobleemiks toroidsüdamike puhul on asjaolu, et mähiste valmistamine on keeruline. Kõrgete sageduste puhul muutuvad üha populaarsemaks tasapinnalised südamikud, mis toovad uues valguses vaatluse alla väga vanad probleemid trafode arvutamisel. On kindel, et Faraday ja Ampere seadused on senini rakendatavad, kuid tasapinnaliste südamike korral muutuvad magnetiline induktsioon ja magnetvälja tugevus kõikides südamiku tähtsates piirkondades, mis muudab arvutuse palju keerulisemaks. Drossel. Juhul kui drosseleid kasutatakse trafode asemel, tuleb need osta või arvutada, kasutades spetsiaalseid algoritme
Kui alusekaubariiulite puhul kasutatakse riiulite liigutamiseks elektri- ajameid, siis peenkaubariiulite puhul teevad töö käsiajamid. Kaubaaluste riiulid liiguvad betoonpõrandasse süvistatud rööbastel (siinidel). Riiuli otstes on põrandasse süvistatud kitsad rööpad, vahepeal aga tasapinnalised metallsiinid, millel liiguvad riiulit kandvad rattad. Mobiilsete riiulite tehnoloogiale üleminek eeldab seega laobetoonpõranda uue kihi valamist koos riiulisiinide paigutamisega põrandasse. Siinid on kitsad ja põrandapinnaga ühetasa, mistõttu need ei takista tõstukite liikumist. Iga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
