· sp2-hubriidses olekus susinik moodustab kolm -sidet uksteisega 120° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaali arvelt anda -sideme. · sp-hubriidses olekus susinik moodustab kaks -sidet uksteisega 180° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaalide arvelt anda kaks -sidet. (kolmikside?) · sigma side voimaldab molekulil poorelda · Alkaanide konformatsioonid: varjestatud- vesinikud on uksteise taga; sulustatud- vesinikud on uksteise vahel · 3 aatomit maarab tasapinna: kui asendajad uhelpool tasapinda- cis-isomeer; kui asendajad teine-teiselpool tasapinda- trans-isomeer · hubridiseerumine s- ja p-orbitaalide segunemine ja hubriidorbitaalide teke · formaalne laeng kovalentne side tekib, kui iga aatom annab sidemesse uhe elektroni, kusjuures moodustub jagatud elektronpaar. Formaalne laeng (F)= valentselektronide arv 1/2 siduvate elektronide arvust mittesiduvad elektronid
Originaalteose materjal oli mõlemal juhul pronks, aga kuna kumbki originaal pole säilinud, teame nende kohta läbi roomlaste koopiate, mis on aga üldiselt marmorist tehtud. Mõlemal on kujutatud meisterlikult inimkeha ning need teosed ja skulptorid olid juba omal ajal tuntud. Kuigi Myroni skulptuur ei ole reljeef, on see siiski teos, mida peab vaatama ühest vaatekohast. Lysippos aga ületas Myroni skulptuuri reljeefsuse, tema figuur ulatub üle mitme üksteise taga asuva tasapinna ning on ümbritsetud valguse ja varju mängust. Lysippose teos on mõeldud vaatamiseks igast küljest. Mõlema skulptori teosed mõjuvad eluliselt, kõik kehaosad on täis voolavat ja elastset liikumist. Hermes oli jumal, aga ,,Kettaheitja" tegelane on võetud otse elust. Kuid senised klassikalise ajajärgu jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kodanike üldistatud kujud vahetusid aegamisi välja hellenismi naturalistlike figuuride ja portreedega,
Vasakpoolset tuule poolt tekitatud triivinurka . Loetakse positiivseks ja parem poolset triivinurka negatiivseks. Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. Kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus. Praktiliselt on triivi nurka . Võimalik kindlaks määrata kas laeva asukoha kindlaks määramiste abil või ka ligikautselt laeva kiiluvee ja laeva diametraal tasapinna vahelise nurga mõõtmise abil. Laeva triiv Ng KrK TK TK KK 90´,5 (-0,5)=+5,0 19.05 18.00 70,6 19,05 99,8 Hoovus ja selle arvestamine Merevee masside rõhkliikumist nimetatakse hoovuseks
Ekvivalentsed suunad moodustavad perekonna. Tähistust <100> kasutatakse, et anda kollektiivselt kuubi tahkude suunda. Teised ekvivalentsed suunad kuubilises kristallstruktuuris on kuubi diagonaadid <111> ja kuubi tahu diagonaalid <110> (joon.4.14). 4.5.3. Milleri indeksid kristallograafiliste tasapindade tähistamiseks kuubilises võres (joonis 3.20, 3.21, 3.22). Sageli on vaja määrata kristallstruktuuris kristallograafilisi tasapindu või määrata tasapinna või nende grupi orjentatsioon kristallvõres. Kristallograafiliste tasapindade identifitseerimiseks leiavad kasutamist nn. Milleri indeksid. Milleri indeksid kristallograafilisele tasapinnale on defineeritud kui pöördväärtused lõikudest, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y, z telgedele. Seejuures ühikmõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. Milleri indeksite määramine mingile kristallograafilisele tasapinnale kuubilises võres toimub järgnevalt(joonis 3
80 450 87 545 81 461 88 560 · Rataste suunang Rataste suunang on ratta erinevate seadenurkadesumma mille ülesandeks on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad kurvides veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rattakalle on püsttasapinna ja ratta tasapinna vahelinenurk ja seda mõõdetakse kraadides. Rattakalle loetakse positiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav, kuid osadel masinatel mitte. Pöördtelje pikikalle on pöördtelje kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks kui telg kaldub ülevalt ettepoole
mootoritega autodele suuremad kettad kui sama mudeli väiksemate ja kergemate mootorite puhul ning BMW5 E39 diiselmootorite puhul ei ole ME-23-0396 ilmselgelt sobiv ketas. Ford Mondeo ja Sierra puhul võib vibratsiooni põhjuseks olla porikaitseplekkide puudumine esiketastel. Igal juhul ei ole eetiline nõustuda garantiiga juhul, kui porikaitseplekid on autole ette nähtud kuid "minema roostetanud". Piduriketta 2 "viskamist" teljega ristisuunas tasapinna suhtes on võimalik määrata auto all ketast eemaldamata, kuid kas tegemist on ketta kõverdumisega või 5-8000km läbimisel tekkinud ketta paksuse muutumisega, ketast eemaldamata kindlaks teha ei ole võimalik (v.a. ainult uute ketaste puhul pärast paigaldamist). 4 Ketta paksuse muutumist määratakse mikromeetri (mitte nihiku!) abil pärast ketta eemaldamist. Viimase tuvastamisel ketas (kettad) garantiihüvitamisele ei kuulu! BMW5 E39
tardekivimite olemasolu (graniit, balsalt). 9. Võrrelda Maad ja Marssi. Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörlevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust
rajada sanitaarseadmetega ruumid.Sama probleem võib ka tekkida ka sademevee kanaliseerimisega.Selleks et pumbata reovett tuleb paigaldada tsentrifikaal pump,erineb vee pumbast sellega et tal labad on suuremad ja pumba ruum on suurem.NB-tsentrifikaalpump peab olema sukelpump.Individuaalmajades on kaks võimalust kas paigaldada pump majja sisse või viia välja.Selleks võib individuaalmaja kasutada uut puhastus kaevu.Pump kaevul on automaatne lülitus,mis on reguleeritud kaevu tasapinna järgi.kui sademevee kanalisatsioon asetseb ka kõrgemal siis võime kasutada pumpkaevu vahe on ainult selles et seal kaevu sees peab asetsema puhtavee pump. Välistrasside juures märgistatakse kõik kommunikatsioonid deflonlindiga, millel on peal kirjad mis toruga tegemist on.Deflonlindis on sees ka metallriba, selleks et oleks võimali tuvastada toruasukohta.Peamagistraalist alates märgistatakse kõik torud. Peamagistraalist väljuvad kollektorühendused
Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. * Geogr. pikkus on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk. Geogr. pikkust mõõdetakse Greenwitchi meridiaanist ida või lääne suunas. Geogr. pikkus võib olla 0°-180° idapikkust (ip) või läänepikkust (lp). Kuna Eesti ala jääb Greenwichi meridiaanist ida poole, on siin alal kõikide punktide geogr. pikkus idapikkus. * Geogr. laius on ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone nurk. Geogr. laiust mõõdetakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Geogr. laius võib olla 0°-90° põhjalaiust (pl) või lõunalaiust (ll). Kuna Eesti ala jääb ekvaatorist põhjapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline laius põhjalaius. * Geogr. koordinaadid ei ole absoluutsed. Ühel punktil võib olla mitu geogr. koordinaati. See tuleneb sellest, et Maa mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. Nii on erinevatel aegadel
võimalik paigaldada, tuleb kukkumise ärahoidmiseks kasutada muid vahendeid. Libastumine ja komistamine, mis maapinnal on täiesti ohutu, võib katusel põhjustada surmaga lõppeva õnnetuse. Kohtades, kus valitseb oht kukkuda üle ääre või läbi katuse, tuleb rakendada ettevaatusabinõusid. Nendeks võivad olla kukkumist tõkestavad abivahendid ja roomamislatid. Purunemisõrnad katused või pinnad peavad olema selgelt märgistatud. Kaupade teisaldamisel eri tasapindade vahel tuleb tasapinna servale paigutada ääris ja võimaluse korral tuleb näha ette kindlad käetoed. Statsionaarne redel peab olema tugeva konstruktsiooniga, nõuetekohaselt hooldatud ja tugevalt kinnitatud. Redelipulgad olgu horisontaalsed ja jätku jalgadele piisavalt ruumi. Külgpuud peavad olema vähemalt 110 cm võrra kõrgemal kui platvorm. Statsionaarset redelit tuleks kasutada ainult juhul, kui trepi paigaldamine ei ole otstarbekas. 4. KOKKUVÕTE
Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud,Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis ja struktuur Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalsele galaktikale vastavalt Hubble'i klassifikatsioonile. Alles 1990. aastatel hakkasid astronoomid kahtlustama, et Linnutee on pigem tünni-kujuline, kui tavaline spiraalgalaktika. 2005
4 0,01 5 0,01 Kolvid on antud mootoril on alumiiniumsulamist valatud kolvid tähisega RBB. Kolb kaalub koos rõngastega ja kolvisõrmega 429 g. Kolvi hõlmad on kaetud hõõrdumist vähendava kattega ja kolvipõhjal on süvised, nii sisselaske kui ka väljalaske klappide jaoks. Kolvil on kõrgendus, ehk ala mis ulatub ülemises surnud seisus üle mootoriploki tasapinna, kuid süviste ja kõrgenduse mahud on võrdsed. Kuna on tegemist ujuvate kolvisõrmedega, on kasutusel traadist vedrurõngad, mis takistab kolvisõrme teljelist nihkumist. Visuaalsel vaatlusel puudusid kolbidel kahjustused. Kolvi hõlmadel puudusid kahjustused, mis viitaks ülekuumenemisele ning kolvi põhjadel puudusid kahjustused, mis viitaks varasematele mehaanilistele vigastustele. Kolvil on kolm rõngast, kaks kompressioonirõngast ja üks õlirõngas
kulub kogu vedeliku või osa vedeliku anumast väljavoolamiseks. 3 Selliste ülesannete lahendamine põhineb Bernoulle’i võrrandi kasutamisele, arvestades, et väljavoolavad vedelikud on ideaalsed: p1 w21 p2 w22 z 1+ + =z 2+ + ρg 2 g ρg 2 g Konstantsena hoitava vedelikunivooga (statsionaarne režiim) pealt lahtise anua jaoks valime tasapinna 1, mis vastab vedeliku ülemisele nivoole anumas, tasapinna 2 aga kohale, mis vastab väljavoolava vedeliku joa kõige kitsamale ristlõikepinnale. Jättes arvestamata küllaltki väikese vahemaa anuma põhjas oleva ava ja väljavoolava vedeliku jao kõige väiksema ristlõikepinna asukoha vahel, võib võtta, et z 1−z 2 ≅ H kus H-anumas olevavedeliku kihi kõrgus väljavooluava kohal. Kuna eespool toodud eelduste põhjal p1 = p2 ja w1 = 0 (vedelikuülemine nivoo anumas hoitakse konstantsena), saab võrranditest w22 =H 2g
painduvust. Veenusel on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. 9.Võrrelda maad ja Marsi Marss on kaetud punase liivakivimiga ja sellepärast paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Mõlemad tiirlevad ümber Päikese. Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, see tähendab, et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal. Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena. Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust. Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. 10
Too välja viis huvitavamat Pritzker Price esindajat Sinu jaoks, miks selline valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts) Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid. iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendi pealinn-Viin. Geomeetril...
käsitledes vormi ja värvi kui "identiteedi põhimõtet" (ultimate identities), kui asju iseenesest. Värv on korraldatud vastavalt seoste põhimõtetele ja kromaatilise koostoimele, kuid üha enam on ühendatud rütmi, ruumi ja sügavuse tähendus. 3 Riley hakkas lisama diagonaalseid "rombi" elemente, mis kasvavad vasakult paremale, mis lõikavad risti üle vertikaali, purustades pildi tasapinna. Värvi tasapinnad vahelduvad tõusude ja langustega. 1983. aastal tegi Riley seeria värvilisi seinamaale Royal Liverpool haigla jaoks. Riley kujundas interjööri kasutades siniseid, valgeid, roosasid ja kollaseid värvivööte, mille eesmärk oli mõjuda patsientidele lõõgastavalt. Ta oli edukas, interjööri imetleti palju ning vandalismi ja grafiti tegemist jäi haiglas vähemaks. 2003. aastal oli Bridget Riley näitus Tallinnas Rotermanni soolalaos
asuvad kiiremini; 3. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? V: ainuke kaaslane, millel on tihe atmosfäär(põhiliselt koosneb lämmastikust); Saturni kõige suurem kuu ja Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu; suurem kui Merkuur; kaetud tiheda pilvekihiga sajab vihma ja lund, vee asemel on metaan. Uraan Kirjeldage Uraani pöörlemist V: pöörleb kiiresti perioodiga 10 tundi; pöörlemistelg moodustab orbiidi tasapinna suhtes on 8 kraadi veereb nagu jalgpall oma orbiidil; pöörleb vastupidises suunas tiirlemisele; aastaajad vahetuvad järsult. Neptuun 1. Kuidas avastati Neptuun? V: Uraani liikumises avastati häire ja arvutati välja kui suur võiks olla Uraani taga asuva planeed mass ja trajektoor, mis neid häireid põhjustas; 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
(Mitte Maa ja Päikese vahel). 3. Võrrelge Maad ja Marssi. Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust
ja võidusõitjad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 4 Rataste õige suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: rattakalle (camber), pöördteljepikikalle (caster), pöördteljekülgkalle (KPI king pin inclination ), kokku või lahkujooks (toein või toeout), pöördteljenihe pöörderaadius roolitrapets Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 5 Rattakalle on püsttasapinna ja ratta tasapinna vahelinenurk ja seda mõõdetakse kraadides (°). Rattakalle loetakse positiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav, kuid on ka masinaid millel see reguleeritav ei ole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 6 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 7 Positiivse rattakalde eelised: tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja
x = ( t ) , Funkts parameetriline esitus: On antud kaks võrrandit y = ( t ) , kus t omandab kõik väärtused lõigult [ T1 , T2 ] . Igale t väärtusele vastab üks x väärtus ja üks y väärtus (eeldusel, et funktsioonid ja on ühesed). Kui x ja y väärtusi vaadelda punkti koordinaatidena xy-tasandil, siis igale t väärtusele vastab tasapinna üks punkt. Kui t muutub väärtusest T1 väärtuseni T2 , siis see punkt kujundab mingi joone tasandil. Võrrandeid x=...;y=... nimetatakse selle joone parameetrilisteks võrranditeks, muutujat t nimetatakse parameetriks. Elementaarfunktsiooniks nim funkts, mis on saadud põhilistest elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni moodustamise teel.: konstantne, astme-,eksponent-, logaritm-,trigo-,arkus-, hüperbppolsed-, areafunktsioonid.
korrasolekule ka piduritorude õiget ühendust. Joonis 9. ABS-i diagnoosipistik 1.4.4 ABS-i ja pidurite signaallambid Korras süsteemi puhul süttib ABS-i signaallamp süüte sisselülimisel ja kustub mõne sekundi jooksul (enesediagnoosi lõppemisel). Sõidu ajal rikke avastamisel süttib signaalamp uuesti ja jääbki põlema. Süüte sisselülimisel süttib enesediagnoosi ajaks ka pidurite signaallamp. Pidurite signaalamp süttib ka seisupiduri rakendamisel ja pidurivedeliku tasapinna vähenemisel. Joonis 10. ABS-i ja pidurite signaallambid 1.4.5 Hüdrosõlm Hüdrosõlm on paigutatud piduri peasilindri ja rattasilindrite vahele ja tema ülesanne on juhtida juhtplokilt tulevate käskude põhjal pidurdusrõhku rattasilindrites. Hüdrosõlm koosneb kerest, elektromagnetklappidest, tagastuspumbast ja summutuskambritest. Elektromagnetklappide abil välditakse rataste blokeerumine. Iga piduriharu kohta on kaks klappi: pealevoolu- ja äravooluklapp
osalaengutega aatomid tõmbuvad) b. Elusorganismides sisaldab H side O või N aatomit (elututes objektides F aatomit) c. Vesiniksideme erinevus dipool – dipool jõududest – vesinikside on tugevam, sest vesiniku aatom on tugevalt tõmmatud O või N aatomi poole d. Vesinikside esineb molekulide vahel või molekuliseseselt e. H side on tugevaim mittekovalentne jõud elusorganismide molekulaartasandil Optiline aktiivsus on polariseeritud valguse tasapinna pööramine kas paremale (+) või vasakule (-) Optiliselt aktiivsed saavad olla molekulid, mis on asümmeetrilised Asümmeetria- ehk hiraalse tsentri moodustab α – süsinik Asümmeetria tsentrit ei ole glütsiinil Kõigil AH-tel (v.a. glütsiinil) on vähemalt üks asümmeetriline C aatom, mis annab kaks optiliselt aktiivset isomeeri (enantiomeeri). Kaks hiraalset C aatomit on isoleutsiinil ja
pildikvaliteeti parandada veel mitmesugused tehnoloogilised lahendused: -ekraani katmine peegeldumisvastase kihiga; -dünaamiline või kahekordne dünaamiline fokuseerimine (pildi teravus suureneb märgatavalt ja praktiliselt välistatakse moire-häire); -invarist valmistatud varimask (invar talub oluliselt kõrgemat temperatuuri kui tavalised varimaski materjalid, seega võib tõsta elektronkiirte energia tõstmise läbi pildi heledust); -lame ekraan (kineskoobi nähtav osa moodustab tasapinna, mis vähendab moonutusi pildi nurkadel). Energiasääste Kuvari osaks langeb suur osa arvutisüsteemi energiatarbest. Energiasäästliku arvutisüsteemi põhimõtete hulka kuulub see, et monitori tarbitav võimsus ei ületaks 30 vatti . Tänapäevased arvutid ja kuvarid on varustatud VESA poolt välja töötanud DPMS-süsteemiga (Display Power Managernent System), mis lubab pikka aega kasutamata seisval arvutil saata oma kuvarile käsu
Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: · tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; · pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; · telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Maa telg asub orbiidi tasapinna suhtes nurga all. Niisugune Maa asend põhjustabki aastaaegade kevade, suve, sügise ja talve esinemise. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus- kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Raskuskiirendus ( ) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul .
5) Veepump 100-200k km 6) Hammasrihm 40-100k km 7) Plokikaane tihend 150-250k km 8) Sidur 150-200k km 9) Klapisääre tihendid 150-200k km 10) Generaatori harjad 100-200k km Kolm rooliseadme lihtsat kontrollimise viisi: 1) Vaatlusel mehhaaniselt seisundil. 2) Rooli vabakäik (käändmiku juhtimisel)' 3) Roolisüsteemi kinnitused (lõtk roolikannu laagrites) Auto teenindus raamatu järgne hooldus. Kontroll ja vastavad nõuded. Õli ja vedelike tasapind. Õli tasapinna kontrollimine toimub niitihti, et oleks välistatud õlitaseme langemine allapoole õlivarda kontroll kriipsu. Uus mootor kulutab õli vähe, kulunud mootor hoopis rohkem. Kontrollida rehvi siserõhku ja seisukorda. Auto on konstrukteeritud selliselt, et ta käituks igas olukorras enamvähem ühtlaselt. Kurvis sõidul avaldab tsentrifugaal jõud suuremat jõudu tagumistele ratastele, eriti väliskurvis olev. Kui tagarataste rõhk pole piisav, kaldub auto taguosa kurvi vastassuunas seda
oli jõutreeninguid kolm korda nädalas. Treeningu planeerimisel lähtuti ka sellest, et aasta ringi tuleb teha kõiki võimalikke spordi- alasid. Ei tohi jätta vahet sisse ei jõu, kiiruse ega vastupidavuse arendamisel. Nii tõsteti kangi ka võistlusperioodil. Ja kiirendusi tehti siis kui oli aega ja jaksu, kindlat aega selleks polnud. Sügisel puhkeperioodi Valter ja ta isa ei tunnistanud. Ei tohtinud ju lasta füüsiliselt vormil langeda. Vastasel korral tuleb asjatult aega endise tasapinna saavutamiseks. Ühe või teise võime arendamises pausi pidades on uuesti alustamisel väga suur ületreenituse ning enda vigastamise oht. Kui võistlusperiood lõpeb, siis tegi Valter kuu- poolteist treeningut lihtsalt vabas vormis, plaanita, nii öelda tuju järgi.
Geograafiline pikkus on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) ja punkti läbiva meridiaani tasandite vaheline nurk. Geograafilist pikkust mõõdetakse Greenwitchi meridiaanist ida või lääne suunas. Geograafiline pikkus võib olla 0°-180° idapikkust (ip) või läänepikkust (lp). Antud joonisel on mõõdetud läänepikkus. Kuna Eesti ala jääb Greenwichi meridiaanist idapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline pikkus idapikkus. Geograafiline laius on ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone nurk. Geograafilist laiust mõõdistatkse ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Geograafiline laius võib olla 0°-90° põhjalaiust (pl) või lõunalaiust (ll). Antud joonisel on mõõdetud põhjalaius. Kuna Eesti ala jääb ekvaatorist põhjapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline laius põhjalaius. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu geograafilist koordinaati
Põhjavesi võib toituda pinnaveest ja ka vastupidi. Kõik oleneb veetasemetest. Kui põhjavee tase on kõrgemal, siis võib ta olles hüdrauliliselt pinnaveega seotud sinna ka voolata. Kui hüdrauliline side puudub, siis voolates kõrgemal nõlvalt alla (olles muutunud juba pinnaveeks) toidab ta ju ikkagi pinnavett. Selleks, et teada mis suunas põhjavesi liigub, on vaja põhjavee pinna samakõrguste (hüdroisohüpside) kaarti. Nii nagu iga tasapinna määravad ära, nii peab ka põhjavee puhul olema andmed vähemalt kolmest punktist. Kõrgused punktide vahel saadakse interpoleerimise teel ning ühesuguste kõrgustega punkte ühendavad jooned ongi hüdroisohüpsid. Nool mis on hüdroisohüpsiga risti näitab põhjavee liikumise suunda. Tulles nüüd tagasi pinna- ja põhjavee seoste juurde, siis juhul kui hüdroisohüpside kaardi järgi on näha, et põhjavesi liigub pinnavee poole, siis on selge, et põhjavesi toidab ja vastupidi
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Tehisteemant leiab põhiliselt kasutamist: Vali üks: a. elektererosioontöötlemisel b. malmi ja terase koorival treimisel c. kõvade materjalide lihvimisel ja abrasiivtöötlemisel d. madalsüsinikteraste puurimisel Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Teriku kasvaja tekkimine on lubatud nähtus järgmisel töötlemisviisil ja negatiivne järgmisel: Vali üks: a. ümarlihvimisel lubatud, tasalihvimisel välditav b. lubatud elektererosioonitöötlemisel, elektrokeemilisel töötlemisel välistatud c. koorival töötlemisel lubatud, puhastöötlemisel välditav d. lubatud puhastöötlemisel, välditav koorival töötlemisel Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkelii...
levinumaks ja populaarsemaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Iluvõimlemine on spordiala, kus võistlevad enamjaolt ainult naised, erandiks on Jaapan ja mõned muud maad, kus võistlevad ka mehed. Kavade koreograafia sooritatakse muusikapala saatel, mis koosneb ühest või mitmest instrumendist. Iluvõimlemise muusikas ei tohi olla ära tuntavaid sõnu, küll aga võivad esineda erinevad häälitsused. Kava ajal peab võimleja hoidma vahendid pidevas liikumises, sooritades erineva tasapinna, suuna, trajektoori ja amplituudiga liigutusi. Vahenditöö peab olema võimalikult vaheldusrikas ja võimleja ei tohi vahendit kasutada kaunistusena, kava ajal peab olema pidev seos võimleja ja vahendi vahel. Iluvõimlemise võistlustel ei sõltu punktide pälvimine üksnes kava keerukusest, vaid ka muusikast ja kava seadest (koreograafiast). Sellest, kuidas kava ja muusika ühises loomingus võimlejaga kokku sulanduvad. Loeb vahendi käsitsemise ja elementide erilisus, sobivus
tasand pöörlemise kiirus V Väljaspool maaefekti on Rootori pöörlemise maksimaalses nii V1 kui Tõstepropellerit ka nurk mis jääb läbiva õhuvoo kiirus V kohtumisnurga ja laba kiirus liikumise tasapinna V1 vahele. Kopteri asetus maaefekti tsoonis. Laba Kiirus V1 ja nurk kohtumisnurga ja Y liikumise laba liikumistasandi vahel on tasand määratletud . Maapinnaefekt tekib siis, kui tõstepropellerit läbiv õhuvoog
t umbes 5-6 liitrit 25 kg kotile. Segamise ajal tuleb segu jooksvalt kontrollida voolavustesti abil. Testi tegemise ajal jälgida, et ained oleksid korralikult segunenud. Segu temperatuur peab ületama +10oC, lisatava vee temperatuur ei tohi ületada +35oC. Käsitsi segades jälgida, et segunemine oleks hea, kasutada küllaldase võimsusega mikserit (joonis 3), segada hoolikalt 1-2 minutit. Vett ei tohi üle- ega aladoseerida. Liigne vesi põhjustab pragunemist ja nõrgendab tasapinna tugevust, suurendab mahu kahanemist kuivamisel. Valmis segumass tuleb ära kasutada 15-20 minuti jooksul peale vee lisamist. Vannitubade ja pesemisruumide põrandate tasandamine Tihtipeale on pesuruumides vaja anda trapi suunas kalded. Enamasti on ka nendes ruumides põrandaküte. Kõige odavam variant on kasutada selleks tavalisi betoonisegusid (Weber S-30, Weber S-100), kuid need segud käituvad tavalise betoonina enne hüdroisolatsiooni ja plaatide
Eseme kontuur enne painutust, Painutusjooned pinnalaotusel. Lõikepindade viirutamine - Peab jälgima, et detaili joonise kõikidel kujutistel oleks viirutus ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Viirutusjoonte vahekaugus võib ulatuda 1...10 mm olenevalt viirutatava pinna suurusest. Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse nende lõigetel erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoonte vahekaugust. Ülevaade pindadest - Tasapinna, silinderpinna ja koonuspinna moodustaja on sirgjoon, sfääri ja rõngaspinna moodustaja aga ringjoon või selle osa. Siinjuures sfäär tekib ringjoone pöörlemisel ümber oma diameetri (seega ümber sirge, mis läbib ringjoone tsentrit), rõngaspind aga tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi tema tsentrit. Asub pöörlemistelg moodustajaringjoonest väljaspool, tekib auguga rõngaspind
ühendatavat joont, q1 [C] punktlaeng,0 - dielektrilise läbitavuse konstant või vakuumi dielektriline läbitavus. Elektrivälja voog ja Gaussi seadus: Gaussi seadus on üks Maxwelli võrranditest. Ta võimaldab hinnata elektrivälja paljudes praktilistes situatsioonides, moodustades laengut ümbritseva sümmeetrilise Gaussi pinna, ja leida elektrivälja voo läbi selle pinna. Väljatugevuse vektori E voog E läbi väikese tasapinna määratakse seda pinda läbivate jõujoonte arvuga. Seega elektrivälja voog läbi pinnaelemendi ds elektriväljas on defineeritud kui selle pinna suhtes perpendikulaarne (e normaalisuunaline) elektrivälja komponent korda pindala. Summaarne elektrivälja voog läbi kinnise pinna S võrdub kus on ruumnurga element ja n on ühikvektor, mis on suunatud piki pinnanormaali.
juhtinud eklektitsismi vaim, mis on ühendanud väga erisuguseid elemente ja stiile nagu näiteks itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül kuulsas Vettiuste majas. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, 3 stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes on ülekaalus klassitsistlikud ranged, selged vormid ja tasapinna rõhutatus. Mida aeg edasi, seda lopsakamaks muutusid vormid, olulisemaks said valguse kontrastid ja enam ei mänginud nii suurt rolli sisemine liigendus, mis vabariigiaedsetes hoonetes väga ratsionaalne oli. Võtame vaatluse alla või Pompeji linna termi (pilt 4), kus ruumide paigutus oli äärmiselt loogiline ja otstarbekohane. Laiad väravad ja arvukad sissekäigud ning garderoobid lubavad vastu võtta rohkelt inimesi
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asen...
- Giordano Bruno 1583.a, tähed on päikesed ja maailmaruum on lõpmatu - neid punkte, kus maakera pöörlemistelg lõikub taevasfääriga, nim. - Johann Kepler (Saksa, 1571-1630) planeetide liikumisseadused maailmapoolusteks (maailma põhja ja lõunapoolus) - 1922.a. vene matemaatik A.Friedmann universum ei saa olla tasakaalus - taevaekvaator on maakera ekvaatori tasapinna lõikejoon taevasfääriga - astronoomiat võib liigendada mitmeti: - taevaekvaator jagab ka taevasfääri kaheks poolkeraks - meetodi järgi (astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika) - tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril - objekti järgi (planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika, kosmoloogia) - kogu taevasfäär on jagatud 88-ks tähtkujuks
Amortisaator 50 000 200 000 km. Veepump 100 000 200 000 km. Hammasrihm 40 000 100 000 km. Sidur 150 000 200 000 Klapisääretihendid 150-000 200 000 km. Generaatori Harjad 100 000 200 000 km. 3 rooliseadme lihtsat kontrollimisviisi: Vaatlusel Mehhaniline seisund Rooli vabakäik(käändmiku juhtimisel) Roolisüsteemi kinnitused(lõtk roolikannu laagrites) Aasta teenindusraamatu järgne hooldus: Kontroll ja vastavad nõuded. Õli ja vedelike tasapind. Õli tasapinna kontrollimine toimib nii tihti, et oleks välistatud õlitasemel langemine allapoole õlivarda kontrollkriipsu. Uus mootor kulutab õli vähe või õige napilt. Kulunud mootor hoopis rohkem. Kontrollida rehvi siserõhku ja seisukorda. auto on konstrueeritud selliselt, et ta käituks igas olukorras enamvähem ühtlaselt. Kurvis sõidul avaldab tsentrifugaaljõud suuremat jõudu tagumistele ratastele. Eriti väliskurvis olev.
pikendada või lühendada Soovides näiteks detaili joonistada akent, siis joonistame sellele ristküliku ning viime selle Push/Pull abil sissepoole Kasuta täpsuse saavutamiseks SketchUp'i järelduste süsteemi 29 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 7.2 Push/Pull abil kustutamine Viies tasapinna lõpuni (ehk vastu objekti tagumist külge), siis see osa kustutatakse o joonistan joone o valin push/pull tööriista ning klikin tekkinud kolmnurgale o lohistan soovitud tüki vastu tagumist äärt o ja teen kliki 7.3 Uue pinna loomine Push/Pull tööriista valides ja vajutada Ctrl-klahvi, siis luuakse olemasolevast pinnast uus pind. Jälgi, et hiirekursorile lisanduks pluss-märk NB
положения прямая frontaal – фронталь punkt ruumis – точка в пространстве hüpotenuus – гипотенуза ristsirged – перпендикулярные прямые kaatet – катет tasand – плоскость уровня kujund – фигура tasapinna jälg – след плоскости külgekraan – профильная плоскость telgpunkt (tasandil), jälgpunkt – точка схода проекции следа nurgapoolitaja (vt bisektor ) – биссектриса üldasendiline sirge – прямая общего положения 5. Tasandi projekteerimine Tasandi asend on ruumis määratud järgmiste geomeetriliste elementide kaudu:
(Mitte Maa ja Päikese vahel). 3. Võrrelge Maad ja Marssi. Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``). Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust
idüllilisus. Klassitsismi tuntuimad tööd: "Kolm naist allikal" (1921, lisa 4), "Ema lapsega" (1922), "Kunstniku ateljee" (1934) seeria. Teosed: "Tants" (1925) ja viimane töö seeriast "Kitarr" (1926) ilmutavad uue rahutu perioodi algust pärast pikemat vaoshoitust. 8 Sürrealismi periood 1924-1934. Picasso figuurid hakkasid üha enam eemalduma tõepärastest kujutistest. Nendes töödes eksperimenteeris ta joone ja tasapinna vaheliste suhetega, uurides samal ajal mitmetes töödes ka plastilisi vorme ja luues intensiivselt ka uusi skulptuure. Picasso vormimängud ja kõikide kunstiliste vahendite vaba käsitlemine sidus teda alguses sürrealistidega. Peagi aga andsid seisukohtade ja kavatsuste erinevused tunda. Erinevalt teistest püüdis Picasso oma töödes alati saavutada mõistuspärast üksikasjalikkust tegelikkusega. Reageerides teisele maailmasõjale muutusid figuurid hoiatuse vihkamise ja kurjuse
43.Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem. vt.punkt . 45 . 44.Anda jõu momendile telje suhtes kaks definitsiooni. · Jõu moment telje suhtes nimetatakse selle telje mis tahes punkti suhtes võetud jõu momendi projektsiooni teljel. · Jõu moment telje suhtes võrdub teljega ristuval tasapinnal võetud jõu projektsiooni momendi mooduliga telje ja selle tasapinna lõikepunkti suhtes võetuna vastava märgiga. Mz( F )=M0*cos=F*d*cos=±F xy*d1 Mz( F )=±Fxy*d1 45.Mida nimetatakse jõu momendiks mingi telje suhtes. Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kirjutada ka valem.
Valatud toorikute (malm, pronks) treimisel domineerib järgmine kulumise viis ja see väljendub: Vali üks: a. abrasiivkulumine, teriku esipinnal tekib süvend, tagapinnal kulumisriba b. lõiketera puruneb lõikejõudude toimel c. adhesioonkulumine ainult teriku esipinnal d. difusioonkulumine, teriku madal temperatuur lõikeprotsessis Küsimus 36 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Tasapinna freesimisel horisontaalfreespingis kasutatakse silindefreesi ja järgmisi liikumisi: Vali üks: a. freesile edasi-tagasi kulgev liikumine (pealiikumine) ja toorikule kulgev ettenihkeliikumine b. freesile antakse kulgev ettenihkeliikumine ja toorik on paigal c. freesile antakse pöörlev pealiikumine, toorikule kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule pöörlev liikumine ja freesile ettenihkeliikumine Küsimus 37 Valmis Hinne 0,00 / 1,00
Peaaegu kõik metallid on joodetavad. 52. Pinnete kasutamine treiteradel Pinded võimaldavad tõsta püsivusaega kuni 10 korda. Pinded saadakse kas keemilisel aursadestusmeetodil (CVD-levinud karbiidermistele mitmekihilise või keraamilise pinde saamiseks) või füüsikalisel aursadestusmeetodil (PVD-levinud TiN pinnetele 2-4µm). 53. Treitera esinurk Esinurgaks nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole ja negatiivne kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. -teravusnurk, -taganurk, - + 54. Elektrokeemiline töötlus Elektrokeemiline töötlus on elektrolüütiline protsess, kus toorikult (anoodilt) eemaldatakse metall elektrokeemilisel teel
fiktiivsed punktid, piksli suurus ja distorsioon. Fotogramm-meetria esimeseks ülesandeks iga foto orientatsiooni taastamine, mis tähendab, et peame defineerima nende kõikide piltide asukohad, mida kasutada soovime objekti koordinaatide süsteemis. Sisemised orienteermiselemendid on: fk – aerofotoaparaadi fookuskaugus; Δx ja Δy on peakiire e objektiivi optilise telje ja aerofoto tasapinna lõikepunkti koordinaadid aerofoto koordinaadistikus. Sisemise orienteerimise elemendid on määratud väga suure täpsusega (tavaliselt ±0,01mm). Objektiivi fookuskaugus on alati näha aerofoto servas ja Δx ja Δy suurused on antud aerofotoaparaadi passis. Praktiliste ülesannete lahendamisel võetakse Δx ja Δy väga tihti võrdseks nulliga, st kokkulangevaks aerofototsentriga. Kõnekeeles loetaksegi aerofoto telgede lõikepunkti aerofoto peapunktiks.
Mõju tugi- liikumisaparaadile Arvuti ja selle klaviatuuriga töötav inimene on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisanduvad sellele töö monotoonsus, samade tööliigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi-liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. ÜTO Töörühma ettepanekul on võetud kasutusele termin "luulihasediskomfort". See väljendub valudes, väsimuses, krampides, "ärasuremises", värisemises jm, mis lokaliseeruvad erinevates kehaosades (kael, õlad, käed jt), ja tekivad erineva sagedusega (iga päev, aeg- ajalt, harva). Kaebustele võivad lisanduda ka käte, kaela ja ülakeha talitluse häired
6 Näide 4.2 t Punktmass massiga 2 kg liigub jõu F = 10 - 2t ; 2sin mõjul. Punkti algasend on 2 määratud kohavektoriga r0 = ( 3;2 ) , algkiirusvektor v0 = (1;0 ) . Leida punkti liikumise võrrandid. Lahendus Kuna tekstis liikumise tasapinna kohta midagi öeldud ei ole, siis oletame, et punkt liigub maapinna tasapinnal. Seega peale antud jõu F teisi jõudusid ei mõju. Siin on tegemist kahedimensionaalse juhtumiga ja ülesande tekstist selgub, et jõu F projektsioonid maapinnal asuvatele koordinaattelgedele x ja y on Fx = 10 - 2t , (N) t Fy = 2sin , (N) 2
olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest
olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
