Kui galaktikad eemalduvad üksteisest, peavad nad minevikus olema asunud koomal. Praeguse paisumiskiiruse järgi saame hinnata, et 10 15 miljardit aastat tagasi pidanuksid nad asetsema üksteisele väga lähedal. Universum ja ka aeg pidid alguse saama hiiglaslikust plahvatusest. See seletab, miks öötaevas on tume: ükski täht pole saanud kiirata kauem kui 10 15 miljardit aastat, mis on möödunud Suurest Paugust. Kui Universumi arengulood küüniksid lõpmatusse nagu sadulpind või tasapind, oleksime kimpus ääretingimuste määramisega. Kui aga Universumi arengulood imaginaarajas oleksid kujutletavad kinnise pinnana nagu Maa pind, langeks ääretingimuste probleem üldse ära. Maakera pinnal pole ju mingit äärt ega piiri. Pole usaldavaid teateid selle kohta, et keegi oleks üle Maa ääre kukkunud. Kui Universumi arengulood imaginaarajas on tõepoolest kinnised pinnad, siis tuleneks sellest põhjapanevaid filosoofilisi järeldusi ning oletusi selle kohta, kust me tuleme
tingimusele vertikaaljõudude tasakaalu ja üldjuhul ka lõikude vahel saame koostada graafiku jõu sõltuvuse kohta paigutisest (joonis 6.2). 6.4.7 Graafilised võtted aktiivsurve määramiseks Maapind ei ole tekkivaid vertikaal- ja horisontaaljõude (joon5.12). Varuteguriks on Paigutise tekkides kinnihoidmiseks vajalik jõud väheneb. Pärast seda, kui alati tasapind, vaid võib olla keerukama kujuga murtud joontest koosnev nihketugevuse f suhe tasakaalu olekus mobiliseeritavasse sein saavutab teatud paigutise, jõu vähenemine lakkab ja saavutab pind. Maapinnale võivad mõjuda seejuures üksikud koormused. Sellistel nihketugevusse s. Nihketugevus f=c+tan
KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa ,,Schwittersi samba" ehk ,,Merzbau". See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema lähedaste ja sõprade elu. Sambasse kogunesid hunnikusse igapäevased esemed, mis olid seoses kunstnikuga, lõpuks pidi Schwitters tegema lakke augu ja jätkama ,,Merzbau" teisel korrusel. Schwitters tegeles ka luuletamisega, andis välja ajakirja ja nägi ise välja nagu ,,totaalne
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Kasutatakse piki- ja põikvaheseinu. Veetihedad vaheseinad kuuluvad laeva põhikonstruktsioonide hulka. Kõigil neil on laeva üldise tugevuse seisukohalt kanda tähtis osa toetades põhja, teki ja parraste kattesilluseid suurendades seega laevakere väändetugevust ja jäikust. Kuna põikvaheseinte servadele rakendub nimetatud kattesilluste reaktsioon, peavad nad olema küllalt jäigad ja nõtkekindlad. Avariijuhtudel tuleb vaheseinal vastu pidada ühe- poolsele vee rõhule, vee tasapind võib ulatuda ülemise tekini. Selleks on vaheseina plaadistus toetatud vertikaalsete või hori-sontaalsete taladega ribidega. Ribide suund valitakse nii, et kõrgeid ja kitsaid vaheseinu toestavad horisontaalsed ribid ja madalaid laiu vaheseinu vertikaalsed. Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Ribid valmis-tatakse nurk- või T-taladest. Ribide otsi teki, parraste ja põhja juures tugevdatakse kniidega. Talastiku pikisüsteemi korral püütakse vaheseina
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa ,,Schwittersi samba" ehk ,,Merzbau". See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema lähedaste ja sõprade elu. Sambasse kogunesid hunnikusse igapäevased esemed, mis olid seoses kunstnikuga, lõpuks pidi Schwitters tegema lakke augu ja jätkama ,,Merzbau" teisel korrusel. Schwitters tegeles ka luuletamisega, andis välja ajakirja ja nägi ise välja nagu ,,totaalne
gusele. Laadimissilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega mahalaadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise alguses on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb mahalaadimata koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda taga- servale toetuv laadimissilla ,,keel" tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga. Sel viisil on lastiruumi põrand laadimissilla abil pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoauto furgoonist ja konteinerist kasutatakse lühema kere, väiksema tõstejõu ning hea manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid.
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on
üsna tõsine auk. I MS oli Eesti jaoks üsna tõsiseks löögiks. Mobilisatsioonidel oli ka 23 pos joon mehed said sõjalise väljaõppe, Vabadussõja ajal olid samad mehed oma oskuste ja kogemustega valmis Eesti iseseisvust kaitsma. 1860-70 aastal Ve junkrukoolid (hiljem sõjakoolid), kuhu võeti tulevasi ohvitsere kõikidest rahvakihtidest. Ainsaks kriteeriumiks hariduslik tasapind (kõrgem algkool). Sõja ajal pandi kogu Ve-l käima lipnike kursused (3-4 kuud), kus valmistati ette sõjaaegseid ohvitsere, kuhu võeti kõik vähegi haritud mehed. Ca 2200 eestlast. Eestlastest ohvitseridest sai I Ms-s surma ca 150 meest. Poliitilised mõttes oli ilmasõja puhkemine tagasilöögiks. Kuulutati välja sõjaseisukord, tähtsamate asjade otsustamine läks sõjavõimude (?) kätte. Kindral Pavel Kurlov. Sõjaseisukord tähendas ka senisest rangemaid piirnaguid (ajakirjandus
Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid
353 20° 1/3 0.743 0.643 0.556 0.480 0.414 0.356 0.305 2/3 0.710 0.602 0.511 0.433 0.367 0.310 0.261 0.681 0.565 0.470 0.390 0.322 0.264 0.214 10.4.4 Graafilised võtted aktiivsurve määramiseks Maapind ei ole alati tasapind, vaid võib olla keerukama kujuga murtud joontest koosnev pind. Maapinnale võivad mõjuda seejuures üksikud koormused. Sellistel juhtudel on praktiliselt raske leida üldisi analüütilisi lahendusi pinnase külgsurve arvutamiseks ja otstarbekaks võib osutuda graafiliste võtete kasutamine. Alljärgnevalt on vaadeldud Culmani graafilist meetodit (joonis 10.18). q Ei Culmani joon
z z = f (x, y) z = g(x, y) y D x Joonis 7.11. K~oversilinder Antud piirkonda piirab u ¨lalt tasapind z = 1 - x - y ja alt xy-tasand z = 0. Valemis (7.19) f (x, y) = 1 - x - y ja g(x, y) = 0. P¨ uramiidi ruumala on valemi j¨argi V = (1 - x - y)dxdy. D Piirkond D on m¨aa¨ratud tingimustega 0 x 1 ja 0 y 1 - x, seega 1 1-x
35 % 22 % 20 % 14 % 14 % 13 % 11 % Üksikutel hoonetel esines vundamendi pragunemist, vt. Joonis 2.45 (vasakul). Sagedased vundamendiprobleemid olid seotud hoone ümbruse planeeringuga: pinnas oli liiga kõrge või/ja vale kaldega, vt. Joonis 2.45 (paremal). Aja jooksul on asumites tänavate katendeid muudetud ja uute katete pealeehitamisega on märkimisväärselt tõusnud elamutega piirnevate teede (eelkõige kõnniteede) tasapind: pidevalt on lisatud tänavatele katendikihte (killustikku ning asfaltbetooni) tee kujundamiseks, samas ei ole arvestatud selle kõrgusega tänavatega piirnevate hoonete suhtes. Kõik hooned on rajatud kunagisi tänavahorisonte silmas pidades ning nende hoonete hilisem tõstmine on ebareaalne nii tehniliselt kui ka majanduslikult. Seetõttu tuleb 66 asumite teede- ja tänavavõrkude remontimisel ja arendamisel arvestada elamute
korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise alguses on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb mahalaadimata koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda taga- servale toetuv laadimissilla „keel“ tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga. Sel viisil on lastiruumi põrand laadimissilla abil pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoauto furgoonist ja konteinerist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
