sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated ei ole risti x-teljega, siis on need sirged ruumis lõikuvad. 26. (Kui ei ole rahuldatud sirgete paralleelsuse ega lõikumise tunnus, siis on sirged ruumis kiivsed. Neist üks läheb teise pealt või eest läbi varjates teist.) Joonis 27. Tasandi määravad: - Kolm punkti, mis ei asetse ühel sirgel - Punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti - Kaks lõikuvat sirget - Kaks paralleelset sirget Tasapind on määratud ka mistahes tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega. 28. Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline e projekteeriv tasand on risti ekraaniga 29. Jälgjoon on sirge, mida mööda tasand lõikab ekraani. 30. Sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmine: 1) Paneme läbi antud sirge s abitasandi risti põhi- või esiekraaniga 2) Tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge
2. OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE 3. OS NASALE- ninaluu PAARILINE 4. OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE 5. VOMER- sahkluu 6. OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE 7. MANDIBULA- alalõualuu 8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad:
rahvale". Lava peal asetsevad kastid olid ka mitmekülgsed, need aitasid kohastuda stseeni toimumiskohaga. Näiteks ühele poole olid maalitud üksteise peale laotud kivid, mis pidid iseloomustama kiviseina. Teistpidi keerates olid sinna maalitud taburetid, kuhu peale ka tegelased istusid. Veel oli ühe külje peale maalitud elevant, mis etenduse ajal oli miskipärast jalgade peal olemise asemel pepuli. Terve etenduse vältel oli laval tagapool tõusev tasapind, kust saabusid nii Tuuleveski, Peeglite Rüütel kui ka inkvisitsioonikohtu inimesed. Lavastuse lõpus lahkusid aga just sealt üles minnes Sancho ja don Quijote. Kõik lood kokku tekitasid minus suursuguse tunde. Palades vaheldusid emotsioonid mõndades oli sees viha ja trots, teistes aga hellus ja armastus. Lauljad olid väga tasemel, eriti meeldis mulle muulaajajatest seksteti häälte kooskõla, see tõi lausa kananaha ihule. Trotsi
Mida kirjeldab lainefront? Lainefront on pind, mis eraldab ruumist seda osa kuhu laine on juba levinud sellest, kuhu võnkumised veel jõudnud ei ole. Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju põhjal + joonised Sõltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). Mõnikord, kui lainefrondi pind tähtsust ei oma, kasutatakse laine levimise kirjeldamiseks ka kiire mõistet. Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimet...
0= 1000 Valem 4.1.1 V 0 proovikeha tihedus (kg/m3); m kuivatatud proovikeha mass (g); V proovikeha maht (cm3). 2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse kolm 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse Valem 4.2.2 abil: m1-m Wk= 100 Valem 4.2.2 m Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus mahu järgi valemiga Valem 4.2.3.
EuroAluste (EuroPallet) neli peamist suurust: Nimetus Mõõtmed (mm) Pallet Eur 800x1200 Pallet EUR 2 1200x1000 Pallet EUR 3 1000x1200 Pallet EUR 6 800x600 Tabel. 2 Neid kutsutakse ka veel CEN alusteks, mis on laialdaselt kasutusel Euroopa tööstuses. EUR aluse tasapind on disainitud vastu pidama, kui laduda aluseid üksteise peale või tõstmiseks tõstukikäppadega. EuroAluste (EuroPallet) tootjad peavad olea heakskiidetud EuroAluste Aluste Assotsiatsiooni poolt (EuroPallet Pallet Association EPAL), mis samuti reguleerib mis tüüpi naelu ja materjali võib kasutada ehitusel. EUR alusele on võimalik laduda alljärgnevaid koormusi: · 1000 kg (kogukaal), kui kaubad on aluse pinnale paigutatud ebaühtlaselt.
1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 kuiva proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Õõnestelliste puhul arvutatakse maht koos tühikutega. Tulemus esitatakse kg/m³. Tabel nr 1 - Tiheduse määramin e Mõõtmed Mass Ruumala [mm] [g] [cm3] Tihedus [kg/m3] Prk nr pikkus laius kõrgus a b h m V 248 119 87,5 1 248 119 87,5 248 119 87,5 4916 2582,3 1904 249 119 87,5 2 249 119 87,5 249 118,5 87,5 4918 2589,0812...
FOVISM 1905-1915 20.saj tekkis vilgas näitustegevus 1903 Pariisis asutati Sügissalong, kus korraldati retronäitusi van Goghi, Cezanne’i ja Gaudini töödest(impressionistid). ISELOOMUSTAB: o Loobuti detailidest: detailivaene o Intensiivsed värvid o Värvide valik suvaline o Valgus-varjuta; s.o. tasapinnalised o Tihti tume kontuurjoon Fovinistlikud maalid mõjusid jõulistena, metsikutena – kunstikriitikult pilkenimetus foovid Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, tunnete väljendust, mis tekib objekti- subjekti vaatlemisel. MATISSE – rühmituse juht, maalija, graafik, skulptor; arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik; „Tants“, „Punased kalad“. DERAIN – täiendvärvide kontrastid. VLAMINCLS – eeskujuks van Gogh; tööd elurõõmsad, rahutu, laia ja jõulise pintslilöögiga. DUFY – heledad, õrnad värvitoonid; muusikariistad, ...
sobivaid plaane soovi korral juurde lisada. joonis 2-3 Pind valitakse pärast töövahendi [joonis 2-4;b] või Sketch-i [joonis 2-4;a] valikut ning selle valikuga määratakse ära loodava detaili orientatsioon. Pakutavate pindadega samaväärselt saab kasutada ka loodud detaili mõnda tasapinda. Alustades uue mudeli loomist tuleb kõigepealt valida töövahend (Sketch, Extrude ...) ja olemasolev tasapind (x-y plane, x-z plane, y-z plane) või luua uus tasapind. a B c või joonis 2-4 Sketch (eskiis) on enamike tööriistade kasutamise aluseks. Tema abil näidatakse ära töövahendi kuju. Sketch luuakse
26. Skitseerige kahe kiivsirge (a ja b) kaksvaade (lahendada varjumine). 27. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. Tasandi määravad: 1) 3 punkti, mis ei asetse ühel sirgel. 2) punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti. 3) 2 lõikuvat sirget. 4) 2 paralleelset sirget. 5) tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega. 28. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? Üldasendiline tasapind on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeruv tasand on risti ekraaniga. 29. Mis on taspinna jälgjoon? Tasapinna jälgjoon on sirge, mida mööda tasand lõikab ekraani. 30. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 1) Paneme läbi antud sirge abitasandi risti ühe või teise ekraaniga 2) Leiame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge ning 3) Märgime selle lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ühtlasi ongi antud
Sukeldus Montmarte'il toimuvasse, trotsides oma invaliidsust. Elades viletsuse piiril, säilitas ta aristokraatliku vabadusetunde ja üleoleku. Ta jälgis ümbritsevat. Loomingut mõjutasid impressionistid (Edgar Degas), art nouveau, jaapani värvilised puulõiked ja Paul Gauguin. Sai kuulsaks plakatitega värviline litograafia. Nabiid (Les Nabis = Prohvetid) võtsin eeskujuks Gauguin'i. MAURICE DENIS ütles, et nabiide arusaam maalikunstist: eelkõige tasapind, millel paiknevad kindlas korras värvid. See, mida pilt kujutab on teisejärguline.
i =0 14.Mis on NURBS? NURB- Non-Uniform Rational B-spline Suurem B-spline üldistus kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid Lubab sõlmpunkte mitteühtlaselt paigutada CAD süsteemis kasutatakse põhiliselt vabapindade kirjeldamiseks 15.Kirjeldada ruumis kõverate detailide tegemist CAD süsteemis Kõigepealt teha tasapinnale kujund, seejärel külgvaates teha teljele(detaili sümmeetriatelg) soovitud kõver, Tehtud kõverast teha EXTRUDED-i abil tasapind ja ebasobivad detailid TRIM-iga äralõigata 16.B-rep mudeli iseloomustus Solidite kujutamine pindade abil, kus on määratud maetrjali asukoht 3D objekti defineeritakse tippude(V1), servade(E1) ja pindadega(F1) Lisaks kirjeldadakse materjalivektroiga pinna see pool, kus on materjal Korrektne solid: Vähemalt 3 serva peavad kohtuma 1 tipus Servad peavad ühendama 2 tippu ja kuuluma 2 pinnale Pinnad ei tohi lõikuda 17.Milleks kasutatakse CAD süsteemis Boole'i operatsioone? Et liita 2 solidit
Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V (Valem 1) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] V- proovikeha ruumala [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või 4 tunni jooksul keetmisel. Proovikehad asetatakse 15-20ºC vette, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehad hoitakse vees vähemalt 48h, seejärel võetakse veest välja, eemaldatakse üleliigne vesi lapiga ning määratakse nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemi 2 järgi ning veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi 3 järgi. m1 -m W k = m ( V alem 2 ) m1 -m
või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See on pind, mida mööda libiseb eralduv laast. Hamba tagapind: - See on pind, mis lõikeprotsessis on pööratud lõikepinna poole. Hamba selg:- See on pind, mis piirneb ühe hamba esipinnaga ja naaberhamba tagapinnaga. Ta võib olla tasapinnaline, murtud või kõverpinnaline. Otstasapind: - See on tasapind, mis on risti tema teljega. Telgtasapind:- See on tasapind, mis läbib freesi telge ja lõikeserva vaadeldavat punkti. Lõikeserv tekib hamba esi ja tagapinna lõikumisel. Pealõikeserv:- See on serv, mis teeb peamise lõiketöö. Silinderfreesidel võib pealõikeserv olla sirgjooneline, kallutatud silindri moodustaja suhtes või kruvijooneline. Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole. Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva.
Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade...
VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD NAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES JA SAMAS FAASIS VÕNKUVAD OSAKESED MOODUSTAVAD KERAPINDU. VALGUSE LAINEPIKKUSE ALL MÕISTAME KAUGUST VALGUSLAINE KAHE SAMAS FAASIS OLEVA NAABERPUNKTI VAHEL. LAINEPERIOOD- AEG, MIS KULUB VALGUSENERGIAL ÜHE LAINEPIKKUSE LÄBIMISEKS. LAINE SAGEDUS (F) NÄITAB
· (välis-või sisehammastega) asub mootori ees, väntvõlli väljumise kohas, käitatakse otse väntvõllilt ·rootorpump Filter Õli puhastamiseks mehhaanilistest osakestest · korpus · element Õlifiltri ehitus Õlimahuti Karteri alumise osa moodustab mootoriploki külge kinnitatud karterikaas. Ülesanne: säilitada õli kaitsta väntvõlli Kanalid · asuvad mootori plokis · plokikaanes Õli tasapind Õlimõõtevarras · miinimum · maksimum Reduktsiooniklapi rike Kinnijäänud klapp suletud asendis tõstab rõhu süsteemis + 5 kg/cm² · filtri deformatsioon Mootoriõlid · mineraalõlid · poolsünteetilised · täissünteetilised Mootoriõlide markeerimine Viskoossus Õli võime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures. SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid.
Spektri järgu määramist raskendab veel asjaolu, et kõrgemat järku spektrid hakkavad kattuma. Sel juhul muutub joone värvus, mis vastab antud lainepikkusele. TÖÖ KÄIK 1. Tutvugee goniomeetri TC-5 ehitusega, seadke ta töökorda. Määrake optilise mõõtesüsteemi täpsus. 2. Kinnitage difraktsioonivõre goniomeetri aluslauale nii, et võre jooned (pilud ja tõkked) oleksid paralleelsed kollimaatori piluga ning võre tasapind oleksid risti kollimaatorist tulevate kiirtega. Difraktsioonivõre täpsus ristasendi leidmiseks tuleb vähesel määral pöörata goniomeetri aluslauda. 3. Paluge juhendajal kontrollida seni tehtut ja täpsustada tööülesannet. 4. Pöörake pikksilma niitrist suurima teie poolt mõõdetava, nullmaksimumist parempoolse m-ndat järku maksimumi kohale ja lugege optilise mõõtesüsteemi abil pikksilma nurkasend mp skaalal
paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus 0 [kg/m3] määratakse valemiga 1 Valem 1: 0 = m/V * 1000 m kuivatatud proovikeha mass [g]; V proovikeha maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15 kuni 20 kraadi, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 2.1 Valem 2.1: Wk = (m1-m)/m * 100 Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemiga 2.2 Valem 2.2: Wv = ((m1-m)/ v)/V * 100 , kus m1 proovikeha mass veega immutatult, [g]; m proovikeha mass kuivatatult, [g]; V kuiva proovikeha maht, [cm3]; v - vee tihedus, [g/cm3].
tarindeid. etooni tardumisaeg 20°C juures on keskmiselt 6 tundi. Temperatuuri langemisel 5 kraadini pikeneb tardumisaeg 13...15 tunnini, 0°C juures võib tardumine kesta juba 18...20 tundi. Temperatuuri edasise languse korral ei tarvitse betoonenam tarduda, vaid hoopiskülmub. Selleks et saaks valmistada nõuetekohaselt betoonist tarindeid, tuleb kasutada sobivaid talvisele betoonimsele ette nähtuid võtteid. Ettevalmistudtööd Pinnas peab olema ära tihendatud ja üks tasapind olema ehk sile. Raketis tuleb teha täpselt jooniselt saadud mõõtudega, et ei peaks hiljem kontrolli käigus neid muutma, sest muutmine on keeruline. Raketis peab olema vastupidav sellele tulevatele koormistele ehk siis betoonile. Armatuur tuleb paikutada sisse. Talvise betoonimise nõuetega tuleb juba arvetada raketise tegemise ja sarruse paigaldamisel. Samal ajal paigaldatakse võimalikud soojenusjuhtmed, termomeetrid ja raketis jaoks vajalik külmakaitse
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel 1. 19. ja 20. saj kunsti muutis mitmekesiseks see, et piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast,...
keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha). Materjali veeimavus määrati proovikehade immutamise teel vees 2 nädala jooksul. Proovikehad asetati vette nii et vee tasapind oli üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoiti vees 2 nädalat, siis võeti veest välja ja eemaldati niiske lapiga üleliigne vesi ning määrati kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutati valemist (2). wk=(m1-m)/m*100 (2) wk veeimavus massi järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g]
1.2. Passiivne ROPS süsteem Passiivseid ROPS süsteeme kastutatakse sõiduautodel millel puudub metallist ühtne katus, ehk siis kabrioletid. Passiivse ROPS-i ülesanne on ümberrullumise korral auto tagaosas pikendada sõiduki kõrgust, et ümberrullumise korral tekiks reisijateruumi ümber ala tuuleklaasiraami ja tagumiste peatugede taga olevate mehhaniseeritud taladega. talade eesmärgiks on tekitada auto tagaosas reisijate peadest kõrgem tasapind, et auto rulludes ei jääks inimesed auto ja maastiku vahele, vaid oleks nende jaoks tühimik, kus on suurem tõenäosus ellu jääda. Suur osa ROPS toimimise eelduseks on tugevtatud esiklaasiraam, mis ei annas üle katuse rulludes järgi. [2] [8] 2. Passiivse ROPS süsteemi ehitus Ehituse poole pealt on enimlevinud kahte tüüpi süsteemid, Mercedese poolt kasutatud niinimetatud ,,Flip Up" süsteem ja Volvo, WV ja muude poolt kasutatav ,,Pop Up" süsteem. 2.1 ,,Flip Up" süsteem
Kus: ρ0 – proovikeha tihedus (kg/m3); m – kuivatatud proovikeha mass (g); V – proovikeha maht (cm3). 4.2. Veeimavuse määramine. Katsetuseks võetakse kolm proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi (meil oli 7 päeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valem abil: m 1−m w k= ×100 m Kus:
Anda võib nii positiivse kui negatiivse nurga, kuid mitte suurema kui 360 O. Nurga märk määrab pööramissuuna. Vaikimisi tehakse täispööre. Käsu REVOLVE täitmise näitena tuuakse joonisel 10 vasakul asuva tasapinnalise objekti täispöörde ulatuses pööramisel ümber olemasoleva sirgjoonelise telje moodustunud poolikujuline keha, mis ilmekama pildi saamiseks on käsuga HIDE töödeldud. Keha(de) lõikamiseks tasapinnaga tuleb kasutada käsku SLICE. Kui tasapind keha tege- likult läbib, siis jaotatakse keha kaheks uueks kehaks, millest kumbki asub tasandi erineval poolel (seda isegi siis, kui tekkinud kehatükke näib rohkem olevat). Alles saab jätta mõlemad kehapooled või ainult ühe neist. Nende värvus ja kihti kuuluvus jäävad samaks mis lähte- kehal. Lõiketasapinna määramine toimub vastavalt viibale Specify first point on slicing plane by [Object/Zaxis/View/XY/YZ/ZX/3points] <3points>: kus valikutel on järgmine tähendus:
Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on äärtest paksem kui keskelt Fookus Punkt, kuhu koonduvad opt. peateljega paralleelsed kiired.
ühendatava teljega risti olevate tasandite ja maasfääri lõikejooni . See tähendab, et mingi punkti almukantaraat on sellest punktist igas suunas võrdsel kaugusel olev joon ehk lühidalt samakaugusjoon. 5.Meridiaan.Paralleel Meridiaan. geograafilist põhja- ja lõunapoolust ning vaatluskohta läbiva kujutletava tasandi ja maakera (maaellipsoidi) lõikejoon. Samal meridiaanil paiknevail punktidel on ühine geograafiline pikkus.Meridiani tasapind moodustab loodjoonest ja on parallelne maakera pöörlemisteljega. Parallel - kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon maakera pinnal; kõigil ühe paralleeli punktidel on sama geograafiline laius. 6.Kaasaja tähtsamad ellipsoidid WGS-84 GRS-80 7.Sfäärilised polaarkoordinaatid (φ,Λ) kasutatakse väikeste mõõtkavade juures. Proektsiooni poolus ei ühti geogr poolusega. Ja maa loetakse sfääriks
3 m mass [g] V maht [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%]
kus ρ – materjali tihedus [ ] m3 m – proovikeha mass õhus [kg] V – proovikeha maht [m3] Näide: Silikaattellise tiheduse arvutamine 4,9717 kg kg ρ= 3 =1900 3 0,002610 m m 4.2 Veeimavuse määramine Antud töös katsetati silikaattellise veeimavust toa temperatuuril vees immutamise teel. Tellised peavad sellisel juhul vees olema vähemalt 48 tundi. Vee tasapind peab olema proovikehast 2-10 cm kõrgemal, et keha oleks täielikult uputatud. Vähemalt 48 tunni möödudes võetakse proovikehad veest välja ja eemaldatakse pinnale jääv üleliigne vesi. Seejärel mõõdetakse kohe kehade mass. Silikaattellise veeimavuse määramiseks kasutatakse valemit 3: (m1−m) w k= ∗100 (3) m kus m – kuiva proovikeha mass [g]
3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Millised on põhilised lihtsustused väänatud varda arvutusskeemis? Võll on väänduv, (aga ei paindu); Alus on absoluutselt jäik; Laagrid on absoluutselt jäigad. Ei arvesta tühise mõjuga parameetreid: varda paine (kuna laagrid on rihmaratastele küllat ligidal); kõik vibratsioonid; võlli pöörlemisest tekkinud dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); hõõrdumine laagrites. 3.2. Mis on väändedeformatsioon? Väänava koormuse mõju vardale väändedeformatsiooni iseloomustavad iga ristlõike väändenurk (raadiuse pöördenurk algasendist) ja varda suhteline väändenurk 3.3. Kirjeldage puhast väänet! = varda tööseisund, kus: *ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; *varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; *ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. 3.4. Nimetage puhta väände sisejõud! = keha osakestevaheliste jõudude (moleku...
Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g]
17. Elastne ja mitteelastne põrge. 18. Punktmassi impulsimoment. Jõumoment. Momentide võrrand. 19. Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus. , kus Mi' on sisejõudude moment ja Mi on välisjõudude moment. pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. 20. Impulsimomendi jäävuse seadus. 21. Keha liikumine tsentraalses jõuväljas. r ja dr määravad ära keha liikumistasapinna, mis on risti impulsimomendi vektoriga L= const, seega keha liikumise tasapind ei muuda oma asendit. Keha trajektoori liikumisel tsentraalses jõuväljas on tasapinnaline kõver. dS= kolmnurgas kohavektori r poolt aja dt jooksul kaetud sektori pindala. keha sektorkiirus. kepleri teine seadus
..5 m pikkused rajad 45 all taganemiseks. · Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab olema sirgel puul mitte alla 1/4 tüüka jämedusest, kaldu kasvanud ja pehastanud puudel mitte alla 1/3 tüüka jämedusest. Pehkinud ja jalalkuivanud puude sälkamine peab toimuma ainult saega, eelnevalt kontrollides puu seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad. · Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega, ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35. · Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45 all puu ristteljega. · Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele
2 1 3 3 4 1 2 2 5 1 Joon. 52 8.7. Kontsentriliste abisfääride võte Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasapind on risti selle teljega. Kui üheks antud pinnaks on sfäär, mille tsenter O asetseb mingi teise pöördpinna teljel t , siis toimub lõikumine loomulikult mööda ringjoont (joon. 53). See asjaolu ongi aluseks abisfääride võttele. t m 1 r1 O r2
Sirglõigu kaksvaade Et tuletada sirglõigu AB ristprojektsioonid kahel ekraanil, leitakse selle lõigu mõlema otspunkti ristprojektsioonid kummalgi ekraanil (sele 13a ja 13b). Lõigu otspunktide samanimeliste projektsioonide ühendamisel tekib ekraanil ε1 punktide A' ja B' vahel lõigu AB pealtvaade ning ekraanil ε2 punktide A'' ja B'' vahel eestvaade. t on sirglõiku AB esiekraanile projekteeriv tasapind, ehk sirglõiku esiekraanile projekteerivate kiirte tasapind. Sele 13. a – sirglõigu projekteerimine ekraanile; b – sirglõigu kaksvaade Sirglõigu kolmvaade Kui sirglõik AB on antud oma eest- ja pealtvaatega, siis vasakultvaade leitakse sel teel, et tuletatakse lõigu kummagi otspunkti vasakultvaated A''' ja B'''. Nende ühendamisel sirgega tekibki otsitav projektsioon A'''B''', mis koos antud projektsioonidega A'B' ja A''B'' moodustab sirglõigu AB kolmvaate (sele 14a ja 14b). 16
tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%]
tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge?
𝑉 Kus: 𝜌0 – tihedus [kg/m³] m – kuivatatud proovikeha mass [g] V – proovikeha maht [cm³] Vaata Tabel 5.1.1. 4.2. Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. 2 Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15 kuni 20°C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist: 𝑚1 −𝑚 𝑤𝑘 = ∙ 100 (Valem 2) 𝑚 Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus mahu järgi valemiga:
tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge?
Kahe muutuja funktsiooni z märgitakse kujul z=f(x,y). Argumentide x ja y väärtuspaaride (x;y) hulka, mille puhul funktsioon z=f(x,y) on määratud, nim. selle funktsiooni määramispiirkonnaks. Kui x ja y iga väärtuspaari kujutada xy-tasapinna punktina M(x;y), siis funktsiooni määramispiirkonda kujutab teatud punktide hulk tasapinnal. Ka seda punktide hulka nim. funktsiooni määramispiirkonnaks. Funktsiooni määramispiirkonnaks võib olla ka kogu tasapind. Edaspidi tegeleme peamiselt niisuguste piirkondadega, mis kujutavad jootega piiratud tasapinna osi. Antud piirkonda piiravat joont nim. piirkonna rajajooneks. Piirkonna punkte, mis ei asetse rajajoonel, nim. piirkonna seesmisteks punktideks. Ainult seesmistest punktidest koosnevat piirkonda nim. lahtiseks piirkonnaks. Kui aga piirkonda kuuluvad ka rajajoone punktid, siis nim. teda kinniseks. Piirkonda nim
42. Kuidas ja millistel tingimustel tuleb kontrollida automaatkäigukasti õli? · Auto peab olema horisontaalsel pinnal. · Õli temperatuur peab olema 70...80°C. · Hüdrotrafo ja õlikanalid peavad olema õliga täidetud. Nende täitmiseks tuleb liigutada käiguvalitsat läbi kõikide asendite asendisse ,,N" või ,,P": · Kontrollimisel säilitada puhtust ja vältida tolmu sattumist käigukasti. 43. Miks ei tohi olla õli tasapind ettenähtust väiksem? Ettenähtust väiksema õli koguse juures imeb õlipump koos õliga ka õhku. Kuna vedelikus sisalduvad õhumullid on kergesti kokkusurutavad siis käigukasti töötamisel õlirõhk muutub. See põhjustab häireid käiguvahetuses ja sidurite libisemist ning ülekuumenemist. 44. Miks ei tohi olla õli tasapind ettenähtust suurem? Ettenähtust suurema õli koguse juures ,,peksavad" hammasrattad õli vahtu. Vahutav õli
* Tasandlja ekraanl lolkejoon 44. Joonestada Joonestadaloik 16ikAB, AB,mls mlsasub asubtasaplnnal tasaplnnal a(p; a{p; e). e). ** x 45. Joonestada kolmnurk (esiekraanlga). . ABC, mille tasapind on rlsti pohlekraaniga *5eda peaks IgaOksoskama 46. 50nastagesirge tasaplnnal asetsemisetlnglmused. * 1) Sirge on tasandll, kul tema kaks punktl on sellel tasandil. * 2) Kul ta lablb tasandl punktl nlng on paralleelnetasandll asetsevasirgega. 47. Mis on tasaplnna hortsontaal(frontaal) ja mls on tema tunnus kaksvaatel? * 1) Tasandl horisontaallksnlm slrget, mls asetsebsellel tasandll nlng on paralleelne pohiekraanlga,tunnus: ha"llx ja ha'il pa,
- tarvikukorvi alusest - prügikotiraamist. Käru raamile lisatakse kinnituskohad mopi ja harja varrele. Pesemist vajavate pindade puhastamiseks mõeldud mopi väänamisseade kinnitatakse ämbri kohale raami külge. Hea koristuskäru - mahub suuruse poolest koos varustusega puhastataval alal vabalt liikuma ja ka koristustarvete ruumi - rattad on piisavalt suured ja kergesti pöörlevad - omab piisavalt riputuskohti pikkade vartega töövahenditele - ämbrile mõeldud tasapind on piisavalt suur ja asub parajal kõrgusel, et ämbreid oleks mugav tühjendada ning puhastuslappe loputada. - on varustatud prügikoti ava fiksaatoriga. TÖÖVAHENDI VARRED Töövahenditel on puit- , alumiinium-, või klaaskiudvarred. Metallvarred on kas üheosalised või reguleeritava pikkusega (teleskoopvarred). Enamikule metallvartele saab külge ühendada erinevaid liigendeid ja töövahendihoidikuid Töövahendi vars
1-10mm (olenevalt viirutatava pinna suurusest) ja üldjuhul tõmmatakse need 45° nurga all · Puitdetailide lõigete viirutamiseks kasutatakse vabakäejooni, mis imiteerivad puidu tekstuuri. · Risti või piki lõigatud puidu puhul kasutatakse erinevat viiruutust. · Kindel tähistus on ka plastmasside, vedelike ning paljude teiste materjalidel. Osaline lõige (kohtlõige). · Eseme sisemise kuju näitamiseks piisab sageli lõikest mille puhul tasapind ei lõika läbi kogu eseme täielikult vaid ainult näidatava elemendi ümbert. Sellist lõiget nimetatakse osaliseks või kohtlõikeks. Poolvaade-poollõige · Poolvaade eraldatakse poollõikest kriipspunktjoonega (sümeetriateljega) Lõigete liigitamine · Lõiked jaotatakse liht- ja liitlõigeteks olenevalt sellest, mitut tasapinda detaili lõikamisel kasutatakse. Kui detail on lõigatud ühe tasapinnaga, saame lihtlõike, kui
24. Harmoonilise võnkumise graafik on sinusoid xm on võnke amplituud ehk maksimaalne hälve, φ on algfaas ja ω nurkkiirus (rad/s). 25. Resonantsinähtus. Resonants tekkib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega 26. Laine mõiste, lainete levimine. Laine on võnkumiste ruumis edasikandumise protsess. Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st. lainepind on tasapind. 27. Rist- ja pikilained. Kui võnkuva osakese hälve on risti laine levimise suunaga, nimetatakse lainet ristilaineks. Kui võnkuva osakese hälve on laine levimissuunaga samasihiline, nimetatakse lainet pikilaineks. 28. Laineid iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) Periood -tähis on T , ühik sekund (s). Sagedus -tähis on f ja ühik herts (Hz). Lainekõrgus -
aastate alguses. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f. Pikem on ekvatoriaalpooltelg, lühem on polaarpooltelg. Referentsellipsoid * Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. * Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Geoid, ellipsoid, referentsellipsoid Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80. Ellipsoidi ja geoidi pind ei erine kusagil üle 100 meetri ja suuremas osas ületab harva 20 meetrit.
laensõnad Emotsioonisõnavara hurmama, hämmastama, ihalema, kiinduma, masendama, raev, veetlema Kultuuri ja hariduse loeng, näidend, näitlema, toimetaja, ülikool, sõnavara üliõpilane Ühiskondliku elu alistama, erak, esimees, osakond, haldama, sõnavara sangar, sugupõlv Abstraktne sõnavara alge, hetk, käsitama, pahe. Seik, suhtuma, tasapind, tõsiasi, unelm Omadussõnad aldis, jäik, hajameelne, kummaline, reibas, sünge, tavapärane, tõhus, üksmeelne Juba 19. saj lõpul olid keelemehed teadlikult soome keelest sõnu laenanud, see süvenes 20. saj alguses tänu Aaviku sihiteadlikkusele (pakkus välja üle 800 meie häälikusüsteemile sobiva soome laensõna) Nii mõnigi sõna võeti kasutusele hoopis hiljem: süüme `südametunnistus`, meede `abinõu`, tarnima ´millegagi varustama`jne
leiame vähimate täisarvude kombinatsiooni, mis omab sama suhet kui saadud lõikude pikkused. Need täisarvud moodustavad kristallograafilise tasapinna Milleri indeksid ja nad esitatakse sulgudes ilma komadeta. Üldiselt esitatakse Milleri indeksid kujul (h k l) kus h, k ja l on Milleri indeksid kuubilises kristallis x, y ja z teljele vastavalt . Joonisel 3.21 on toodud kolm tähtsaimat kristallograafilist tasapinda kuubilises võres: 3.21a. tasapind lõikub telgedega kõrgusel 1, , . Pöördväärtused on 1, 0, 0. Et need on täisarvud, siis need on antud tasapinnale Milleri indeksiteks. Tasapind (100) s.o. üks - null - null tasapind. 3.21b. moodustuvad lõigud 1, 1, , pöördväärtused on 1, 1, 0, tasapinna Milleri indeksid (110). 3.21c tasapind lõikub telgedega punktides 1, 1, 1, ja Milleri indeksiteks tasapinnale on (111). Joonisel 3.22 on antud kristallograafiline tasapind, mis lõikub x, y, z telgedega vastavalt
1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija
Hotelliruumide puhastamine Hotelliruumid jagunevad · Üldkasutatavad ruumid o Nt. koridorid, fuajeed, vestibüülid, puhkenurgad, suitsetamisruumid, trepikojad, rõdud, verandad, terrassid, toitlustusruumid jt. · Klientide kasutuses olevad ruumid o Nt. numbritoad, saunad jt. · Töötajate kasutuses olevad ruumid o puhketoad, tualett- ja dusiruumid, riietusruumid, köök, laoruumid jne. NUMBRITUBADE KORISTAMINE Erinevad toatüübid · Standardtuba kõige tavalisem number milles on voodid ja hügieeniruum · Äriklassituba (executive tuba, business room) äritegelastele mõeldud tuba, ruumikas kaheks jagatud tuba: magamistuba ja tööruum · Peretuba (family room) o Tuba ühe laia voodiga ja lastele mõeldud voodi(te)ga (nt. nari) o Tuba kahe üheinimesevoodiga ja lahtikäiva diivaniga · Ühendatavad toad ehk kombitoad (connectin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
