Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Vanalajal kujunesid välja esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Need olid primaarsed tsivilisatsioonid, mis tähendab, et nad kujunesid sõltumatult ja iseseisvalt. Muistne Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustas kolmnurkse delta. Ülem-Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste maadega rohkem, kuna toimus kauba vahetus. Egiptusel aga oli raskem teiste riikidega kontakteeruda, kuna seda ümbritses kõrb. Selle pärast polnud Egiptuse tsivilisatsiooni areng nii võrd teistest tsivilisatsioonidest mõjutatud. ...
peale puhkust suundub noormees vangilaagrisse valvuriks; mõne aja pärast saadetakse ta uuesti rindele tagasi, kuid ei leia enda tuttavaid; eksib rindel ära ja lööb pussiga prantslase maha, kes temaga koos mürsulehtris lõpuks sureb; saab oma kaasvõitlejatega kokku; saadetakse talu valvama koos sõpradega; naasevad rindele, kus Paul ja Albert saavad raskelt vigastada; Paul paraneb ja läheb taas rindele, kus ta 1918.a oktoobris langeb, näol tasane ilme. Erilisi taustteadmisi ei anta iga tegelase kohta, öeldakse vaid, et 7 klassivenda, kaasaarvatud Paul lähevad vabatahtlikult rindele. Ülejäänud teadmised avalduvad teose käigus. Lahing areneb edasi, sõdurite psüühhika muutub, lõpuks hukkuvad kõik 7 meest, kaasaarvatud Paul, kes sureb viimasena. Erilisi konflikte teose algul ei ole, pigem tekib inimese konflikt sõjaga, kui tegevusega, mis mõtetult inimelusid nõuab
Laul tundus kurb . Meloodia tegi laulule rütmi. Laulja tämber oli ilus, puhas ja kõlakas, eriti kui olid kõrgemad kohad. "Veni, creator spiritus" õp lk 14 Laul tundus lõbusam. Meloodia oli kohati langev ning jälle tõusev. Muljed pole mul eriti hämmastunud, sest laulud ei lähe mulle peale, kuid laulja hääl on kõhedalt ilus. "Conditor alme siderum" õp lk 15 Ladina keelsed laulud pole minu teema. Laulu meloodia oli samuti üksluine, ta polnud hüplev ta oli pigem tasane. Laul oli tunduvalt pikem ning jällegi kurb. Huvitav oleks kuulata lõbusat ladinakeelset laulu.
Võetakse vastav seademõõt, asetatakse see püsti siledale kontrollplaadile ja juhitakse otsak seademõõdu avasse. Vasaku käega tuleb hoida kruviku alusest ja suruda seda seademõõdu vastu, et kruvik ei saaks üles tõusta. Keerata parema käega käristi mutrist kuni käristi teeb 2...3 krõpsu. Igaks juhuks tuleks kruvikut nihutada külg-suundades, sest otsak võib mõne astme taha kinni jääda või augu põhi ei pruugi olla tasane. Võtta kruvik seademõõdust välja. Kinnitada pidur. Hoides vasaku käega trumlist, avada paremaga käristi mutter. Kui trummel ei avane kohe, siis lükata seda telje sihis. Seada trummel nulli. Kinnitada käristi mutter jälgides nullasendit. Avada pidur. Asetada kruvik uuesti seademõõtu ja kontrollida 3 korda nullasendit. Kui seadeviga on alla poole trumli jaotusest, siis võib hakata mõõtma.
järved). Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna) ja Sarek (2090 m). Kliima Rootsis on suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja
Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6. Vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32 promilli. 7. Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. 8. Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Mere loodeosa on novembrist märtsini kinni külmunud. 9. Kollase mere rannik on tasane, kuid merest loodesse jäävad Mongoolia mäestikud ja läände Tiibeti mäestik. 10. Kollase mere rannikuriikideks on Hiina, Lõuna- ja Põhja-Korea ning suurimad sadamad on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda ning Intshon. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/kollane.htm http://farm1.static.flickr.com/30/39698927_b12f98786d.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Kollane_meri http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/5/51/Kollane_meri.JPG
Põhilised religioonid on Aafrika traditsioonilised religioonid ja Islamiusk, on ka kristlaste vähemus. Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhamadjo Riigihümn: Esta é Nossa Pàtria Bem Amada Kliima, loodusolud, geograafiline asend Rannikul on Guinea-Bissau reljeef tasane, rannajoont liigestab üksnes selle keskosas paiknev Geba jõe delta. Sisemaal laiuvad Bafatà ja Gabù kiltmaad, kust voolab läbi mitu jõge, mis kujutavad endast ainsat juurdepääsu riigi sisealadele. Suurimad jõed on Cacheu, Geba, Corubal ja Colufe. Guinea-Bissaule kuulub ka Bissagose ehk Bijagose arhipelaag, mis koosneb 60 saarest, mille vahel on sisse seatud praamiühendus. Kliima on troopiline , keskmine õhutemperauur on 25 kraadi, vihmaperiood kestab juunist novembrini.
Auto surutiib ("spoiler") Esimene tehasest väljunud spoileriga auto oli Ferrari 275 GTB, oktoobris 1964. Esimene Ameerikas toodetud auto mis väljus tehasest spoileriga oli Shelby GT 350 (1966). Eestis ei tegutse spoilerite tootmisega seotud asutusi. Küll aga valmistatakse neid küllaltki suurel hulgal motohuviliste poolt. Spoilereite kasutamine muudel masinatel: Mille jaoks? Vägagi tähtis on spoilerite Auto surutiibasid ehk spoilereid võib olla nii auto esi- kui ka tagaosas ning neil ...
rahvaarv 43 417 000 (2015 aasta seisuga). Seega on rahvastiku keskmine tihedus on 16 inimest km2 kohta. Võrreldes Eestiga on see väiksem näiteks, meie riigis on see 29in/km2. Argentiina kõige tihedamalt asustatud ala on just pealinnna Buenos Aires ja riigi keskosast liikudes põhja poole. Buenos Aires asub La Plata lahe kalda ääres. Tihedat rahvastiku tihedust soodustab lahe kaldal paiknemine, paremad töövõimalused linnas, soe kliima, tasane maapind jne. Kõige hõredama tihedusega ala on Argentiina lõunaosa. Üks põhjus hõreda rahvastiku tiheduse taga on külm kliima. Üldiselt on Atlandi Ookeani äärne rannik on tihedamalt asustatud, kui riigi lääneosa. Põhjus on see, et riigi lääneosa on mägine. Veel on riigi keskmise tihedusega sarnane ala Kirde-Argentiina, just Brasiilia piirist alatest Buenos Airesesse. Nende vahel elabki suurem osa Argentiina rahvast. Aasta keskmine temperatuur jääb sinna 9 kraadi kanti umbes
3. Põhjused miks ookeanide ja merede vesi soojeneb maismaast ulatuslikumalt ja tugevamini. – vesi soojeneb aeglasemalt aga püsib kauem soe erinevalt maismaast. Hoovused kannavad soojust ulatuslikult laiali. Kuna vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojust mere sügavustesse ja soojus koguneb enam kui 100m paksusesse pindmisse veekihti. Maismaal soojeneb samal ajal vaid maapinnalähedane õhukene pinnasekiht. Veepind on tasane. 4. Kuidas merehoovuses ühtlustuvad ookeanides küll lõunamerede, kui ka polaarmerede temperatuure? – kuna hoovused on kas soojad või külmad ja siis need ühtlustavadki med. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse ja külmad jahutavad soojade vett ja rannike kliimat. 5. Kirjutades lause: „merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb mereline, maismaa kohal aga mandriline kliima“ uuesti ümbes, asendades 2 sõna nende rahvusvahelise vastega
tulemuseks ammooniumioon. b) Nitrifikatsioon: NH4+->NO2-NO3- Toimub aeroobses keskkonnas nitrifitseerivate bakterite toimel ilma energialisata kaheetapilise protsessina. (nitritiooni moodustamine, nitraatiooni moodustamine). c) Denitrifikatsioon: C6H12O6+4NO3-6CO2+6H2O+2N2 (või N2O) 11. Mis on maastik? Inimese poolt tajutav ümbrus, mida väljendatakse näiteks sõnadega avamaastik, suletud maastik, tasane või künklik maastik, rannamaastik, jõemaastik jne. Maastikud on ka erineva looduskasutusega alad. Sarnase tekke, kuju ja koostisega alad. 12. Millega tegeleb keskkonna seire? Keskonnaseire võrdleb keskkonna seisundit enne ja pärast inimmõju avaldumist, jälgitakse perioodiliselt ja kindlat territooriumit hõlmavat keskkonnanäitajaid.
• Rohtlates on kliimatingimused soodsad nii taimede kasvamiseks kui ka kamardumiseks, mistõttu tekkivad seal kõige viljakamad ja paksud mustmullad. • Külma või kuiva kliimaga aladel on ülekaalus füüsikaline murenemine. • Liiga külm ja liiga kuiv kliima on taimedele ebasoodne ja selletõttu on seal tekkinud mullad kehvad ja huumusevaesed. Reljeef • Reljeef ehk pinnamood mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi ning ainete ümberpaigutumist. • Tasane pind on muldade tekkimiseks soodsam kui mägede nõlvad, sest järskudel nõlvadel kandub mullakiht nõlva jalamile. • Samuti mõjutab mulla tekkimist nõlvade ekspositsioon: lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Veerežiim • Veerežiim mõjutab taimestikku. • Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. • Kui aga põhjavee tase on aastaringselt kõrge, siis
Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitatakse tõkketamme ja kuivenduskanaleid. Hollandis hõivatakse, aga ka järjest uusi merealasid- piiratakse tammisega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks- poldriteks. Nimodi kasav Hollandi maismaa pidevalt. Hollandi tasane maapind kerkib kagus Ardenni mäestiku suunas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende
Jääaja mõju Eesti maastikule Tasane pind, voored, sügavad orud Muinasaja periodiseering (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg,rauaaeg) Erista muutusi. Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus ...
tahtnud ja kõige asjalikum oleks riidu kiskuvate maade kindralitele malakad kätte anda ja segataplusesse saata. See maa, kelle kindral viimasena püsti seisab, on võitnud. Kui Kat sureb, murdub ka Paul. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks, kui teada selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus."
a) Slovakkia. 7) Rohtla. a) Venemaa stepp. b) Põhja-Ameerika preeria. c) Lõuna-Ameerika pampa. d) Ungari pusta. 8) Poolkõrb ja kõrb. a) Gruusia. b) Venemaa. 9) Jää- ja külmakõrb. a) Norra(Teravmäed). b) Venemaa. 5. Euroopa pinnamood ja geoloogiline ehitus. Laamade liikumine (vt vihikust!) 1) Lauskmaa. a) Tasane maa. b) Väikesed kõrguste erinevused. c) Madalikud. d) Mäestikud. 2) Vulkaanid ja maavärinad. a) Tekivad laamade kokkupõrkamisel või lahknemisel. b) Mandriline maakoor. c) Ookeaniline maakoor.
puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit. Veenuse tasandikel on näha veel mõne kilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Veenusel esineb üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Nagu ennem mainitud, on Veenuse temperatuur 480°C. Veenust võib võrrelda
Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Euroopa pindala on ligikaudu 83 858 km² ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared ja saared hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk- Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud. Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde. Mägede vahel asub madalikke ning kiltmaid. Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb ka maavärinaid. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki
vaiguläige. Keemiline koostis (VALEM) Merevaik koosneb peamiselt süsinikust (79%), vesinikust (11%) ja hapnikust (10%). Lisandina esineb väävlit ja rauda. Keemiline valem: C10H16O Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Teda tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Füüsikalised omadused Merevaigu kõvadus on Mohsi skaalal 22,5, tihedus 10501100 kg/m³. Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350375 °C juures. Murdepind on karpjas või tasane. Lõhenevus puudub. Kriipsu värvus on valge. Murdumisnäitaja on 1,5371,545. Kaksikmurdumine puudub. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile. Leiukohad Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma
kohta maakeral peatükis 1.5. Ekvaatori lähedal, kus on väga soe, valitseb madal õhurõhk ja külmade pooluste ümbruses on kõrge õhurõhk. 13. Mis on õhumassid? Ühesuguste omadustega suur õhukogum. 14. Kuidas mõjutab meri maismaa temperatuuri? Mere ääres tuleb kevad hiljem ja soe sügis kestab kauem kui samal geograafilisel laiusel sisemaal. 15. Kuidas mõjutab pinnamood koha kliimat? Kui mandrite pind oleks ühtlaselt tasane, tõuseks õhutemperatuur polaaraladelt ekvaatori poole. 16. Kuidas kujunevad kliimavöötmed? Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega. 17. Näita kaardil põhi- ja vahekliimavöötmeid ning iseloomusta nende kliimadiagramme. 18. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoonegaasid takistavad Päikeselt Maale tuleva soojuskiirguse hajumist maailmaruumi ja põhjustavad maalähedase õhukihi soojenemist. Vaid väike osa
Ta pinnavormid on nimetatud eksootiliste rahvaste peajumalate või maailma loomise tegelaste nimedega. Kuna Taaroa esindab polüneeslasi ja Torum hantemansse, on eestlasi esindamas piksejumala Uku kraater. Aasia rahvaid esindavad 26 nime, aafriklasi esindab 8 nime, Austraaliat ja Okeaaniat 7 nime, lõunaameeriklasi 5 nime. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg. Hele ala on täis kraatreid, tume ala on tasane ning ulatub lahtedena heleda ala sisse. Tume ala on selle ja veel kolme Saturni kuu avastaja auks nimetatud Cassini piirkonnaks. Kuna Cassini töötas Prantsusmaal, on kraatrid nimetatud tegelaste järgi Rolandi laulust. Heleda poole kraatrid on prantsuse rüütlid, näiteks Roland, tumeda poole omad maurid, näiteks Baligant. Kuul on kirjeldatud 18 kraatrit, Cassini piirkond ja Roncevaux maa kuru auks, kus Roland langes.
Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. Lõunanaaber on Saksamaa. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared (1399 km²; 47 000 el.) ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa (2 175 000 km²; 56 000 el.) 3 Looduslikud tingimused Pinnamood: Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. Kliima: Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Loodusvarad: Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad
raudbetoon- ja tellisseinad, samuti mittepudeneva tsementkrohviga või lubi-tsementkrohviga kaetud pinnad. Kaheldava nakkevõimega on värvitud, niisked, suure niiskusimavusega ja pudeneva krohviga kaetud pinnad. Mineraalvillast plaatide kinnitamine Soojustamist tuleb alustada sokliprofiilide kinnitamisega seinale. Seejärel kinnitatakse seinale mineraalvillaplaadid. Plaadid liimitakse aluspinnale liimiseguga ja kinnitatakse tsingitud metallnaelaga plasttüüblitega. Kui aluspind on tasane, võib segu kanda kogu plaadi pinnale metallist segukammi abil. Kui aluspind on ebatasane või kiivas, kantakse segu plaadile keskelt pätsidena ja äärtest ühtlaselt. Pinna armeerimine Armeeritud kaitsekiht luuakse liimi baasil. Töid alustatakse liimisegu segamisest, mis toimub analoogiliselt mineraalvillaplaatide liimimiseks kasutatava segu valmistamisele. Valmissegu kantakse seinale segukammi abil, kihipaksusega min 5 mm. Seinalekantud segusse uputatakse
niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõuloomad Tööjõud tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, traditsioonid siis sujub kõik palju paremini
BAROKIAJASTU (~1600-1750) Barokiajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja
va Iraagis) ja Egiptuses. Mõlemad asusid Vahemere ääres, põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimeta- ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egiptus ülejäänud maailmast suhteliselt eraldatud. Vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele oli põlluharimine võimalik. Seem-
mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. Antiikteater koosnes seega kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koori jaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maa peale laskuda. Antiikteatri alged sisaldusid rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat
laamade sukeldumist üksteise alla. Esineb maavärinad ja Laamade põrkumine vulkanism. Laamade liikumine Etna Etna asub Aafrika ja Euraasia laamade kohal. Laamad põrkuvad omavahel. Üks laam sukeldub teise laama alla. Laamade põrkumine Esineb vähesel määral maavärinaid. Pinnamood Vesuuv Vesuuvi pinnamood on enamasti ülal tasane. Allpool,kus taimestik künklik. Vesuuvist lõunasse jäävad sügavad orud. Sügavate orgude juures asetsevad Itaalia suurimad järved. Vesuuvi graater Pinnamood Etna Etna asub Euroopa kõrgeimal saarel. Sitsiilia,kus asub Etna on valdavalt künklik ja põhja osas mägine. Peale Etna vulkaani leidub seal teisigi kõrgeimaid kohti. Etna Etna pinnamood
Kopenhagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Suurimaks tööks pidas Vilde siiski oma kogutud teoste välja andmist. 1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks. Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Ta oli oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. *Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt.
4. Kui mittevõrdsetele lisame võrdsed, saame mittevõrdsed. 5. Kui kahekordistame võrdsed, saame võrdsed. 6. Pooled võrdsetest on võrdsed. 7. Ühtimisse viidavad on omavahel võrdsed. 8. Terve on suurem kui osa. 9. Kaks sirget ei saa määrata ruumi. Eukleidese postulaatidest mitmed, näiteks 1. ja 5. läksid mõnevõrra modifitseeritult geomeetria hilisemate rangelt loogiliste ülesehituste aksioomidesse. Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum ehk tasane kolmruum on vektorruum, mida enamasti seostatakse ruumiga füüsikas. Selle ruumi elemente nimetatakse vektoriteks või täpsemalt geomeetrilisteks vektoriteks, kui neid on vaja eristada abstraktsemast vektori (ehk mis tahes vektorruumi elemendi) mõistest. Eukleidilises ruumis on antud kahe vektori skalaarkorrutis ning kaugus, vektori pikkus ja vektorite vaheline nurk. Vektorid on esitatavad kolme reaalarvulise koordinaadi abil.
5 3 olevast veest. Mitu liitrit vett mahub igasse paaki? 8. Tee punktist A punkti B, mille pikkus on 11,5 km, tõuseb algul mäkke, siis kulgeb mööda tasast maad ja lõpuks läheb allamäge. Jalakäjal kulub punktist A punkti B jõudmiseks 2 tundi 54 minutit ja tagasitulekuks 3 tundi 6 minutit. Mäkketõusul on jalakäija kiirus 3, tasasel teel 4 ja allamäge 5. Kui pikk on tasane maa? 1 5 1 1 1 Vastused: 1. 1) (11; 1); 2) (2; -5); 3) (3; -1); 4) (2; -1). 2. 1) ; - ; ; 2) ; 1; ; 3) 6 6 2 2 5 2 1 3 2 ; 1; 1 ;4) lahend puudub; 5) lõpmata palju lahendeid. 3. a = 6 ; b = 10 . 4. a = -1,2 .
Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele, arenenud naaberriigid, tasane pinnamood, põlevkivi, mereline parasvööde. Neg. küljed on: meri pole jäävaba, tooraineid on vähe, jahe kliima, vähe päikest, pole energiarikkaid jõgesid. 3. Majanduse arengut mõjutavad tegurid on: tööjõud, loodusolud, poliitilised sündmused, riiklik stabiilsus, majanduslikud välissidemed, georgraafiline asend. 4. Majanduses toimub spetsialiseerumine, sest looduslikud ja ja majanduslikud tingimused on erinevad. 5
värvilisest kruusast vms Paviljon- tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga. Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. William Robinson- aluse panija looduslikule aiakujundusele Reginald Blomfield- arvas et planeerimine on vajalik 19. sajandi “roheline liikumine” pani aluse unistusele linnast kui aiast = aedlinn. G.Jekyll- aiakunstnik, robinsoni idee järgija West- valge ja roheline, jugapuu , cotagge stiil F.L
lihased ja liigesed kannatada on saanud, märgatakse, et asi on jama. 2. Riskihinde arvutus: a. Teisaldustöö hinnang 400 korda vahetuses; 3-5 tundi; Aja hinnang 6 palli b. Teisaldatava raskuse massi hinnang Teisaldatav mass 10-20kg; Massi hinnang 6 palli c. Kehaasendi hinnang Raskuste tõstmine seistes sirgelt; Asendi hinnang 1 pall d. Töökeskkonna tingimuste hinnang Tööks piisavalt ruumi, põrand tasane, hea valgustus; Tingimuste hinnang 0 palli e. Arvutus (6+1+0)*6=7*6=42 3. Riskitaseme määramine Riskihinne 42; Riskitase 3; 4. Koormus suur, võimalik füüsilise ülekoormuse tekkimine ka füüsiliselt tugeval töötajal, vajalik töökoormuse muutumine ja töökoha ergonoomiline ümberkujundamine 5. Abinõud terviseriski vähendamiseks Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid:
Sahara Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa
Keldi mere ja Põhjamere poolt Iirimaa pindala on 70 2 Joonis 1: iirimaa asend Euroopas. 280 km Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/thumb/2/2a/EU-Ireland.svg/1218px-EU- Ireland.svg.png Pinnamood Iirimaa keskosa on tasane Rohkelt soid, mida ümbritsevad kõrgustikud Rannikualad on üsna mägised Iirimaa kõrgeim tipp on Carrantuoohill Joonis 2: Carrantuoohilli mägi 1038 m Allikas: http://www.livefortheoutdoors.com/upload/ 533003/images/Carrantuohill.jpg Kliima Mereline kliima Väga niiske Jääb sooja Golfi hoovuste süsteemi mõjualasse Suvi on jahe, talv soe
Itaalia põllumajanduse iseloomustus Itaalia maismaa pindala on 29 414 Ha. Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Pinnamood on Itaalias enamasti mägine, Itaalia keskel on Appenniini mäestik ja põhjaosas on Alpid, nendes kahes kohas on kõrgusvööndilisuse ala. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas
Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres. Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga. 2. Põhja-ja loodeosa on mäestiku enamasti mäestiku(Andide) all ning lõuna-ja idaosa on tasane, kaetud vihmametsadega. Asub ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on aastaringselt soe ja vihmane, aga mida kõrgemale mäkke minna, seda külmemaks läheb. 3. Metsasus on 2007 aasta andmete järgi 58,5% (60 728ha), mis on üle poole riigi pindalast ning kui arvesse võtta, et osa maast on ka mäestik, on metsasuse protsesnt päris hea ehk palju, aga arvestades, kui kiiresti suudavad inimesed metsa maha võtta, on see väike protsent.
rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Pinnamood Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina.
/) · Soomlased ja eestlased arendavad ühiseid kultuuriprojekte, mille eesmärgiks on mõlema riigi valdkondades tegutsevate inimeste keele oskust parandada, tugevdada võrgustumist jne. VENEMAA, NORRA, EESTI JA ROOTSI RAHVASTIKU TIHEDUS · Venemaa rahvastiku tihedus 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. · Norra rahvastiku tihedus on 16 inimest ruutkilomeetri kohta. Suur rahvastiku tihedus on riigi lõunaosas, kus on tasane reljeef ja soojem kliima. Norras põhjaosas on väga karm kliima, mistõttu rahvastiku tihedus on väike. Eriti suur rahvastiku tihedus on pealinna ümbrustes. · Eesti rahvastiku tihedus 29,1 inimest ruutkilomeetri kohta. · Rootsi rahvastiku tihedus 22,6 inimest ruutkilomeetri kohta. · Kõige suurem rahvastiku tihedus on Eestis. Soomes ja Norras on rahvastiku tihedus suurem riigi lõunaosas, suuremate linnade juures. Nii on ka teistes
- natüürmort - ajaloomaal - antiikmütoloogiline maal - sakraalne maal - olustikumaal Graafika Alaliigid: - joonistusgraafika - trükigraafika Tehnikad: - kõrgtrükk- trükivad kõrgemad pinnad NT linoollõige - sügavtrükk- on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse trükiplaadilt paberile trükipressi abil. NT ofort, kuivnõel - lametrükk- on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane, nt Litograafia ehk kivitrükk Arhitektuur Alaliigid: - sakraal - profaan - maastik Skulptuur Alaliigid: - ümarplastika – vabalt seisvad ja igast küljest vaadeldavad skulptuurid - reljeefplastika – pinnaga seotud ja ning vaadeldavad vaid ühest suunast Materjalid: - kivid nt lubjakivi, liivakivi, - puit marmor - plast
Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 406-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, suuremad neist Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 5 Pinnamood Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka
Pärast seda röövis Helena. Antiikteatri algus: Dyonisuse auks korraldatud pidustused. Tragöödia lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng. Komöödia meelelahutuslik naljamäng. Saatürdraama etendus pärast 3 tragöödiat, kus tegelasteks on saatürid (soku pea ja sabaga mees); sisu: koomiline ning eesmärk leevendada tragöödias tekkinud halbu emotsioone. Dionysos veini ja sigivusjumal. Teatrihoone: südameks tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks, keskel Dionysose altar, orkestra taga skenee. Deux ex machina jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat ,,taevast maale". Sophokles tõi teatrisse keerukama tragöödia, kus oli karakteriseerimine peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem. Oidipuse probleem: inimese ja tema saatuse suhe.- näidend põhineb Teeba müütidel, mille aineks on Kadmose suguvõsa häving väärtegude pärast. Zeus,
MULLATEKE ON AEGLANE PROTSESS. SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLATEKE KIIREM. NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUL, VULKAANILISTEL ALADEL 1. MULLA PAKSUS PAKSEMAD MULLAD ON ROHTLATES, KUS NEED ON SAANUD KAUEM KUJUNEDA, NEID EI HÄVITANUD MANDRIJÄÄ 2. MULLA EHITUS VANEMATES MULDADES ON HORISONDID SELGEMALT VÄLJA KUJUNENUD C. RELJEEF MÕJUTAB VEE, SOOJUSE JA MULLAOSAKESTE JAOTUMIST 1. TASANE MULLATEKKE TINGIMUSED ÜHTLASEMAD a. MULLAD ÜHTLASEMAD SOOJUS, NIISKUS, TOITAINED JAOTUVAD ÜHTLASELT b. TUULE-EROSIOONI ESINEMINE SUURTEL LAGEDATEL PÕLDUDEL KANNAB TUUL VILJAKA PINNASE ÄRA 2. EBATASANE VEE, SOOJUSE EBAÜHTLANE JAOTUMINE a. MITMEKESISED MULLAD JALAMIL ON PAKSEMAD JA NIISKEMAD MULLAD. LÕUNANÕLVAL KIIREM SOOJENEMINE
korralikult kolki. Selle juhtumi, mis oli opmani poolt kõvade valede ja väljamõeldistega lisatud, vanale mõisnikule ära. Päärn sai muidugi valetunnistuse tõttu haagikohtunikelt kõvasti peksta, kuid nagu hiljem selgus ei jäänud opman karistuseta. Loo õige versioon jõudis tänu Miinale ja mõisateenijatele ning Juliette Marcahandile, kel oli noore paruni peale suur mõju, lõpuks siiski noore paruni kõrvu. Noor parun lahendas loo siiski õiglaselt. Miina on tasane tüdruk. Temast oli sisse võetud nii mõnigi mees. Sealhulgas ka Päärn ja Prits. Miina süda kuulus küll Päärnale kuid paljud olid selle armastuse vastu. Sealhulgas ka tema isa, kes tahtis Miinat panna Pritsule mehele, et ise seeläbi mõisas paremat tööd saada. Miina põgenes mitmelgi korral Pritsu eest, keda ta ei tahtnud endale meheks. Ta läks isegi opman Vinterile teenijaks. Muidugi käisid Päärn ja Prits teda seal vaatamas. Aga peale kosjaliste kaklust ei tohtinud
põllumajanduseks eriti ei sobi. • Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt kasutama, aga selleks on vaja põllule lisada lupja ja väetist (Brasiilias). • Et aastaaegu ei eristata, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Aastas saab mitu saaki. • Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänused väga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitained taas kasutusele, sisaldavad ferralliitmullad vähe huumust. • Pinnamood on üsna tasane ja ei ole liigestatud ning seetõttu oleks hea taimekasvatuseks. Joonis 5: Sao Paulo kliimadiagramm Joonis 6 : Brasiilia sademete kaart Joonis 7: Brasiilia temperatuuride kaart Joonis 8: Kasvuperioodi pikkus Põllumajandusmaa kasutamine Joonis 9: Brasiilia põld • Riigi pindala: 851488000 ha • Põllumajanduslikku maad kokku: 275030000 ha (32,3%) • Põllumaa: 71930000 ha (8,4%)
Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborzi mäed. Seda ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir (,,soolakõrb") ja Dasht-e Lüt (,,viljatu kõrb") Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun. Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas soolaseveeline Urmia järv. Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Temperatuurid on madalad
Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur langeda alla nulli. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides.
Veenust võib võrrelda kasvuhoonega. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Pinnamood ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid. Pinnamood ja koostis Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
