Umbes 70% Saharast on kivi- ja klibukõrb, 20% liivakõrb. Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake (raud, vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforiiti ja põhjavett. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu- ja liivatorme. Sahara õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30 kraadi. Sahara aastane sademete hulk on alla 100mm. Pinnamood on Saharas peamiselt madal ja tasane, Sahara keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamad. Saharas on vähe erinevaid taimi, põhiliselt kasvavad seal oleandrid, õlipuud, tamariskid, akaatsiad, erinevad põõsad ja kõrrelisi. Sahara tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Sahara rahvastik on väga hõre. Suuremaosa rahvastikust moodustavad
MULLAS TEKIB LASKUV VEEVOOL, MIS KANNAB LAHUSTUNUD TOITAINED JA PEENEMAD MULLAOSAKESED SÜGAVAMALE B. OKASMETSA-VÖÖNDIS VARIST JA KÕDUMATERJALI ON VÄHE, OKKAD MUUDAVAD SELLE HAPPELISEKS. AEGLANE MULLATEKKEPROTSESS C. HAPPELINE KESKKOND HAPPELINE KESKKOND SOODUSTAB TOITAINETE LAHUSTUMIST JA NENDE MULLAVEEGA SÜGAVAMALE KANDUMIST III. SOOSTUMINE TOIMUB LIIGNIISKES KESKKONNAS. SOODUSTAVAD TASANE AEGLASE VEE ÄRAVOOLUGA PINNAMOOD, NÕOD, KUHU VESI KOGUNEB NING IGIKELTSA ESINEMINE. A. TURVASTUMINE LIIGNIISKES JA HAPNIKUVAESES KESKKONNAS, KUS TAIMEJÄÄNUSED LAGUNEVAD OSALISELT B. GLEISTUMINE LIIGNIISKES JA HAPNIKUVAESES KESKKONNAS, TEKIVAD SINAKAD JA ROHEKAD GLEIMINERAALID JA ROOSTEPLEKID C. SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST JAHEDAS PARASVÖÖTMES, OKAS- JA SEGAMETSAVÖÖNDIS, TUNDRAS IV. SOOLDUMINE
osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon. Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad.
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres
parasvöötmes. Bulgaaria kliima on suhteliselt soe ja seal on mereline kliima. Suvel keskmiselt +16° C sooja ning talvel keskmiselt umbes 0° C (kuni -8° C) külma. Sademeid umbes 500- 1000 mm/aastas. Bulgaarial ei ole väga palju metsa, kuid Bulgaariast kaevandatakse pruunsütt. Veevarud on head, kuna sademete hulk on suur ja aurumine keskmine, sammuti on Bulgaarias hea kindlustatus joogiveega. Bulgaaria ja Rumeenia piiril on ka Doonau jõgi. Bulgaarias on pigem mägine kui tasane pinnamood, seal on Stara planina mäestik ning Ludogorie platoo. Bulgaaria kõrgeim mägi on Musala (2925m). Bulgaaria naaberriigid on põhjas Rumeenia, lõunas Kreeka ja idas Serbia ning Makedoonia. Koostöö võimalused on head, kuna Bulgaaria asub Musta mere ääres ja mere ühendus on võimalik ka Venemaa ja Türgiga. Bulgaaria on toimiva turumajandusega riik. Bulgaaria infrastruktuur ei ole kõige parem, aga ka mitte kõige halvem
· Õhuväepataljon koosneb kahest kompaniist, kuhu kuulub 16 lahingulennukit ja 400 meest · Mali väikesesse mereväkke kuulub 50 meest ja 3 patrullpaati LOODUS · Riigi põhjaosa hõlmab sahara kõrb · Nigeri jõgi on pealmine elatusallikas, pakkudes: kala joogivett · Kõige külmem kuu on jaanuar (16 ° C kuni 33 ° C) · Aprill on kõige kuumemkuu, mil keskmine temperatuur (34 ° C-39 ° C) · Tasane maastik · Madalaim punkt: Senegali jõgi 23 m · kõrgeim punkt: HomboriTondo 1155 m TURISMINDUS · Mailil on rikas ajalooline minevik, mis meelitab ligi palju turiste tervest maailmast · Väga tuntud turistide seas on osavõtt kohalikest festivalidest, tuntumad turistide seas on Sigui ja Azalai festivalid · Bamako vaatamisväärsused: muuseumid, loomaaiad, · botaanikaaiad · Väga populaarne on rahva muuseum,mis on Bamako · üks peamisi vaatamisväärsusi.
1. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. Kuivemates oludes tegeletakse rohkem loomakasvatusega, ning niiskemates taimede kasvatusega. 2. Põllumajanduse vormid Piimakarjatalud, tegeletakse karja kasvatamisega ning lüpsmisega. Lisaks piimatootmisele
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvup...
Hispaania põllumajandus Hispaania riigikeeleks on hispaania keel ning umbkaudu elab selles riigis 46 miljonit inimest. Nii nagu Eestiski, on Hispaania rahaühikuks euro. Seal ei valitse riiki president, vaid kuningas Felipe IV. Hispaania pealinn on Madrid ning riigi pindala on 504 645 km2. Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (57,2%). Peaaegu kõik pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on võrreldes teise territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem sajab juulis (20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab Hispaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania
tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad? Volga jõe suue Kaspia alamik Venemaa lääneosa Lääne-Siberi kiltm Hiina idaosa Suur-Hiina tasandik Manause linn Amazonase mada Tura linn Kesk-Siberi Mississippi jõe suue Mississipi madalik lauskmaa Ülessanne. 2 Mis riikide elanikud võivad öelda, et Me elame Himaalajas? Nepaal, Bhutan, Hiina, Bangladesh, India
võimas, jäik (värisemiskindel), võimaldama suuri lõikekiirusi, olema kaua vastupidav, töötamisel ohutu ja lühikese masinaajaja abiajaga. Ketassaepink Ketassaepingi läbimõõt on 140-300 mm. Käsiratta abil saab saeketast kallutada 45º. Saeketast tõstetakse ning langetatatakse vända abil. Kiilnuga kasutatakse saetee lahtihoidmiseks, mis on nõgusa kujuga metall-leht. Lükkelatti kasutatakse detailide järkamiseks. Töölaud peab olema tugev ja tasane. Nurklihvija Nurklihvijaga saab lihvida ja lõigata metalle ning lihvida kive. Tuleb kasutada kaitseprille, kitlit, kindaid. Tähtsamad osad on käepide, korpus, mootor, ketas, kettakaitse, kettamutter, stopper. Nurgasaag Nurgasaega saab lõigata erineva nurga ning kalde all. Nurgasaag on puidutöötluspink, mille tähtsaimad osad on kere, tööpind, töövõll, suport, ajam ning käivitus -ja seiskamisseadmed.
Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po,
Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja Kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobruža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne- Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared.
taimed tahavad kasvada kauem kui ainult kolm kuud), mullad ( viljakus viljakuse annab huumos, mis on kõdunenud orgaanilised aineid ja seda rohkem seda on, seda paremad mullad on, põuakindlus - muldade lõimis ehk muldade võimalus omadus hoida vett, paksus, lõimis seda rohkem on huumost seda paksemad on mullad. Kõige paremad kohad on stepid), reljeef (tasane, mägine, tasane on loomulikult parem, nõlvakalle astmeti on parem, kapital ( hooned,masinad,seadmed,väetised forsfor, kaalium, arengumaades on väetiste kasutamine palju suurem ,seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet,traditsioonid) ja valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Vähe on maad elaniku kohta I-da Aasias, Kagu- Aasias, Lõuna-Aasias, Lääne-Euroopa ja Ida-Aafrikas. Palju on Okeaanias, Põhja-
· äärmiselt hõreda atmosfääriga Merkuuri liikumine orbiidil on ebaühtlane. 7. Veenuse välisilme, atmosfäär ja liikumine Veenus on: · pruunikat värvi · ligikaudu Maa suurune · kaetud läbipaistmatu pilvekihiga Veenuse atmosfäär on tihe. Veenuse liikumine orbiidil on väga aeglane ja vastassuunaline planeedi tiirlemisele. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Veenusel esineb palju vulkaane. 9. Võrrelda Maad ja Marssi Marss on Maast 2 korda väiksem. Marsi orbiit on Maa omast piklikum. Erinevalt Maast meenutab enamik Marsi pinda punakat kivikõrbe. Sarnasusteks nende kahe planeedi vahel võib pidada aastaaegade ja kliimavöötmete esinemist. Samuti atmosfääri läbipaistvust ning mägede ja orgude esinemist. 10. Jupiteri erinevus Maa-rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb?
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kooli 2A 41598, Jõhvi 29. september 2016 Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Haava 24A 1, Tartu E-post: [email protected] Tel: 52145877 Hageja esindaja Vandeadvokaat Siim Mägi Kastani 25- 102, Tartu Tel: 54877454 E-post: [email protected] Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Jaama 40-11, Kohtla-Järve
UNGARI Taavi Peters 1 Pindala: 93 030 km² Rahvaarv: 10 053 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² President: László Sólyom Pealinn: Budapest Naabrid: Austria,Slovakkia, On jaotatud 19 komitaadiks, ja 24 komitaadi õigusega linnaks Usk: katolik ja kristlus Pinnamood: Suhteliselt tasane,enamus Ungarist moodustab alföld(madalik),kõrgeim punkt:Kekes(1014m) Veekogud: Doonau jõgi (Duna), 410 km, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv, mis on Ungari oluliseim turismi ja kuurordi piirkond. Kliima: Mandriline paraskliima,talved on külmad ja niisked,suved soojad tihti põuased.Aasta keskmine temp 9,7C,sademeid 655mm
improvisatsioonilisi vahepalu, mis mõjusid väga värskendavalt. Muidugi oli kontsert meeldejääv ka selle poolest, et esineja oli paljajalu, kuna tema sõnul on paljajalu mängimine kõige loomulikum viis, siis on ta nii ülemiste kui alumiste kehasildadega otse klaveriga kontaktis ning suhtlemine nende vahel toimub tõrgeteta. Kõige rohkem meeldis mulle esimene lugu, mlleks oli Lepo Sumera ,,Pala aastast 1981". See pala oli kindla tulemisega ning märkis eluringis sündi. Küllaltki tasane, ent jõuline avapala andis mõista, et tulemas on veel paljutki. Lugu oli meeldejääv selle poolest, et esitaja esitas seda niivõrd suure emotsiooniga, et kõigi vaatajte pilgud olid suunatud ainult talle. Põnevust ja ootust jätkus terveks kontserdiks. Huvitav ja omamoodi mõnus oli ka see, et pärast kuuendat pala toimud paariminutiline vahemõtisklus, mille jooksul pianist mängis omaloomingut ning publik sai oma muljeid vahetada. Pärast seda läks kontserdi edasine
kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaaa, Ees- lpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestk on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombodia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja- Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Sveits ekspordib ja impordib: · Sveits impordib: · Sveits ekspordib: · Masinaid · Masinaid · Mootorsõidukeid · Keemiatooteid · Keemilisi elemente · Kelli ja teisi täppisaparaate · Metalltooteid
mäestikust. Maastikku iseloomustavad peamiselt künkad ja madalad mäed, kõrgeim punkt on Kneiff (559 m merepinnast). Piirkond on hõreda asustusega ning seal on ainult üks linn,kus elab üle 2000 elaniku. Lõunapoolset tihedama asustusega riigi osa nimetatakse Gutlandiks. See piirkond on mitmekesisem ja seda jaotatakse omakorda viieks geograafiliseks piirkonnaks. Luksemburgi platoo, kus asub pealinn, on suur tasane liivakivi moodustis. Riigi idaosas paiknevat nn Väikest Sveitsi iseloomustab ebatasane maastik ning tihedad metsad. Madalaim piirkond Moseli jõe orus kulgeb piki riigi kagupiiri. Riigi madalaim punkt (132 m merepinnast) on kahe suure jõe (Mosel ja Sauer) ühinemiskohas. Riigi tööstuspiirkond (,,Punane Maa") asub riigi lõuna- ja edelaosas ning seal paiknevad mitmed Luksemburgi suuremad linnad. Loe lisa: Luxembourgi Eesti seltsi kodulehelt: http://www.les.lu/
Iseseisev töö geograafias: Põllumajandus Minu valitud riik:Taani 1.1.) 2.), Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas,mis annab eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas
Asend: Kirde-Aafrika. Ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Jagunes Alam ja ÜlemEgiptuseks. Alam Egiptus-moodustas Niiluse tasane, soine suudmeala, jõgi moodustas kolm- nurkse delta. Kõik mis jäi ülesvoolu deltat ja Niiluse esimese kärestiku vahele oli Ülem-Egiptus. Looduslikud olud-Vihma ei saja pmst. üldse. põlluharimine oli võimalik tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele. Talvel vili küpses ja kevadel koristati. Ajalooperioodid- 3000 Ekr liitsid ü-E valitsejad kogu egiptuse ühtseks riigiks. ( kuningas Menes) pealinn- Memphis. Kujunes ka hieroglüüfkiri. Vana-Riik u 2700-220 Ekr.
inspiratsioonirohkete ideede asemel tunnevad noored ja vanad kunstiinimesed end ühiskonnast eemale tõugatutena. Värske õhk ja vaikus on nende arvates vaid ettevõtjate ettekäänded, et nõudlikest kultuuriarmastajatest kaugeneda. Minu arvates on nad veidi liialdanud. Loomulikult Tallinna Vanalinnast on kauge tee Viimsisse, kuid seal oleks neil rohkem ruumi, et pühenduda oma tööle. Neil oleks linna kiire argielu asemel tasane rutiin, mida igaüks saaks omal tahtel mugavdada. See oleks kuldne kesktee, mida nad aga nähtavasti ei otsi. Probleemiks on ka naabrid, kes ei soovi, et uus õppehoone nende päikese ära varjaks. Kirke Kangro leiab, et need vastupanud on tegelikkuses vaid sügavama probleemi pealispind. ,,Kas insolatsiooniminutid üüritavas majas ja ,,süvendamise ohtlikkus" /---/ ongi see, mille pärast kunstiakadeemia endale uut hoonet ei saa, või on tegu mingisuguste huvide ristumisega
Riigil on 68 km riigipiiri mandril ning kõik ülejäänud riigipiir on mereline. Tänu riiki läbivale laevateele on riigi majanduslik areng väga kiire. Taani asub Põhja-Euroopas ning on ümbritsetud ida poolt Läänemere lääne poolt Põhjamere ning lõuna poolt Saksamaaga. Kuulub arenenud riikide hulka. Suuremad jõed on Gudenå, Kongeåen, Odense jõgi. Suurimad järved on Arresø, Egå Engsø ja Furesø. Asub parasvöötmelises kliimas. Riigi reljeef on tasane lauskmaa. Tähtsaimad loodusvarad on magaas, petrooleum, kala, sool, kriit, killustik, liiv ja lubjakivi. Taani naaberriigid on Saksamaa, Rootsi ja Norra. Kõigi nende riikidega toimub Taanil import ja eksport. Tähtsaimad transporditeed on laevateed, mis riiki läbivad. Rahvusvahelise tähtsusega lennujaamad on Kopenhaageni lennujaam ja Billundi lennujaam. Tähtsaimad reisisadamad on Helsingør, Rødbyhavn. Tähtsaimad kaubasadamad on Fredericia, Aarhus ja Copenhagen. 3. Kasutatud kirjandus 1
miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandabRiigimetsa Majandamise Keskus. Soome järel ja Kanada ees on Eesti sooderohkuselt maailmas teisel kohal (soode protsentuaalselt pindalalt). Seega võib soid pidada Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega. Ida-Euroopa lauskmaa osana on Eesti madal ja tasane ala, mille pinnamoele on iseloomulikud kõrgustikud ilma kõrgemate mägedeta jalavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Koos Põhja-Eesti panga ja teiste paljanditega moodustavad need Eesti reljeefi suurvormid. Tänu parasvöötme kliimale ja tasasele pinnamoele on Eestis palju väikseid siseveekogusid. Kuna iga-aastane sademete hulk ületab keskmiselt 200300 mm-iga aurumist, siis peab ülejääv vesi ära mitmekesisusele voolama jõgede kaudu või talletuma järvedes ja rabades
Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , ...
Taani Taani on riik Põhja-Euroopas, mis asub Saksamaa ja Rootsi vahel. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on tasane lauskmaa, ning 443 saarest. Nendest 82 on asustatud. Suuremad saared on Fyn ja Sjælland. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu. Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete-, keemia-, tööpingi-, metalli-, elektroonika-, ja transporditehnika tööstus. Ka turism on majandusele oluline. 8. ja 11
PAMPAD PAMPAD Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna- Ameerikas Argentiina, Brasiilia, Urugay territooriumil. Idaosasse jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad ...
Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Kõrg-Eesti on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla. Eesti pinnavormid Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreen- küngastikud-Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula). Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. Lääne-Saaremaa
kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. 6. Kust pärineb mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. 7. Kirjelda, mida tähendab : eluring algab ja lõpeb mullas(mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama) Näide tuhk väetab mulda, sinna kukub õunaseeme, kasvab õunapuu, siis tuleb Eva ja ulatab Aadamale õuna, ja kõik algab otsast peale 8. Mis iseloomustab rohtlat? Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud?
Põllumajandus Ungaris Grete Põdra ja Igor Smirnov Põllumajandus Selles piirkonnas on tegemist kaubandusliku põllumajandusega. Ungaris on põhiliselt intensiivne põllumajandus va pustas, seal on ekstensiivne. Ungaris on arenenud nii taime - kui ka loomakasvatus. Taime-ja loomakasvatus Esimesteks põhiharudeks on teravilja, köögivilja ja puuvilja kasvatamine. Peamisteks põllukultuurideks on teraviljadest mais, nisu ja rukis ning köögiviljadest suhkrupeet ja kartul. Soojad suved ja pehmed talved võimaldavad Ungaris kasvatada paprikat. Veini valmistamiseks kasvatatakse ka viinamarju. Loomakasvatuses on esikohal liha ja munatootmine, piimakarja- ja lambakasvatus on teisejärgulised. Suuri alasid Ungari tasandikel kasutatakse sigade ja veiste kasvatamiseks. Ungari metsadest pärit loom http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/100281212.jpg Maakasutus Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajandusl...
iseloomuga firma juht kuid abina on ta asendamatu. Tal on alati uusi häid mõtteid ja lahendusi nagu varnast võtta. Põssale sobiks omaette kabinet, kus saab oma mõtteid ja tuleviku tööplaane mõelda ja korraldada. Põssa parim sõber keda ta saab usaldada on julge ja ettevõtlik firma juht. Sõbral on siinkohal väga suur roll, et Põssat julgustada , tema tegevusi ning mõtteid toetada. Kahekesi suudavad nad ettevõtet juhtida ning viia kõrgele tasemele. Üks tark ja tasane teine julge ja lärmakas. Põssal tõuseb enesehinnang , ta muutub suhtlemisel teistega julgemaks. Inimesed tahavad temaga suhelda ja julgustavad teda sõpradega väljas käima. Põssa seab endale eesmärgid : langetada kaalu, suhelda ja käija väljas sõpradega ja luua perekond.
Somaalia Koostasid: Ksenia Kolmann Mari-Liis Vähi 11A https://www.youtube.com/watch?v=Xv72Hh-9Fh0 Pealinn Mogadishu, Somaalia lipp: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/geos/so.html Riigiasend https://www.cia.gov/library/publications/t he-world-factbook/geos/so.html Kliima ja maastik • Reljeef on tasane. Põhjas veidi mägisem. • 2 jõge: Shabele ja Juba (lõunas) • Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Enamasti on kõrbekliima. Sagedased on põuad ja tolmutormid. Kirdemussoon detsembrist veebruarini toob kaasa põhjapool mõõdukamad temperatuurid, lõunas kuuma. Edelamussoon maist oktoobrini toob põhjapool kaasa väga kuuma, lõunapool kuuma ilma. Mussoonide vahelisel ajal on kuum ja niiske – tangambili. Sel perioodil esineb üleujutusi.
kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Pilved Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori. Pilved 14.2.11 9 Pinnavormid Sarnane Maaga Tasane Kõrgeim tipp Maxwelli mägi Leitud on üle 100 000 vulkaani Suurimad vulkaanid on Theia ja Rhea Planeedi pind Nagu kivikõrb Keskmine vanus on miljard aastat Tardkivimid Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel. Tegu on haruldase sündmusega, kui võrrelda Maa ja Veenuse mõõtmeid nende kaugustega. Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel
juhib halvasti soojust. Seepärast on soos kevadel jahedam kui kuivadel aladel, ka öökülmad kestavad soodes kauem kui kuival maal. Seal , kus on niiskust parajalt , lagunevad taime- ja loomajäänused kiiresti. Turbasamblas on vähe toitaineid. Eesti on madal ja soine maa. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis palju soid: need katavad üle viiendiku meie maismaast. Kõrgustikel leidub küngaste vahel palju väikseid soid. Soode teket soodustab tasane maa ja sademeterohke jahe kliima. Eesti sooderohkus on tingitud kahest asjaolust: esiteks on Eesti suuremas osas tasa maa ja seetõttu voolab sademete vesi merre aeglaselt ja teine tähtis tegur , mis mõjutab soode tekkimist on kliima. Eestis sajab kaks korda rohkem, kui jaheda kliima tõttu vett aurab. Sood tekivad seal, kus sademete vett koguneb kiiremini, kui päike seda aurustada jõuab. Soostumise esimesi märke võin näha näiteks seal, kus koprad ojale tammi ehitavad
Lõuna-Aafrika Vabariik Autorid: Sandra Kuusk, Mari-Liis Kiis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looduslikud eeldused Suur osa territooriumi asub poolkõrbe või kõrbe loodusvööndil Territoorium on mägine ja mõnes kohas kõrb Mullaks põhiliselt pruunmuld Poolkõrbe muld on ebaviljakas Riigi pindalast 13% kõlbulik põllumaa 22% riigi pindalast korralik põllumaa Pinnamood Vabariigi loode osasse ning põhja osasse jäävad kõrbed ei ole sobilikud põlluharimiseks Draakonimäed (kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane) on sobilikud karjakasvatamiseks. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kuiv, päikeseline Draakonimäed mõjutavad (takistavad Indi...
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid
aastal ja ta on suurkuudest väikseim. Europa nagu Iogi on hele. Pinna värvus on valdavalt kollakas. On alust arvata, et Europa on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga ja selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. Kui see tõele vastab, on Europa ainuke koht peale Maa, kus vedelat vett esineb suurtes kogustes. GANYMEDES on Päikesesüsteemi suurim kuu ja samuti Galilei poolt avastatud. Ganymedese pind on üsna tasane, näha on tumedaid ja heledaid alasid, kusjuures heledamatel aladel on kraatreid ligi kümme korda vähem kui tumedatel. Ka leiab heledamatelt aladelt külmunud veevulkaane. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi. KALLISTO on Galilei poolt avastatud kuudest kõige tumedam. Ta koosneb nagu Ganymedeski poolenisti veest, kuid Kallisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Meteoriidikraatreid on Kallistol rohkem kui meie Kuul, kuid need on kõik laiad ja madalad.
........................................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Tulemaa on Lõuna-Ameerikas. Seal asub lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare põhjaosa on tasane, lõunaosa mägine. Mägedes on okasmetsad, põhja pool rohtlad. Tulemaa on suurim saar Tulemaa saarestikus, mille pindala on 48 100 km². Saarestik koosneb mitmesajast saarest. Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm. Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda
LIHULA GÜMNAASIUM 4.klass Andro Aavik Sahara Kõrb Referaat Juhendas: õpetaja T.Jukk Lihula 2006 S ahara on maakera suurim kõrb, mis hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal näiteks Kattara ja Faijum. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma, mägedes kuni 18oC. Aastane sademete hulk on alla 100 mm.
ei kaugene Päikesest rohkem kui 49 kraadi Koidu- või Ehatäht Atmosfäär tihe pilvekiht rõhk on 9 MPa kasvuhooneefekt süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1% pinnatemperatuur on 480 °C Pilved kollakasvalged pilved vastassuunas (idast läände) 350 km/h mitmekihiline pilvkate pilvede põhikihis on nähtavus hea pilvede puudumisel ei näeks me Veenuse pinda Pinnavormid ja koostis sarnane Maaga tasane suurim kõrgustevahe 12 km põhjapoolkeral Austraalia suurune Ishtari maa lõunapookeral 7-10 km kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa kaugemal lõunas Lada maa Lakshmi platoo kaks suurt lehtrit: Colette ja Sacajawea horisontaalne kokkusurumine parket Beta piirkond suurema vulkaani läbimõõt 820 km, kõrgus 5 km, kraatri läbimõõt 60-90 km 100 000 väikest, mitusada suurt vulkaani sagedased maavärinad
Galileo Galilei Io Asub Jupiterile kõige lähemal. Läbimõõdult on ta 3600 kilomeetri suurune . Vulkaaniliselt aktiivne ; vulkanism on vastutav ka tema pinnageoloogilise nooruse eest. Lisaks vulkaanidele leiame Iolt ka mägesid, vedela väävli järvi ja laavavoolusid. Sellel kuul pole üldse vett. Kosmoselaeva Galileo andmetel peaks Iol olema vähemalt 900 kilomeetrise läbimõõduga raudsüdamik. Europa Pind on väga tasane, see viitab tema geoloogilisele noorusele. Pinna värvimuster on intrigeeriv. On arvatud, et mustri moodustab läbi jää geisrina üles tunginud vedel aine. Punakaspruun värvus on mikroorganismide tekitatud. Europa pind on kaetud ristirästi joonte ja muude mustritega. Europa on vastastikmõjus Jupiteri magnetväljaga ja tekitab nii ka endale välja. Võib-olla on see kaudne viide sellele, et seal eksisteerib pinnaalune soolane ookean.
EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mull...
· Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org. · Mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Sahara asukoht Sahara kõrb · Asub Aafrika põhjaosas. · Seal valitseb kuiv troopiline kliima. · Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. · Taimestik on karjakasvatuseks piisav, seetõttu hulgub seal maure. · Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. · Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase. · Üks suurimaid kõrbi. Loomade kohastumusi · Öine eluviis (päeval on enamus loomi end maa sisse kaevanud) · Heledavärviline karvkate, et ümbruse suhtes võimalikult nähtamatuks jääda. · Väike keha, pikk saba · Suveuni · Pole higinäärmeid, kuid on
LAV · Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? · Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). Lõuna-Aafrika asub lähistroopilises kliimavöötmes, põhja osa jääb troopilisse vöötmetesse Keskmine temperatuur maapinnal
*Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik-pensionärid,õppurid,heitunud isikud. 9. Töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus ehk töötuse määr ja selle muutumine on oluline majanduse olukorda iseloomustaja näitaja.Kui see suureneb majandus halveneb. 10. Keskeriharidusega ja kõrgharidusega.Sest need töökohad on vastutusrikkamad ja neid töökohti on rohkem. 11. Rohukasv on väga hea see soodustab piima karjanduse arengut ja tasane pinnamood ja jahedavõitu suved sobivad kartuli,rukki,odra,ja nisu kasvatamiseks. 12. Eestis põhjustab tööpuudust see et Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed ja seetõttu ohustab pankrott neid rohkem,väike ettevõtetel on vähe kapitali. 13. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: *Tooraine olemasolu *Tarbija olemasolu *Teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolu. *Energiaallika olemasolu. *Transpordi teede olemasolu. *Veeolemasolu. 14
mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. 4. # Keeruline põlde harida - rajatakse terrasse; # Karm kliima - vähestele kultuurtaimedele sobilik; # Raske ehitada, puudub materjal ja raske/keeruline vedu; # Puudub küttematerjal - puid ei kasva nii kõrgel; # Ühendus muu maailmaga raske, keeruline; # Hapnikupuudusest tingitud mägihaigus. 5. tasandik - ulatuslik tasane maa-ala, kus suhtelised kõrgused alla 200m * Võivad merepinnast asuda väga erinevatel kõrgustel. * Asustus sõltub tasandiku asukohast ja kõrgusest. lauskmaa - tasandik, kus kõrgustikud vahelduvad madalikega (nt. Ida-Euroopa lauskmaa). alamik - paikneb merepinnast madalamal (nt. Kaspia alamik, Surnumere ümbrus). madalik - absoluutne kõrgus kuni 200m. (nt. Amazonas, La plata, Lääne-Sibneri). kiltmaa - kõrgustasandik, absoluutne kõrgus üle 500m (nt. Tiibeti, Mehhiko, Colorado)
Eestis võib pidada ümberkorraldused majanduses+ töökohtade arvu vähenemine põllumajanduses Oma geograafilisele asendile on Eestis mitmeid positiivseid külgi. Üks positiivsemaid külgi on kindlasti, et me oleme Läänemere ääres. Meil on avatus merele : o väljapääs ookeanile/ meretransport o kalandus o transiit ( turism) Positiivne on kindlasti ka see, et meil leidub omal maa varasi ja üks peamis on kindlasti põlevkivi. Eesti pinna mood on tasane eeldus põllumajandusele. Positiivne on kas see , et meil on arenenud naaber riigid. Kuid kõige positiivsega kaasneb ka negatiivsus. Negatiivksesk võib piada nii mõningaid asju. Näiteks : Positiivne on , et meil leidub põlevkivi, kuid seda võib pidada ka negatiivseks , sest põlevkivi ei jätku meil igaveseks , selle kaevandamine on kallis ja kaevandamine rikub loodust. Halb on ka see , et me ei leidu väärtuslikumaid kütuseid ( nafta , diisel ).
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
vokaal ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Suurim ja tähtsaim muutus oli siiski põhimõtteline muutus kompositsioonitehnikas. Polüfoonia, kus kõik hääled olid iseseisvad ja võrdsed, asendus monoodiaga. Mulle meeldib, et losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
