Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1, (0m<). 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk 1 ja kuidas selle suurust määratakse? Põhikaldenurk 1 on nurk sirge ja põhiekraani vahel. Määratakse täisnurksest kolmnurgast, kus 1 asub lõigu tegeliku
põhjuseks on inerts ehk liikuva keha kiiruse jäävus väliste mõjude puudumise või kompenseerituse korral. Inertsijõudu nimetatakse näivaks jõuks, sest see pole mitte kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. 5.VÕNKUMISED. 5.1.Harmooniline vônkumine 5.2.Matemaatiline ja füüsikaline pendel Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist ("kuulikesest"), mis liikub etteantud tasandis ja mille liikumist ei pidurda hõõrdejõud ja õhutakistus. Füüsikaliseks pendliks nimetatakse jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, ning see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. 5.3.Vônkumiste sumbumine 5.4.Harmooniliste vônkumiste liitmine - Kahe ühesuguse sagedusega ( ω ), samasihilise, kuid erinevate amplituutidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks jälle sama sagedusega harmooniline võnkumine.
(joon. 1). Punktist S väljuv kujutamiskiir k läbib näiteks punkti A ja likab ekraani 0 punktis A = SA×0, mis on punkti A kujutis ekraanil 0. Saadud kujutist nimetatakse punkti A tsentraalprojektsiooniks ja geomeetrilist toimingut tsentraalprojekteerimiseks, mille kohta kehtivad järgmised laused. 1. Sirge projektsioon on üldjuhul jälle sirge ning punkt, kui see sirge asub kujutamiskiirel. 2. Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kik kujundi tasandis, siis antud kujund projekteerub sirgliguks. 3. Kui punkt asub mingil joonel, siis ta kujutis asub selle joone kujutisel (AABAAB joon. 1). 4. Objekti üksainus projektsioon lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis. 2 S B B A A
!!!!!!!! 4) 1. 2. Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Võrrandi tuletas Sveitsi matemaatik Daniel Bernoulli (17001782). Võrrand näeb välja järgmine: 3. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiire murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis. 4. 5. Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks.Allotroobid on erinevad struktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest
on tundmatu. Tundmatuid on seega kokku kolm. Coriolise kiirenduse moodul k a CC x = 2( x xv CC x ) , k kus nii x kui v CCx on kiirusplaani põhjal arvutatavadEt vektor a CCx ristub vektorite x ja vCC poolt määratud tasandiga, peab ta asuma mehhanismi tasandis, x ristuma juhikuga xx ja moodustama vektoritega x ja vCC paremkolmiku. Praktikas x suuna määramiseks pööratakse vektorit vCC k
6. Muudel juhtudel tuleb ristlõike paindekandevõimet vähendada, kasutades ristlõike lõikepindala osas vähendatud voolavuspiiri (1 - ) f y , (4.16) 2 2V kus = Ed - 1 . (4.17) V pl , Rd Kui paindemoment mõjub I-ristlõike tugevamas tasandis ja ristlõike vööd on ühesuurused, võib I-ristlõike põikjõust tingituna vähendatud paindekandevõime leida valemiga Av2 pl,y W - fy 4 t = w M y,V,Rd , kuid M y,V,Rd M y,c,Rd . (4.18) M 1 NÄIDE 4
Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. Vaata ka suurimate asteroidide tabelit (Lisa 5 ). ASTEROIDIDE KUJU Asteroidid on ebakorrapärase kujuga , nende pinnal leidub meteoriidikraatreid ja nad on igati suurte planeetide väikeste kuude sarnased. Väikeste läbimõõtudega, sellepärast sarnanevad nad teleskoobis tähtedega, planeetidele iseloomuliku ketast pole näha. Enamik asteroide liigub akliptika tasandis perioodiga 3-6 aastat, moodustades seega Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel asteroidide vöö. Heledamad asteroididest on vastasseisu ajal ka binokliga vaadeldavad, kuid nende leidmine tähtede hulgast nõuab vilunud ja head tähistaeva tundmist. Antud läbimõõdu juures on asteroid seda heledam, mida rohkem ta päikesekiirgust tagasi peegeldab (st. mida suurem on tema pinna albeedo), kuid seda vähem ta kiirgust neelab ning soojeneb ja tema poolt
Suuremad planeetide kaaslased 1. Saturni kaaslased Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal.
Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1, (0m<). 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk 1 ja kuidas selle suurust määratakse? Põhikaldenurk 1 on nurk sirge ja põhiekraani vahel. Määratakse täisnurksest kolmnurgast, kus 1 asub lõigu tegeliku
Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu (9). Uraan ei ole kuigi silmapaistev planeet. Suurte teleskoopidega on teda võimalik näha sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Uraanil on väga unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Selle omapärasuse tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis on mõnevõrra sarnane polaaraladel valitsevaga. Nii polaaröö, kui polaarpäev kestavad 42 maapealset aastat (9). Uraan on hiidplaneet, mille läbimõõt ületab maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Tema tiirlemisperiood on 84 aastat ning keskmine kaugus päikesest 19.2 aü. Uraanilt on spektroskoopiliste vaatlustega leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni
13. K 14. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet. Koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist ning on suuremas osas vedelas olekus. ,,Pind" tavalises mõttes sellel planeedil puudub. Jupiter on midagi tähe ja planeedi vahepealset. Tugev magnetväli. Saturn nagu kõik hiidplaneedid sarnaneb ka Saturn koostise ja ehituse poolest Jupiterile. Saturn on päikesesüsteemis haruldane oma tõeliste rõngaste poolest. Rõngas asub ekvaatori tasandis, mis on orbiiditasandi suhtes 28kraadi kaldu. Need koosnevad väikestest ainekamakatest. Viimaste andmete põhjal on need 4-30cm suurused lumise härmatisetaolise pealispinnaga jäätükid. Rõnga välimine raadius on 137000km, paksus aga mitte üle 4km, sisemiser rõnga kaugus pinnast on 13000km. Tugev magnetväli. 15. Hiidplaneedid on veel ka Uraan ja Neptuun. Kõik neli planeeti torkavad eelkõige silma oma suuruse poolest
Tallinna Nõmme Gümnaasium Planeet Saturn Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Planeedi pind..........................................................................................4 Saturni pilvkate.......................................................................................5 Saturni rõngad.........................................................................................6 Rõngata saturn........................................................................................7 Saturni kuu...
1. Vaagnaõõs kooniline; 2. Vaagnapõhi tahapoole kõrgenevalt kausja kujuga (raskendab loote väljutamist poegimisel); 3. Vaagnapõhjas puusaluid ühendav Vaheistmikuluu (Os interischiadicum) Isasloomad: Kraniaalne vaagnaava peaaegu ovaalne, süleluukamm paks, luud massiivsemad. Em kraniaalne vaagnaava ümmargune, süleluukamm õhem. Soo NA NA 1. Sääreluuteo vaod kulgevad sagitaalses tasandis. 1. Pindluupea sääreluuga liitunud, keha puudub ja lateraalne vasarik on iseseisev. 1. Kokku kasvanud II ja III kannaluu, ning IV ja tsentraalne kannaluu - Tsentrokvartaalluu (Os centroquartale) 1. Arenenud III ja IV pöialuu, mis on kokku kasvanud. 2. Plantaarsel pinnal Pöia-seesamluu (Os sesamoideum metatarsale). Sarnanevad eesjala omadega. Iseärasused
Valguskiirte sõltumatus seisneb selles, et lõikumisel nad ei mõjusta üksteist. Kiirte kõikumine ei sega neid jätkamast levimist üksteisest sõltumatult. Valguskiire langedes läbipaistva aine pinnale jaguneb kiir kaheks - peegeldunud ja murdunud kiireks (vt joonist). Nende kiirte suunad on määratud vastavalt peegeldumis- ja murdumisseadusega. Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis. Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga: = Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis. Langemis- ja murdumisnurgaga siinuste suhe on sin teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes sin = n21 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum (praktiliselt ka õhk), saame niisugusel viisil
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 ...
alumised pilved võivad olla jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur (Kosmoloogia). 1.1 Saturni kaaslased Saturnil on kuuskümmend kaks teadaolevat kuud, millest viiekümne kolmele on antud ametlik nimi. Nende hulka ei ole arvatud väikesi „kuukesi“ (väikesed looduslikud satelliidid) Saturni rõngastes. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Suurimad kaaslased -- Rhea, Titan ja Japetus -- asuvad siiski väljaspool rõngaid. Neist Titan -- Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud
koosnevad tähtedest. Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest. 1926. aastal E. Hubble lõi galaktikate klassifikatsiooni, mida kasutatakse tänapäevani. Nagu teisedki spiraalsed galaktikad, kuulub Linnutee koosseisu mitu struktuuri. Kõigepealt on seal ühes tasandis paiknevad ning pöörlevad spiraalsed harud. Tähed galaktikatasandis tiirlevad enam-vähem ümber galaktikatsentri ringkujulistel orbiitidel, samal tasandil esineb ka palju tolmu ja gaasipilvesid. Harud ei kujuta endast püsivat struktuuri vaid need on dünaamilised tiheduse lained, mis säilivad pikaajaliselt. Vaatamata sellele, et tähtede tiirlemiskiirus on erinevatel kaugustel galaktika tsentrist erinev. Enamik tähtedest ei jää harudesse kogu oma eluaja vältel vaid
Lüsiin, arginiin, asparagiin, glutamiinhape seriin, treoniin, glutamiin, histidiin, türosiin, tsüsteiin, metioniin. Hüdrofoobne aminohappejääk on mittepolaarsed . Alaniin, isoleutsiin, leutsiin, fenüülalaniin, valniin, proliin, glütsiin, trüptofaan. 54. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polüpeptiidahela osa Domeen on kompaktne, lokaalselt kindla korrapära järgi kokkupakitud piirkond valgu tertsiaarstruktuuris. 55. Millises valgu struktuuri tasandis sisaldub valgu kokkupakkumiseks vajalik informatsioon? Valgu ruumilist struktuuri määrav informatsioon sisaldub valgu aminohappelises järjestuses ehk primaarstruktuuris. 56. Kas denatureerunud valk on funktsionaalne? Põhjendage. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest ta on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega oma spetsiifilised omadused. 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? a) konformatsiooniline entroopia - soodustab denaturatsiooni
liikumise põhiliselt Maa liikumine -- sünoodiline periood on umbes üks aasta. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a
Maxwelli võrrandeist järeldub matemaatiliselt keskkonnas valgusekiirusega leviva laine olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika põhilised seadused 1) valguse sirgjoonelise levimise seadus: Ühtlases läbipaistvas keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 2) Valguskiirte sõltumatu levimise seadus: Kui antud ruumipunktis kohtuvad kaks valgust, siis nad enamjaolt üksteist ei mõjuta. 3) Valguse peegeldumise seadus- Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 4) Murdumisseadus: Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga. Langev kiir,murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Peegeldunud nurga intensiivsus on seda suurem, mida suurem on langemisnurk. 5) Valguskiire pööratavuse seadus: Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir , siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud
Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. Päike), leek ja bioluminestsents. Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Valgus levib ühtlases (homogeenses ja isotroopses) keskkonnas sirgjooneliselt. Selle tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon
toimub üle kogu keha ruumala. · Inertsimomendi valem: rakendused. Keha Inertsimomendi avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), I=mR2 sümmeetriatelje suhtes Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 · Rõhk kui skalaarne suurus: ühik ja dimensioon.
XI JUPITER 1. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu. 2. Kuidas Jupiter pöörleb? Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest``: ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9º), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega
Jupiteri sisemus on kuum: temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C . Kuumus tekitatakse aeglase planeedi gravitatsiooniline surve poolt. Pilvedes on temperatuur -140 °C · Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud - Io, Europa, Ganymedese ja Callisto ja 12 väiksemat. Vikipeedia andmetel on Jupiteril 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud, nende hulgas ka neli suuremat, mis tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. 5. Saturn · Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. · Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma
mis tähendab, et kui asteroid sattub mõnele planeedile lähedale, võib see külgetõmbe mõjul selle enda külge tõmmata ning asteroid võib muuta ka oma esijalgset orbiiti. Pilt 3. Asteroid. On arvatud, et nad tekkisid kunagi seal tiirelnud planeetide purunemisel. Suuruselt on nad väiksemad kui planeetide kaaslastele. Kujult on nad aga enamasti ebakorrapärased, nende orbiidid on tavaliselt ringikujulised ja ekliptika on tasandis. Kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Vaid ,,Ceres"(931) küündib sinnamaani. Vaid 250 asteroidil on läbimõõt rohkem kui sada kilomeetrit. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. 3...9 aastaga teevad nad tiiru ümber päikese. Asteroididel on ka peegeldusvõime. Tavaliselt eristatakse tumedaid ja heledaid, mille parameeter on vastavalt 3 ja 15%. Suure süsiniksisaldusega meteoriitidele sarnanevad tumedad asteroidid (C-asteroidid), heledad
Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. 24. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülesanne, selle väärtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi. Pöörlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis. 25. Kuidas avastati Neptuun? Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. 26. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Tritoni teisest suurtest kaaslasest? Titanili on tihe lämmastikust koosnev atmosfäär, mida on raske seletada praeguste planeediteooriate abil. 27. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada
seletab kõik antud keele grammatilised(õiged) laused. Mitte ainult kirjeldama lausete tegemist, vaid ka seletama. b) keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni igal inimesed oma vaist keelest ja arusaam. c) süva-ja pindstruktuuri eristamine keeles on ka varjatud üksusi, mis ei tule otseselt nähtavale. d)keeleõppimise võime on kaasasündinud. Meetod seisneb selles, et asendatakse eelnevas tasandis midagi. Väike GG(generatiivne gramatika). Transformatsioonid generativismis(ehk kuidas valmis lausest saab teisi lauseid teha): võimalik teha SIIRE(sh topikaliseerimine mingi lauseühendi viimine algusesse), ASENDUS, LISAMINE, KÕRVALDAMINE. 2. ,,Valentsiteooria" ehk sõltuvusgrammatika lause määrab ära see, millised konksukesed on tegusõna küljes. Igal verbil on aktandid(kohustuslikud laiendid) subjekt, objekt, jne. Nt 'kes annab kellele
Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto See on süsteem! Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Maa tüüpi planeetide suurused Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid: Klassikalised planeedid (ingl. classical planets): Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. Kaasaegsed planeedid (ingl. modern planets): Uraan, Neptuun, Pluuto.
millisel juhul on selle esinemine korvalekalle antud punkti meridiaanitasandis ja η- 24. Kuidas nimetatakse vastuvõtja (antenni) ja tõenäone? Mida see kaasa toob ja korvalekalle antud punkti esimese vertikaali tasandis. satelliidi vahelisi kaugusi (2). Mis on nende milliseid mõõtmisi see mõjutab eriti? 13. Millised suurused tuleks moota, et saaks erinevus? Pseudokaugused (t – määratakse koodi Signaali mitmeteelisus- lähedastest ehitistest Laplacei asimuudi
b) ristprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 07) Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu originaalpikkuse suhe (m). 08) Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur rist- ja paralleelprojekteerimisel? a) ristprojekteerimisel b) paralleelprojekteerimisel 09) Milliseks kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui see on paralleelne kiirte või ekraaniga? a) paralleelne kiirtega projekteerub sirglõiguks
näiva liikumise põhiliselt Maa liikumine -- sünoodiline periood on umbes üks aasta. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja 3 heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn
pikeneb tervikuna mingi arv kordi), siis räägime ühtlasest deformatsioonist. • Deformatsioon tekib kui keha mingi tahk fikseerida ning teisele tahule rakendada jõudu. • Kui jõud rakendub risti pinnaga, millele ta mõjub, siis on tegemist kas surve või venitusega. • Kui jõud rakendub mitte ühtleselt kogu pinnale, vaid ainult selle ühele osale, siis tekib kõverus. Liikumise üldmudelid • Kui jõud rakendub samas tasandis pinnaga, milles jõud mõjub, siis tekib deformatsioon, mida nimetatakse nihkeks. • Kui lisaks eelnevale rakendub jõud ka risti mingisuguse uuritavat keha läbiva teljega, siis toimub keha eri osade pöördumine ümber nimetatud telje erinevate nurkade võrra ning tekkivat deformatsiooni nim. väändeks. • Kui välisjõu mõju lõppemisel keha esialgne kuju taastub, siis nim. deformatsiooni elastseks. • Kui välisjõu mõju lõppemisel keha esialgne kuju ei
9 Lisad Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat
Mida lähemal mustale augule, seda vähem need seadused kehtivad. Mõningad iseärasused, mis on keha liikumisel musta augu gravitatsiooniväljas: Newtoni teooria järgi ligub keha ümber gravitatsioonikeskme mööda ellpsit juhul, kui keha kiirus on teisest kosmilisest kiirgusest väiksem. Ellipsil on gravitatsioonitsentrile lähim punkt perigee ja kaugeim punkt apogee. Tervikuna asub trajektoor ühes tasandis, kuid musta augu läheduses võib ta olla väga keeruline. Kui keha liigub mustast august küllalt kaugele, on tema trajektooriks ruumis aeglaselt pöörlev ellips. On huvitav uurida keha tiirlemist mööda lihtsaimat, ringikujulist orbiiti.Newtoni teooria kohaselt võib keha liikuda ringorbiidil gravitatsioonitsentri ümber kuitahes kaugel viimasest. Einsteini teooria järgi ei saa see nii olla. Mida lähemal gravitatsioonitsentrile keha
- Keha Inertsimomendi avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), I=mR2 sümmeetriatelje suhtes Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 - Rõhk kui skalaarne suurus. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti
situatsioonides. Selles staadiumis hakkab nooruk aru saama asjadest nagu armastus, loogilistest tõenditest ja väärtustest. Ta hakkab huvituma tulevikuvõimalustest ning nendest vaimustuma. Nooruk muutub oma kognitiivsetelt võimetelt ka selle poolest, mida ta arvab sotsiaalsetest probleemidest.(7) 5.2. Kohlbergi moraali arengu staadiumid Kohlbergi astme teoorias oluline osa on kognitiivsel ehk teadmuslikkuse konfliktil. Moraalses arengul esineb kolm tasandit, igas tasandis kaks astet. Põhineb moraali kognitiivsel komponendil. Kirjeldab, kuidas indiviidil areneb võime teha iseseisvaid moraalseid otsuseid. 5.2.1. I tasand tavapärasele eelnev tasanad (pre conventional) · 1 aste Sellel tasandil indiviid püüab vältida selliste reeglite rikkumist, millega kaasneb karistus. Indiviid teeb õieti vältimaks karistust ja ei
Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti." Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Umbes pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese Marsi ja Jupiter orbiitide vahel. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Maaja Päikese mõnda iseäralikku vastastikust asendit
Mida väiksemad orbitaalid, seda suurem kattumine ja mida suurem kattumine, seda tugevam side. 1s.orbitaalide kattumise tagajärjel moodustub -side, mis hoiabki nt H2 molekuli koos. Elektrontihedus, mis vastab -sidemele, paikneb mõlema aatomituuma ümber (ja vahel) ning on sideme telje suhtes silidrilise sümmeetriaga. Orbitaalide külgepidi kattumine annab -sideme, kus orbitaalid kattuvad kahes kohas ülal- ja allpool sideme tasandit, p-orbitaalil on sideme tasandis sõlmpind. side on nõrgem kui side, kuna orbitaalide kattumine on siin väiksem. Üksikside - -side; kaksikside 1 -side ja 1 -side jne. Hübridisatsioon ühe ja sama aatomi eri tüüpi orbitaalide ühtlustumine sideme moodustamisel, molekulis moodustavaad sidemeid hübriidsed (segatüüpi) orbitaalid. Nt sp-lineaarne-CO2; sp2-tasapinnaline kolmnurk-BF3; sp3-tetraeeder-CH4. Be 2s2=2s12p1. 22. Võrrelge üksiksideme ja kordsete sidemete omadusi
Pideva massijaotusega keha puhul asendub summa integraaliga , kus on keha tihedus, dV on ruumalaelement ja integreerimine toimub üle kogu keha ruumala. - Keha Inertsimomendi avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), sümmeetriatelje suhtes I=mR2 Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 - Rõhk kui skalaarne suurus
ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult
Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist ...
7. Milline lääts on õhuke? Õhuke lääts Läätse loetakse õhukeseks, kui tema paksus on palju väiksem, kui murdvate pindade kõverusraadiused. 8. Milline on valgusmikroskoobi lahutusvõime? Tavalise valgusmikroskoobi lahutusvõime on parimal juhul umbes 2 m. See on piisav näiteks rakutuumade ja bakterite, kuid mitte enam viiruste uurimiseks. 9. Mis on astigmatism? Astigmatism - terav fookustamine (sfäärilise aberratsiooni ja kooma puudumisel) toimub kahes teineteisega ristiolevas tasandis eri kaugustel. Seetõttu on punkti kujund ellips. Keskmisel kaugusel on viga kõige väiksem, kuid kujutise pind kõver (pildivälja kõverus) 10. Mis on distorsioon optikas? Distorsioon -Lääts ei suurenda objekti kujutise osasid ühtmoodi. Teiste aberratsioonide puudumisel on pilt küll terav, kuid ei ole esemega sarnane * padija tünndistorsioon. 11. Mis on isotroopne materjal? Isotroopsel materjalil on kõigis punktides suunast sõltumatud omadused 12. Mis on kooma optikas?
Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (1 = 2). Murdumisseadused: 1) Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 2) 76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Kui suurendades langemisnurka asendist 1 kuni asendini 2, jõuame olukorrani, kus =90 0 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See on 100% kasuteguriga. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist.
16. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. 17. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. 18. Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. 19. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas 20. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 21. Mis on asteroid? Kirjeldage asteroidide liikumist. Asteroid on Maa tüüpi planeedi sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. 22. Mis on komeet? Kirjeldage komeetide liikumist.
Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (1 = 2). Murdumisseadused: 1) Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 2) 76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Kui suurendades langemisnurka asendist 1 kuni asendini 2, jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See on 100% kasuteguriga. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist.
9 Lisad Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
väärtustega vaskvarras? 13.4. Mis on labiilne seisund? 11.16. Kuidas muutuvad ühtlase ümarvõlli 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi paindesiirded, kui võlli läbimõõtu ülemineku indiferentseks või labiilseks? suurendada kaks korda? 13.6. Mis on nõtke? 11.17. Milles seisneb Mohr'i alogoritm 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? paindesiirete arvutamisel? 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline 11.18. Milliseid võimalusi teate Mohr'i koormus! integraali väärtuste arvutamiseks? 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline 11.19. Kuidas on detaili paindejäikus seotud koormus? materjali tugevusega? 13.10
Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Eluea pikkus ulatub mitme aastani.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
