Taani , Saksamaa ja Balti riigid nad asuvad üle Balti mere . Rootsi ulatuslikul ja mitmekesisel maa alal eraldub selgelt kolm suurt piirkonda : Norrland , Svealand ja Götaland . Suuresti Lapimaaga kokkulangev polaarjoonetagune Norrland on hõredalt asustatud ning kõige mägisem piirkond . Eriti mägine on Norra piiri äärne ala, kus asub maa kõrgeim tipp Kebnekaise 2111 meetrit üle merepinna . Maa keskosa ( Svealand ) on suur järverikas tasandik , mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub ka mitu suuremat linna , nende hulgas pealinn Stockholm . Lõuna pool asub Götaland . Sealse soise ja vähe viljaka pinnase tõttu elab neis paigu hõredalt inimesi . Rootsis on hulgaliselt vee energia rikkaid jõgesid , nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule , ning suuri järvi nagu Vänern ( 5585 km2) , Vättern ja Mälaren . Taimestik on piirkonniti erinev . Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra ;
linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on kujunenud neogeeni mere-ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale.Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna(Siwalik,Madal-ja Kõrg-Himaalaja)India kõrgeim tipp on Karakorumis(8611m).Kõrgmäestikes on suuri liustikke,lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul
Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Janno Kertsman Juhendaja: Epp Tähe 2010 Riigi üldiseloomustus. Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km)....
Mehe ja naise käepigistus osutab sugude võrtsusele. Vapi all on sanskritikeelne deviis "Ema ja sünnimaa on tähtsamad kui taevane kuningriik". Hümniks on "Rastriya Gaan" aastast 2006 sõnade autor on Byakul Maila kodanikunimega Pradeep Kumar Rai, viis Bakhatbir Budhapirthi. Nepali rahvuslinnuks on kroon- läikfaasan. LOODUS Nepali lõunaosas asub Gangese madaliku ääreala Terai tasandik. Sellest põhja pool eristatakse 3 astmena kerkivat mäestikuvööndit. Esimene neist on Siwäliki ehk Eel-Himaalaja ahelik (500-1872m). Sellele järgneb Mahäbhärati ehk Väike-Himaalaja ahelik (kuni 2901m), mida Himaalaja peaahelikust Suur ehk kõrge-Himaalajast eraldab keskmäestikuliste orgude ja nõgude vöönd tuntuimad on Katmandu ja Pokhara org. Himaalaja peaahelik moodustab keskm. 45Km laiuse vööndi, mis asub Hiina piiri ääres
Karula Küngastevöönd Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eestis Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Ugandi ehk KaguEesti lavamaa. Harju ja Viru lavamaa 3070m kõrgused lubjakivi platood. Ugandi lavamaa 40100 devoni liivakivi platoo. Tasandikud on valdavalt mõne meetri paksuse moreenkattega ja need paiknevad peamiselt Eesti keskosas. KeskEesti ja VaheEesti tasandik. KastEesti tasandik (6080m) lainjad moreentasandikud. VaheEesti tasandik (5090m) sooderikas, arvukad oosiahelikud Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem. Suurimad: Soome lahe ranniku, LääneEesti, Läänesaarte madalik. PõhjaEesti rannikumadalik kitsas, enamasti 20m üle merepinna, aluspõhjalised kõrgendikud (Toompea).
Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, kus pole soodsaid tingimusi põllumajandusega tegelemiseks. Lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad
Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva. Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv. Kliima Austraalia asub täielikult lõunapoolkeral. Austraaliat ümbritsevad soojaveelised India- ja Vaikne ookean
biokeemiline(juureeritised).Biosfäär-Maa funtsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadekst, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku.Bioturvatsioon-mullahorisontide aktiivne segamine mullaelustiku(mutid, suslikud, vihmaussid)poolt, mis tagab mullatoitainete ühtlasema jaotumise mullas. Delta-jõe poolt transporditud setest kujunenud tasandik jõe suundmes, mida liigestavad paljud jõeharud.deluuvium-setted, mis vee ajutise pindmise uhtumise tagajärjel kuhjuvad nõlva jalamile, veerudele ning nõugudesse.efektiivne kiirgus-Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Elastsusenergia-kehasse venitamise või kokkusrumisega salvestatud molekulide potentsiaalne energia. Entroopia-süsteemi määramatuse, korrastamatuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr. Suletud süsteemis saab ainult kasvada
Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades leidub palju kuumaveeallikaid. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Kõige ulatuslikum on 13 000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. Seal asub ka Jaapani pealinn Tokio.Jaapani jõed on lühikesed, kiirevoolulised ning erineva veehulgaga. Ebatasase pinnamoe tõttu on rohkesti vooluvett ning vähe laevatatavaid jõgesid.Saareriigis on palju väga ilusaid järvi. Kõige suurem järv on Biwa järv, see asub Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad. Jaapanis on vahelduv kliima ja sellepärast on ka taimestik vaheldusrikas.Loomastik aga pole nii mitmekesine, kui taimestik
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Vee...
rahvastikust. 3. Mägised Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. 4. Hudsoni lahe äärne ala on ulatuslik madalala, mis on äärmiselt vesine ning soostunud. Tänu sellele on see üks vähestest kohtadest maailmas, kus on nii palju turvast. Igikelts katab suurema osa antud ala. 5. Hudsoni lahest läände jääv Suur tasandik, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Seal on preeriad ehk Põhja-Ameerika parasvöötme rohtlad, mille mullad on väga viljakad. 6. Hudsoni lahest kagusse jääv Laurentia kiltmaa Labradori poolsaarel. Suur tasane ala, rohkelt metallimaake. 7. Kanada arktika saarestik. Kaetud igijää ja liustikega, kohati äärmiselt künklik, kohati meenutab jäätunud kõrbe. Tühi, vähese elustikuga. Joonis 3 Kanada pinnamood
avada. 8.Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik
üksteisele lähemale ja suurvee ajal võib jõgu ühest looke tipust teise läbi murda, vana looge eraldub sängist ja moodustub soot. Delta tekib kui suudme lähedal setteid kandvad jõed muutuvad aeglaseks, mis põhjustab peenema settematerjali väljasettimise. Kui setteid on palju, võivad need sängi ummistada ja jõgi on sunnitud hargnema, et endale uusi vooluteid leida. Aja jooksul võib kujuneda ulatuslik jõesetetest koosnev tasandik. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üleujutatakse, nimetatakse deltaks. 16. Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib infiltratsiooni tagajärjel ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on ka mõjutanud inimtegevus. Mida suurem on pooride maht seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist.
Arvatakse, et kambriumi ajastu lõpul ilmusid juba esimeste selgroogsete eellased. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele. Kujunes välja ühtne hiidmanner Pangaea.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid.
koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust. See on mägine poolsaar, mida ümbritsevad kollane meri läänepoolt ja Jaapani meri (East Sea) idapoolt. Saare lõunaosas asuvad Korea väin ja Ida-Hiina meri. Lõuna- Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga, millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Lõuna-Korea saab jagada neljaks üldiseks piirkonnaks. Ida piirkonnas on suured mäed ja kitsas rannikuala tasandikega; lääne piirkonnas on peamiselt tasandik ; edela piirkonnas mäed ja orud ning kagu piirkond on samuti tasandikuline, kuid seal domineerib Nakdong jõgi. Kuna mägine piirkond on peamiselt poolsaare idaosas voolavad peamised jõed läände. Kaks erandit on lõunasse voolavad Nakdongi jõgi (Nakdonggang) ja Seomjini jõgi (Seomjingang). Maa kogupindala on 98 480 ruutkilomeetrit, millest maismaad on 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit. Lõuna-Korea lääne- ja lõunarannikul asuvad umbes kolmtuhat saart, mis on enamasti
Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Šibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja. Lisaks maailmapärandi nimistule on Horvaatias veel lugematul arvul huvitavat, nt arhitektuuri vallas Varaždin’i linn (eriti selle barokkpaleed), hulk keskaegseid kindlusi, maailma üks kõige paremini säilinud amfiteater Pulas, Vana-Rooma aegsed villad jne. Horvaatia mägedes asub mitmeid rahvusvaheliselt populaarseid suusakuurorte ning sealsed mägiteed on järjest
mandriline kliima külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas! 5)Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes) mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist ( mäestik/ tasandik ) Mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6° C (6)Valitsevad õhumassid, püsivad tuuled) Üldine õhuringlus: Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.
mäetipud 2522 meetriga. Tasandikud ja madalikud Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Lääne pool on suur Transilvaania platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Nimi, kool,klass 2 Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini on väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Madalikud on ka peamised tööstus- ja põllumajanduspiirkonnad. Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Pikkuselt teine jõgi Mureþ voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse Jõgesid on palju, enamus neist kuulubki Doonau vesikonda (Doonau lisajõed). Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeþ ja Ialomia, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku
Tema naabriteks on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Montenegro ning Makedoonia ja lõunas Kreeka ja Türgi. Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaeks osaks. Need mäed tõusevad 2100 m kõrgusele merepinnas. Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik. Neist omakorda lõuna poole jääb Traakia tasandik sinna jäävad ka Bulgaaria parimad põllumaad. Edelaosa on Bulgaarias väga mägine seal asuvad Rila, Pirini ja Rodope mäed. Rodope mäed moodustavad Kreekaga piiri. Bulgaaria kõrgeim mäe tipp on Musala mägi asub 2925 m kõrgusel merepinnast Rila mägedes. Lisaks Alam-Doonaule madalikule on Bulgaarias Musta mere ääres Musta mere rannikumadalik ning maa lääneosas ja pealinna Sofia ümbruses. Mäed ja madalikud kokku hõlmavad 72 % Bulgaaria maa-alast.
87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Majandus Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950 ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Põllumajandus ja maakasutus Po jõe org on Põhja-Itaalias asuv lai tasandik. Siia on koondunud riigi kõige viljakamad mullad, siin kasvatatavatest teraviljadest on tavalisemad nisu ja riis. Viinamarju kasvatatakse veini jaoks kõikjal Itaalias. Suurel osal Lõuna- Itaaliast tuleb saakide kindlustamiseks maid niisutada. Seal, kus on vett külluses, kasvatatakse tsitrusvilju, oliive ja palju erinevaid tomatisorte. Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse.
Apja soostik kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. Soostiku osi eraldavad madalad ja väiksed rühmiti paiknevad mõhnad ning lame moreenseljak, mis on igast küljest ümbritsetud suurte metsadega. Suur- ja Väike-Apja järv on mõlemad madalad ning kiiresti kinni kasvamas. Ähijärve tasandik Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. Kui põhiliselt ulatuvad järveni oosid ja mõhnastikud, loodekaldal ka moreenkünkad, siis ida suunas kohati kuni kilomeetri laiuselt on lainjas moreentasandik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. Ümbritseva ala liigestatud pinnamood jätkub ka järve kohal vahelduva põhjareljeefiga. Kunagine kaldaastang on jäänud järve
Laevatatavad siseveekogud lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Itaalia geograafiline asend Euraasia on suurim manner maailmas, mis omakorda jaguneb kaheks maailmajaoks: Aasiaks ja Euroopaks, millest viimases asub ka Itaalia. Itaalia asub 800 kilomeetrit Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apeniini poolsaareni. Itaalia on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad ka Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on veel kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Itaalia Marino Vabariik. Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Sveits, lääne poole jääv Prantsusmaa ning ida poole jääv Sloveenia. Kui minna otse üle
4 PINNAMOOD, LOODUS Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. LoodePortugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Atlase järgi asub Portugalist lõuna pool Atlandi ookeanis vähesel määral veealuseid tegevvulkaane ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne (1755. a Lissabonis toimunud maarvärinat peetakse tolle aastatuhande üheks tugevamaks).
väga suure elanikkonna- ligi 10 miljonit inimest. Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv on 4,2 miljonit elanikku. 4 Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus. Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu Adana ning Mersin ning mõned väiksemad linnad, moodustades kokku umbes ühe miljonilise populatsiooni. Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga. ENERGIAMAJANDUS · Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal.
rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, mida liigestavad sügavad ning viljakad orud, eelkõige Douro jõe org, samuti ka ahelikud ja jäänukmäed. Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega, kuid Algarves, mis asub samuti lõunaosas kerkib silmapiirile mitu mäeahelikku. 830-kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Mandri lääneosa on madal, alla 200 m. Kõiges selles mängivad suurt osa pooliti erinevad kliimavöötmed ja Atlandi ookeani ning Vahemere mõjutused. [12][10][7] Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel - Pico nimeline tipp, mis on 2351 meetrit kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo, mille kõrguseks 1862 meetrit üle merepinna
Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond, mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen. (Arold, I. 2005). Leitud mullad Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik.I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C. Määratud muld oli K0 ehk leostunud muld, sest profiilis on savikumulatiivne Bm horisont ja gleistumine puudub, aga mulla veehoiuvõime on piisav taimede vee varustamiseks (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks on sinilille ja
Too näide. V: Kulutuslikud kõrgustikud on tekkinud jää kulutamise teel, kuhjelised setete kuhjumisel. 18. Mille poolest erinevad nõgu ja orund? Too näide. V: Nõgu on keskelt madalam ning servadest kõrgem suletud pinnavorm, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orund on aga piklik laiapõhjaline ja raskesti piiritletav avatud pinnavorm. 19. Mille poolest erinevad lavamaa ja madalik? Too näide. V: Lavama e. platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, mida enamasti ääristavad astangud. Madalikud on Eestis kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere all. 20. Milliseid piirkondi eristatakse Eestis mandrijäätekkeliste pinnavormide leviku alusel? V: Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti. Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd, kus leidub rohkesti kulutus-kuhjevorme. Lõuna-Eestis moodustavad paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustiku vööndi. 21
piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam- Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses Kliima
Lõunas asetseb Seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb ka maavärinaid. Kõrgeim mägi on Mont Blanc, mis asub Alpides Prantsuse ja Itaalia piiril. Selle tipp ulatub 4800 meetrit üle merepinna. Apenniinide kõrgeim mäetipp on Corno mägi (2914 m). Liikudes Apenniinide loodeserva poole (kuni ühinemiskohani Alpidega, mis on justkui Itaalia sulgemiskoht põhjast), jäävad mägede vahele Aosta, Fiemme ja Gardena orud ning suur Po tasandik, kus voolab Po koos peamiste lisajõgedega. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Itaalia pinnas on viljakas. Itaalia on küllalt mägine maa (põhjast lõunasse lõhestab teda
Lisa : Geograafia: Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Territoorium: 93 030 ruutkilomeetrit, see on 1 protsent Euroopa kogupindalast. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Rahvaarv: Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult.
Pakri poolsaar on paekalda läänepoolseim punkt Eesti maismaal. Pakri saartest läänes kaob klindiastang Läänemerre. Paekalda suurim kõrgus Pakri neemel on 24,8 m. Kagu suunas selle kõrgus järjest väheneb kuni kadumiseni pinnamoes. Paekallas ei ole igal pool ühtlaselt järsk. Neeme tipust kirdes jaguneb see kaheks, millest alumine on kujunenud ordoviitsiumi ja osalt kambriumi terrigeensetesse kivimitesse. Võimalik, et klindiesine tasandik kirderannikul võib endast kujutada aluspõhjakivimitesse moodustunud terrassi, sest need kivimid paljanduvad mitmel pool mere ääres, näiteks Leetse kohal. Kuna kvaternaarisetete paksus on väga väike, siis tänapäeva pinnamood peegeldab üsna üksikasjalikult aluspõhjareljeefi. Viimane kujutab endast kagusse madalduvat paelava. Aluspõhjapinnamoe kõrgus väheneb 22-25 m-lt poolsaare tipust 10-12 m-ni Kersalus. Poolsaare keskel tõuseb aluspõhi 25 m-ni ü.m.p.,
Saduküla kandis paiknevad viljakad põllumaad (muldade hindepunkt on üle 55 palli) suhteliselt suurte massiividena. Valdavateks muldadeks viljakatel põllumaadel on parasniisked või nõrgalt niisked leostunud ja leetjad mullad. Need mullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Kohakliima: Puurmani vald asub Eesti oludes mandrilise kliimaga alal, kus ühelt poolt avaldab mõju kaLäänemeri ja teiselt poolt mandriline idapoolne ala. Kesk- Eesti tasandik kuulub Sise-Eesti kliimavaldkonna Põhja-Eesti rajooni. Võrreldes lõunapoole jääva Võrtsjärve madalikuga on siin sademeid rohkem, eriti talvisel poolaastal. Valla läänepoolmikul metsade ja soode alal on sulad nõrgemad kui ümbritsevatel aladel, mistõttu lumikate on paksem ja püsib kauem. Summaarse kiirguse hulk on siin 7882 kcal/cm2 aastas, mis on veidi madalam kui Eestis keskmiselt (83 kcal/cm2 aastas). Üldklimaatilised tingimused ei avalda erinevat mõju
Muldade kivisus (Kallio Kildema järgi). 1 väga vähene, 2 vähene, 3 keskmine, 4 rohke, 5 väga rohke PINNAMOOD 9 Viljandimaa asub karstivabal alal, põhiliselt moreentasandikul, mis on tekkinud liustikust välja sulanud setetest. Maakonna keskel ja lõunapool asub ka künklik moreeni reljeef. See tekib, kui setteid on liustiku sees ebaühtlaselt. Liustiku sulades tekib ebatasane moreenreljeef. Viljandimaa lääneosas on jääjärve setteline tasandik. Seal on suhteliselt palju ürgorge ehk jääsulavee äravooluorge, põhiliselt Kesk-ja Edela- Viljandimaal. Kõikjal üle terve Viljandimaa on voored. Väga vähesel määral ka mandriluiteid (tekkinud kunagistele läänemere rannikutele 2000-10 000 aastat tagasi ) ja oose. Oosid on piklikud vallid, mis on tekkinud liustikujõgede põhja settinud liivast ja kruusast. Liustiku ära sulades jäid järgi piklikud vallid. (Lisa 1)(entsyklopeedia.ee)
Loogete kasvades muudab säng pideval asukohta. Aeglase ja pideva asukoha muutumise tõttu moodustubki lamm. Jõgi suudab kanda peenemaid setteid kaugemale. Suurte looklevate ja rohkesti setteid kandvate jõgede vool muutub suudme juured aeglaseks, mis põhjustab peenema settematerjali väljasettimise. Sellisel juhul võivad setted sängi ummistada ja jõgi otsib endale uusi vooluteid. Osa setest settib suudmeveekogu põhja jõe suudme lähedal, nii võib sinna kujuneda jõesetetest koosnev tasandik, mida liigestavad sängid. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üle ujutab, nimetatakse deltaks. PÕHJAVESI Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda mõjutab ka inimtegevus. Poorsusest sõltuvad kivimite ja setete vahelised omadused. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel
Austraalia kaart Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas
(Foster 2002: 13) Maiade alad. Maiad püstitasid oma linnad kahes üsnagi erinevas piirkonnas – nende kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas ja levis hiljem Yucatani poolsaarele. Vanemal perioodil, mida kutsume Vana Riigi Perioodiks, elasid nad Usumacinta jõe ääres. Jõe mõlemal kaldal laiub tihe Lacandoni ürgmets, kus asub üks maiade märkimisväärsem asula Palenque. Usumacinta basseinis külgneb tegeliku ürgmetsa alaga veel väike ja madal tasandik Peten, kus meie aja järgi 1-2 sajandil tekkisid maiatsivilisatsiooni esimesed kivist linnad. 9-10 sajandi paiku kolisid maiaindiaanlased uuele territooriumile – Yukatani poolsaarele. (Stingl 1969: 47-48) Maiade alad on tänapäeval jagatud Mehhiko Yukatani, Quintana Roo, Campeche, Chiapase ja Tabasco osariigi ning Quatemala, Belize`i, Lääne-Hondurase ja El Salvadori vahel (Vaata kaarti lisa 1). Miljonid maiad elavad samas piirkonnas tänapäevalgi järgides muistsete esivanemate
Tsunami seismiline merelaine. Maapinna liikumine tuli tsunamid maalihked üleujutused. Laamtektoonika. ,,ookeanidest sündinud" kaasaegse geoloogia paradigma. Ookeanide geoloogilise tundmaõppimise protsessi tulemus. Ookeanipõhja geomorfoloofilised provintsid : Keskahelik ookeaniline riftiahelik. Transformmurrangud. Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik. Vulkaanilised mäed, joonelised ahelikud, vulkaanilised platood. Mandriline vöönd ookeani äär. Passiivne : self(uppunud maismaa), mandrinõlv, mandrijalam. Aktiivne : lisaks veel ookeanisüvik ja vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär (kurdmäestik). Vahel ka transformmurrang. Atlandi ookean on passiivsete äärtega, Vaikne ookean aktiivsete äärtega. Transformmurrang nihkemurrang. Ookeni keskaheliku kahtirebend. Osa ahelikust on nihkes.
Pärnu Ühisgümnaasium SUURBRITANNIA MAJANDUS Referaat Liis Massa G1C Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2008 Sisukord 2 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed 4 1.2. Geograafiline asend ja 5 iseloomustus 1.3. Arengutase 6 II. Rahvastik 7 III. Energiamajandus 8 IV. Põllumajandus 9 4.1. Looduslikud eeldused 9 4.2. Majanduslikud eeldused 10 V. Turism ...
hallpruunmullad. Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon. Maailma Maad (EE 15. köide... 2007: 188) 1.7 Taimestik ja loomastik Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad. Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine, seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab suurtest primaatidest giboneid ja makaake ning suurtest kiskjatest tiigreid, karusid ja
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdaval...
Geograafiliselt jaguneb Kambodza kuueks piirkonnaks: põhjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud mäestik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo, keskosas on madalal keskplatoo, kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning lõunaosas on liivarannad ja tegeldakse kalapüügiga. 3 Pinnamood Umbes kolmveerandi Kambodzast moodustab MekongiTônlé Sabi tasandik, mille kõrgus merepinnast ei ületa üldjuhul 100 meetrit. See hõlmab riigi kesk- ja kaguosa. Riigi äärealadel paiknevad madalad mäed. Riigi idapiir Vietnamiga on samuti mägine ja selle moodustab Lõuna-Vietnami keskkõrgustik. Läänes, Lõuna- ja Edela-Kambodzas, asuvad Kardemonimäed, mis kulgevad loode-kagu suunas. Seal paikneb ka riigi kõrgeim tipp Phnom Aural (1771, teistel andmetel 1810 m üle merepinna)
Nt. 7. saj eKr sai Babüloni linn ja riik hoobi, Asüüria kuninga Sangeribi sõjakäigult. Purustati kuulsaid Babüloni müürid koos kondlustornidega, tapeti kümneid tuhandeid babüloonlaseid ja ülejäänud viidi orjadena kaasa, purustati elanike majad, kuningate paleed, kehvikute hütid – selleks, et linnas poleks midagi alles, mida meenutada ja mäletada, ujutas Sanherib linna üle veega, purustades jõgede tammed. Kaks sajandit oli ilusa Babüloonia asemel soine tasandik. Kuid Babülon tõusis veelkord juba 5. sajandil eKr. See oli viimane Babülon ning ta on ajaloos kõige tuntum. Ajalugu saab alguse sellest kui Sanherib tegi Vana-Babüloni maatasa. Uus-Babüloonia eksisteeris küll ainult 86 aastat, aga selle eest oli linn vanaaja kõige kuulsam ja arenenum metropol – nii teda nimetati. Kõige kiiremas tempos kujunes ehitustegevus kuningas Nebukadnetsar teise ajal, kes valitses 604.-562. aastal eKr
Hüdrosfäär- 0,23% Maa massist Maailmameri- Maa pinda katkematu kihina katvat hüdrosfääri osa( Sinna hulka ei kuulu järved). Vaikne-, Atlandi-, India ookean ja Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri Mandrilaava ehk self- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud( kuni 200m sügavuseni) Mandrinõlv- maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilaava ja mandrijalami vahel Mandrijalam- mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Üldiselt lainjas Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik- tasane ala ookeani põhjas.( ookeanipõhi) Bentaal- veekogu põhi organismide elukeskkonnana Litoraal- ookeani, mere, järvede ja teiste veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Kasvab üldiselt põhjataimestik Sublitoraal- maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Algab mõõnavee alampiirist kuni ulatub 200 m sügavusele Batüaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa Abüssaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd
lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus- Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. (Lisad joon. 1) 2.2. Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, paikneb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub nõo keskel. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. 5 Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool
Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena Geoloogia Geoloogiliselt valitsevad maastikku viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelmise, Saale jäätumise ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealne tasandik tekitatud mandrijää servas voolanud moreenirikaste sulamisvete poolt. Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja ja alates Viborgist läände jäätumise piir, mis on maastikus nähtav suurte moreeniküngastena. Künklikud moreenitasandikud valitsevad kogu Taanit jäätumise piirist idas, sealhulgas ka Kattegati väina põhjas. Praeguse Taani rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas.
Hüdrosfäär osa Maast, mis on täidetud veega Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Inversioon olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestav õhu edasise tõusmise Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sekund Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Kuhjerand merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse Maasäär meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone
Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2 miljonit elanikku. Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus. Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu Adana ning Mersin ning mõned väiksemad linnad, moodustades kokku umbes ühe miljonilise populatsiooni. Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga. 7 Energia Türgi on saanud üks kõige kiiremini kasvav energiaturu maailmas paralleelselt majanduskasvuga registreeritud viimase kümne aasta jooksul. Edukalt ellu
keskne kõrgem osa). _ Jääjärvetekkelised mõhnad (e. limnoglatsiaalsed mõhnad) koosnevad rõhtkihilisest liivast, liivsavist, savist või viirsavist. _ Jääjõetekkelised mõhnad (glatsiofluviaalsed mõhnad e. fluviomõhnad) koosnevad põimkihilistest liivadest ja kruusadest. 22. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa-liiva tasandik. Sandurid koosnevad jääsulavete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. 23. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Paetasandikud valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on < 1 m. Levimus Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis (Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsete kivimite levialal) Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad paetasandike mullad, taimekooslused ja
Kaskaad - jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda. Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed (vihmaperioodil) · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine (kevadel), liustike sulamine (suvel) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Lammorg - lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Üldiselt on põhjaerosioon lakanud ja toimib küljeerosioon. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Sälkorg - V tähe kujulise ristlõikega (joonis 3.), mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Väga sügavat ja kitsast sälkorgu nimetatakse ka kuristikuks. Soot
kunagisest veekogust maismaaks, vee alla jäi vaid selle lõunaosa Suur-Võrtsjärv, mille rannajoon oli loodeosas praegusest umbes 45 m kõrgemal ning ühtis ligikaudu nüüdse Võrtsjärve madaliku piiriga. Veepinna järkjärgulisel alanemisel kujunes suure nõo piires mitu n.-ö. vahepealset järve. Neid kohti tähistavad nüüd Põltsamaa, Laeva, Sangla ja Umbusi soo. Laugete veerudega Võrtsjärve nõgu madaldub üldjoontes lõuna-kagu suunas: see peaaegu ideaalne tasandik ulatub oma põhjaservas 4446 m kõrgusele üle merepinna, lõunaosas (Emajõe ääres) 3335 m. Kui mitte arvestada ligikaudu 7000 aasta jooksul ladestunud 8 9m paksusi järve-, jõe- ja soosetete kihte, siis ilmneb, et Suur-Võrtsjärve alune pinnamood on üldjoontes vägagi sarnane praeguse Võrtsjärve nõoga, mis kujutab endast kunagise suurjärve lõunapoolset lahte. Tänapäeva soomaastikesse toovad vaheldust Suur-Võrtsjärve kunagised liivased rannavallid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
