Ta valiti Inkaks oma isiklike väärtuste alusel ning energilise valitsusaja jooksul õnnestus tal Cuzco mõjusid piirnevates lõunaregioonides tugevdada. Vanas eas taandus ta oma maakohta Yucay's ja Xaquixahuana's ning jättis oma võimu all oleva ala on pojale ning pärijale Urco-Inkale, nõrgameelsele elunautlejale, kes jättis hooletusse oma kuninglikud kohustused ning kes tõrjuti välja oma noorema venna Pachacutic'u, Inkade ajaloos kuulsa tegelase, poolt. Vere Tasandik Pachacutic'u võimu algus oli tunnistajaks ühele kõige verisemale lahingule Peruu ajaloos. Hastu-huaraca, Antahuayllas'te pealik Chanca riigis, tungis Inkade territooriumile ning asus laagrisse Carmenca mägedes, mis vaatavad üle Cuzco. Pachacutic pidas temaga läbirääkimisi, kuid need ei andnud tulemust, sest võimsal sissetungijal oli kindel eesmärk: muuta Inkade dünastia põrmuks. Üsna ruttu mindi lahingusse. Esimese päeva võitlus oli
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...
............................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Valla keskuseks on 564 elanikuga Tori alevik, mis asub Pärnu kesklinnast 27 kilomeetri kaugusel ja Eesti pealinnast Tallinnast 138 km kaugusel. Reljeefilt on Tori piirkond lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud. Seda tingib asukoht Pärnu tasandik. Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori- Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi. Künnis koosneb liivast, kruusast ja lubjakivi munakaist. Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir. Jõed on aeglase vooluga,
Tehisjärved: Grand Large, Bütgenbach, Robertville, Virelles, Warfaaz Kanalid: Alberti (ühendab Antwerpeni ja Lièget, Maasi ja Schelde jõge) Charleroi (ühendab Antverpeni, Charleroi ja Brüsselit) PINNAMOOD Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa, vaheldusrikas Belgia jaguneb: Alam , Kesk ja Kõrg Belgia Alam Belgia: riigi põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, keskeltläbi 50 m üle merepinna Kesk Belgia: riigi kesk osa, viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik, 80 180 m üle merepinna Kõrg Belgia: riigi lõuna poolne osa, Ardenni mäestik (kõrgendik), mis on enam kui 600 meetri kõrgune (le Signal de Botrange 694 m merepinnast) 67 km Põhjamere rannikut, mille jätkuks on Põhjamere äärsed tasandikud Ardennide piirkond: metsased kõrgendikud (kagus) VAATAMIS VÄÄRSUSED Stedelijk Muuseum voor Volkskunde
· Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel alates 14. juulist 1970 ning see koosneb kuninga värvist- valge ja Pariisi värvidest- sinine ja punane) Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Vallimäe profiil W-E m W E Vaike Rootsmaa foto Rakvere vallimäest Profiil joonestatud programmiga http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/ Sandurtasandik Kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik, mis moodustub liustikujõe setetest liustikuserva ees Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa sandurtasandikust Liustikud sulavad Viimastel aastakümnetel on täheldatud liustike ja merejääga kaetud ala kiiret vähenemist. http://www.grida.no/graphic.aspx? f=series/vg-arctic/large/fig22.jpg Selgita liustike osa üldises veeringes http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a2/Mass_balance_atmospheric_circulation.png
New Brunswick 6. Newfoundland ja Labrador 7. Nova Scotia 8. Nunavut* 9. Ontario 10. Prints Edwardi saar 11. Québec 12. Saskatchewan 13. Yukon* 1.2 Pinnamood Kanada hiigelmõõtmed tähendavad geograafilist mitmekesisust. Riigi saab jagada viieks selgesti erinevaks suureks piirkonnaks. Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur Kanada kilp ehk Laurentia kiltmaa – avar, harvade kõrgendikega tasandik. Jääajast on sinna jäänud palju järvi ning kärestikulisi jõgesid. Kilbist läänepool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima ja seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust
Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. PõhjaPrantsusmaal, enamasti ÎledeFrance'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Prantsusmaa majandus
ja kasvuhooneefekti tõttu. Kindel aga on see, et Veenus on väga vulkaaniline planeet. Seal on 167 vulkaani, mille läbimõõt on rohkem, kui 100 kilomeetrit. Astronoome hämmastavad ka teadusele täiesti tundmatud pinnavormid, millele geoloogidel tuli välja mõelda uued nimed. Seal avastati objektid mille sarnast pole Maal varem nähtud vulkaanidest või mägedest moodustunud rõngad läbimõõduga kuni 300 kilomeetrit, mille sisse jääv tasandik näib olevat üle ujutatud laavaga. Uut tüüpi vulkaaniline moodustis sai nimeks ,,Corona", sest pealtvaates meenutab see tõepoolest krooni. Peale ,,kroonide" on omapärased kuni 50 kilomeetrise läbimõõduga siledad kettakujulised kõrgendikud, ,,pannkoogikuplid". Nendesarnased kuplid Maal on moodustunud pinnale valgunud magmajärvedest, kuid mõõtmetelt jäävad need Veenuse omadele sada korda alla. Kõige hämmastavamad on siiski tohutud vulkaanilised tasandikud
2) ida-läänesuunaline Vahemerest kuni Malai saarestikuni algab Atlase mäestikuga Aafrika põhjaosas nimeta mägismaid Lõuna-Ameerikas Brasiilia mägismaa, Aafrikas Etioopia mägismaa. Näita kaardil mäestikuvööndid ja neid moodustavad mäestikud. Miks on osa mäestikke madalad ja lamedad? Nad on tavaliselt vanemad kui kõrged ja teravatipulised. Kuidas eristatakse tasandikke? Absoluutse kõrguse järgi: madalikud Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Suur Hiina tasandik, Mesopotaamias madalik, Amazonase madalik Kiltmaad ? Tiibeti kiltmaa (Euraasia), Colorado platoo (Põhja-Ameerikas) Alamikud (kaartidel tumeroheline värv) - Kaspia alamik Miks ei täitu alamikud veega? Neil puudub ühendus ookeaniga Millise suure tasandiku osa on Eesti? Kuhu on kujunenud ookeanide keskmäestik? Laamade lahknemise kohale Nimeta vulkaanilise päritoluga saarestikke Hawaii saarestik Maailma sügavaim koht
63% 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Põllumajandusliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks: 53% Prantsusmaa pindalast on hõivatud põllumaaga . Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju kõrgeid mägesid, samuti ka madalikke. Peamiselt kasutatakse põlluharimiseks siiski riigi põhjaosa, mis on avar ja lainja maastikuga, seda tänu Pariisi nõole, mis on riigi suurim tasandik. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Siiski tegeletakse ka seal põllumajandusega (istandused). 3) Kliima - kliimavööde, agrokliima iseloomustus Prantsusmaa asub parasvöötme aladel, kus asuvad lehtmetsad ja viljakad mullad. Suuremal osal domineerib mereline paraskliima, aga kuna Prantsusmaa
kuhjumine ning kujunevad madalaveelised osad koolmekohad. *Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul. *Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. *Looklev jõgi haarab põrkeveerudelt pidevalt kaasa setteid ja kuhjab need aeglasema vooluga sängiosadesse. Nii muudab säng pidevalt asukohta. Sellise aeglase muutumise tagajärjel moodustub lamm. *Delta jõesetetest koosnev tasandik jõe suudmes, mis suurvee ajal üle ujutatakse. * Aerotsoonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi esineb seal ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumaveed. *Põhjaveereziimi võib mõjutada inimtegevus. Veetaseme alanemine on märgatav vee
Maastikukaitseala on kindla maastiku kaitsmiseks;(Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala; Alatskivi) Miks on vaja looduse ja liikide kaitsel rahvusvahelist koostööd? Koostööd on vaja et peatada salakaubandus ohustatud loomadega... Euroopa suurim pinnavorm. Ida-Euroopa lauskmaa Mille poolest erineb lauskmaa madalikust? Lauskmaa on laialdane maa-ala, mille pind on enam-vähem tasane ja liigestatud kõrgustike, madalike, laiade orgude ja lavamaadega, samas kui madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m. Lauskmaal jäävad absoluutsed kõrgused tavaliselt 300-400 m juurde. Millises Euroopa osas paiknevad kõige kõrgemad ja nooremad mäed? Kõrgemad ja nooremad mäed asuvad Lõuna-Euroopas Kus asuvad Euroopa kõige vanemad ja kulunumad mäed? Vanad ja kulunud mäed asuvad Põhja-Euroopas Milliste kliimavöötmete piirkonnas paikneb Euroopa? Euroopa asub lähisarktilise, parasvöötme ja lähistroopilise kliima piirkonnas.
Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva. Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv. Looma: Austraalia loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi
Karyotise, Pedieos, Serrakhis, Dhiarizos. Küprose mõne magedaveejärje (näiteks Kouklia) kõrval on olulisemad kaks suur soolajärve: Larnaca ja Akrotiri. Riigi pinnamood Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp - Olümpos (1952 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. Küprose maastik on vaheldusrikas. 648 kilomeetrit rannajoont näitab nii liiva-, kui ka kruusarabasid, avatud lahtesid ja ähvardavailmelisi kaljukünkaid. Sisemaad iseloomustavad kõrged mäestikud ja avarad tasandikud. Loodusolud Küprosel on palju looduslikult kauneid piirkondi ning saar veetleb liima- ja taimeriikide küllusega
Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. (Melany, 2009.) LOODUSLIKUD TINGIMUSED Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de-France'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Nõo idaäärel on enamasti lubjakivist formeeruvad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i veerel, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool
RÕNGU KESKKOOL HELEN PATSULA 10 klass TAI referaat Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2007 Sisukord Sissejuhatus Teemaks on Taimaa, selle pealinn rahvaarv, religioon jne. Riigi valisin just sellepärast, et varem on tekkinud huvi riigi vastu ja alati on hea teada veelgi põhjalikumalt. Tai kui soe riik pakub palju huvi. Tai üldiseloomustus 1.Üldandmed Lipp: Pealinn : Bangkok (7 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Rahaühikuks: Tai baht(THB) (2,8 bahti = 1 eek.) Pindala: 514 000 km² Ajavöönd: maailmaaeg +7 Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon (http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa) ...
tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on jõe madal osa, kust saab jõge lihtsalt ületada Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi)[1] on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil. Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks. Jõelamm- oru põhjas sängi ümbritsev jõestetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett[1]. Küllastusvööndiks ehk küllastumusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.
Pikisuunas kogu looduskaitseala läbiv astang on kesksel kohal mitte ainult oma asendi poolest, vaid ka sisulises tähenduses. Nimelt jaotub kogu looduskaitseala reljeefi alusel kolmeks erineva ilmega osaks: idas rannavallidest ja luidetest liigestatud kõrgem ala Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana , keskel astang suhtelise kõrgusega kuni 18 m, kaldega kohati 25-30 kraadi (Mardiste,1981) ja sellest madalamal paralleelsetest rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis läänekaartes liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Need kolm reljeefi osa erinevad omavahel niiskusreziimi, mullastiku, mikrokliima ja taimestiku poolest. Viidumäel valitseva veereziimi väljakujunemises on olnud kandev osa astangu jalamilt lähtuvatel rohketel allikatel, mille vesi pärineb jääsulavetest setitatud kruusliivadest ja on surveliselt seotud lubjarikaste siluri põhjavetega (Kink ja Metslang, 1981). Nende
7 GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal.Vahemere rannik on enamasti kivine. LOODUSLIKUD TINGIMUSED
AGROKLIIMA Eesti kliima kujunemist mõjutavad tegurid: · Läänemeri · Atlandi ookeani kiirdeosa · Suur Ida Euroopa tasandik Mereline kliima läheb üle kontinentaalseks eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab sügisel ja talvel. Intensiivne tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfi hoovus. Taimekasvu seisukohalt soojusreziimi näitajaid on effektiivsed temperatuurid, selle all mõistetakse üle 5°C ulatuvaid temperatuure. Üldiselt on meie taimedel bioloogiline temperatuur <+5°C effektiivsemateks temperatuuriks nim. Ööpäeva keskmist temperatuuri, milest lahutatud 5°C. Temperatuurid kokku liidetult saame
väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks. · PINNAMOOD Põhja-Prantsusmaal domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega
poolt, mis avakosmosest alla on sadanud. Suurimad kraatrid on ole 200 km laiused. Kuu lähiküljel on u. 300'000 üle 1 km läbimõõduga kraatrit. Suuremad kraatrid: Imbrium, Smythii Aitkeni Bassein, Serenitatis, Orientale. Aitkeni Bassein ( Lõunapoolus) Kõige suurem teadaolev kraater Kuul ja terves Päikesesüsteemis. Läbimõõt: 2240 km. Sügavus: 13 km. Maria Maria on pime ja suhteliselt ilmetu tasandik Kuul. Avarad Tahkestatud basseinid iidse tardunud laavaga. Mariadel ehk Kuu meredel on huvitavad nimed nagu Kriiside, Viljakuse, Nektarimeri. Noorkuust täiskuuni Kahe Noorkuu vahele jääb 29,5 päeva. Inimene ja Kuu Kuu on ainuke taevakeha, kus inimese jalg on astunud. Esimesed astronaudid jõudsid Kuule 20. Juulil 1969. Aastal.
Oma referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust. Mõnusat lugemist! 3 Loodusgeograafia Itaalia Vabariik asub Euroopas saapakujulisel Appenniini poolsaarel ning teda ümbritsevad Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Sveits. Põhjas moodustavad Itaalia loodusliku piiri Alpid. Valdav osa, koguni neli viiendikku Itaaliast on mägine,välja avatud Po jõe tasandik Emilia-Romagna piirkonnas. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad mitmed suured järved, näiteks Garda järv, mis on Itaalia suurim, olles 370 km² suur ning keskmiselt 132 meetrit sügav. Alpid jätkuvad Kirde-Itaalias Dolomoodidega ning piki Itaalia poolsaart kulgeb Appenniini mäestik. Itaalia lõunaosas asetsevad kaks suurt vulkaani- Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Etna on üks maailma aktiivseimaid vulkaane, kuid teda ei peeta eriti ohtilikuks ning
metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Ääristatuna Himaalaja eelmäestikeni küündivate metsaaladega, laiub tasandik 1600km kuni Bengali laheni, kuid mõni paik on säilitatud looduskaitsealana siinsele metsikule loodusele, mis on kuulus oma tiigrite, leopardide ja elevantide poolest. Bengali rohelus on väravaks Darjeelingi ja Assami teeistandustesse. Poolsaare kaljust lõunaosa katavad madalad mäed: Vindhya ja Satpura põhjas ning rannikuga paralleelselt kulgevad Lääne- ja Ida- Ghatid. Metsasel Malabari rannikul lanes kasvatatakse kookospähkleid, beetlipähkleid,
MESOPOTAAMIA KUNST ( 4000 600 e.Kr.) Maailma üks vanemaid tsivilisatsioone sai alguse Mesopotaamiast ehk jõgedevaheliselt ( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel (Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat), kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid.
Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. · Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. · Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu oli okaspuupärg. · Nemea mängud Pühendatud Zeusile, mängude algataja oli Herakles.
Palverännakul täidetakse kindlaid riitusi: a) Meka linnas asub Al-Haram'i mosee, mille keskel paikneb kõige püham Kaaba tempel. Idapoolses seinas on must kivi (meteoriit). Palverändur käib 7 korda ümber Kaaba templi. Igaüks peab saama kehalise kontakti musta kiviga. b) Koridor juuakse zam-zam allikast. c) Päikeseloojangul palvetatakse ühiselt Arafati mäel, kus Muhamed pidas oma viimase jutluse. d) Meka ja Arafati mäe vahel asub Mina tasandik ( seal ka ööbitakse). Asub ka 3 kivist sammast sümboliseerivad Iblist sinna pihta viskab igaüks (3x) 7 kivi. e) Lõpp ohverdamispüha. Kogu islamimaa tähistab tappes loomi. Islami põhiharud Parast Muhamedi surma tekkisid moslemite hulgas lahkhelid, kes peaks saama moslemite juhiks. Tekkisid konfliktid ka õige õpetuse osas. Konfliktid viisid kahe suuna tekkimiseni, mis eksisteerivad tänaseni. I Sunniidid 80 % (enamik araalased). Põhiseisukohad:
KUTSEHARIDUSKESKUS Eriala Referaadi koostaja nimi REFERAAT INDIA Juhendaja: 2 Kus ja mis aastal tehtud? Sisukord : Sisukord :................................................................................................................................ 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 3 Külaelu.................................................................................................................................... 5 Ohustatud loomaliigid.............................................................................................................. 5 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Majandus.......................
Loodus Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril. Assoorid saared kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis
saarel ülemoroviitsiumi kolme lademe lubjakivid. Pealiskorra reljeef on saarel üldiselt tasane. Vormsi lääneossa jääb pealiskorra kõrgendik, mis on jälgitav ka nüüdisaja reljeefis. Kõrgendik ulatub keskmiselt 5 m ü. m., maksimaalne kõrgus on Hoitebergi juures 10m ü. m. . Saare omapäraseim pinnavorm on Huitberge, mille aluspõhja kõviku on voolinud mandrijää lood-kagusuunaliseks ovaalseks kõrgendikuks. Suurema osa saarel moodustavad meretasandikud. Ulatuslikum on idapoolne tasandik, mille 2 pinnakattes esineb vaid liiva. Pealiskorra kivimeid katavad enamasti jää ja pärastjääaegsed setted. Pinnakatte paksus on suurim saare lõunaosas ja ooside lähikonnas, üle 10 meetri. Lääne-Vormsis pinnakatte paksus väheneb, olles enamasti alla 5 meetri. Ajalugu Arvatakse, et Vormsi saarele on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Ent saare külade nimed ja omapärane külaarhitektuur pärinevad
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu
Väinamerega. Sellepärast on Emmaste saanud nimetuse ,,kõige merelisem vald". Mereranna pikkus on kokku umbes 63 km. Valla pindala on 197,5 ruutkilomeetrit ja 2003 aasta seisuga elab seal 1285 elanikku. Valla keskus asub Emmaste külas. 2.1 Pinnamood Hiiu saare lõunaosa kõrgemad künkad on väga noored. Maakoor kerkib seal 2-3mm aastas. Pinnamoes on valdav viirsavidel lasuvatest mereliivadest tasandik. Kõrgemad alad, mis on üle 16m, on idarannikul künnised ja läänerannikul luited. Neid alasid mõjutavad merelainetus, tuuled ja ajutised veetaseme muutused, mis tekitavad rannavalle ja liivaluiteid. Rannavallide vahele jäävad nõod ja klibuvallidele kasvavad kadastikud. Sisemaalt voolab mere poole pinnavesi, mis moodustab soostuvaid järvi. Emmaste maapind on väga liivane, mulla ja huumuse tekkimiseks on aega olnud liiga vähe. 2.2 Loodus
Ülejäänud ala on karja- või rohumaadena. Toila valla territooriumil laiub Eesti suurima soostiku - Puhatu – põhjaosa. 4.1. Maastik Valla põhjaosa paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti lavamaal, mida eraldab Põhja-Eesti paekallas. Panka liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org. Põhja-Eesti rannikumadalik on kitsas, kohati vaid mõnekümne meetri laiune maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Rannikumadalik on kivirohke või liivane tasandik, mida kohati katab mets. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustab suur soode- ja metsarikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35-50 m üle merepinna. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala praeguseks muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. 4.2. Mullastik
suaitheantas na hÉireann) on iirimaa riigi- ja rahvuslipp, mis on kasutusel alates 1919. aastast. Ametliku staatuse riigilipuna sai see alles 1937. aastal. Iirimaa lipp on vertikaalsete laidudega trikoloor, mille värvid on roheline, valge ja oranž. Lipu kõrguse ja laiuse suhe on 1:2. vapp Iirimaa vapp on iiri vabariigi vapp, mis on kasutusel alates 1945. aastast. Vapil on kujutatud Asukoht kaardil Pinnam ood Pinnamoelt on Iirimaa suur tasandik. Kõrgeim on 1041 meetrit kõrge Carrantuohill maa edelaosas. Iirimaal voolab ka Briti saarte suurim jõgi Shannon, mis on 345 kilomeetrit pikk. Saarel leidub ka üsna palju järvi, mille nimes on sõna „lough“, mis on inglise keeles „järv“. Atlandi ookeani rannik on järsk ja liigestatud- seal asub palju saari ja poolsaari. Rahvastik on koondunud idarannikul asuvasse pealinna Dublinisse (koos eeslinnadega elab seal 916 000 elanikku), Corki sadama
Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu oli okaspuupärg. Nemea mängud Pühendatud Zeusile, mängude algataja oli Herakles.
väikesem. Nendes sängi osades toimub setete kuhjumine ja sängis kujunevad madalaveelised osad- koolmekohad. Vanadel, geoloogilises mõttes pikka aega voolanud jõgedel võib looklemise tõttu olla kujunenud jõelamme. Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. Peenemaid setteid suudab jõgi transportida kaugele ja teatud tingimustes isegi jõe suudmesse. Jõe suudmesse võib aja jooksul kujuneda ulatuslik jõesetetest koosnev tasandik, mida liigestavad paljud sängid. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üle ujutatakse, nim deltaks. Delta suurus ja kuju oleneb paljudest teguritest, näiteks jõe vooluhulgast ja kantud setete hulgas, aga ka suudmeveekogu põhja ja lainetuse iseloomust ning hoovuste ja tõusu-mõõna esinemistest. 6.6. Põhjavesi Inflatsioon e sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus
liiguvad põrkeveerud üksteisele lähemale ja suurvee ajal võib jõgu ühest looke tipust teise läbi murda, vana looge eraldub sängist ja moodustub soot. Delta tekib kui suudme lähedal setteid kandvad jõed muutuvad aeglaseks, mis põhjustab peenema settematerjali väljasettimise. Kui setteid on palju, võivad need sängi ummistada ja jõgi on sunnitud hargnema, et endale uusi vooluteid leida. Aja jooksul võib kujuneda ulatuslik jõesetetest koosnev tasandik. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üleujutatakse, nimetatakse deltaks. 14.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib infiltratsiooni tagajärjel ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on ka mõjutanud inimtegevus. Mida suurem on pooride maht seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist
Vallimäe profiil W-E m W E Vaike Rootsmaa foto Rakvere vallimäest Profiil joonestatud programmiga http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/ Sandurtasandik Kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik, mis moodustub liustikujõe setetest liustikuserva ees Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa sandurtasandikust Liustikud sulavad Viimastel aastakümnetel on täheldatud liustike ja merejääga kaetud ala kiiret vähenemist. Kas see võiks olla tingitud inimtegevusest või on tegemist loodusliku protsessiga? Mis kasu on liustikest? http://www.grida.no/graphic.aspx? f=series/vg-arctic/large/fig22.jpg Mis muutub, kui sulavad ka
üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Veel varasem legend omistab neid aedu Assüüria kuninga Samsiadad V Babülooniast pärit naisele Sammuramatile, kelle kreekapärastatud nimi on Semiramis ja kes valitses oma alaealise poja Adadnirari III regendina 809782 eKr. Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos, Klesias,
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9a klass Inimese evolutsioon Referaat Maardu 2014 Sisukord Orgaanilise maailma arengu põhisuunad......................................................lk 3 Liikumapanevaid jõude anthropogenesis......................................................lk 4 Inimkond............................................................................................lk 5 Gorillad ja simpansid on inimestele lähedaseimad inimahvid..............................lk 6 Kasutatud allikad ................................................................................lk 11 Orgaanilise maailma arengu põhisuunad: Aromorfoz su...
Umbes 95% Austaraalia piirneb kõrguselt 600 meetriga. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga (kuni 936 m), idast Macdonnelli (1510 m) ja Musgrave´i (1440 m), läänest Hamersley (1226 m) ning edelast Darlingi mäestikuga (582 m). Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb (407 000 km²), lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb (647 000 km²), lõunarannikul paikneb karstireljeefiga lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik (kõrgus alla 100 m) hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre´i järv. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena (downs). Põhjaosas on mäestik madalam ja
Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus,Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad;
moodustavad Uus-Meremaa ehk Lõuna-Alpid (kõrgeim Mount Cook ehk Aorangi mäetipp 3764 m), mille idanõlvad alanevad laugjalt maa suurimaks, Canterbury tasandikuks. Piki läänerannikut paikneb kitsas Westlandi madalik. Lõunas on fjordrannikut. Põhjasaare keskosas paikneval keskmaal 500 m kõrgusel vulkaanilisel laval on vulkaane (Raupehu 2797 m), geisreid, mudavulkaane ja kuumaveeallikaid. Saare idaosas asuvad madalad kurdmäed (kõigest kuni 1754 m), lääneosas paikneb Taranaki tasandik ja sellest lõunas Mount Egmounti kustunud vulkaan (2518 m). Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja Coromandeli poolsaar. 5. Kliima Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem
55) 21. Mõisted: metropol- Suurlinn, kus elanike arv on üle 1. miljoni. linnastu- e. aglomeratsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linn- asula, mida iseloomustab inimeste ja majandustegevuse kontsentratsioon. Sageli on administratiivselt piiritletud rahva arvu ning elanike mittepõllumajandusliku tegevuse järgi. Linnade areng ja teke: Vanimad linnad seoses põllumaj. Tekkimise ja kujunemisega 6000-7000 a. tag. Vanad linnad tekkisid-suur hiina tasandik, induse jõe org, mesopotaamia, niiluse jõe org. Euroopa vanimad linnad-rooma, ateena. Kiire linnade kasv seoses tööstuse arenguga 18.saj. 22. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: prügimajandus, õhusaaste, sudu, nakkuhaiguste levik, kuritegevus, puhta joogivee puudus. 23. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid: reostunud vesi, õhu saastatus, sudu, puuduv prügikogumise süsteem, jäätmete hulga suurenemine. 24. Muutused, mis
Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; · Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; · Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai,
ristkoordinaadid ja ka absoluutne kõrgus. 11. Joonte orienteerimine. Oskad joonestada skeemile järgmised nurgad: direktsiooninurk, tõeline asimuut, magnetiline asimuut, magnetiline kääne ja meridiaanide koonduvus. 12. Reljeefi vormid. Reljeefi kujutamise viisid. Reeperid. Absoluutne kõrgus, geodeetiline kõrgus, suhteline kõrgus. Mis ühikutes kõrgust mõõdetakse. Geoid, ellipsoid. Vormid jaotatakse kuju järgi: mägi, org, tasandik, kõrgendik jne. Või siis selle järgi, et kas ta on kõrge: väga kõrge, kõrge, kääbus(10 cm) jne. Reljeefe kujutatakse plaanil joonte abil ,ehk kas jooned lähenevad üksteisele ja tõusevad kõrgemale (küngas) võis siis vastupidi ehk org. Ehk selleks märgitakse plaanile või kaardile nurgad, kuidas ta langeb või tõuseb, siis kõrguskasvud jne.
Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. 6 1.4.Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Ida- lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam- Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. Suurim jõgi Bulgaarias on
mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades Fuji mägi leidub palju kuumaveeallikaid. Kõige ulatuslikum on 13000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Jaapan asub Euraasia, Filipiini ja Põhja-Ameerika laamade kokkusaamiskohas. Seetõttu esineb seal tihti tugevaid maavärinaid, mis tekitavad tõenäoliselt ulatuslike purustusi. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
