200 700 200 300 500 400 400 300 600 500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine? - Kui kõrgeks tõuseb televiisori hind kvoodiga ?
tarbijate sissetuleku vähenemine Küsimus 19 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast ei pea samaks jääma, kui liikuda piki antud kauba pakk Vali üks: !!! Antud kauba hind Hinnaootused Kauba tootmistehnoloogia Kaupa tootvate firmade arv Alternatiivkauba hind Küsimus 20 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on vale? Vali üks: Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Küsimus 21 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A tas vastuseks ainult arv! Vastus:2 Küsimus 22 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
MÕISTED Duopol – on turg, millel tegutseb kaks firmat. Eelarvejoon – näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmisteg...
Alustame äärmustest: Käsumajandus Turumajandus 1 3.02.2014 TURUMAJANDUS Määrav on turg: toodetakse nii palju ja selliste hindadega, nagu tarbijad on nõus ostma. Tarbijad ja tootjad väljendavad oma soove läbi hinna- mehhanismi: Hind langeb Nõudlus < Pakkumine Tasakaaluhind Nõudlus = Pakkumine Hind tõuseb Nõudlus > Pakkumine KÄSUMAJANDUS Valitsus otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. Valitsuse otsused tagavad ,,õige" väljundi keskne plaanimine suunab ressursid sinna, kus on suurim vajadus. Eesmärk: ei tohi olla tööta töölist parem istugu töö juures või tootku mitte kellelegi vajalikke asju. Häid külgi: praktiliselt kõigil on olemas töö ja kodu.
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku
Majandusõppe kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus?Sotsiaalteadus, mis uurib kuidas nappide ressurside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. 2. Mis on majandus?Riigi (ettevõtte, majapidamise jm. Üksuse) ressursside juhtimine, pidades silmas nende tootlikkust. VÕI valikute/otsuste protsess. 3. Mis on rikkus?Teatud ajahetkel omatav kaupade hulk. 4. Mis on turg?Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. 5. Mis on kauba ja teenuse vahe?Kaup on füüsiline toode, mida tarbitakse peale toote valmimist. Teenust ei saa katsuda ja tarbitakse tootmise käigus. Teenus on tasu eest tehtav töö. 6. Nimeta tootmisressursid.Loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus) 7. Mida tähendab nappus?NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID 8. milised on majanduse põhivalikud?Mida, kuidas ja kellele toota. 9. Millised on üksikisiku, ettevõtja ja riigi majandusvalikud? 10. ...
Marked out of 1.0 Select one: True False TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 21 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 22 Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 23 Konkurentsi vorme on kaks: täiuslik konkurents ja monopolistlik konkurents. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 24 Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva
· Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). · Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- ...
Hüvist pakub täieliku konkurentsi tekkeks piisav hulk kõver (2 punkti).Kujutage joonisel turupakkumiskõver ühesugust tootmistehnoloogiat kasutavaid ettevõtteid (1 punkt). Märkige joonisele tarbija hinnavaru (tarbija (piirkulu on tootmismahust sõltumatult 5 krooni). Turu ülejääk) (1 punkt). tasakaalukogus on siis ................. ja tasakaaluhind ................... Tarbija hinnavaru on siis ............... krooni Põhjendused arvutustega: (4 punkti). Seoses tootmisressursi hinnatõusuga kasvab piirkulu. Selle tulemusena turuhind (tõuseb/langeb) ja
MASLOV: Tunnustus Sotsiaalne vajadus Turvalisus Füsioloogilised OSTUKÄITUMINE: 1. Vajadus = soov osta 2. Võimalused , eelistus 3. Otsi infot · Turul saavad kokku nõudja ja pakkuja. Raha Pakkumine 25 Tasakaaluhind Nõudmine 600 Kogus Pakkumine on suurem kui nõudlus. Pakkumise kõige suurem mõjutaja on konkurents. Monopol on ainutootja või ettevõte kellel ei ole konkurentsi. Eesti Energia , kohalikud vee ettevõtted. Segamajanduslikus maas, riik piirab monopolide hindasid. Kardelli kokkulepe: konkurendid lepivad kokku hinnad või müügipiirkonna või kaubad. Hind mõjutab ostmist 1
Eeldame nüüd, et kuum suvi ja maavärin toimivad üheaegselt. Analüüsime neid sündmusi. 1. Mõlemad kõverad nihkuvad. Palavad ilmad mõjutavad nõudluskõverat. Samal ajal maavärin mõjutab pakkumiskõverat. 2. Mõlema kõvera nihe toimub samas suunas, mis eelmiste näidete puhul. Nõudlus kõver liigub paremale jja p p pakkumiskõver nihkub vasakule. 3. Eksisteerib kaks võimalust tasakaaluks, mis omakorda sõltuvad nihete suhtelisest suurusest. Mõlemal juhtumil tasakaaluhind tõuseb. Kui nõudlus suureneb märksa olulisemalt kui pakkumine langeb g ((a), ), kasvab ka tasakaalu kogus. g Kui ppakkumine langeb g märksa olulisemalt kui nõudlus suureneb (b), langeb ka tasakaalukogus. Seega, need sündmused kindlasti tõstavad hinda, kuid nende mõju kogusele ei ole üheselt määratav.
Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine Nõudluse hinnaelastsus näitab, nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli kasutatakse koos Pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel Turupakkumine on kõiki müüjate pakkumiste summa Turuhind ehk tasakaaluhind on hind, mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega Defitsiit on olukord, kus kaupade nõudlus ületab pakkumise Ülejääk on olukord, kus tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida müüjad antud hinnaga müügiks pakuvad Normimine tähendab kaupade jaotamist hinnasüsteemi kaudu Oligopol- kui on vähe firmasid turul Monopol- turul on ainult üks firma Ceteris paribus printsiip- kõik muud tingimused jäävad samaks
ILMA-VÕI HOOAJA MUUTUS MUUTUSED MOES, MAITSES, HARJUMUSTES OOTUSTE MUUTUS PAKKUMINE Pakkumine on kaupade ja teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. JOONISTA PAKKUMISE GRAAFIK Turupakkumine on kõigi müüjate pakkumised liidetult ehk koondsumma. Pakkumise muutus: MUUTUSED TOOTMISE PIIRKULUS MUUTUSED MÜÜJATE VÕI TOOTJETE ARVUS OOTUSTE MUUTUS TURU TASAKAAL JA TURUHIND Turuhind ehk tasakaaluhind on hind, mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega. Defitsiit on olukord, kus kaupade nõudlus ületab pakkumise. Ülejääk on olukord, kus tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida müüjad antud hinnaga müügiks pakuvad. 20 saj. tuntuim majandusteadlane Alfred Marshall, kirjutas ,,Majanduse põhimõtted". Marshall tõi majandusanalüüsi sisse matemaatika. Marshall defineeris majandust kui ,, uurimust inimestest tavalises elutegevuses" Turuhinna rollid:
40 30 90 1. Kujutaga graafiliselt nõudluse ja pakkumise kõverad 2. Kui Purgi hind on 8 kr, kas turul tekivad ülejäägid või puudujääk, kui suur ta on? Turul tekib puudujääk 60 mln purki aastas 3. Kui Purgi hind on 32 kr, kas turul tekivad ülejäägid või puudujääk, kui suur ta on? Turul tekib ülejääk 30 mln purki aastas 4. Kui suur on tasakaaluhind ? Nõudmine ja pakkumine on tasakaalus kui hind on 24 kr. Ülesanne nr. 2 Kuidas mõjutavad nõudlust ja pakkumist tabelis toodud muudatused? Muudatused Nõudluskõvera Liikumine Pakkumiskõver Liikumine nihe nõudluskõveral a nihe pakkumiskõvera l 1. Kaupade
maj.kasum=TR-TC tootmist laiendatakse kuni MR>MC kasumi max-se kuldreegel- MC=MR AR=TR/TP kahjum kui ATC>p jätkab tootmist kui kaetakse VC ja osa FC-st sulgemishind- p=AVCmin kasumilävi e tasuvuspunkt- näitab, et f saab normaalkasumit; p=ATC Pikk periood: F saab konkurentsi tõttu ainult normaalkasumit: maj.kasum = 0 nõrgad turukaitsetõkked > uued firmad ja olemasolevad suurendavad tootmismahtu > turupakkumine kasvab > tasakaaluhind alaneb aga AC jääb samaks > maj.kasum väheneb > tekib maj.kahjum > ettevõtted lahkuvad > turupakkumine väheneb > tasakaaluhind tõuseb > maj.kahjum väheneb uusi ettevõtteid tuleb juurde ja olemasolevad suurendavad tootmiskogust kuni maj.kasum>0 ettevõtted lahkuvad või väh koguseid kuni hind on nii kõrge, et saadakse väh normaalkasumit pika perioodi tasakaal- p=AC=MC p=MC=ATC=LAC Konstantsete kuludega tootmisharu: kulud jäävad tootmiskoguse suurendamisel samaks. F-i
Optmajkt1A_11 1(2p). Firma kulufunktsioon on C = a q 3 + 3 q 2 + 3 q . Kuidas sõltub marginaalkulu parameetri a muu- tumisest ? Millise a korral on marginaalkulu alati mittenegatiivne? Tehke marginaalkulu graafik a = ¾ ja q > 0 korral. 2(2p). . Näidake, et y = 1 / ln (a / x ) (a > 0, x > 0) jaoks elastsus (y; x ) = y. Millise y korral (y; x ) = x ? 3(4p). Olgu nõudlusfunktsioon D n = 5 4 p n2 ja pakkumisfunktsioon S n + 1 = 1 + p n2 . a) Koostage hinna diferentsvõrrand. b) Leidke tasakaaluhind. c) Tehke "ämblikuvõrgu" analüüsi. d) Hinnast p 0 = 1 lähtudes leida kolm järgmist hinda. Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips. 4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhul diferentsvõrrandis TC i = (i c ) q i (i = 1, 2). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q1* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus. 5(6p). Monopolisti toodangule on nõudlusfunktsioon P = 3 Q 1/2 ja tema toodangufunktsioon on Q = (L K) 2/3, kusjuures
rakendada. 16. Turg - vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 17. Nõudlus - teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 18. Pakkumine - erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. 19. Tasakaaluhind - hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne. 20. Optimeerimine ettetvõttes kasumi maksimaliseerimine või kahjumi minimaliseerimine Ülesanne 2. Ülesanne 3. 21. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju
· Ühingukasum on 10-8 p-ATC · Firma majkasum=30(hall osa) 186 8.6 · Kasum valib maxab, kahjum- jäkab või lõpetab. Täielik konkurents pikal perioodil 1. Null majkasumit pikal perioodil · kui lühiperiooodil on ettevõttel majanduskasum, siis pikal periooodil tuleb uusi ettevõtteid juurde uusi firmasi ja olemasolevad suurendavad tootmismahtu · järeldu tootmismaht kasvab ja ettevõtete arv suureneb , see viib turu pakkumise kasvule seega tasakaaluhind alaneb ja kui keskmine kulu jääb samaks maj kasum hakkab vähenema. · Uusi ettevõtteid tuleb juurde olemasolevaid laiendatakse niikaua, kui majanduskasum>0 · Kui maj kasum =0, uusi ettevõtteid ei tule juurde ja juba olemasolevad ei lainda tootmist · Kui lühiperioodil on kahjum siis osa ettevõtteid lahkub tootmisalalt ja vähendatakse toodangu kogust
isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. V 52.Avalikul sektori põhilised rollid on: kootada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. V 53.Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. V 54.Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. V 55.Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. T 56.Ühishüvis on oma olemuselt konkureeriv, see tähendab ei kui see kaup on turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine suurendab kulutusi ressurssidele. T 57.Kogutulu kasvab, kui hind langeb ja nõudlus on mitteelastne. V 58.Hasartmängumaks ja lõbustusmaks on kohalikud maksud. V 59.Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel kaupadel
tootmismahust Tootmise kogukulu TC (Q )=TFC+TVC Kogutulu tulu, mis saadakse toote müügist R(Q)=pQ (p on ühe ühiku hind) Ettevõtte kasum (Q) = R(Q) - C (Q) Tasuvuspunkt müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed. Firma toote nõudlusfunktsioon on esitatav kujul QD = 490 - 0,1 p 2 . Milline on vähim hind, mille puhul nõudlus puudub? Leida lineaarne pakkumisfunktsioon, teades, et tasakaaluhind on 20 ja hinna 10 puhul moodustab pakkumine 200 ühikut. 6
kasvu. Vale 44.Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. õige 45.Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on kogukasulikkus maksimaalne kui tarbija rahulolu iga tarbitud ühiku puhul on ühesugune. vale 46.Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. vale 47.mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana tarbijate soove. vale 48.Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem mida elastsem on pakkumine. vale 49.,,Nähtamatu käe" termini võttis esimest korda kasutusele soti filosoof ja majandusteadlane Adam Smith, kelle olulisemaks teoseks on ,,Rahvaste rikkus". Õige 50.Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüvüseühikust saadud kasulikkust. õige 51.Kui kauba L hind tõuseb siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub vasakule. vale 52.Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu
(Adam Smith). Tasakaal on süsteemi rahulik seisund: · bilansiline tasakaal (nõudlus ja pakkumine on võrdse suurusega, riigieelarve tulud ja kulud on võrdsed); · Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel). Stabiilne tasakaal taastub pärast kõrvaltoime lakkamist. Staatiline ja dünaamiline analüüs Staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu (milline on turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus kindlatel tingimistel). Võrdlev-staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutuvad (milliseks kujuneb turu tasakaaluhind, kui tarbijate sissetulek suureneb ceteris paribus). 2 Dünaamiline analüüs uurib protsessi kulgemist ajas (millisel moel uue tasakaaluhinnani jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mis on majandus? K.Marx ,,Ühiskondlike tootmissuhete kogusumma".
2,00 600 1,60 2,4 4,00 500 2,00 2 6,00 400 2,40 1,6 8,00 300 2,80 1,2 a) Kujuta olukorda graafiliselt mõlema kauba jaoks. Missugune on tasakaalu kogus ja tasakaaluhind? Kui suur on põllumeeste tulem? 3 Tasakaalu kogus ja hind soja turul Tasakaalu kogus ja hind aprikooside turul (kogus on miljonites): (kogus on miljonites): Qsoja=500 Qapr=2 Psoja=4,0 Papr=2,0
o Kui pakkumine muutub (kasvab või kahaneb) pakkumiskõver nihkub (alla ja paremale või üles ja vasakule). Sel juhul pakkumise mõjurid on muutunud. o Kui muutub pakutav kogus, toimub liikumine pikki pakkumiskõverat üles või alla poole. Pakkumise mõjurid jäävad samaks, muutub ainult kauba hind. Turu tasakaal · Turg on tasakaalus, kui nõutav kogus võrdub pakutava kogusega. Seda kogust nimetatakse tasakaalukoguseks. · Tasakaaluhind on kokkuleppehind, mille eest müüjad on nõus samapaju müüma, kui ostjad on nõus ostma. · Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. · Turu puudujääk (ehk defitsiit) on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna · korral ületab pakutava koguse. · Nii üle- kui ka puudujäägi korral ressursside kasutamine on ebaefektiivne.
0,5X Tagasiside Õige vastus on: 0,5X . Küsimus 5 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Riigi A nõudluse funktsioon konkreetsele kaubale näeb välja QAD = 6- 0,2 pakkumi se funktsioo n: QAS = 1+ 0,2 Riigis B on vastavad funktsioo vastavalt nid: : QD = 3- 0,1 S Q = -1+ 0,4 Maailma tasakaaluhind antud kaubale kujuneks järgmiseks: Vali üks: a. 10 b. 25 c. 15 d. 20 e. 8 Tagasiside Õige vastus on: 10 . Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Allpool nimetatud maadest saab tänu absoluutsele eelisele ilmselt kõige rohkem kasu rahvusvahelisest kaubavahetusest Vali üks: a. USA b. Austraalia c. Kanada d. Saksamaa e. Araabia Uhendemiraadid Tagasiside Õige vastus on: Austraalia. Küsimus 7 Õige
Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad. Sissetulek M Hinnad Px;Py PxQx+PyQy=M ; Mux/Px=MUy/Py Y*MUy=X*MUx Qy=M/Py (reaalne sissetulek mõõdetuna kaubas y) (Px/Py)(suhteline hind) * Qx Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdne suhtelise hinnaga MRS=- MUx/MUy=-Px/Py Nõutav kogus Qd Puudujääk tekib reguleeritud hindade korral,pakutud hind on madalamal kui tasakaaluhind. Kogukasulikkus kasu või rahuloli, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest.Sõltub tarbimise tasemest.Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Samaväärsuskõver iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Asendamise piirmäär kuidas ja kui palju peab muutma teise hüvise kogust, et kasulikkusetase ei muutuks
Monopoli plussid ja miinused Kasumi maksimeerimine Monopolid maksimeerivad oma kasumit väga sarnaselt täieliku konkurentsi ettevõtetega. Monopolid maksimeerivad kasumit, mitte tulusid. Seetõttu, kui marginaalsed tulud = marginaalsed kulud (MR = MC), on kasum maksimaalne (täieliku ko. Monopoli nõudlus on turunõudlus.) Oligopol maksimeerib kasumit, võrdsustades marginaaltulu marginaalmaksumusega, mille tulemuseks on Q-ühikute tasakaalustatud väljund ja P-i tasakaaluhind. Kasum on maksimaalne sellise tootmismahu juures, kus MR = MC (maksimeerimise kuldreegel). Efektiivsus Turu efektiivsuse saavutamiseks peab olema saavutatud kaks peamist kriteeriumi - tootlikkuse ja jaotamise efektiivsus. Täieliku konkurentsi tingimustes saab need kaks nõuet täita, mis teeb täielikust konkurentsist kõige tõhusama turutüübi. Ülejäänud turusüsteemid nagu monopol, oligopol ja monopolistlik konkurents, ei suuda saavutada nimetatud
44. Mis on sufitsiit? Sufitsiit on olukord turul, kus on kauba ülejääk e. pakkumine ületab nõudluse 45. Kuidas saab turukonkurents ülejääki ja puudujääki kõrvaldada? Kui turul on mingitest toodetest puudujääk siis tuleb uus ettevõte, konkurent kes hakkab vajaminevaid tooteid tootma ning puudujääk kõrvaldatakse. Kui turul tekib aga toodete ülejääk, siis nõrgemad ettevõtted, konkurendid lähevad pankroti ja tugevamad jäävad püsima. 46. Mis on tasakaaluhind? Tasakaaluhind on hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus turul on võrdsed 47. Mis on normimine? Too näide. Normimine on kaupade jaotamine hinnasüsteemi järgi. 5 Näiteks: laps läheb isaga poodi ning nad soovivad osta murutraktorit. Eelnevalt on nad kokku leppinud, et nad ei kuluta üle 4000 euro 48. Mis on regressiivne maksumäär
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad antud hüvisega seotud hüvite hinnad pakkujate arv turul pakkujate hinnaootused 9. Kuidas muutub tasakaaluhind ja -kogus kui ainult üks turupool (kas nõudlus või pakkumine) on muutunud? Mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega siis, kui mõlemad muutuvad (nii nõudlus kui ka pakkumine)? Kas alati saab kindlaks määrata tasakaaluhinna ja koguse muutuse? Kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas Kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise
Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest. 4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked Turg – mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents –turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal – ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku-
Toovad kaasa pakkumise kasvu, sest võimaldavad toota sama hinnaga rohkem.) *ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes - kui tuleviku suhtes on kõrged hinnaootused, vähendatakse pakkumist juba enne hindade tõusu. Loeng 3. 6. Nõudluse ja pakkumise tasakaal Kuna turul on kaks osapoolt, siis tekib mingi hinna juures nõudluse ja pakkumise tasakaal. Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõikumiskoht). Alati ei ole turul valitsev hind tasakaaluhind, sel juhul tekib turul ülejääk või puudujääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tarbijaid kui müüjaid. Müüjad on sunnitud hinda alandama ülejäägi tingimustes, liignõudluse puhul on olukord vastupidine. Vt. Joonis 3.1 7. Tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumine Tasakaaluhinna ja koguse muutused on tavalised turul. Muutused tulevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale pakkumise
ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Intress (%) e. kapitali hind – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest Nominaalintress (i)– rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind Reaalintress (r) – saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel r i REAALINTRESS = NOMINAALINTRESS – INFLATSIOONI MÄÄR Kapitali hinda mõjutavad: tootmisvõimalused, tarbimise/säästmise eelistamine, risk, Inflatsioon. Kõrgete intressimäärade tulemusena:
innovatsioon, muutuste haldamine, majanduse mõiste, erinevad dimensioonid, turumajandus, nõudlus ja pakkumine, turu tasakaal ja tasakaaluhind. Tegevjuht (1) Töötajate Koolituse teemad: 7 akadeemilist 6 motivatsioon, motiveerimine tundi, juhendamine ja juhendaja, hind: 59 EUR/in delegeerimine,
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esit...
pakutavale kaubakogusele on vähene (piiratud ressursid, suured kapitalimahutused, teadmised), suured muutused nõuavad aega Pakkumise mõjurid 1. Tehnoloogia tase 2. Vajalike ressursside hinnad 3. Alternatiivsete kaupade hinnad 4. Tootjate ootused 5. Tootjate arv 6. Maksud ja subsiidiumid Turg Üle- ja puudujääk · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse (liigpakkumine) · Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad · Turu puudujääk e. Defitsiit - suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse (liignõudmine) Miinimum- ja maksimumhind Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga hinna üles! · Miinimumhind riiklikult kehtestatud hind (kõrgem tasakaaluhinnast), millest madalamale hind langeda ei tohi (põllumajandus) · Maksimumhind riiklik hind (allpool
Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenus...
kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse nisukasvatuse tehnoloogia tehnoloogia täiustumine, täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, b) nõudlus suureneb, c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b) tööjõu b) tööjõu nõudlus nõudlus väheneb, väheneb, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus d) tööpuudus suureneb. suureneb. 3 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 8
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
tervikuna. Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. "väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist "väikese riigiga", kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). 6. Optimaalne tollimaks selle kehtestamise võimalused ja tulemused. Tollimaksu mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga. Seepärast võis ka impordi pakkumist maailmaturu hinna juures vaadelda täiuslikult elastsena. Niisugusel juhul ei peegeldu tollimaks ka riigi kauplemistingimustes[1].
tervikuna. Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. “väikeses riigis”, mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist “väikese riigiga”, kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). 6. Optimaalne tollimaks – selle kehtestamise võimalused ja tulemused. Tollimaksu mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga. Seepärast võis ka impordi pakkumist maailmaturu hinna juures vaadelda täiuslikult elastsena. Niisugusel juhul ei peegeldu tollimaks ka riigi kauplemistingimustes[1]
Teenuse ja komplekteerimise protsess on ettevõttes on täpselt samasugune nagu varem. II osa (10 punkti) 7. (5 p.) Firma A valmistab toodangut x ning tema kulufunktsioon on CA(x)=10x +0,5x2+3000 ja firma B valmistab toodangut y ning tema kulufunktsioon on CB(y)=20y+y2+5x+475. Mõlemad firmad müüvad oma toodangut täieliku konkurentsiturgudel, kus Px=100 ja Py=80. NB need turud on erinevad toodangu x ja y jaoks! a) Leida tasakaaluhind ja kogus kui ei ole välismõjude arvesse võtmist; b) Milline on efektiivne Pigou maks kaubale x? c) Milline on firma A kasum ning firma B kasum enne ja pärast maksustamist? Firma A: CA(x)=10x +0,5x2+3000 FC (püsikulu) = 3000 (konstant) Px=100 Firma B: CB(y)=20y+y2+5x+475 FC (püsikulu) = 475 (konstant) Py=80 P= MC (piirtulu) =MR (piirkulu) Tuletis x järgi: MC=10+x 10+x=80 x=80-10=70 MC (piirkulu) =10+x MR (piirtulu) = 100
· Kogus, mida müüjad/arendajad on valmis konkreetse hinna juures turule tooma. · Tähendab kinnisvara tootmist ja kättesaadavust. · Aeg pikk arendusperiood (1-2 aastat) · pikaajaline ja lühiajaline pakkumine · Asendatavus o üüriturg vs omanditurg o korterid vs kontorid · Raske prognoosida o mida teised arendajad plaanivad o vaba maa hulk o ehitushinnad o piirkonna infrastruktuur vanemaealiste osakaal 69) Mis on tasakaaluhind? Tasakaaluhind on punkt, kus hind ja kogus on sobivad nii müüjale kui ostjale ja nad on valmis tehingut sõlmima. 70) Millised on kinnisvaraturu toimimise eeldused? · Eraomandi piiasv osakaal · Piisav hulk turuosalisi · Piisavalt kõrge elatustase · Pangalaenu võtmise võimalused · Majanduse positiivne areng · Säästude akumuleerumine · Positiivne iive 71) Kuidas toimub kinnisvaraturu analüüs? · Turupiirkonna ja segmendi määramine
diumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. · ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes kui tuleviku suhtes on kõrged hinnaootused, vähendatakse pakkumist juba enne hindade tõusu. 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal Kuna turul on kaks osapoolt, siis tekib mingi hinna juures nõudlu-se ja pakkumise tasakaal Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõi- kumiskoht). Alati ei ole turul va-litsev hind tasakaaluhind, sel ju-hul tekib turul ülejääk või puudu-jääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tar-bijaid kui müüjaid. Müüjad on sunnitud hinda alandama ülejäägi tingimustes, liignõudluse puhul on olukord vastupidine 7.Tasakaaluhinna ja koguse muutumine Tasakaaluhinna ja koguse muu-tused on tavalised turul. Muutused tulenevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale, pakkumise
Turukonkurentsi olemuse tutvumine ja ettevõtte majandusotsuste loogika Majandustegevus on alati seotud alternatiivkuluga, milleks on loobutud võimaluse väärtus Valiku tegemise selgitus Mõtteviis, mitte reeglid või valemid Mikroökonoomika on kasulik mõtteviis kaasaegse juhtimisteooria rakendamisel. Staatiline ja dünaamiline analüüs Staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu (milline on turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus kindlatel tingimistel). Võrdlev-staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutuvad (milliseks kujuneb turu tasakaaluhind, kui tarbijate sissetulek suureneb ceteris paribus). Dünaamiline analüüs uurib protsessi kulgemist ajas (millisel moel uue tasakaaluhinnani jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mikroökonoomiline majanduskäsitus Põhitunnused:
netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. nimiväärtus (põhisumma) hind millega võlakirjad lunastustähtaja saabudes tagasi ostetakse. nimiväärtuses emiteeritud võlakirjad on võlakirjad mille emiteerimishind e. müügihind on võrdne nimiväärtusega nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades noteerimine - kaupade hinna või väärtpaberite hinna määramine börsil nullobligatsioon - võlakiri, mida müüakse alla nominaalväärtust ja millelt ei maksta intresse nüüdisväärtus (present value) kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna NYBOR New Yorgi pankadevaheline laenuintressimäär obligatsioon - võlakiri; võlakohustust tõendav väärtpaber
111. jääkide reguleerimine - waste regulation 112. karm kiirguse standard - stringent emission standard 113. käibelt kaotama - phasing out 114. osoonikihti vähendama - deplete the ozone layer 115. vähendama ebavõrdsust - reduce inequality 116. füüsiline uuendamine - physical renewal 117. laialdane vaatlus - comprehensive review 118. vaba, mahajäetud ja saastatud maa - vacant, derelict and contaminated land 119. tasakaaluhind - clearing price 120. laiaulatuslik väljaehitamine - large-scale building 121. alternatiivkulu/loobumiskulu - opportunity cost 122. taastuvenergia allikad - renewable energy sources 123. tarbjakulutuste järk kasv - gradual growth of consumer costs Passive 1.Sein kaeti värviga The wall is being painted 2.See töö on kella viieks lõpetatud This work will have been finished by five o´clock 3.Meie teste parandatakse ikka veel Our tests are being checked on 4.Liiklusmärki ei olnud märgatud
hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); 4) tarbijate arv; 5)tarbijate maitse ja eelistused. 18. Pakkumise olemus ja selle mõjurid Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus). Pakkumise mõjurid on: 1) tehnoloogia tase; 2) vajalike ressursside hinnad; 3)alternatiivsete kaupade hinnad; 4) tootjate ootused; 5) tootjate arv; 6) maksud ja subsiidiumid. 19. Turu tasakaal ja tasakaaluhind Turu tasakaal kooskõlastab tarbijate ja tootjate sõltumatud soovid. Tasakaal püsib seni, kuni leiab aset nõudluse või pakkumise ükskõik missuguse mõjuri muutus. Nõudlus ja pakkumine on turu kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul kujuneda tasakaal või tekkida kas puudu- või ülejääk. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
