Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid. Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem). Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e. katepsiin (pepsiini ei ole) ph 3-4 Toitefaktorite tarve iibeks. Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust. Liikumistarve - 30% elatustarvest Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal
S Mg, Ca +mikroelemendid Fosfori sisaldus veekoguseutrofeerumine Paljude tetergentide (pesuvahendite) kasutamine. (sünteetilised pesuained) Pestitsiidid: · herbitsiidid · insektitsiidid · femgutsiidid- seene vastased mürgid Diooksiidid pestitsiitide tootnmise kõrvalproduktid. LD50- Letaalne doos 50% juures (see näitab kui palju katseloomadest hukkus) 0,6g/kg PCB- Polükloreeritud biofenüülid. Väga toksiline BHT- Bioloogiline hapniku tarve. Näitab bioloogiliselt lagundava aine hulka päevade jooksul KHT- keemiline hapniku tarve. Näitab kogu orgaanilise aine hulka Kui KHT on BHTst väiksem, pole seda vett mõtet reovee puhastusjaama viia, sest pole bioloogiliselt lagundatav Küllastunud lahus- lahus on lahustunud max. gaasi hulk. Seda väljendatakse küllastus protsendi abil. Kompleksühendid- iooni või molekulide moodustavate osakeste vaheline keemiline side on tekkinud doonorakseptorite järgi.
ribadena maapinnale. Taimede kõrgemalasuvad lehed jäävad · Sõelad vahemikus 3,1 - 203 mm puhtaks. Lohisvooliklaotur sobib nii põllu- kui ka rohumaade · Automaatika jälgib veski tööd (kasvavate taimede) väetamiseks. Kuivanud maapinnale · Hobujõu tarve alates 120hj. laotatud vedelsõnnik ei imbu piisavalt kiiresti pinnasesse Haybuster GP-50 mistõttu lendub palju ammoniaaki. GP-50 põhineb Haybuster H-1000 tehnoloogial kuid tema 27.Seadised vedelsõnniku sisseviimiseks mulda või tootlikkust on suurendatud ning kasutusala on igasugu kamarasse jagunevad üldjoontes kaheks: teravilja jahvatamine
Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiini- tarve. Noortel kasvavatel sigadel on oluline ka kriitiliste aminohapete tarbe katmine sööta- dega. Proteiinitarve on suhteliselt suurem noortel kasvavatel sigadel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt tailiha arvel.
Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises.
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Loodusläheduse olulisemad indikaatorid 1) naturaalmajandus 2) vähene kaubavahetus 3) teadmiste hulk looduses toimuva kohta 4) emotsionaalne lähedus - päritolumüüdid - perestruktuur - vaimsidemed (inimese ja looma vahel jne) - hinge uskumused 5) väike energia tarve 2. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. Terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate, kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mineraalained Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb
TKT-s annab ATP. TG-de süntees ehk lipogenees (toimub maksas, rasvkoes, peensoole limaskestas, piimanäärmes ja neerudes) Glütserooli aktiveerimine 3-glütserooliks, atsüül-CoA teke CoA-SH-st ATP toimel. 3-glütserooli ja atsüül-CoA baasil sünteesitakse triglütseriid. Kolesterooli metabolism Kolesterool on küllastamata tsükliline alkohol, mille metabolism toimub ajus, vere lipoproteiinides, maksas ja sapis (inimkehas 140...150 g). Kolesterooli kasutamine Ekstrahepaatiliste kudede tarve Biomembraanide ehituskomponent Steroidhormoonide sünteesi lähteühend+-* Sapphapete sünteesi eelühend Sapipõie rakkude membraanide kaitse sapphapete soolade ärritava ja kahjuliku toime eest Kolesteriidi varu teke maksas Vitamiin D3 süntees Kolesterooli süntees Kolesterooli süntees toimub maksas, peensoole limaskestas, neerupealistes, munasarjades, testistes, platsentas ja ajus. Vereplasma lipoproteiinid
Vajadused Inimese aktiivsuse-loomingu,spontaanse tegevuse,elu mõtte otsingute jmt-algpõhjusi on püütud seletada läbi aegade. Aktiivsuse algallikaks on vajadused.Vajadus paneb inimese liikuma,tegutsema,praktiseerima ,suhtlema.Inimesed on harjunud seletama käitumist,lähtudes oma mõtlemisest,selle asemel et minna sügavamale ja seletada oma tegusid oma vajadustest lähtudes.Isiksusepsühholoogia aspektis on vajadus e tarve mingi elu-,tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. 1.Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste-vee,õhu,toidu,puhkuse jms järele.Orgaaniliste vajuduste mitterahuldamine ei kutsu esile mitte üksnes bioloogilisi,vaid ka psüühilisi häired.Näiteks pikaajaline nälgimine ja veeta olemine tekitab neurasteeniat,apaatiat,alandab mingist hetkest alates ka intellektuaalseid võimeid. 2.Funktsiooni-ja füüsilise aktiivsuse vajadused
turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). vajadus on inimese tarve, soov selle tarbe teadvustus mingi toote suhtes. Turunduskontseptsioon väidab, et turundaja ülim eesmärk on teenida kasumit tarbija vajaduste rahuldamise (kliendi rahulolu) läbi toote on kõik see, millel on võime rahuldada kellegi soove ja vajadusi Need võivad olla füüsilised objektid, teenused, protsessid,
kompressori tootlikkust ja rõhu kõikumist. Meie valitud kompressori tootlikkus oli 2860dm 3 / min e 171,6m 3 / h Rõhu kõikumine oli 30kP ja soovitud käivituste arv 20. 22 Nagu jooniselt näeme, me ei saa valida sellistel tingimustel reservuaari. Antud tingimustel tuleks suruõhu reservuaari mõõtmed väga suured. Kuna lubatud rõhu langus on meil väga väike ja õhu tarve üsna suur, siis selleks, et tagada seadmete tõrkevaba tööd, peab kompressor pidevalt käima, seega pole ka eriti oluline suruõhu reservuaari suurus. 23 Rõhu regulatori leidmine LR/LRS, D seeria Antud valikust valisin Midi regulaatori, kuna valitud regulator suudab meile vajalikul hulgal õhku läbi lasta. 24 Õhu ettevalmistus plokk FESTO D-seeria Torustik SMC T seeria nailon torud
silmaga oma ümbruses oleva elu olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkooli pedagoogikas. See kasvatussaade hakkas juba vara tema sees aset võtma. Ta soovis niisuguseid asutusi elusse kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaed oli aja tarve ja on seda praegugi veel. Ta on kõigi maailma haritud rahvaste hulgas olemas ja töötab õnnistusrikkalt. Aja jooksul on mõndagi muutust lasteaia tegemistes ette võetud; mõne asja poolest on siin edu, aga ka mõnegi asja poolest tagurpidi minekut olnud. See on tulnud sellest, et juhatajateks on saanud väikese silmaringiga ja vähema haridusega inimesed. Sellepärast peame meie tarviliku haridusega ja õiges kasvatuselises vaimus ettevalmistatud lasteaednikkude eest hoolt kandma
Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne. Eristatakse kolme tüüpi toitaineid: · Sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained (kaltsium, magneesium ja fosfor),
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä16KÕ xxx PUIT AKENDE TOOTMISETTEVÕTTE UUE TOOTE TOOTMISE KÄIVITAMINE Tootmis käekäigu analüüs uue toote käivitamisel Õppejõud: xxxx Mõdriku 2018 1 Sissejuhatus Tootmine on olnud üks inimühiskonna olulisi tegevusi juba iidsetest aegadest alates. Tootmine on süstemaatiline, selgelt väärtuse loomisele orienteeritud tegevus. Aegade jooksul on tootmissüsteemid, -seadmed ja tehnoloogiad muutunud järjest keerulisemateks ja nende abil on ikka enam ning paremini sooritada tarbijaskonna vajadusi. Paraku need vajadused meil kõigil järjest kasvavad ja nõudmised suurenevad. See on tinginud olukorra, kus tootmine suudaks olla konkurentsivõimeline ja meeldida tarbijask...
Laudaperiood on lühem kui teistel põllumajandusloomadel (keskmiselt 200 päeva). Laudaperioodi jooksul uttede söödavajadus muutub, see tuleneb nende füsioloogilisest seisundist. Lambad on sesoonselt paarituvad ja poegivad loomad. Uted indlevad põhiliselt sügisel, augustis-septembris. Tiinus kestab 5 kuud. Poegivad enamasti talvel, detsembrist-märtsini. Vastavalt uttede füsioloogilisele seisundile tuleb talve jooksul muuta nende söödaratsioone. Laudaperioodi algul on uttede toitainete tarve väike ning selle võib katta ainult hea peenekõrrelise heinaga. Kahel viimasel tiinusekuul s.o alates novembrist, suureneb nende toitainete tarve 30...40% võrra ja proteiinivajadus isegi 40...50% võrra. Eriti suur on ute söödavajadus tiinusperioodi lõpul ja imetamiseperioodi algul. Selleks perioodiks tulevad jätta kõige paremad söödad. Lisaks heinale tuleb uttedele anda ka jõusööta. Imetavatele uttedele võimaluse korral ka mõnda mahlakat
engligible manager juht, juhataja, direktor Lk 28 dovetail klappima preliminary eelnev, esialgne, ettevalmistav, sissejuhatav draft a drust eelnõu usaldus maintain säilitama, alal hoidma assistance abi, toetus impose maksustama, kehtestama, peale käima rather üpris, pigem, meelsamini, üsna, kaunis enforce peale sundima, peale käima, läbi suruma requirement nõue, vajadus,, tarve scratches kriimustused surface pinnale ilmuma, pind, lihvima grave tõsine, sünge, haud lawyer-drafted juristil koostatud Lk 29 simultaneous üheaegne, samaaegne negate eitama raise palgatõus, palgalisa, suurenemine, tõus intended kavatsus, tahe disposed paigutama, mahutama, korraldusi andma, käsutama inclined kalduv, kalduvusega presume pidama, arvama, oletama oft-citied quote
Kordamisküsimused SEAKASVATUSES 1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma- ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. · Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste...
töötajatel peab olema motivatsioon teha tööd vastuvõetaval tasemel. juhid peavad olema motiveeritud oma tööd hästi tegema. kõigil töötajatel peab olema motivatsioon organisatsioonis olemiseks ja püsimiseks. 4 1.2. Motivatsiooni tõstmine vajaduste järgi Motivatsiooni lähtekohaks on rahuldamata vajadus. Millegi puudumine on esimene lüli inimese käitumist suunavate sündmuste ahelas. Rahuldamata tarve tekitab inimeses (füüsilise või psüühilise) pinge, mis viib teatud käitumisele selle tarbe rahuldamiseks ja sellega pinge vähendamiseks. Ameerika psühholoog Abraham Maslow, kes on vajaduspsühholoogiat põhjalikult käsitlenud, koostas vajaduste hierarhia. Selle teooria eelduste kohaselt on inimene tahtega loom, kelle vajadused sõltuvad sellest, mida ta juba omab. Kusjuures käitumist mõjutavad vaid rahuldamata vajadused. Madalamad vajadused: 1
ruudule, pikkuse ja laiuse suhe ei tokiks ületada 1,5te. Paisumisvuukide ülesanne on kindlustada betoonplaadi pikisuunaline püsivus maksimaalse temperatuuri juures. Paisumisvuukide vahekaugused määratakse tabelite järgi sõltuvalt plaadi paksusest, temperatuurist betoneerimise ajal ja teraskiudude hulgast. Paisumisvuugid tavaliselt kütteta põrandates ei esine. Eraldi tähelepanu nõuavad töövuugid. Eraldi töövuugi tarve võib tekkida näiteks pikemaajaliste töökatkestuste korral. Töövuukides kasutatakse vertikaalsuunaliste nihete ärahoidmiseks sageli vuugiprofiile. Vuugiprofiilid on plaatide vahel võimelised nihkejõude üle kandma avanemisel kuni 20 mm. Profiilidest on levinumiad Omega ja Delta. Vuugiprofiile kasutatakse põhiliselt "vuugivabades" põrandates. Vuugivaba põranda alla mõistetakse põrandat, kus ei ole saetud mahukahanemisvuuke ning plaadimõõtmed on kuni 50 m mõlemis suunas
Inimorganismi koostises on keskmiselt 1,5% süsivesikuid. Kui organismis ei ole küllaldaselt süsivesikuid, siis hakkab ta oma energiatarvet rahuldama rasvade ja seejärel valkude arvel. Täiskasvanul soovitatakse tarbida 300400 g süsivesikuid ööpäevas. Kõrgendatud füüsiline koormus suurendab süsivesikute vajadust. Noorukieas neidudel (1417a.) 345g, noormeestel 418g. Eakatel ja vanuritel süsivesikute tarve väheneb seoses energiakulutuse vähenemisega. Süsivesikud 5 7580% süsivesikut hulgast soovitatakse tarbida tärklisena ning ainult 2025% mono ja disahhariididena. Sahharoosi tarbida vaid niipalju, et see ei rahuldaks rohkem kui 35% päevasest toiduenergiast. Süsivesikute liigsel tarbimisel suureneb kehamass ja suureneb ka rasvkoe hulk, kuna süsivesikute ja lipiidide ainevahetus on omavahel tihedalt seotud ja üleliigsed
eluiga, seda enam on tal ainulaadseid kogemusi, mis suurendavad tema kui subjekti unikaalsust. Eelnevate kogemuste läbitöötamine on aluseks edasise tegevuse juhtimisele ja avatusele uuteks kogemusteks. Kogemuste analüüsimine ning mõtestamine leiab aset refleksiooni kaudu. Kogemuste tõlgendamist ja ümbertöötlemist reflekteerimisprotsessis ning selle seotust täiskasvanu arenguga on põhjalikult käsitlenud J. Mezirow. Tema teooria kohaselt on tarve mõista oma kogemust üheks inimese põhivajaduseks. Oma kogemuste läbitöötamine rikastab indiviidi sisemaailma ning toetab tema potentsiaali rakendamist ja arendamist. Mida rohkem on inimesel mõtestatud kogemusi, seda ainulaadsem on ta subjektina. Subjektiks kujunemist toetavad isiksuslikud ressursid - aktiivsus, loogilisus, tasakaalukus, tahtelisus, konstruktiivsus, tolerantsus jne. Subjektsus - suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada.
puudub või on ebakindel elektrivarustus. Mõlemad päikesepüüdmise tehnoloogiad on igati "rohelised" ja selles mõttes alati tasuvad! Eestis on praegusajal Päikese kiirgusenergiat ehk kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks suvekuudel (aprillist septembrini). Seda on rakendatud näiteks Vändra haiglas ja Keila SOS-lastekülas. Ilmselt üsna pea hakkavad päikeseenergiat sel moel kasutama ka kämpingud ja turismitalud, kus sooja vee tarve on üsna suur. Samuti ühajärve puhkekeskuse tarbevett hakkab kütma 400-ruutmeetrine päikesepark, mis hakkab katma 1015 protsenti puhkekeskuse energiavajadusest. Aga seda võimsust pole piisavalt vee soojendamiseks nõutud temperatuurini, mis on 65 kraadi, ja seega päikesega soojendatud vett veel soojendatakse katlas. Kokkuvõte Tänapäeval päikeseenergia hind on liiga kõrge, aga kuna sellel energeetikaalal on
ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus Vajadus(ed) (need(s)) e tarve on tajutav puudusetunne. Vajadus kitsas majandusteaduslikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega. Nüüdisaegne mõtlev inimene (homo sapiens) ei ole mitte üksnes bioloogiline, vaid esmajoones biosotsiaalne olend (homo socialis). Majandusinimesena e homo oeconomicusena ta mitte lihtsalt ei ela, vaid tegutseb aktiivselt majanduselus, soovides
2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekonna rahakotis on raha, kui palju on teenitud (palgatuluna) ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada. 6. Alternatiivkulu olemus
Mineraalid õpilase toiduratsioonis Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Pragu on 102 tuntud keemilises elemendist 55-60 inimese organismis olemas ja talitamas. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline
kudedes. Mis juhtub nende ainetega toiduahelas? 2) Too mõned tuntud näited · 32. · 1)kudedesse ladestunud mittevajalikke aineid tarvitavad lagundajad,samuti tarvitavad neid karnivoorsed parasiidid · 2)bakterid ja parasiidid IV Inimese energiatarve · 33. [1 p.] Kirjelda inimese sisemist (bioloogilist) energiatarvet · 34. [1 p.] Kirjelda inimese välimist energiatarvet · 33.Sisemine energiatarve on tarve toiduenergiatarve, samuti energiatarve toidu töötlemiseks organismis. Aegade jooksul on need tarbed püsinud üsna stabiilselt. · 34.Väline energiatarve on energiavajadus tootmisele, põllumajandusele ja muudele tegevusvaldkondadele. See tarve on ajajooksul üha suurenenud. · 35. [1 p.] Millisel troofilisel tasemel asub inimene? · 36. [1 p.] Teades, et mingi populatsioon (suguharu, kogukond, ühiskond) tarbib palju liha, millise üldistuse võite teha
Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiinitarve. Noortel kasvavatel sigadel on oluline ka kriitiliste aminohapete tarbe katmine söötadega. Proteiinitarve on suhteliselt suurem noortel kasvavatel sigadel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt tailiha arvel.
Täiskasvanud 200 kg emisele normitakse Algtiinusel 31MJ metaboliseeruvat energiat, 236 g proteiini. Lõpptiinusel 37 MJ, 338g proteiini. Erinevus +6, +102 g ESMAKORDSELT TIINETELE EMIKUTELE (KEHAMASS 120KG JA ROHKEM) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks ja lõpptiinuseks Algtiinusel 35,2 MJ, 366g proteiini. Lõpptiinusel 35,2 MJ, 390g proteiini. Erinevus x, +24g. 17. Tiinete emiste partsiaalsed tarbenormid ( elatustarve, lootetarve, kehamassi juurdekasvu tarve ). TIINETE EMISTE PARTSIAALNORMID u.200 kg emis vajab 23,3 MJ. 1,8...1,9 kg sööta elatamiseks. Proteiin: 5g 1MJ elatuseks vajamineva metaboliseeruva energia kohta 200kg emisele seega = 23,3 x 5 = 117g. Loote elatustarve 30 päevaselt 0,8 MJ, 60.p 3,5 MJ, 80.p 5,7 MJ, 100.p 8,3 MJ .. 100g proteiini, 115.p 10,7 MJ .. 150g proteiini EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE Söötmisnormides normitakse 1kg puhta kehamassi juurdekasvuks 36 MJ metaboliseeruvat energiat ja 450g proteiini.
Pooljuhti suunatud energiast muutub soojuseks üsna tühine osa, kuid valdav osa kiirgub valgusena. LED- valgustite puhul oli teadlastele pikka aega probleemiks valgusradiatsiooni tekitamine, mis inimsilmaga oleks nähtav kui valge valgus. LED-süsteemis on punase ja rohelise komponentide segamise teel saavutatud kollane radiatsioon ning sellele sinise lisamine annabki valge valguse. LED kui valgusallikas hiilgab pika eluea ja ekstreemse säästlikkuse (elektrivõimsuse tarve kõigest kümnendik konventsionaalse hõõglambi omast!) kõrval ka pinna ühtlase valgustamisega (pole häirivaid hele-tumekontraste), hea löögi- ning vibratsioonitaluvuse ja täiesti tühise soojenemisega. LED-valgustite suurim vaenlane on kuumus ja temperatuurikõikumine. Kuumenedes langevad nende eluiga ja valgustusvõime oluliselt. LED-valgustid leidsid esmast kasutamist digitaalsetes käekellades, kodutehnika märktuledes ja tööriistades
Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töötas 1959.a. jaanuaris Robert Noyce Fairchild Semiconductori laboratooriumis. - IV põlvkond (1980-...) – väga suured mikroskeemid (VLSI) 3. Milleks on võimeline transistor (2 tegurit) - Transistor suudab väikese signaaliga kontrollida palju suuremat signaali (võimsuse mõttes).
peroksiidühendid, mille aga E-vitamiini derivaat on võimeline kiiresti kahjutustama, enne kui see saab ohtlikuks teistele ainevahetuses osalevatele ühenditele. Lisaks on E- vitamiinil ka membraanikaitse funktsioon: näiteks erütrotsüütide puhul avaldub see hemolüüsi ärahoidmises. E-vitamiini puudusel ei pea rakumembraan hemoglobiini kinni, tekib hemolüüs. Tokoferool kaitseb ka mitokondrite sisemembraane. E vitamiini täpne päevane tarve täiskasvanul on 10 mg. H vitamiin ehk "nahavitamiin". Vitamiin H on vajalik naha normaalseks talitluseks, samuti organismi ainevahetuses rasvade ja teatud valkainete kasutamisel. Vitamiin H puudus tekitab teatud haiguslikke muutusi nahas ja mõnesuguseid ainevahetusehäireid. Kuna H vitamiin salvestub maksas ja neerudes, on viimased eriti rikkad H vitamiini poolest. Vähem rikkalikult leidub teda pärmis, piimas, kartulijahus, ajus, banaanides, riisikliides ja mujal
37. Uni (REM ja SWS iseloomulikud tunnused), une funktsioon Paradoksaalse e. kiire une faas (REM- rapid eye movement) Aju elektriline aktiivsus kõrge Lihaste toonus madal Võivad esineda lihaste tõmblused Kiired silmaliigutused Kergem ärgata Unenäod Ortoune e. aeglase une faas (SWS- slow-wave sleep) Esinevad erinevad sügavusastmed Aju elektriline aktiivsus madal Lihaste aktiivsus langenud Kehatemperatuur, ainevahetus ja hapniku tarve on langenud Taastatakse aju glükogeeni varusid 38. Talveuni, torpiido Talveuni- ajaliselt pikem Fakultatiivne talveuni- varuainete kogumist kehasse ei toimu, uni tekib siis kui keskkonna temperatuur alaneb Talveuinak- varuainete kogumine kehasse, kehatemperatuur langeb 1-20 C, ainevahetus langeb 50-70% Tõeline talveuni- varuainete kogumine kehasse, kehatemperatuur võib langeda isegi kuni 20 C, vereringe ja südametegevus väheneb 10%-ni
b.Polandria- o he naise samaaegneabielu mitme mehega, naine oli abielus he perekonna vendadega, see oli ka loodusrahvaste abieluvorm. Tiibetis ees India rahvaste ja mnel eskimo rhmal on levinud polandriline abielu. --Ajolooline teke-- Monogaamne kujunes suhteliselt psiva ksusena hilises neoliitikumis(see on 3000 - 2000 enne meie aega) lagunes sugukondlik kord ja tekkis eraomand paar perekond tekkis ainult hele perele kuuluva majapidamise tekkimisega, sest oli tarve eriomadus silitada ja prandada jrglastele, monogaamia puhul sai perepea oma isaduses kindel olla. Feodaal hiskonnas lhkus polgaamse kooselu vormi kristuse tulek, keskajal oli perekonna esmalesandeks jtkata sugu, prandada varandus ja nimi. Lapsel oli tskasvanu maailma pilt. Industriaal hiskond- perekond lks le olmeksuseks enne eksisteeris tootmisksus. Mittetielik- perekond on ks vanem ja laps. Laienenud- perekond laps, vanem ja vanavanem. Tuumperekond- mlemad vanemad ja lapsed.
päikesepaneelide kulukus, ent kogu maailmas töötatakse selles suunas et päikesepaneelid rohkem taskukohasemaks muutuksid. Eestis on praegusajal Päikese kiirgusenergiat kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks suvekuudel (aprillist septembrini). Seda on rakendatud näiteks Vändra haiglas ja Keila SOS-lastekülas. Ilmselt üsna pea hakkavad päikeseenergiat sel moel kasutama ka kämpingud ja turismitalud, kus sooja vee tarve on üsna suur. Maasse salvestatud päikeseenergia arvel on soojuspumba abil võimalik aasta ringi kütta elumaju ka see kaudne päikeseküte on Eestis küllalt hästi levinud. Niiviisi tuleb soe majja näiteks Paldiski reisisadama terminalis, Rõuge põhikoolis ja Jägala kirikus. 6 1.3 Päikesepaneelide suunamine Eesti oludes
(Ülo Oll 1994) 4 1.1 Söötmistase Praktikas räägitakse kõrgest ja madalast söötmistasemest, mille all mõistetakse tegelikult kas tugevat või nõrka söötmist, teoreetikud on andnud sellele arvulise väärtuse, mida arvutatakse söömuse ja elatustarve kaudu. (Söötmistase võrdub tarbitud metaboliseeruva energia kogus MJ päevas jagatud looma metaboliseeruva energia tarve elatuseks, MJ päevas) Söötmistase sõltub loomaliigist ja söödaratsioonist ning peab kindlasti olema üle ühe. Kui söötmistase on alla ühe, siis loom nälgib, kui aga ühega võrdne, siis loom elab ära, kuid toodangut ei anna. Suure toodangu eeliseks on kõrge söötmistase, kuid söömusel on piirid, ehk söötmistase ei saa lõputult suureneda. Enamasti on söötmistase 3...4 piirides. Kui lehm lüpsab päevas palju piima peab söötmistase olema maksimaalsuse piiril
Depressiivne Lootusetuse ja abituse meeleolud.Kõik sõltub sündmustest, mida ei saa juhtida.Töö pole mõnus ega anna võimalusi eneseteostuseks. Valida uus strateegiline suund Toetada väärtusi, mis on suunatud saavutustele ja pakuvad soorituspinget ParanoilineKahtlused ja usaldamatusSuhtlemine on isikupäratu ja tundetu Lihtsustada otsustamise ja aruandmise korda Hõlbustada info levikut organisatsioonis Toetada uusi ettevõtmisi Kinnis-ideelineTäiuslikkuse tarve Rangus ja paindumatusTakerdutakse detailide lihvimisse ning lõputusse ületegemisse ja parandamisse Lammutada bürokraatlikud struktuurid Mitmekesistada tegevust Investeerida arendus-ja uurimistegevusse Skisoidne Tippjuhi passiivsusIntriigid ja võimuvõitlusSuhted külmad ja formaalsed. Infot varjatakse. Elustada ja tugevdada juhtimistPöörata tähelepanu strateegialeParandada teabe levikut organisatsioonis Psühho-analüütiline lähenemisviis Sõltuvusgrupp
Ettevõtlus. Äriga alustamine. Tähtsad on ostjad- hõlbus juurdepääs ning võimalus kaupa osta. Suurte rahvusvaheliste ettevõtetega sõltub poliitilisest olukorrast ja seadusandluse arengust. Turismiärid sõltuvad vaatamisväärtustest. Tervise-ja puhkuseärid linnast eemale, vee äärde, head transporditingimused jm. Frantsiis- kaubamärgid, nimi ja sümboolika. Selle alusel tegutseb mitmeid kette(hotelliketid, toitlustusketid, bensiinijaamas jne). Nt on Hiltoni hotelliketis tuhandeid hotelle maailmas, aga see ei tähenda, et needk õik temale kuuluks. Frantsiis annab ka õiguse midagi teha, tooa või teenindada. Nt Coca-cola, mis samastub karastusjookide tootmisega. Coca-cola varustab finantsiisivõtjaid kontsentreeritud siirupiga. Riskid: Tururisk- järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine või äralangemine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus, konkurendid ja teised samalaadsed tooted/ teenused, odavamad h...
Naatriumi-ja kaaliumiioonide vahekorrast sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Naatriumi puudus avaldub loomadel: söögiisu halvenemises, halveneb sööda proteiini ja energia kasutamine, noorloomadel aeglustub kasv. Kloor on mao soolhappekoostises.. Enamik taimseid söötasid on naatriumi- ja kloorivaesed. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. 70% organismis leiduvast magneesiumist on luude koostises. Võtab osa süsivesikute, kaltsiumi ja fosfori ainevahetusest. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises. Magneesiumi puudumisel täheldatakse loomade ärritatavuse suurenemist, närvilisust ja lihaste krampe. Magneesiumi vaeguse tüüpiliseks nähtuseks on karjamaakramp ehk -tetaania. Magneesiumi on piisavalt kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos).
väetistega. Õlleoder vajab hektarile 15 kg väävlit. Sademetega saab 4-6 kg, lehtede kaudu õhust 1,5 kg. Väetisega oleks hea, kui antaks vähemalt 10 kg. Reegel: 1kg väävli puudus põhjustab 10 kg. Lämmastiku mittekasutamist enamsaagiks. Mulla optimaalseks fosfori 7 tarbeks peetakse 24 kg/ ha kohta, optimaalne kaaliumi tarve on 4 t/ha saagi kohta 52 kg/ha kohta. Väetusviis suviteraviljadel on eeslitatid paiklik väetamine. Võrreldes hajusväetisega on võimalik kasutada lämmastikku 10 kg/ha rohkem, ilma et proteiinisisaldus terades tõuseks. Taim kasutab varasemas kasvufaasis lämmastiku kasvuks ja algarenguks, saak on kõrgem ja proteiiniprotsent jääb normi piiridesse (alla 11,5 %). Seeme ja külv Seeme pea olema puhtasordiline, teiste sortide lisandeid ei tohi olla üle 1,5%.
1 g süsivesikuid 4,1 kcal 17,2 kJ 1 g rasvu ehk lipiide 9,3 kcal 38,8 kJ 1 g valke 4,1 kcal 17,2 kJ 1 g etanooli 7,1 kcal 29,7 kJ Inimese ööpäevasest toiduenergiast peaks moodustama: süsivesikud 55-60% sellest suhkur 10% rasvad 25-30% valgud 10-15% Toidureziimiks nimetatakse teatud kindlat korda, mille kohaselt päevane toidu tarve kaetakse nii ajaliselt ja koguseliselt. Tabel 2.3. iseloomustab toiduenergia jaotust päeva söögikordade vahel. Tabel 2.3. Energia jaotumine erinevate söögikordade vahel Söögikord Päevasest energiast % Kolme toidukorra puhul Toidukogus grammides päevasest energiast % Hommikusöök 25 30 480g Vahepala 8
See vüib esineda kasvueas, raseduse ajal, rasketest haigustest taastumisel, spetsiaalse lihastreeningu korral (kui eesmärgiks lihasmassi kasvatamine)ja ka meessuguhormoonide toimel. Kui välutatud jääkproduktide kogus ületab omastatud valkude hulka, siis võib tegemist olla näljutamisega või valguvaese toitumisega. Negatiivne lämmastikubilanss võib tekkida ka raskete nakkushaiguste korral (nt tüüfus), milega kaasneb ka palavik. (???) Normaalne valgu tarve, et lämmastikubilanss püsiks tasakaalus: 1) valgu miinimum – kogus ööpäevas, mis kindlustab veel lämmastikubilansi tasakaalu (0,75 g valku kg kehakaalu kohta) 2) valgu optimum – mõnevõrra suurem kogus, mis kindlustab kestva hea enesetunde ja töövõime; ligikaugu 1-1,2 g valku kg kehakaalu kohta) Valkudega peaks üldisest ööpäevasest kaloraažist kaetud olema 10-12 % Lipiididega peaks olema kaloraažist kaetud 25-30 % Ülejäänud süsivesikutega
Puberteedi ajal võivad emotsionaalse labiilsuse tõttu inimsuhted muutuda. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega; võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad, kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele.11 Sõpruskondade, nn. kampade tekkimisel on aluseks tarve sotsiaalse kontakti, ühise tegevuse ja põnevate elamuste järele.12 Kuna teismelisele on väga oluline nn. ,,karja kuulumine", võib tihti selline arvamus viia seltskondadesse, mis ei ole just parimaks eeskujuks. Sealt võivad alata probleemid alkoholi, narkootikumide ja suitsetamisega, sest teismelistel on täitmatu uudishimu. Nad otsivad seiklusi, tahavad proovida midagi, mida peetakse riskantseks. Olulist rolli mängib selles olukorras ka eakaaslaste surve ning eeskuju.13
-- majanduslike stiimulite kasutamine liikmesriikide ja ühenduse tasandil.[ http://eur- lex.europa.eu/et/dossier/dossier_59.htm] 3.3 Töötervishoiu seadusandlikud alused ja strateegia (direktiivid) Töötervishoiualaste õigusaktide vajadus, nagu iga teisegi eluvaldkonna vajadus õigusaktide järele, tuleneb tegelikust elust ja lahendamist nõudvatest probleemidest. Töötervishoid on valdkond, kus probleeme jagub tunduvalt rohkem kui lahendusi. Siit ka suur tarve töötervishoiu korraldust ja töötervishoiuteenuste osutamist reguleerivate ning nende kvaliteeti tagavate õigusaktide järele. Koos Euroopa Ühenduse asutamisega ilmnes vajadus käsitleda töötajate tervishoidu ja tööohutust senisest ulatuslikumalt ja mitmekülgsemalt. Euroopa Liidus on töötervishoiu ja tööohutuse alal kaks selgelt eristatavat seadusloome etappi. Esimene siduvate õigusaktide sari põhines Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 100
soovitatav kasutada motiveerivaid võtteid mängu- ja võistlusmomendid. (Krull E, 2000) 8 3. OPERANTNE TINGITUS Operantse tingituse puhul ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopiski vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on organismi alateadvuslik tarve vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Seetõttu kutsutakse operantset tingitust veel stiimulreaktsioon- (SR) õppimiseks. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. (Krull E, 2000) 3.1
võimalik teha ka talus kohapeal. Sööta tuleb rikastada mineraalainete ja vitamiinidega, seejuures järgides mahetootmises lubatud ainete ja söödalisandite loetelu. Eelkõige tuleks silmas pidada sööda kaltsiumi- ja fosforisisaldust, sest neid kahte vajab organim koguselt kõige rohkem. Vitamiinid on sigade toitmisel tihti kriitilised faktorid. Tavapärase teraviljaratsiooni korral jääb sigadel katmata A-,D- ja E-vitamiini tarve. Nõuetekohaselt tuleb sigu sööta vähemalt üks kord päevas, kui soovitatavalt peaks neid söötma kaks või kolm korda päevas. Kindlasti tuleb jälgida, et kõik sead mahuksid sööma samal ajal. See ei ole oluline, kui kasutatakse söödaautomaate, milles sööt on ööpäev läbi saadaval, kuid sel juhul tuleb pidevalt kontrollida automaatide korrasolekut. Puhast joogivett peavad kõik sead saama vajaduse järgi. Näiteks imetavad emised võivad suvel juua kuni 50 liitrit vett päevas
pingega, mis kutsub inimestes esile eesmärgipärase tegevuse. Eesmärgi saavutamisel tarbest tingitud pinge langeb. 7 Murray leidis, et inimestel on kuni 20 sotsiaalset tarvet. Neist on õpimotivatsiooni kujunemise seisukohalt olulisemateks saavutustarve (raskuste ületamise püüd) ja kuuluvustarve (sõprussidemete loomise püüd). Sisemiselt juba olemasolev eeldus käituda kindlal viisil või ka tarve (soov mängida klaverit perekonnaliikmetele) käivitub tavaliselt välise tajutava surve mõjul, milleks on teiste pereliikmete keelitamine ja esinemisjärgne heakskiit. Tarve ja surve moodustavad kombineeritult käitumise teema. Murray väitel kujunevadki paljud sotsiaalsed tarbed välise surve sagedase toime tulemusena. Nii võib lastel kujuneda tugev saavutustarve, kui vanemad lasevad neil varasest east peale ise lahendada nende jaoks elulisi probleeme ja usuvad, et lapsed
vee ja tuule energiat • Mõju keskkonnale kasvas märgatavalt (sooldumine, pinnase erosioon). Eksogeenne energia: biomass Põllumajanduslik faas, kestis 12000 a, lõppes 200 a tagasi, indiviide 900 miljonit. • P palju suurem võrreldes eelmise faasiga • A veidi suurem • T võrreldes eelmise faasiga kõrgem, faasi lõpuks kasutati välist energiat per capita 2-3 HEE (Human Energy Equivalent) • Arvestades P kasvu oli inimkonna kogu eksogeense energia tarve faasi lõpuks sadu kordi suurem küttimise-korilusega võrreldes • Samavõrra oli suurem ka mõju keskkonnale! Tööstuslik: Industriaalase faasi algus - manufaktuurse tootmise asendumine masintootmisega. Vajadus uute energiaallikate järele. • Söe kaevandamise arenemine tingis vajaduse kaevandustest vett välja pumbata • Aurumasin 1784, leiutaja James Watt. Söe kasutamine raua sulatamiseks. Industriaalne faas algas ca 200 a tagasi
õigusraamistik on Euroopa Liidus kehtestatud raamdirektiiviga, mis määratleb tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise põhieesmärgid ning nende saavutamise meetmed. Töötervishoiualaste õigusaktide vajadus, nagu iga teisegi eluvaldkonna vajadus õigusaktide järele, tuleneb tegelikust elust ja lahendamist nõudvatest probleemidest. Töötervishoid on valdkond, kus probleeme jagub tunduvalt rohkem kui lahendusi. Siit ka suur tarve töötervishoiu korraldust ja töötervishoiuteenuste osutamist reguleerivate ning nende kvaliteeti tagavate õigusaktide järele. 20. Töötajate ohutustehnikaalane juhendamine ettevõttes. Ohutustehnikaalane juhendamine toimub perioodiliselt kas korra poole aasta jooksul või korra aastas. Perioodi pikkus sõltub töökoha ohtlikkusest. Ohutustehnikaalasel juhendamisel tutvustatakse töötajatele ohutustehnikat ja tuletatakse meelde käitumist avariiolukorras. 21. Tööõnnetuse uurimise kord
tõuraamatu tunnustamiseks rahvusvahelisel tasemel. Aretus Eduka aretuse eelduseks on, et aretajad määraksid kindlaks aretuse eesmärgi ja püsiksid sellel suunal pikemat aega. Selleks tuleb ette näha, milliseid omadusi nõutakse hobustele 40-50 aasta pärast. Tõenäoliselt peetakse enamus hobuseid inimeste vajaduste rahuldamiseks vaba aja veetmisel, spordis ja looduses liikumisel. Sellest olenevalt on suurim tarve hobuste järele, kes on hea iseloomuga, kuulekad, rahuliku temperamendiga, kergesti õpetatavad, meeldiva välimusega ning spordihobusena suure liikumiskiiruse ja vastupidavusega. Puhasaretuse kasutamise puhul kuuluvad paaritatavad täkud ja märad samasse tõugu. Saadud järglased kasvatatakse üles sellele tõule kohastes tingimustes. Ristamine on hobusekasvatuses väga laialt levinud. Selle meetodi järgi kasutatakse eri tõugudesse kuuluvaid täkke kohalike märade paaritamiseks
Eesti kohalikule piimakitsetõule sobivad söötmisnormid tuletati NRC (1990) normide alusel ja teiste kirjandusandmete põhjal (The Nutrition of Goats, 2004). Seejuures arvestati Eesti kitsekasvatuse tavatingimusi ning kohalikule kitsetõule omast piimajõudlust, kasvu ning arengut. Sarnaselt teiste loomaliikidega leiti ka kitsede summaarsed päevased toitefaktorite tarbenormid partsiaalnormide põhjal. Aluseks võeti metaboliseeruva energia, proteiini, seeduva proteiini, kaltsiumi ja fosfori tarve, mis kulub elatuseks, kehamassi juurdekasvuks, emasloomadel ka loote kasvatamiseks ja piima tootmiseks. Vastavate partsiaalnormide liitmisel saadi nende toitefaktorite summaarsed päevased tarbenormid. Mineraalelementide ja vitamiinide kohta partsiaalnorme tavaliselt välja ei tooda. Nende leidmisel võetakse aluseks keskmine päevane kuivaine tarbimine ja toitefaktorite soovituslikud kontsentratsioonimäärad. Ka antud juhul leiti need tarbed keskmise kuivaine tarbimise soovituslike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
