a …………………… Juhendaja : “….“ ………………2010.a ………………….... Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. SÖÖDATARVE......................................................................................................................................4 1.1. Söödaosiste tarve.............................................................................................................................4 1.2. Söödasegu tarve...............................................................................................................................5 2. SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA ARVUTUSED...............................................................................9 2.1. Söödaköögi seadmed......................................................................
Reaktsioon haritava maa mulla ülemistes horisontides on neutraalne (pH KCl 6,5-7,0). Alumistes horisontides mulla pH järjest suureneb. Reeglina ei vaja leostunud mullad lupjamist Tabel 1. Leevaku talu põllukülvi iseloomustus. 4 Välja Kultuuri Mull Lõimis Bonitee P- K- Huumuse- Välja Loodetav nr. nimetus a liik t tarve tarve sisaldus pindala saak % ts/ha 1 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 1 a. 2 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 2a 3 Talinisu KI Ls1 45 P-4 K-3 3,0 20 30
.....................................................................................................11 10 Kansainvälisyys ja kansainvälistyminen.........................................................................11 11 Liiketoiminnan talous, rahoitus, laskentajärjestelmät.....................................................11 LIIKETOIMINTASUUNNITELMA 3 11.1 Alkupääoman tarve ja rahan lähteet.........................................................................12 11.2 Käyttöpääoma...........................................................................................................12 11.3 Rahan lähteet (mistä tarvittava rahamäärä saadaan)................................................12 11.4 Rahoituslaskelma......................................................................................................13 11.5 Kannattavuuslaskelma..........
keskmise lõimisega. Aastane sademete hulk on umbes 600-650 mm. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Mulla boniteet on 45-52 hindepunkti. P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine . Muldade huumusesisaldus on 2-2,1 %. Tabel nr 1 Põllu Vee- P- K- Kultuur Pindala Huumus Muld Lõimis Boniteet nr. reziim tarve tarve P-2 K-3 1 Ristik 2 ha 2,1 % LP Sl, ls1 52 Parasniiske P-2 K-3 2 Suvinisu 2 ha 2% LP Sl, ls1 47 Parasniiske P-2 K-3
Tabel 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Välja pindala (ha) 5 Mulla liik LPg Lõimis sl, ls2 Lõimisevalem k°_1sl60-90/k°_1ls_2 Huumushorisondi 23-25 (24) tüsedus (cm) Huumusesisaldus 2,2-2,6 (2,4) Hu (%) 4 pHKCl > 5,6 (5,8) Boniteet (hp) 40-45 Lubjatarve 3,7 t/ha P tarve P-2; 20...45 mg/kg K tarve P-2; 51...90 mg/kg Mg tarve 35...65 mg/kg Veerežiim ülavesi, ajutine liigniiskus Suurkivisus - Palandiku talu põllud asuvad pruunidel näivleetunud muldadel, mis on gleistumistunnustega. (Tabel 2) Mulla mehaaniliseks koostiseks on nii saviliiv kui ka keskmine liivsavi, mullas esineb nõrgalt korest. Kergest lõimisest on põhjustatud mulla struktuuriagregaatide vähene
Kokku 12,8 31,08 1512,0 Tabel 5. Talu kaaliumväetiste(K) vajadus lihtsustatud bilansi meetodil. Välja nr Kultuur Ha Huu- Saak, t K- Km St Org. väetist Ov XK Vajadus kokku mus % tarve kg/ha t/ha kg/ha (St*Km-Ov) kg(X*ha) 1. Kartul 2 3,0 20 K-3 1,0 280,0 18,74 21,94 258,06 516,1 2. Talinisu 3,4 3,0 3,0 K-3 1,0 204,0 13,12 15,36 188,64 641,4 3. Suvinisu 4,2 3,0 3,0 K-3 1,0 252,0 18,74 21,94 230,06 966,7 4
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid.
Taju Sensoorne nälg ja küllastumine - Inimestele on omane tarve järjepidevalt saada informatsiooni oma meeleelundite kaudu ehk sensoorne nälg. Sensoorne isolatsioon põhjustab meeleolu langust, hallutsinatsioone. - Sensoorne nälg ehk eksperiment- tekib pimedas või soojas vees. - Sensoorne küllastumine tekib olukorras kus tekib infot liiga palju. Mälu liigid - Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta.
- aeglased - tundlikud kõrgetele temperatuuridele - ei sobi kokku tava elektroonikaga - ei kannata õhu niiskust ja hapnikku + painduvad paberi paksused ahelad sest nad valmistatakse kilele mitte klaasile + väike voolu tarve Odav OLED-e on võimalik printida ükskõik millisele sobivale substraadile kasutades inkjet printerit (hetkel on see siiski kallis ja keeruline, aga tulevikus võib olla odavam ku LCD) Veel on OLED tehnoloogia plussid laiem vaatamisnurk, parem heledus, energiasäästlikum ning regeerimisaeg umbes 10 korda kiirem kui LCD-l. Peamine miinus on sinised OLED-id, mis põhjustavad erinevaid probleeme alustades elueast lõpetades nende efektiivsusega
alandamata. 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Väetusplaani valitud põldude mullad on kahkjad glei mullad, väikese või keskmise kivisusega. Fosfori ja kaaliumi vajadus on suur ning keskmine. Mulla boniteet varieerub 47 56-ni. PH nõrgalt happeline. Huumuse sisalduse % 2,2 3,4. (tabel 1.) Nr. Kultuur Pindala Mullaliik Lõimis P- tarve K-tarve Boniteet pHKCl Huumuse ha sisaldus % 1. Põldhein I 12 LP(g) Sl P-2 K-3 49 6 3,4 2. Suvinisu 10 LP(g) Sl P-3 K-2 50 5,6 2,2-3 3. Kaer 13 LP(g) Sl P-3 K-2 47 5,8 2,2-3 4
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Aianduse osakond Annely Aben Väetussüsteemi koostamine Kase talule Kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2007 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus.......................................................... 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.................4 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine....................................................4 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine..........................................5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine..................................................5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine..................................5 3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.....................
Erinevad vaalutid Tauri Luigand PM 15 ESIVAALUTI SAMASZ TWIST 600 · Eelised: · Puhas töö · Hea vaade tööpinnale · Miinused · Väike töökiirus · Iga traktor ei sobi selle tööriista jaoks https://www.youtube.com/watch?v=8LISQFPD2iU Näitajad: · Töö laius 6,0 m Vaalu laius 1,3 m Transpordi laius 2,35 m Jõu tarve alates 80 hj Efektiivsus ~6,0 ha/h Mass 770 kg VAALUTI SAMASZ 1 ROOTORIGA · Eelised · Saab väiksemates kohtades paremini töö ära teha · Ei vaja jõulist traktorit · Miinused · Väike töömaht Video Z-410-st https://www.youtube.com/watch?v=N1imqhxGgkc Erinevate Samasz vaalutite näitajad: SaMASZ Z-300 Z-350 Z-410 Z-440 Z-470 UNO 410 UNO 470
Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi. 1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks k...
Turundus -Turundus on see kui me uurime välja mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikult. -Turunduse põhimõtteks on müüa nii palju kui võimalik, nii kaua kui võimalik, nii paljudele, kui võimalik ja nii kõrge hinnaga kui võimalik. Turunduses mängib suurt rolli kiire kohanemine vastavalt turu nõudlusele ja selles suunas ka tegutseda. Turundusel on ettevõttes täita kaks põhilist ülesannet : -Tagada, et kõik ettevõtte tegevused oleksid suunatud sellele, et toota kliendile vajalikku toodangut - Oma toodang reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid kasutades turul positsioneerida Vaid need tooted, mis on kliendile vajalikud toovad ettevõttele turuedu. Turundus jaguneb kaheks: -Laiemas mõistes on turundus kõikvõimalik tegevus vahetuse korraldamisel. -Kitsamas mõistes peetakse seda turukeskuse juhtimiseks Turunduse eri funktsioonid -Ost, tähendab seotust, millegi omandamisega, mis on vajalik edasimüügiks ...
16. Mis on turundus?*Turundus on see, kui me uurime välja, mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikumalt. 17. Turunduse kaks ülesannet*Tagada, et kõik ettevõtte tegevused oleksid suunatud sellele, et toota kliendile vajalikku toodangut.*Oma toodangu reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid kasutades turul positsioneerida. 18. Emotsionaalsed ostumotiivid 7*Meeldimissoov, erinemissoov, turvalisus tarve, meelelahutussoov, mugavustarve, jäljendamine, perekonna heaolu, soov väikestviisi kaubelda. 19. Ratsionaalsed ostumotiivid 5*ökonoomsus, kvaliteet, praktilisus, sobivus varem ostetud asjadega, universaalsus.
võimalusi. ,,Sonetid" kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitab armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudutused ja lähedus (,,Ehtides" ja ,,Ekstaas"). ,,Sinises purjes" kasutas värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Luulemaailm on puhtalt minakesine, küllastatud armastusest ja looduselamustest. Iseloomulik on noore Underi luules naiselik tarve imetlemise järele. Eelistatavalt värsitab Under muljeid kevadisest ja suvisest loodusest, kus kõik tärkab, õitseb, kasvab ja küpseb. Joonistub puhkemaastik aiad ja mererand. Tema loodusluule avaldub tundelise meeleolulüürikuna; see on täis elu, liikumist ja kirkaid värve (,,Sinine terass"). 4433 Itaalia sonett. Underi loomingu tähtsus: · Suutis uudselt kirjutada mitmel teemal · Kirjutas naiselikult armastusest enneolematult avameelselt ja valehäbita
Riikide arengutaseme näitajad: 1)Rahvamajanduse koguprodukt(RKP,RKT)-aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade, teenuste kogumaksumus,millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 2)Sisemajanduse kogutoodang(SKP,SKT)-aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põlluma...
Fosfor 6-12 Kaalium 2-2,5 Naatrium 1-1,5 Kloor 1-1,2 Magneesium 0,4-0,5 Töötlemise mõju Oma olemuselt on mineraalid hävitamatud Kõige olulisem kadu on teraviljade jahvatamisel Kaod esinevad ka keetmisel Mineraalained mõjutavad toidu maitset ja kiirustavad või aeglustavad reaktsioone ning mõjutavad ka toidu tekstuuri Makroelemendid Naatrium 1,4 g/kg Peamiselt rakuväline aine Aktiveerib mõningaid ensüüme Päevane tarve on naistel 2,5 g ja meestel 3,3 g Kaalium 2 g/kg Kõige levinum katioonrakusiseses vedelikus (140 mmol/l) Reguleerib osmootsetrõhku rakkude sees 2-5,9 g/päevas Magneesium 250 mg/kg 70% paikneb luudes Päevane vajadus on 300-400 mg Paljude ensüümide koostisosa ja aktivaator Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kaltsium 1500 g Üks kõige tähtsamaid mineraalaineid Rikkalikult luustikus ja mõnedes keha kudedes Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kloor 1,1 g/kg
kui ennastmääravad, vastutustundelised inimesed. Mõistlikele inimestele ei meeldi omada võimu teiste inimeste üle. Sotsiaalpsühholoogias domineerib liialt madala-laeline, madalamate loomade arusaam võimust. Hästikohanenud isiksuse või hea kohanemise mõiste asetub madala laena võimaluse kohale edasi jõuda ja kasvada. Lehm, ori, robot võivad kõik olla hästi kohanenud. Maslow teooria kohaselt ei toimi enam rahuldatud tarve enam käitumise motivaatorina. Tugevad vajadused, mida peetakse rahuldatuiks, on tihti vaid sedavõrd rahuldatud, kui mõni teine tarve neist antud hetkel tugevamaks osutub. Kõige olulisem mõjutus minevikust, kõige mõjukam õppimisviis on see, mida võime nimetada iseloomu või iseomaseks õppimiseks, st., kõikide meie kogemuste mõju meie iseloomule. Seega ei omanda organism kogemusi ühekaupa nagu hulka münte; kui neil on üldse mingi sügav mõju, muudavad nad kogu inimest.
Minu elus ...........omab...........suurt osa minu vanaisa. Mille .....järgi.......sa küll selle ülesande lahendasid? Lillede vee.........tarvitus........ oli sel suvel väga suur. Mille põhjal te............eeldate.............. , et ta on hea inimene? käsitama, käsitlema, käsitsema, asendama, asetama, asetsema, asuma, omama, omandama, omastama, omistama, edendama, etendama, esitlema, esitama, eeldama, loendama, loetlema, lugema, tundma, tunnetama, tunnistama, tunnustama, tarve, tarvidus, tarvitus, arutus, arutlus, arutelu, arutamine, vast, vahest, vahel, vist, järgi, järele, järel
Kõige hullem asja juures on veel see, et tarbimine on tänapäeva ühiskonnas moes ja sellesse suhtutakse uhkusega. Niiöelda ostuhullud ei näe, et nad teeksid midagi valesti, ostes kokku kõiksugu ebavajalikku. Kõrvalolijad on pigem kadedad kui uhked selle üle, et nemad sel määral reklaami ning peibutusohvrid pole. Üheks tarbimise osaks ongi pakkumine potentsiaalsele ostjale võimalikult ahvatlevaks teha. Olgu pakutavaks siis toiduaine, riideese või mõni muu igapäevane tarve. Iga tootja püüab teha oma toodet maksimaalselt pilkupüüdvaks ja eriliseks, et ostja just selle valiks. Kauplejad seevastu on asjatundjad, nemad peaksid ostjaid igati informeerima, ent kas see alati ka nii on. Ostja seevastu peaks võimalikult palju kauba kohta informatsiooni kogume, enne kui ta midagi ostab, et vältida hilisemaid probleeme. Kauplejad on turu tugevam pool, ostjad nõrgem pool. Eriti meil, Eesti Vabariigis, noore demokraatiaga riigis. Eestil pole omal
Kui me aga saame neid toiduga rohkem, kui organism ära kasutab, koguneb liigne rasv rasvarakkudesse. Valgud Iga uue raku moodustumiseks on vaja valke. Valgud on tähtsad ka meie keha kaitsjatena. Nad aitavad kahjutuks muuta ja hävitada organismi tunginud haigusetekitajaid. Inimene vajab valke pidevalt. Kuna valgud ei kogune tagavaraks, tuleb iga päev süüa valgurikast toitu. Lapse valgutarve on suurem, kui täiskasvanu oma, nimelt 80-100 g ööpäevas, s.o. 24 tunni jooksul, tarve suureneb raske töö ja haiguse puhul. Valgud on ained, millega on seotud organismi kõik elulised protsessid. Nad on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiliseks ehitusmaterjaliks. Mitmesuguste kudede toormassist 15... 20 langeb valkude. Iga uue raku moodustumiseks on vaja valke. Valgud on tähtsad ka meie keha kaitsjatena. Nad aitavad kahjutuks muuta ja hävitada organismi tunginud haigusetekitajaid. Inimene vajab valke pidevalt
kutsume kultuuriks. Dimensioon Üks äärmus Teine äärmus Identiteet Kollektivism Individualism Hierarhia Suur võimudistants Väike võimudistants Sugu Feminiinsus Maskuliinsus Tõde Tugev ebakindluse Nõrk ebakindluse vältimise tarve vältimise tarve Ajaline mõju Pikaajaline orientatsioon Lühiajaline orientatsioon Kuulaja, kes on kultuuriliselt ...võib võõramaalase kultuuripõhist pigem… käitumist tajuda ekslikult kui… Kollektivistlik Solvavat, pingestatut, südametut, jämedat
end kaitsta pideva enese täiustamisega (enesetäiustamine tähendab seda, et kuidas saada heaks, inimene, kes tahab saada ehaks, ei kaota ennast, vaid otsib iseennast, teisalt tähendab see pidevat ja tugevat sidet loodusega, sest loodus ei ole midagi muud, kui ilu ja headuse kehastus) Tolstoi oli selles mõttes eriline, et tema arvates on igasugused sõjad täiesti loomulikud. Sõdu põhjustab inimese enese säilitus tarve. Vajadus kaitsta oma lähedasi ja kodu. Kaitsta oma elu. Sõda on lihtinimese jaoks töö. Kõrgklassi jaoks on sõda karjäär ja romantiline sangarlus. Tolstoi eitas igasugust sangarlust, kuna see oli tema arvates loomu vastane ja mille mõte peitus vaid uhkeldamises. Sellest põhimõttest loob ta kaks vapruse tüüpi: sõdurivaprus, mis tähendas täpset teenistust, mis on vaba teesklusest ja uhkeldamisest ohvitserivaprus, mis on püüd veenda ennast ja teisi, mis on tegelikult mäng
laohoidja, telefonimontöör, müürsepp, laborant, filmioperaator jne 2. Intellektuaalne isiksustüüp Analüütiline, teadmishimuline, kritiseeriv, tunnetuslik, võimekas, mõtisklev, keskendumisvõimeline, sõltumatu, vähenõudlik. Tegeleb meelsasti materiaalse, sotsiaalse ja vaimse maailma tunnetuslike küsimuste ja probleemidega. On loomupäraselt uudishimulik, teadmishimuline. Tal on tarve mõista, seletada, prognoosida kõike seda, mis toimub meie ümber ja meis endis. On orienteeritud mõtestatud tegevusele (mitte asjastatud tegevusele nagu praktiline isiksustüüp), info kogumisele ja analüüsimisele, probleemide lahenduste otsimisele, tulemustele ja saavutustele nii teaduses kui ka muudel aladel. Väldib olukordi, mis on rangelt reglementeeritud (reeglite ja käskudega paigas). Seejuures on ise distsiplineeritud, mõtetes ja tegudes täpsust nõudev. Väldib ajuvabadust.
Inimese igapäevane toit peaks olema nagu hästitoimiv meeskond makro ja mikrokomponentidest, igal meeskonnaliikmel on organismis oma kindel funktsioon. Ühe meeskonnaliikme puudumisel ei pruugi meeskonnatöö enam õnnestuda. Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas
haigustesse nakatumine suurem (sportlased) antiallergiline toime (allergia - ülitundlikkus mingi antikeha suhtes) Glükokortikoidide ravimipreparaadid on prednisoloon, deksametasoon (allergiate jaoks) · kortisool ainevahetusele avaldab mõju põhiliselt siis, kui on vaja reserve kasutusele võtta. Kui kõht tühi, veres enam glükoosi piisavalt pole, langeb, nüüd vaja mujalt glükoosi energiaks. Kortisool igapäevasele regulatsioonile siis, kui tarve millegipärast suureneb. Nälgimine nt. Suureneb ka stressi hk pingeolukorras. · Kortisool ja teised glükokortikoidid vähendavad lümfotsüütide teket kasutatakse ära valgevere loomehaiguste raviks Neerupealise koore suguhormoOne toodetakse tagasihoidlikul, liigprodutsioonil hakatakse tootma. Kas kasvajatest tingitud, või AKTH liigprodutsioonist. AKTH stimuleerib kortisooli teket, kui AKTH-d liiga palju, siis suurendab suguhormoonide teket.
Vältida tuleks kindalsti olansapiin, risperidoon ja haloperidooli. 12. Millest võivad olla tingitud Parkinsoni tõve esinemisel unehäired ja mida vajadusel patsiendile soovitada/määrata saaks selle leevendamiseks? Põhjuseid võib olla mitmeid: liikumishäired öösel, treemor. Oluline unehügieen, piirata kohvi alkoholi. Vajadusel farmakoloogiline ravi. Ortostaatiline hüpotensioon – voodi peaosa tõstmine kõrgemaks, soolase tarve. Seksuaalne düsfunktsioon meestel – vajadusel potentsiravimid. 13. Mis on epilepsia kui aktiivse seisundi tekkepõhjus? Millest sõltub hoogude iseloom? Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia.
- eneseteostus motivatsiooni- - tunnustus faktorid - suurenenud vastutus - olulisus org jaoks - info kättesaadavus - kaasamine otsustusprotsessi ETTEVÕTTE POLIITIKA - töötingimused - tööohutus - juhtimise kvaliteet hügieenifaktorid - suhted - staatus - töötasu - isiklik elu Motivatsiooniprotsessi tsükkel Tarve (alateadvuslik tunnetus)->motiiv->pingutus (et sünniks tulemus)->1 eesmärk hüvitamine tarve motiiv pingutus tarbe rahuldamine frustratsioon kaitsemehhanismid eesmärk->hüvitamine->tarbe rahuldamine->tekib uus vajadus, seot. esialgse tarbega. 2
meri vahel on sinine, ja tunda: on kallist kallim kullateraga inimene. 2 Iseloomulik on inimliku õnnetarbe, puhtuse ja sallivuse ning oma maa ja rahvaga kokkukuuluvuse väärtustamine. Elu ja inimesemõistmises on Ellen Niidu luule terviklik. Olgu luuletus riimitud või vabavärsiline, üks ja sama inimliku õnne, aususe ja puhtuse tarve on nii siin kui ka seal. Tasub vaid kõrvutada riimitud luuletust "õnn" ning vabavärsis kirjutatud luuletuse "Igatsus" 1. osa, et veenduda luulekreedo ühtsuses. Lasteluule Esimesed luuletused ilmusid kooliõpilasena E. Hiobi nime all "Noorte Hääles" 1945, seejärel ka "Loomingus". Esimene raamat oli värsslugu lastele "Kuidas leiti nääripuu" 1954, millele järgnes suure populaarsuse võitnud "Rongisõit". Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979
· On üks kõige olulisem komponent söötmisel. · Vee kvaliteet peab olema hea, vesi ei tohi olla roiskunud · Paigutades joogivee ümbrusesse kive ja kruusa vähendab see haigusi, nt sõramädanik · Söötes rohelist karjamaa rohtu, on veetarbimine väiksem, kui kuiva heina söötes. [http://www.luresext.edu/goats/training/nutrition.html#h2o] Vee osatähtsus söötmisel · Piiratud söötmisel on veetarve suurem kui tavaliselt · 60% väiksem vee tarve põhjustab kasvupeetust, tekivad käitumishäired · Suure valgu- ja soolasisaldusega sööda söötmisel tuleb suurendada vee kogust. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448805000337#?np=y Süsivesik · Suhkur, tärklis ja kiudained(tselluloos) on süsivesikud, mis muudetakse lenduvateks rasvhapeteks - energia, vatsa mikroobide poolt. · Energia vajadus eri füsioloogilistes etappides erinevad. Nt : Imetavatel kitsedel
sisaldusega ja hea viljakusega mullas • Kilemultšiga maasikaistandikus antakse väetis peenrasse enne kilepanekut • Maasikas vajab toitaineid kõige rohkem õisikuvarte ilmumise ajal • Väetamine toimub mullaanalüüsi järgi • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Varasematel katsetes on täheldatud, et mineraalväetised suurendavad maasika askorbiinhappe-sisaldust kilemultšil kasvatades aga põhumultš vähendab • Lämmastiku tarve väike • Ilma multšita - pigem anda väetis kahes jaos (saagi kvaliteedi langus kevadel) Istanduse hooldamine 1 Umbrohutõrje ja võsundite eemaldamine: •Ilma kileta istandikus hoitakse reavahed umbrohu vabad kultiveerimisega, suve jooksul 3-4 korda. •Kultivaator koos ketaste või lõikuritega sobib ka võsundite lõikamiseks. Ridades hävitatakse umbrohud kõplamisega. •Noores maasikaistandikus ei ole soovitav kasutada herbitsiide.
Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega.
"Neid vigu me ei korda", luulekogu (koos Karl Martin Sinijärve ja Jürgen Roostega) ·· 2001 "Kaardipakk", luulekogu (koos Karl Martin Sinijärve, Jürgen Rooste, Elo Viidingu ja Triin Soometsaga) ·· 2003 "Ja Sisalikud vastasid", luulekogu tüpograafiaõpiku vormis ·· 2004 "Kõige ilusam sõda", luulekogu "Untitled", ingliskeelne luulekogu (koos Karl Martin Sinijärvega) Turundustöö ·· 1998 sotsiaalkampaania "Ära löö last!" (koos Sirli Tarve, Priit Isoki ja Kaur Hansoniga) meedia-performance ja -skandaal "ZOOM TV" (koos Priit Isoki ja Kaur Hansoniga) ·· 2002 Eurovisiooni ekraani- graafika ja teleülekande maskotid ·· 2003 sotsiaalkampaania "Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju" (koos Priit Isoki ja Annela Pildrega) ·· 2006 sotsiaalkampaania "Ära osale loosimisel" (HIV) ·· Loonud lauamänge ning kujundanud rohkem lavastusi, raamatuid, plaate ja logosid, kui me jõuaks neil veergudel üles lugeda.
Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas
76 Leib Kõva 400 0.75 1.88 Kohv Paula 500 4.45 8.90 Hallitusjuust 100 0.89 8.90 Šokolaad 165 0.35 2.12 Sai Pehme 250 0.65 2.60 2. Teada on autode bensiini tarve 100 km. läbimiseks ja ka bensiin maksumus 1,345 € liiter. Arvuta bensiini maksumus Auto Ben. kulu 100 km L 300 km sõit € 75 km sõit € BMW 6 24.21 6.0525 Ford 8 32.28 8.07 Fiat 5 20.175 5.04375
nt. keelte õppimisel kaartide kasutamine nt. korrutustabelit treenitakse välkkaarditega · Seos võib kujuneda kahe neutraalse ärritaja vahel -mõne asja või idee meeldetuletamine aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamist nt. Puuvilja nägemine manab silme ette vaagna, millele kodus pandi puuvilju Operantne tingimine (1) · Käitumise aluseks on vajadus reageerida keskkonnale teatud viisil · Alateadvuslik tarve vältida negatiivset ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid - võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemusi - õppimise tulemuseks organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile . Nimetatakse stiimul-reaktsioon (S-R) õppimiseks · Tegevuse või käitumise tagajärjeks on kinnitus või karistus - Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk sarrustamine · Thorndike'i katse
on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 88 looma. Kaks kohta on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 106m. Lauda laius on 25m, pikkus 130m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1. 6 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [2, lk. 53]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta. Juurvilja tarve aastas ühe lehma kohta on 920 kg. Ööpäevane juurvilja vajadus ühe lehma kohta on 920 : 365 = 2,5 kg. (4.1) Veisefarmi ööpäevane söödatarve on arvutatav valemiga [2, lk. 53] mf = z · mi = 351 · 2,5 = 877,5 kg , (4.2) kus mf ööpäevane söödatarve; z loomade arv; mi ühe looma ööpäevane söödatarve.
2. Toitainete, vitamiinide ja mineraalainete vajaduse leidmine Üksikute toitainete vajadus grammides tuleb leida ööpäevase energiakulu (Q) põhjal. Üldjuhul võtta valguvajaduseks 11% kaloraazist, lipiididele 30% ja süsivesikutele 59% kaloraazist. Meenutuseks siinkohal veelkord, et 1 g valke ja süsivesikuid annavad 4 kcal ja 1 g lipiide 9 kcal energiat. Seega saab päevase valguvajaduse grammides teada järgmiselt: (Q × 0,11) : 4. Analoogiliselt leitakse süsivesikute ja lipiidide tarve. Vitamiinide ja mineraalainete vajadus leitakse tabelitest 25, 26 või 27. 3. Menüü koostamine Menüü koostamisel tuleks lähtuda reaalsest söömisest ühel tavalisel tööpäeval. Menüü koostatakse alljärgneva tabeli (tabel 30) kujul vastavalt toidukordadele alates hommikust. Kõiki toidukordi ei pea tingimata tähistama nende traditsiooniliste nimetustega (hommiku-, lõuna-, õhtusöök), kui tegelikkuses 98
paksenevad ja tihenevad endiselt. Kaltsium hävitab ka kolesterooli, võib alandada vererõhku. Kaltsiumi puudus põhjustab luude hõrenemist ehk osteporoosi, hallutsinatsioone ja lihaskrampe. Kõige suurem kaltsiumivajadus on lapseeas ja nooruses. Rohkem kaltsiumit vajavad ka aktiivselt sportivad inimesed, imetavad emad, kes kaotavad rinnapiimaga iga päev 250-300 mg kaltsiumit, ning sünnitamisea ületanud naised. Inimese vananedes omandab organism kaltsiumit halvemini, siit ka suurem tarve. Kaltsiumi saab organism omastada kahel viisil: Üks viis kaltsiumi saada on võttes seda luudelt. See juhtub, kui kaltsiumi tase veres muutub väga väikeseks. Tavaliselt juhtub see, kui pole ammu söönud midagi, mis sisaldab kaltsiumi. Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga. Teine viis on saada kaltsiumi toidust. Soovitatav toiduga saadav päevane kaltsiumikogus on täiskasvanud inimese puhul vähemalt 800 mg
Kasvatamine Astelpaju võiks kaunistada iga koduaeda, andes samal ajal marju, mis on koostiselt nagu multivitamiini kapslid. Kanadas on astelpaju loodusliku kultuurina laialt levinud, teda on kasutatud teeäärse hekitaimena ja loodusliku ilutaimena, millelt marju ei koristata. Astelpaju viljelemine on odav võrreldes enamiku teiste kultuuridega: - Ei toimu energiamahukaid mullaharimistöid, astelpajuistanduste pinnad peetakse muruna; - Minimaalne mineraalväetiste tarve, analoogselt liblikõieliste taimedega kasvab astelpaju sümbioosis kiirikbakteritega, mille abil saab taim kätte õhus leiduvat lämmastikku; - Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita; - Saagikoristus on mehhaniseeritud. Eestis on astelpaju püütud kasvatada umbes pool sajandit. Alustati Siberist saadud viljakate sortidega, mis aga meie merelises ebaühtlase talvega kliimas vastu ei pidanud. Alates 1988
võimalik ja nii kõrge hinnaga kuivõimalik. 17. Turunduse kaks ülesannet Tagada, et kõik ettevõtte tegevused oleksid suunatud sellele, et toota kliendile vajalikku toodangut Oma toodang reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid kasutades turul positsioneerida 18. Emotsionaalsed ostumotiivid (7 punkti) Meeldimid soov soovitakse meelde jääda, olla parem, muudab naabri kadedaks, teid kõige ilusamaks Turvalisus tarve kardetakse surma, haigusi, töökohakaotust jms., soovitakse olla nende eest kaitstud Meelelahutus soov ei soovita elada ühetaolist elu Erinemissoov soovitakse olla moodne, originaalne, ainueksemplar Mugavustarve inimene loodud mugavaks, esemed, mis muudavad elu mugavaks, lihtsustavad igapäeva toimetusi Jäljendamine soovis küll olla teistest erinev jäljendavad paljud alateadlkult või teadlikult kuulsaid ja populaarseid inimesi
Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g 38,9 kJ so 9,3 kcal Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toitu. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord
võimalik ja nii kõrge hinnaga kuivõimalik. 17. Turunduse kaks ülesannet Tagada, et kõik ettevõtte tegevused oleksid suunatud sellele, et toota kliendile vajalikku toodangut Oma toodang reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid kasutades turul positsioneerida 18. Emotsionaalsed ostumotiivid (7 punkti) Meeldimid soov soovitakse meelde jääda, olla parem, muudab naabri kadedaks, teid kõige ilusamaks Turvalisus tarve kardetakse surma, haigusi, töökohakaotust jms., soovitakse olla nende eest kaitstud Meelelahutus soov ei soovita elada ühetaolist elu Erinemissoov soovitakse olla moodne, originaalne, ainueksemplar Mugavustarve inimene loodud mugavaks, esemed, mis muudavad elu mugavaks, lihtsustavad igapäeva toimetusi Jäljendamine soovis küll olla teistest erinev jäljendavad paljud alateadlkult või teadlikult kuulsaid ja populaarseid inimesi
Fi a ar ni an ni AC ra ed ua EU EU nm to La nl ve th Allikas: Eurostat ja Wuppertal Institute Eesti suurim loodusvarade kasutaja ja saastaja on energeetikasektor. 2005.aastal paisati Narva elektrijaamades õhku kogu Eesti kütuste põletamisest tulenevast saastest: 90% SO2 -st,82% NOx-st ja 83% tahketest osadest, 70% CO2 -st.Aastane jahutusvee tarve Narva jaamades on ligikaudu 1,3 miljardit m³ mis on ligi 80% kogu Eesti pinnaveetarbest .Põhjavett tarbib põlevkivienergia ligikaudu 20% kogu põhjaveetarbest Suuresti "tänu" põlevkivienergeetikale on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta. Eesti majandus on energiat raiskav ühe krooni rahvusliku kogutoodangu tootmiseks kulub Eestis kordades rohkem energiat, kui arenenud riikides.
5) Eelmiste prinsiipide pidev rakendamine, puhtuse ja korra abil olukorra visuaalne kontroll ning seeläbi eristada normaalne olukord ebanormaalsest. 8. Mis on töö teostamise projekt (TTP), millest koosneb, milleks seda vaja on ? TTP on ehituskorralduse projekt. Koosneb 1) ettevalmistustööd, 2) ehitus-monaazitööde järjekord, 3) tööde teostamise meetod, 4) Konstruktsioonide- ja materjalide hankegraafik, 5) materiaalsete ja energeetiliste ressursside tarve, 6) ehitus- ja transpordivahendite vajadus, 7) ehitustööliste vajadusgraafik, 8) kvaliteedijuhtimise süsteem, 9) töötervishoiu- ja tuleohutuse plaan, 10) tehnoloogilised kaardid, 11) ehituse tehnoökonoomilised näitajad, 12) ehituse generaalplaan. 9. Kuidas koostatakse TTPd (teie kursuseprojekt), selgita töö loogilist järjekorda. 10. 1) alustada ehitustöödega sügavaimast paigast, 2) süvista esmajärjekorras kõik sügavad võrgud, 3) ehita võimalikult
paigutatud piki hoonet, ühes reas on 15 looma. Üks koht on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 19m. Lauda laius on 15m, pikkus 25m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1. 8 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [1, lk. 35]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta. Jõusööda aastane tarve ühele lehmale on 2499kg. Ööpäevane jõusööda vajadus ühe lehma kohta on 2499 : 365 = 6,9 kg. (4.1) Veisefarmi ööpäevane söödatarve on arvutatav valemiga [2, lk. 53] Mf = z · mi = 28 · 6,9 = 193,2 kg , (4.2) kus mf – ööpäevane söödatarve; z – loomade arv; mi – ühe looma ööpäevane söödatarve.
rahvuseks. Kanada prantslased ei soovinud eriti sisserändajaid ümber rahvustada, kuid 250 aasta pikkune eraldi areng on tekitanud nende kultuuris Euroopa prantslastega võrreldes erinevaid jooni, nii et nemadki on uus rahvus 6 Riik Koht ÜRO SKT Oodatav Imiku Lapsi naise Rahvaarvu Energia Linna Alla Üle 65 a.. inimarengu elaniku keskmine surmeus kohta juurdekasv tarve rahvastik( 15 a. indeks kohta eluiga(a) (%) elaniku %) (USD) kohta (kWh) USA 7 0,937 76,9 7 2,1 1,0 12331 77,4 21,7 12,3 Kanada 8 0,937 79,2 5 1,5 1,1 15620 78,9 18,7 12,7
luksusmaks minu silmis Eestis ei toimiks. Samas teisest küljest vaadates just näiteks Eesti puhul, mil pole tegu just kõige rikkama riigiga, on luksuskaupade maksustamine hea viis riigile tulu saamiseks. Kuid kuidas me leiame piiri luksuskauba ja tavakauba vahel? Inimesi on meil piisavalt palju ja erineva sissetuleku tasemega seega on seda piiri üsna raske seada. Mõne suurpere või üksikute inimeste jaoks, kes tulevad ots-otsaga toime, võib olla isegi lihtsam elektrooniline tarve nagu näiteks mikser luksuskaup, kui kodus on olemas tavaline mehhaaniline vispel. Samas keskmisest jõukama jaoks on mikser täiesti tavaline köögitarbevahend. Kui minna ajalukku, siis tollesed luksuskaubad on tänapäeval iseenesest mõistetavad ehk luksuskaup muutub ka ajas. Kasu selliste maksude määramise kohapealt lõikab ainult riik, aga küsimus tavakodaniku jaoks on, et mida meie selle eest saame. Majanduslikult madalamal tasemel asetsevad inimesed võivad
Eriti, mis puudutab elu varasematel sajanditel. Kirjandusteoseid lugedes saame ettekujutuse kirjutatust mitmeid kordi värvikama kui ajaloolase jutustuse kaudu. Samuti annab ettekujutuse oma ajastu inimtüüpidest, nende välimustest, riietest, arhitektuurist kujutav kunst. Kunsti ülesanne aga ei ole siiski pelgalt teadmiste hankimine. Inimene rahuldub kunstiga oma elamuslikke, emotsionaalseid vajadusi. Igal inimesel on need vajadused erisugused. Ühel on tarve võimsate dramaatiliste elamuste järele, teisel melanhoolsete, kolmandal kergete ja rõõmsate järele. Kuidas siis väljenduks ,,kunsti" mõiste? Kunst on meid ümbritseva tegelikkuse peegeldumine kunstiliste kujundite, meeleliselt tajutavate vormide kaudu, Kunst on ka kunstniku subjektiivsete tunnete ja mõtete väljendamisvahend. Kuid kõige selle (Ja mitte ainult!) arenes omaette iseseisev, terviklik nähtus; äärmiselt komplitseeritud, mitmetahuline ja varieeruv. Vaba aeg!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
