Eestist ida ja kirde pool elasid juba aastatuhandeid soome-ugri rahvaste esivanemad neid alasid läbivaid jõgesid kasutati kaubateedena sõlmpunktidesse kujunesid käsitöö- ja kaubanduskeskused Vana-Vene riigi alguseks loetakse aastat 882 Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10. sajandil rahulikud Esimene vabadusvõitlus: 10. sajandi lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti 1054. aastal toimunud sõjakäigul said venelased lüüa Järgnevalt vallutati Keava linnus Harjumaal Aastad 1030-1061 olid tähelepanuväärsed, sest nurjati venelaste vallutuskatse Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust
ettevalmistama ja esitama Kristliku Ühenduse ja Eesti Kristliku Liidu koostöös surmanuhtluse kaotamise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu oli väga lakooniline ja koosnes vaid ühest reast, aga selle seletuskiri ning minu tollased artiklid ajakirjanduses pälvisid positiivset tähelepanu ka Lennart Meri poolt. Eelnõu esitamise peamiseks motiiviks oli soov elada inimlike inimeste inimlikus ühiskonnas. Ämari vanglas ja Tallinna vanglas karistust kandnud ning tänaseks Tartusse viidud kinnipeetavatega olen jätkanud regulaarseid kohtumisi. Et ka nemad usuksid inimlikkuse leidmise ja säilitamise võimalikkusesse nii ebainimlikus keskkonnas nagu seda on vangla ja neis enestes. Nende aastatega olen hakanud uskuma, et Anatoli Nikolajev ei ole süüdi talle inkrimineeritud nelikmõrvas. Olen kohtunud tema kasutütre, tema õe ja tema pojaga. Tean, et prokurör ei esitanud Nikolajevile süüdistust ja adokaat soovitas mees otse kohtusaalist vabastada
• Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus „Pärnu Postmehes" 1863) •Kui Lydia oli seitsmeaastane, kolisid vanemad Pärnu Ülejõele, kus isa sai koolijuhatajaks ja õpetajaks. •Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas (hiljem avati seal muuseum) •Jannsen andis Pärnus välja esimest eesti ajalehte Pärnu Postimees. Lydia Koidula tõlkis saksa keelest artikleid, jutustusi ja kirjutas luuletusi. • TARTU (1863 – 1873) • Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Jannsen hakkas seal toimetama ja ajalehte Eesti Postimees välja andma. • Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele • Tartus oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled“ (1866) . Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu “Emajõe ööbik” (1867) • Tartu periood Tartu perioodil oli kirjanik aktiivne ühiskonnategelane.
Kirjakeele arendamiseks peeti ka piiblikonverentse, kus arutleti milline peab olema kirjakeel. Järgmise sammu kirjakeele arendamiseks tegi Johann Hornung, kes koostas ladinakeelse eesti keele grammatika. Hiljem avaldati lõunaeesti keelne Uus Testament. Tänu sellele tegevusele eest keel, lugemisoskus ja kultuuriteadused arenesid. Ülikoolide asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. 1630 a. kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks harituimaid rootslasi, rajas Tartusse Akadeemilise Gümnaasiumi, hiljem muutus Tartu Akadeemiliseks Ülikooliks, mis avati 1632 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) ja õppetöö toimus ladina keeles loengute vormis. See tegutses kuni aastani 1656 ja 1690 avati uuesti Tartu Ülikool. Ülikoolide ja Gümnaasiumide rajamine võimaldas anda kõrgemat haridust koha peal ja pani aluse hilisemale haritlaskonnale.
ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. 1907. aasta varasügisel läks Mägi Pariisi. Ta elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 aastatel elas ta Norras. 1911. aasta suve veetis ta aga Normandias Dieppe'is. 1912.aastal naasis Mägi Saksamaa kaudu tagasi kodumaale, Tartusse. 1913.aastal töötas ta joonistusõpetajana Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis ning aastatel 1916-1919 pidas ta ateljeestuudiot. Mägi Tegutses 1919.aastal Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mäge võib pidada eesti kunsti imeks. Tema jaoks ei olnud kunst mitte jäljendus, vaid alati eneseväljendus, eneseteostus ja uue maailma loomine vastavalt välisilmast tekkinud muljetele. Kogu tema loomingus helises kaasa tema kaasaegne
Eestist ida ja kirde pool elasid juba aastatuhandeid soome-ugri rahvaste esivanemad ning neid alasid läbivaid jõgesid kasutati kaubateedena. Sõlmpunktidesse hakkasid kujunema käsitöö- ja kaubanduskeskused. Eesti hakkas suhtlema ka Vana-Vene riigiga, kus olid 9.-10. Sajandil suhted rahulikud. Esimene vabadusvõitlus 10. sajandi lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu ning võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti. 1054. aastal toimunud sõjakäigul said venelased lüüa ning järgnevalt vallutati Keava linnus Harjumaal. Aastad 1030-1061 olid tähelepanuväärsed, sest nurjati venelaste vallutuskatse, kuna eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust.
korda. Ma olin väga kurb ja meeleheitel, lootsin ikkagi arstidele , et nad oskavad aru saada mis lapsel viga on. Mul puudusid kogemused ja ei osanud last kuidagi aidata. Olin lapse kõrval mitmeid öid üleval, lihtsalt valvasin teda, nutsin ja mõtlesin, et mis teha ja kust abi saada. Sellel raskel ajal ei tahtnud ma midagi ega kedagi kuulda ega kuulata peale oma lapse. Mind ei huvitanud muud teemad. Järgmise päeva hommikul läksime Tartusse Lastehaigla vastuvõttu, kus tehti lapsele analüüsid , põhjalik vaatlus ja kõige tähtsam, et lapse tervise muredesse suhtuti tõsiselt. Valvearst võttis lapse haiglasse edasisteks uuringuteks ja ütles et nende sümptomite taga võib olla tõsine haigus. Tundsin kergendust ja rahulolu, et lapsega tegeldakse ja uuritakse, mitte nagu eelnevalt saadetakse koju valuvaigisteid sööma. Mõni aeg hiljem pandi lapsele diagnoos juveniilne idiopaatiline artriit, mis on väga kiire kuluga , ning
1927 Melliste meierei ehitamine ( saeveski kohale). staatus 1934 Uue koolimaja ehitus: Sarakuste algkool 1991 valmib uus Melliste AlgkoolLasteaia hoone Sudastes, päris Melliste küla piiril 1992 Mäksa vallavalitsus kolib Poka külla 1934 avatakse bussiliin Tartusse 1992 avatakse Melliste lasteaed 1944 Melliste pommitamine. Kevadel hävis sõjatules 1992 majandi lagunemine, tekivad uued koolimaja. Suvel heitsid Nõukogude lennukid 50 põllumajandusettevõtted: OÜ Melmilk (loomakasvatus), pommi, tabamuse said kaks talu ja karjalaut.
keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Aaviku sünnikoht Kuressaare jäi talle peagi kitsaks, "intelligendimat õhkkonda" igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Emajõe vasakul ja paremal küljel asuvad monumendid Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ni...
Esimesena kasutas seda eesti muusikas Lepo Sumera. See avaldus tema kammerteoses "Ja nii edasi ja nii tagasi" ja "Mäng kahele." Temalt on ka tulnud eesti esimene multimeediaooper "Olivia meistriklass." Sumera on loonud ka filmimuusikat ("Kõrbeoja peremees," Suur Tõll"). Loodi Lepo Sumera Ühing, mis alates 2003 aastast korraldab noorte heliloojate loomingu konkursse. 90ndatel hakati asutama erakapitalil põhinevaid raadio aamu. Tallinas asutati Kuku raadio ja Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio. Riikliku ringhäälinguorganisatsiooni Eesti raadio reformi käigus aga käivitati aastal 1993 Raadio 2, mis oli üleriiklik kanal. Eesti taasiseseisvumine toob kaasa ka vabanemise ideoloogilisest survest. 1990. Aastatel jõuab eesti muusika ka üha enam maailma kontserdilavadele. Hakatakse osalema rahvusvahelistel loomekonkurssidel, sõlmitakse lepinguid väliskirjastuste ja plaadifirmadega. Üks efektiivsemaid võimalusi oli selleks UNESCO konkursil osalemine
1864. - oli palvekirjade aktsioon mida alustas Adam Peterson koos Johann Köleriga, Sügisel Peterburi läkitatud delekatsioon ei kulgend väga edukalt, Adam Peterson saadeti aastaks vangi. 1866. kehtestati Uus vallakorraldus, mis oli eestlaste yks olulisim seadus, mis pani aluse ,,valla poliitilisele elule" , mille järgi sai võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. 1857. hakkas ilmuma Pärnus nädalaleht ,, Perno Postimees" 1864. Kolis Jansen poiss Tartusse ja asutas ,,Eesti Postimehe" 1865. loodi mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine" Janseni ja Lydia koidula algatusel. 18.-20. juuni 1869. Tartus toimus esimene üldlaulupidu kuhu tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. 1872. loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis koondas kõik eesti soost haritlased,aga ka ärksama vaimuga talupoegi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eesotsas kooliõpikutega. Mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele.
Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, toimetaja. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees". Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed
1824-25 oli Peterburis koduõpetaja 1826 algul tegi Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisseastumiseksamid tutvus F.R Faehlmanniga kujundas tema vaateid ennekõike rahvuslikku mõtteviisi meditsiinialaste põhiõpingute kõrvalt kuulas ka humanitaarainete loenguid luges rohkesti kirjandust lõpetas ülikooli 1833 asus tööle linnaarsti kohale Võrus töötas seal pidevalt 44 aastat 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks arstiametist Võrus vabanes 1877 asus elama Tartusse toetas C. R. Jakobsoni Sakalat tõmbus tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast on maetud Raadi kalmistule noorpõlves kirjutas saksakeelseid värsse osa neistavaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas ÕESi väljaandel ilmus tema karskusteemaline jutt "Wina-katk" Avaldas õpetlikke kirjutusi sisaldava kogumiku "Sipelgas" I (Tartus 1843) Andis välja viies jaos ilmunud popularteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis sela sees leida on"(1848-49)
Ülesanne 4. Kirjeldage viitesuhteid (osaliste, aja-, koha-, sagedus- ja hõlmavad suhted ning muud keele sidusvahendid). A. Täna hommikul teatati politseile, et Pirita teelt on taas kord varastatud maadleja Georg Lurichi kuju. Tegemist on skulptuuri koopiaga. Lurich paigutati Pirita tee äärde 1990. aastatel. Kuju ja selle koopiat on varem ära varastatud neli korda. Aluselt maha murtud kuju on kõigil kordadel kätte saadud. Viimane vargus oli 2002. aastal. Pärast seda viidi kuju originaal Tartusse spordimuuseumi. Skulptuuri koopia on olemas ja ausammas taastatakse järgmisel nädalal. B. Vene piiri äärde sõitvatel inimestel tuleks enne reisimist Vene saatkonnast uurida, ega nad ei satu keelutsooni. Nimelt on Vene julgeolekuteenistus, kellele allub ka piirivalve, kuulutanud kohati kuni 30 km riigipiirist keelutsooniks, kuhu pääseb vaid erilubadega. Piiritsooni jäävad Pihkva oblastis Petseri, Oudova ja suur osa Setumaast.
sajandi teisel poolel esimesena Novgorodimaad. Oleg vürst Oleg (varjaag) vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi e Kiievi-Vene riigi. Vladimir Kiievi suurvürst. Võttis vastu bütsantsi õigeusu.Tema valitsemisajal ehitati bütsantsipäraseid kloostreid ja kirikuid; kasutusele võeti kirillitsa. Jaroslav Tark Suurvürst. Tema valitsemisajal saavutas Vana-Vene riik suurima õitsengu ja territoorium laienes. Ta aitas vallutada kagu-Eesti ja rajas Jurjevi kindluse Tartusse. Tema ajal koostati Vene õigus e esimesed kirjalikud õigusnormid. Vladimir Monomahh Kiievi suurvürst. Defineeri e seleta mõiste DruZiina sõdalastest koosnev kaaskond. Varjaag - Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Vene õigus Esimesed kirjalikud õigusnormid Kirillits slaavi tähestik Iseloomusta ,,Jutustus möödunud aegadest" - Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest" on Vene munga Nestori kirjutatud kroonika, mis valmis 1113
Saanud maalide eest raha, läks ta edasi õppima 1897. aastal Saksamaale Düsseldorfi. Tol ajal ta just unistas maalida aga joonistas ikka söega. 1898. aasta suvel käis ta koos venna Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta Saksamaale tagasi, nüüd juba Münchenisse. Seal hakkas ta tegelema sümbolismi ja uueromantismiga, kujutama tundeid ja meeleoludega. 1903. aastal tuli Kristjan tagasi Eestisse, kuna ei olnud raha et edasi õppida. 1904. aastal lõi ta Tartusse oma nimelise ateljeekooli ehk Kristjan Raua õppestuudio. Seal ta töötas 10 aastat õpetajana. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi ja kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Kristjan ja peretütre Elviiraga tekkis neil vastastikkune kiindumus. Nad tahtis abielluda aga vanemad olid alguses selle vastu, peatselt
väike, püsib 18. sajandi lõpuni ja siis liidetakse vene impeeriumiga Rootsi võim kogu mandri eestis rootsi ja poola satuvad konflikti selle üle kes saab troonile, nad ei tahtnud sigismundi troonil näha Gustav II Adolf - `Põhjamaade lõvi' valitseja, kelle juhtimisel rootsi võidab poola vastu peetud 30 aastase sõja mõni aeg hiljem kui poola lõuna-eestist minema löödud, annab korralduse tartusse rajada ülikool kui tartus ei oleks ülikooli, siis tartus poleks midagi (töökohti nt) Rootsist sai protestantlik riik ning nad hakkasid käituma protestantlike eest seisvana ka mujal Euroopas, gustav adolfis ja rootsis nähti enese kaitse tahet ususõda (katoliiklased vs protestandid) 1618-1648, Rootsi sekkub protestantlike jõudude esindaja ja kaitsjana (sealt põhjamaade lõvi) sõjas saab ise hukka 1629 Altmargi vaherahu
sõidukeid, neid kindlustama ning nad peavad omama vastava katekooria sõiduki juhiluba, peaks kindlasti tulema, sest siis jääb neid vähemaks ja liiklus oleks rohkem sujuvam ja vähem häirivam. Tagatipuks krutitakse masinatelt kiirusepiirajad maha ning nad saavad lubatust kiiremini sõita. Tallinas on juba rullikud, kuhu peale pannakse kontrollitav masin ning kui selle spidomeetri näit jookseb üle 45km/h, siis võetakse masin lihtsalt ära, see on hea. Tartusse peaks kah politsei sellised asjad muretsema, selleks suveks pidid nad muretsema selle aparaadi, mis kontrollib, kui palju roller välja jookseb. Kui see juhtub, siis on palju rahulikum ja kõrv kohe puhkab ning siis saavad kapist välja tulla õiged tsiklimehed, kelle peale pole ühtegi halba sõna, sest nendel on olemas vastav juhiluba, koolitus ning nad oskavad liikluses liigelda, mis on kõige tähtsam.
Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Majanduslikud raskused sundisid Jannseni kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Esimene üldlaulupidu. 18.-20. juuni 1869 Tartus toimunud esimesele eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Laulupeo eestvedajaks oli Jannsen. Jakob Hurt. Kõrvuti õpingutega asus J. Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises. Siit
sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande Õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald. Paar nädalat hiljem Tartusse kirjutades tähendab ta: "Kalevipoeg peab minu elutööks saama, kui mitte surm enne selle lõpetamist mind ei sunni sulge käest viskama. "Paikene, kulla surm!", tahan teda siis paluda: "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan."" Eepos ilmuski 1857-1861 ÕESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
Üks neist oli Kristjan Jaak Peterson, kes huvitus eesti keelest ja rahvaluulest. Tema sulest pärinevad esimesed eestikeelsed luuletused. K. J. Petersoniga seostatakse eesti rahvusliku ärkamisaja algust. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Püsiv talurahvakoolide võrk kujunes Lõuna-Eestis siiski välja alles pärast pärisorjuse kaotamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamalekoolikorraldusele. 1838.a. loodi Tartusse Õpetatud Eesti Selts, millest sai eestialaste uuringute keskus järgnevatel aastatel. 1840. aastate usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestis veel lisaks õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. Rahvahariduse lünklikkust püüti siin korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. Üleüldse oli 19.sajand Eestlastele üks suur muutuste sajand. Talurahval oli võimalus
Aleksandrikooli selts jne). Valla ja seltsitegevus oli oluliseks sammuks omariikluse tekke poole, sest see õpetas ühistegevust ja levitas rahvuslikkuse ideid. Vändra köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks. Ta asutas eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees (1857), milles toetas rahvusliku eneseteadvuse kasvu ja haris inimesi igakülgselt. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse ja andis välja uue ajalehe Eesti Postimees. Tal oli toimetajana abiks tema vanem tütar Lydia, kes luuletajanimega Koidula sai tuntuks oma rahvuslike värssidega. 1865. aastal loodi Jannseni eestvedamisel Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine, mis sai eeskujuks paljudele sarnastel seltsidele üle kogu Eesti. 1869. aastal korraldati Tartus Jannseni juhtimisel pidu, kuhu kutsuti laulu ja pillikoore üle kogu Eesti I üldlaulupidu.
· Põhilisteks teemadeks isamaa, loodus ja armastus · Ood ,,Priiusele" · ,,Kalevipoeg" -materjali ,,Kalevalast", algselt pidi olema proosas, hiljem regilaulus, 1853 ilmus ,,Alg-Kalevipoeg" · 1857-1861 ilmus ÕES toimetisena Lydia Emilie Florentine Jansen (1843-1886) · Esimene naisluuletaja · Pani aluse Eesti teatrile · Aitas organiseerida esimest üldlaulupidu · Sai Koidula nime Jakobsonilt · Päris Vädrast, hiljem kolis Tartusse · Abikaasa oli Eduard Michelson Luule: · 1866. aastal ilmus kogu ,,Vainulilled", põhiliselt tõlkeluule - ,,Mul aiaäärne tänavas" - ,,Sügismõtted" · 1867. aastal ilmus ,,Emajõe ööbik", kus tal oli oma tekste rohkem ning luuletused isamaa teemalised - ,,Eesti muld ja Eesti süda" - ,,Mu isamaa, nad olid matnud" - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Emasüda" · Hilisemas luules on tal ka hälli- ja lastelaule
organiseerija (1869),kirjutas kultuuri ja hariduse tähtsustaja, oli tänapäevase Eesti hümni sõnad, Eesti suhteliselt kirikumeelne. Põllumeeste Seltsi president, koos tütre Lydia Koidulaga asutati Tartusse laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Carl Robert Jakobson Ajaleht "Sakala", kolm Radikaalne/äärmuslik/mitte kerge mees, isamaakõnet,kooliõpikute autor, ehitas venesõbralik, saksavaenulik, Kurgiale näidistalu, oli paljude seltside kirikuvastane, tähtsustas maaharimist
"Koidulauliku mälestuseks" ja mõned tekstid rindlehes · Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. · 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. · Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, · 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Järgmised üheksa aastat elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus, sest avaldada ta neid ei saanud. Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos. Ta lõi algupärase luulesüsteemi, millega avardas eesti luule arenguvõimalusi. Kirjaniku
Betti Alver Koostanud: Kristina Salmu, Liis Tsebotnikova, Joonas Lips ja Aivar Lobjakas Elulugu · Sündis 23.novembril 1906. aastal. · Pärisnimi Elisabet Lepik. · Sündis raudtee-teemeistri perekonnas Jõgeval. · Lapsena tahtis saada näitlejannaks, hiljem see vaimustus lahkus. · 1914 asus õppima Tartusse Puskini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis. · 1924 lõpetas selle kooli. · 1924-1927 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. · Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. · Sõjajärgsel perioodil tegeles luuletaja peamiselt tõlkimisega. · Peamiselt tõlkis saksa ja vene kirjandust.
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid...
Köleriga, kes soovitas tal minna õppima Kunstiakadeemiasse. Kristjan Raud õppis 1892-1897. aastal Peterburi Kunstiakadeemias, kuid peagi mõistis, et akadeemia on liiga kinni adedemismis. 1897.-1898. aastal astus ta Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle samuti ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, hakkas maalides kujutama tundeid. 1904. aastal kolis Kristjan Tartusse, kus hakkas edendama eesti kujutavat kunsti. Ta osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Kristjan Raud jumaldas joonistamist maalimise asemel. Tema looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte
Konrad sündis 1. novembril 1878 ning suri 15. august 1925. Ta oli oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonda. Esimesed kunstialased teadmised sai Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursuselt ning jätkas õpinguid Peterburis. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end Jakob Goldblatti ateljees. Edasi õppis Soomes ning siis Pariisis. Pärast seda elas 2 aastat Norras ning naases kodumaale Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis, kutsehariduse Seltsi õhtukoolis ja pidas ateljeestuudiot. Samuti tegutses Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus.
%205/CarlAdolfSenff.jpg 4 Eduard Hau ( 1807 – 1888) Eduard Hau sündis 28. Juuni Tallinnas, eluiga oli pikk, 81 aastat ja suutis selle aja jooksul palju asju korda saata. Hau oli maalikunstnik ja graafik. Oma esialgse õppe sai ta isalt, Johannes Hault, kes oli samuti kunstnik ja üsna nimekas. Aastast 1830 õppis Eduard paar aastat Dresdeni Kunstiakadeemias. 1836 tuli Tartusse ja alustas seal oma suurt portreede sarja. 1854 Peterburis sai akadeemikuks. Tegutses seal esialgu peamiselt portretisti, hiljem interjöörimaalijana, jäädvustades akvarellis keiserlike paleede sisevaateid Peterburis ja selle ümbruses. Põhiliselt on Hau tuntud Moskva, Peterburi ja Gattšina kuulsate ehitiste sisevaadetest tehtud akvarellide järgi.5 Tema akvarellid tubade sisustusest on valmistatud suure meisterlikkusega ja sellepärast ongi ta väga hinnatud
Kuna kirikuõpetajad oskasid pidada eestikeelseid jutlusi, olid nad tänuväärsed eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Kirikukorraldus viidi väga kõrgele tasemele ning sellega kaasnes ka haridusoludede paranemine. Eriti tänulikud saame olla Bengt Gottfried Forseliusele, kelle eestvedamisel asutiti Forseliuse seminar, kus õpetati välja koolmeistrid. Pandi alus kiriklikule rahvakoolide rajamisele, kirjaoskuse levitamisele. 1630. aastal asutati esimene gümnaasium Tartusse ning kaks aastat hiljem juba Tartu ülikool. Suure põntsu pani Rootsi ajale Suur näljahäda 1695. aastal, mis kestis kaks pikka aastat. Selle ajaga langes Eesti rahva arv hinnanguliselt viiendiku võrra. Rootsi aega heaks nimetades mõeldakse ilmselt koheselt mõisate reduktsiooni peale, talupoegade pärisorjade vabastamisele ning hariduse arenemisele. Rääkides haridusest võiksime tõesti öelda, et Rootsi aeg oli meile kasulik, kui talurahvas õpetati küll
algkoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis § Kuni 1940 õppis 4. keskkoolis § 19411942 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust § 1943 värvati Saksa sõjaväkke § 19441949 töötas ENSV raudteevalitsuses § 1949 arreteeriti, süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises § 19491957 oli sundasumisel § Esialgu oli Alliksaar vangis Narvas, hiljem Mordva vanglas § Pärast vangistust ei saanud luba Eestisse tulla ja elas Vologda oblastis § 1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õllevabrikus, ehitustöödel ja raudteel § Suri vähktõppe (12.08.1966) ning on maetud Tartu Ropka kalmistule Loomingu tee § Alustas luuletamist gümnaasiumiõpilasena, toetudes M. Underi ja R. M. Rilke eeskujudele § Teda mõjutas ka 1920. aastate vene luule, eriti S. Jessenin § Ta luuletusi hakkas avaldama Postimees 1943 § 1960. aastate luuleuuenduses kujunes julgeks eksperimenteerijaks, virgutades oma
Tüdruk oli väga uudisimulik ning otsustas päevaraamatu läbi lugeda. Ema oli alalõpmata Ann´ile seletanud, et üks korralik tüdruk ei tohi suitsetada ega alkoholi tarbida ning kodused ülesanded tuleb alati ära teha. Ann elaski nende reeglite järgi ja talle jäi juttude põhjal mulje, et ka tema ema oli noorena selline olnud, kuid siin eksis tüdruk rängalt. Päevikust luges Ann, kuidas Kärt (tema ema) hääletas Tartusse, jõi seal ennast täis, suitsetas ning hulkus niisama teistega linnas ringi. Kaustikust sai tüdruk teada, et mees, keda ta pidas oma pärisisaks, osutus hoopis kasuisaks. Ann solvus oma vanemate (eelkõige ema) peale ning läks kodust minema. Ta sõitis koos oma klassiõe Ritaga Võsule, kus seisis tühjalt nende sõbranna surnud vanaisa maja. Kuna Rita oli suur pidutseja, kutsus ta sinna oma venna (joodikutest) kamba, kes jäid ka tüdrukute juurde mõneks ajaks elama
sõltumatult( Kooli Alma, Käbe Kaarli noor naene). Toetab Gustav Suitsu almanahhi kiired, kõiki kolme albumit oma kaastööga. Jääb tänu sellele ajapuudusse. Jutustus Vanad ja noored 1903. Pärast gümnaasiumi lõpueksamite sooritamist aastal 1903 siirdus Anton Hansen tööle Tallinna, ajalehe Teataja toimetusse. 1907. aastal, kui tsaarivõimud olid sulgenud nii Teataja kui selle järglasedki, kolis Anton hansen Tartusse, et alustada õpinguid ülikoolis. Ta valis õigusteaduskonna, uskus et see annab hea ülevaate ühiskonnast. Ta asus ka tõsiselt prantsuse ja inglise keele õpingute kallale, saksa ja vene keel olid tal juba selged. Ägeneva tuberkuloodi tõttu ülikooli lõpetada tal ei õnnestunud. Ta sai korraliku huminitaarhariduse. 1911Aastal asus kriitilises seisundis Anton Hansen venna metsavahitallu Koitjärvel. Talle soovitati kliimavahetust paranemiseks, läks Kaukaasiasse 1912
..) · Tõlketöö (näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde, Dostojevski) Isiklik elu · Kirjanikunime Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastal. · Tuberkuloosi süvenedes asus elama peale ülikooli poolelijätmist venna juurde Koitjärvele. · 1912. a. sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile. · 1918.a. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum. · 1919. a abiellus endast 18 aastat vanema Käthe Weltmaniga. · Kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik · Viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. · Suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940. · Oma iseloomu poolest oli väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. · Lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf
seltse. Nemad olid selle juures, et eesti kultuur areneks. Seal peeti kõneõhtuid, näitemänge ja koorilaulmist. Tartus oli üks selline Vanemuine ja Tallinnas Estonia. 1870. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Selle eesmärk oli kirjutada raamatuid Eesti keeles ja anda välja kooliõpikuid. Tuntuim ärkamisaja tegelane oli Johann Voldemar Jannsen. Ta asustas Pärnus ajalehe: Perno Postimees. See oli alguseks Eesti ajakirjandusele. Hiljem kolis Jannsen Tartusse, kus ta edasi toimetas. Ta andis seal välja ajakirja Eesti Postimees. Ajalehed olid tähtsaks osaks Rahvuslikus Liikumises. Ajaleht oli vaid korra nädalas, aga sellepoolest oli see hea hariduse saamise saamiseks. Jannseni suurim abiline oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni käsi oli haige ja ta tütar pidi ta eest ise kirjutama artikleid, teateid ja etteütlemise järgi kirjutama. Lydia Koidula taotles Eesti talupoegadele vabastamist.
veebruaril 1919. A Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Näitamaks tänu Julius Kuperjanovile tema teenete eest Eesti riigile, avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba. Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Novembris formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse. Kommunistide võimuletulekul tabas pataljoni teiste Vabadussõjas eriliselt väljapaistnud väeosade saatus: pataljon saadeti laiali, väeosa varad viidi Venemaale. Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a, mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale. Pärast pataljoni laialisaatmist majutati Võrus paiknevatesse Taara kasarmutesse
Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.Paar aastat hiljem J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 1686-1687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabitsa ilmumine 1685 a. Hakati tegema
Piiskopimõisas nn Forseliuse seminar, kus hakati ettevalmistama eesti keelseid köstreid- koolmeistreid. Seminaris sai õpetust umbes 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. See osutus küllaldaseks, et külvata kirjaoskus pöördumatult eesti rahva hulka. Kirjakeele arengule pani aluse Harnungi grammatika 1693. aastast, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Tänapäeval nimetatakse tema ortograafiat vanaks kirjaviisiks. 1630. aastal asutas Gustav Adolf Tartusse jesuiitide gümnaasiumi hoonesse oma gümnaasiumi, millest kaks aastat hiljem kujunes välja Eesti esimene ülikool- Academia Gustaviana. Tartu Ülikool on väga hinnatud kool ka tänasel päeval ning arvan, et tänu kõrgtasemel koolide rajamisele Rootsi ajal on eestlastele väga oluline hea haridus. Peale Poola-Rootsi sõda oli Eesti rahvaarv oluliselt vähenenud. Lisaks sõjale tegi suurt laastamistööd ka veel 1601.-1603. aastal kestnud nälg ning katk. Kuna rahvaarvu
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kes...
teoseid. Lihtrahva hulgas sai ta tuntuks tegutsedes arstina. Faehlmanni ilukirjanduslik looming jäi tema elu ajal eesti rahvale suures osas tundmatuks. Tema loodud muistenditega sai rahvas eesti keeles tutvust teha alles mõnikümmend aastat pärast tema surma. Paljud algatused jäid lõpule viimata ja eesti keele grammatikat ta koostada ei jõudnud. Ta suri 1850. aastal kopsuhaiguse tagajärjel. Faehlmann panustas väga palju eesti kirjandusse ja keelde ning tema auks on Tartusse püstitatud mälestussammas. Looming Aktiivne kirjutus ja keelealaline tegevus ongi peamiselt seotud lektoritööga ülikoolis ning ÕES- iga. Faehlmanni tõekspidamisi kujundasid valgustusfilosoofia,loodusteadlik haridus, usuline vabameelsus ja tihe kokkupuude talupoegadega.Ta oli eestlaste ajalooga lähemalt tutvunud ning ta tunnetas rahvale osaks saanud ülekohtut baltisakslaste poolt. Faehlmann pidas lugu eesti rahva vaimumaailmast ja keele rikkusest, oma teostes kaitses ta talurahvast.
Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule". Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealset sõjasadamat üle vaatama. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. 6. septembril 2013 avati Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee, mis ühendab ajaloolise linnasüdame mõne aasta eest rajatud Tamula järve rannapromenaadiga. 2013. aasta detsembris püstitati samale alleele Katariina II pronksist elusuurune kuju.
Tallinnast ja Tartust. Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest. Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka ta sünnikodu Võporsova külas. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat isikule, kes on aasta jooksul suutnud anda kõige suurema panuse setu rahvakultuuri arendamisse. "Ale" - seto esimene värsseepos "Ale" valmis 6 nädalaga ja saadeti 17. XII 1927. Tartusse P. Voolainele. Hiljem omandas käsikirja Eesti Kirjanduse Selts, selle 2 vihikut säilitatakse praegu Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas (KM KO, f.117 nr.10:6). [165-320] Ale hällis 165 Seto naka õks no poissi seletämmä, Ale-veljä arotamma! Kui oll´ õks tuu vell´o väikene, maah mar´asuurukõnõ, olli õks tä terräv kui terä, 170 oll´ muudsa kui muna. Ale õks sis imme helläkeist, vell´o maamat, mar´akõist kui hoit´ õks tä Alet väikost,
alla. Järgmisel päeval pidi toimuma Valga vallutamine, kuid Kuperjanov ei kannatanud nii kaua oodata, mistõttu ta alustaski ilma soomusrongide abita pealetungi Paju mõisale. Ettevõtmine oli aga viga, sest vaenlane oli tunduvalt tugevam. Lisaks sellele, et ei suudetud mõisa vallutada, sai Kuperjanov raskelt vigastada veanlase kuuli poolt, mis läbis ta rindkere. Väga halbade transporditingimuste tõttu jõudis Kuperjanov Tartusse alles ööpäev hiljem ja paraku siis enam teda päästa ei õnnestunud . Juljus Kuperjanov suri 2.veebruaril 1919 25-aastasena. Enne lõplikku hinge heitmist jõudis aga Kuperjanovi naine talle teatada, et Valga on tema meeste poolt vallutatud. Nii sai tubli võitleja raulikult surra, teades, et tema partisanid on teinud tublit tööd ja tema soov täidetud. Julius Kuperjanovi põrm kanti 6. veebruail auavalduste saatel Tartu Maarja kalmistule, kuhu hiljem püstitati talle ka mälestusmärk
kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases, Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923).
Kõik, mis temaga edasi juhtus pole küll teada, kuid uuringute põhjal arvatakse, et Tõnisson lasti koos teiste avaliku elu tegelastega maha. Leidub ka neid inimesi, kes väidavad, et nad nägid Tõnissoni pärast 1941. Aastat, kuid seda ei tasu tõsiselt võtta. Lisa 11. aprillil 1991 asutati Jaan Tõnissoni Instituut, mis tegeleb Eesti demokraatliku korra ja kodanikuühiskonna arendamise, eriti hariduselu edendmisega. 2001. aastal püstitati Tartusse Jaan Tõnissoni mälestussammas. Kasutatud kirjandus · http://www.kool.ee/?8048 · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_T%C3%B5nisson · http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81956 · http://www.postimees.ee/?id=60805 · http://www.visittartu.com/22203
mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna
aastaseks elanud Kristjan Jaak Peterson. ❏ Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald - olid rahvuseepose “Kalevipoeg” idee algataja ja teostaja (1862). Rahvusliku liikumise kõrgaeg ja lõppjärk ❏ Jansen kutsus oma ajalehes eestlasi üles ostma talusid päriseks, omandama haridust ja pidama kalliks oma rahvast. ❏ Jakob Hurt alustas võitlust eestikeelse kooli asutamise eest. ❏ 1864.a. kolis Jannsen Tartusse ja hakkas välja andma “Eesti Postimeest” ❏ Lydia Koidula (Jannsen) avaldas trükis oma esimesed isamaalaulud. ❏ 1869.a toimus Tartus I Üldlaulupidu. Tartu sai rahvusliku liikumise keskuseks. ❏ Saksasõbralik Jannsen läks konflikti väga eestimeelse koolmeistri Carl Robert Jakobsoniga. Jakobson andis Viljandis välja ajalehte “Sakala”, pidas Kurgjal näidistalu, oli tegev paljudes seltsides. ❏ Pärast Jakobsoni surma 1882.a. rahvusliku liikumise kõrgaeg lõppes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
