Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse.
• Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides • 1921–1933 saadik Saksamaal, Šveitsis ja Austrias • 1933–1937 Lätis • 1936 Eesti Näitlejate Liidu auliige • 1937. aastast jäi Tartusse vanaduspõlve veetma Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 5 TEATRI KARJÄÄRIST • Esikohal koostöö • EI "staaritsemisele • Näitlejate eraelu • Sihiks vaatajate eelistuste suunamine • Tundis hästi majandust • Kompromissitus rahvusliku kunstiteatri tõest • Järeleandmatus kommertsiaalsele väikekodanlikule maitsele Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 6 MÄLESTUSED • 2006 mälestusmärk Karl Menningu
Eestis on olukord pisut parem, sest asume Põhja- Euroopas ning meie riik on pindalalt palju väiksem võrreldes enamike teiste riikidega. Kuid millised on keskkonnaprobleemid Eestis ja kuidas saame oma loodust kaitsta, tagades riigi majanduse jätkusuutlikuse? Eestisse rajatavad suurtehased soosivad majandust, kuid reostavad keskkonda. Kõik uued tehased on majanduslikus mõttes riigile kasulikud, sest kasvab toodang, eksporditava kauba suurus ja kasvab töökohtade arv. Tartusse plaanitakse rajada kõrgtehnoloogiline tselluloositehas, mis läheb riigile maksma miljard eurot. Rajatavale tselluloositehasele on tähtis vesi ja raudteeühendus ning seetõttu arvatakse uus tehas kõige paremini sobivat Emajõe kaldale. Linnarahvas korraldab aga proteste, sest mürgised kemikaalid, mis läbi maa Emajõkke jõuavad, hävitavad paljud olulised taime- ja loomaliigid. Mõte riigi majandust ja
toone. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg".Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis.Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1- kroonisel paberrahal. Kristjan Raua majamuuseum avati 1984. aastal Nõmmel rahvusromantilises stiilis majas, mis oli kunstnik Kristjan Raua (18651943) kodu 1929. aastast kuni surmani.Ta rajas Tartusse ateljee. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev.
Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine ajalehe sisustamisel. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima, nüüd juba Tartusse, sest Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" 4 hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid
(1824-1832). Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 18151818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1924-1925 töötas Kreutzwald koduõpetajana Peterburis, küpses kavatsus omandada pealinnas arsti elukutse, mis luhtus. 1825 jõudis Kreutzwald Tartusse, sooritas gümnaasiumieksamid ning immatrikuleeriti 1826 algul Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Põlistus sõprus F. R. Faehlmanni ja teiste eesti soost üliõpilastega. Euroopalike valgustusideede ja rahvusromantilise kirjanduse hoovustes tutvuti J. G. Herderi, G. H. Merkeli jt teostega, milles rõhutati väikerahvaste ajaloo ja kultuuri väärtusi. Kujunes veendumus, et haritud eestlase kohus on oma rahvale truuks jääda. Kreutzwald liitus ka korp "Estoniaga" (asutatud
Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond kolinud Tartusse. Elu Tartus Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postimeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega
poolt kavandatud uut seadustekogu · 1773 valmis ümberehitatud kujul Toompea loss · 1774 1782 ilmus August Wilhelm Hupeli ,,Eesti-, Liivi- ja Kuramaa topograafilised teated" · 1775 kehtestati Venemaal uus haldusseadus · 1775 muutus Eestimaa kindralkuberner lihtsalt kuberneriks ja läks liivimaa kindralkuberneri alluvusse · 1775, 25. juuni laastas Tartut suur tulekahju · 1775 1784 ehitati Tartusse Kivisilda · 1782, 27. september kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir · 1783 Paldiski sai linna õigused · 1783, 3. mai Katariina II kuulutas Balti mõisad alloodideks e pärusmõisateks; ühtlasi kehtestati pearahamaks, millega tühistati senine maksukorraldus · 1783, 3. juuli 1796, 28. november Baltikumis kehtis asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust, ühtlustati haldus- ja valitsemiskorraldust
joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomises. Lisaks loodi veel samal aastal Tartusse kunstikool ,,Pallas", mis oli peamine kujutatava kunsti õpikoda tol hetkel. Eestis on 20. Sajand olnud palju kuulsaid ja vähem kuulsamaid kunstnikke. ,,Pallas" juhid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe, Anton Starkopf, Peet Aren, Ants Laikmaa, Juhan Muks, Arnold Akberg, Paul Burman ja paljud teised. Nende seas ka Eduard Viiralt. 1920. Aastaid võib ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930. Aastail aga väheneb
tööd meeletult rabav Navitrolla oli läbinud juba mitmeid maali kujunemise etappe, mida saatsid kord õnnestumised, kord ebaõnnestumised. Peagi avastas ta aga, et loomades on midagi sellist, mida ta pidas vajalikuks enda maalil kujutada. Nii juhtus, et näiteks koerad, keda ta erootikaajakirjades järjepanu avatud suudega poseerivate naiste eeskujul hakkas lahtiste suudega joonistama, olid talle väga südamelähedased. 1992. aastal kolis ta Tartusse tagasi ning tema kui kunstniku edu hakkas tasapisi kasvama. Ta korraldas mitmeid väiksemaid näitusi ja performance ja ka "Lüliti" sai uue hoo sisse. 1993. aastal oli suur läbimurre - toimus Navitrolla ja Tarmo Roosimöldri näitus Tartu galeriis "Vaal" ning tähelepanu äratas "Lüliti" kui ühing, kuid tunnustust ei leidnud selle tööd, sest loomingult puudusid tolleaegsed tööstuslikud teemad ning üldse olid joonistused liiga optimistlikud "selle aja" jaoks
14. Ernst Behse 18571897 15. Georg Koik 19001914 16. Johannes Uustal 19151948 17. Valter Vaasa 19481998 18. Ivo Pill 19981999 19. Arvo Lasting 1999 [2] Joonis 1. Helme Maarja koguduse varemed. [3] Helme Vennastekoguduse palvemaja Ajalugu Helme kogudus on üle 60 aasta kasutanud oma kirikuna endist vennastekoguduse palvemaja Tõrva linna servas. Hernhuuti vennad asusid Helmesse 1813. aastal. Helme luterliku koguduse õpetaja Karl Schubbe saatis Tartusse kolm meest vennastekogudusega lähemalt tutvuma. Need mehed olid vöörmünder Matt Wahlberg Hummuli Peedu talust, vöörmünder Juhan Lakritz Jõgeveste Näärilt ja Jaan Treufeldt Jõgeveste Laoselt. Tutvunud vendade elu ja tegevusega, palusid nad õpetajalt luba ka oma kodus sarnaseid koosolekuid pidada. Esimeseks kokkutulemise kohaks määrati Matt Wahlbergi talu. Koosolekud toimusid rehetoas
Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud"
o ,,Tuljak" laulumäng ,,Murueide tütar" sõnad: ,,Terve vald oli kokku tulnud, kihelkonnad kokku kutsutud.." ALEKSANDER LÄTE (1860-1948) · Koori- ja orkestridirigent, helolooja, muusikakriitik (esimene professionaalne Eestis), muusikaõpetaja · Sündis 1860 Tartumaal · Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos (Nõos 1883-1895, 1897-1900) · 1895-1897 õppis Saksamaal Dresduri Konservatooriumis · 1900 loobus õpetajaametist, suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed) · 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,sprenk-Läte" · LOOMING: umbes 200 koorilaulu, 15 soololaulu, klaveri- ja viiulipalad · KUULAMINE: o ,,Kuldrannake" vaikne, rahulik, mehed laulavad RUDOLF TOBIAS (1873-1918) · Esimene kompositsioonidiplomiga helolooja, organist, muusikakriitik, dirigent · Sündis Hiiumaal, Käinas
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
2 grammi hämaruseni Diana Leesalu Raamat räägib tüüpilistest sündmustest 21.sajandil. Peategelaseks on Lelet Hallat. Ta elab koos oma ema, poolvenna ja poolõega. Isa suri noorelt kopsuvähki. Tüdruk armub kooli popimasse poissi nimega Alex. Kuna isa surmast oli möödunud juba mitu aastat hakkas Leleti ema kurameerima uue mehega. Ühel päeval läks see mees ja tema poeg neile külla, tutvustamaks end ülejäänud perele. Mees koos oma pojaga panid Leleti emaga öeivad ühte kappi. Suureks üllatuseks oli selle mehe pojaks see sama Alex, kellesse Lelet oli nii hullupööra armunud. Lelet oli väga arg tüdruk ja hoolimata sellest, et Alex elas tal kõrval toas, ei julgenud Lelet temaga kordagi rääkima minna. Üks kord võttis Lelet julguse kokku ja otsustas minna Alexi tuppa ning vaadata ta asju. Laua pealt leidis ta poisi päeviku, mida ta kohe suure uudishimuga hakkas uurima. Alex oli kirjutan...
Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri? Rootsi aeg ei saabunud Eestisse korraga, vaid järk järgult. See sai alguse 16. sajandil. PõhjaEestisse saabus Rootsi võim 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi vaherahu, millega LõunaEesti läks Rootsile. Saaremaa läks Rootsile 1645. aastal Brömsebro vaherahuga. Rootsi ajal oli Eestis suhteliselt pikk rahuperiood. Eestlaste elujärg kosus. Liivi sõja lõpus oli eestlasi umbes 100 000 ja enne Põhjasõja algust juba umbes 400 000. Rootsi aeg mõjutas suurel määral Eesti kultuuri. Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestis süvenes ka luteri usk, toimus lõplik usu omaksvõtt. Hakati tegema ka ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. P...
soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. 4 Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused.
1905 9.jaan.-Verine pühap.-tulistamine Peterburis.16.okt.-veretöö,rahvakoosolekul avas sõjaväeüksus rahva pihta tule.17.okt.-Nikolai II kirj. alla manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.27.nov-Tartusse kutsuti kokku I üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek.tartu liberaalid-häälekandja Postimees, eestvedaja Jaan Tõnisson,teised ühisk.tegelased Oskar Kallas,Villem Reiman,Peeter Põld, Karl August Hindrey.toetajaskond jõukad lõuna-eesti talupojad, haritlaskond.kohalikud probleemid,eestlaste õiguslik võrdsud baltisakslastega,haridusküs.,imp.riigikorra muutus. Tln radikaalid-"Teataja",Konstantin Päts.teised ühisk.tegelased A.H.Tammsaare, .Virgo,J.V.Veski.toetajaskond Põhja-eesti vaesemad talupjad ja linnatöölised.probl-sots. Lähestatus,rikkad ja vaesed eestl. Endi hulgas.I erakonnad-eesti rahvameelne erakond, eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste ühisus.I maailmasõda-1914-1918.blokid-Antant (Suurbritan...
peaaegu midagi. Teel kohtasid nad apteekrit ja Toots sai rohtu südame pöörituse vastu. Veel kohtasid nad oma vanu koolivendi. Nad jäid koos õlut jooma ja kui nad lahkuma pidid siis lubasid pühapäeval kokku saada. Järgmisel päeval kohtas Toots Teelet ja kutsus ka tema pühapäevasele kokkutulekule kaasa. Kokkutuleks mõõdus lõbusalt, Toots ja Kiir pidasid kõnet. Tootsi oma oli väga lõbus, Kiire oma aga halvasti ettevalmistatud. Mõni päev pärast seda läks Toots isaga Tartusse. Teele oli tal palunud käia Arno juures ja seda ta tegi. Seal kutsusid nad kokku Tõnissoni, Lesta ja Arno ning pidasid nõu kuidas Lesta saaks oma raamatu trükki anda. Kuna trükkimine maksis 300 rubla, siis panidki sõbrad neljakesi raha kokku. Järgmisel päeval sõitis Toots tagasi koju ja otsustas oma kodu korda tegema. Ta kutsus endale Lible appi. Töö edenes hästi. Vahepeal oli omakorda appi kutsunud ühe tugeva mehe (mardi). Samal
See jagunes pooleks, oli istuv raad ja puhkav raad. Eestis kehtis reegel, et mida võimukam ametipost, seda väiksem võimalus oli eestastel sinna kohale saada, sest kohad olid mõeldud enamasti teisest rahvustest inimestele. EESTI KEELE ARENGU SEOS REFORMATSIOONIGA Katoliku kiriku võim Vana-Liivimaal oli tugev, kuid siiski leidsid Marthin Lutheri seisukohad vastukaja juba varakult. Usupuhastusliikumine sai alguse Riias, 1523jõudis see ka Tartusse, kus olukord läks vägagi hulluks, sest toimusid pildirüüsted. Reformatsiooni käigus keelati jumalateenistused ja suleti ka kloostrid. Talurahvad jäid võrreldes linnarahvaga rahulikumaks ja nii hakkasid ka vasallid luteri usku pooldama. Valniera naapäeval kuulutati välja ka usutunnistuse vabadus ning sellega pöördusid paljud luteri usku. Luteri usu põhimõte oli aga see, et iga rahvas pidi saama lugeda pühakirja omas keeles. Nii tehtigi 1535
hakata. Välja koolitati palju uusi õpetajaid. Kuna õpetada oli vaja väga palju talupoegi, siis hakkas nappima õpetajaid. Selle probleemi lahendamisega hakkas tegelema Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal. Juba samal aastal loodi Tartu lähedale ka esimene õpetajate seminar, mida juhtima hakkas just tema. Seal hakati ette valmistama uusi köstreid ja õpetajaid. Rootsi valitsemise ajal loodi palju uusi koole ning Eestisse tekkis koolivõrk. Aastatel 1630 ja 1631 rajati Tartusse ning Tallinnasse Johan Skytteli eestvõtmisel esimesed Gümnaasiumid. Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas on säilinud tänapäevani. Tänu Forseliuse seminarile oli Eestis rohkem harituid õpetajaid, ning võimalus seetõttu rohkem koole luua. 1687. aastal nõustus ka Liivimaa rüütelkond otsusega rajada igasse kihelkonda kool. Sellega pandi alus koolivõrgu tekkimisele Eestis. Tartu linna loodi Tartu Ülikool, mis on tänapäeval tähtsaimaid ülikoole nii Eestis kui teistes Baltimaades
1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, kuid siis puudusid selleks reaalsed võimalused. Jannsenid kolisid Tartusse. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled",mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks
Sellistes koolides anti eelkõige haridust tulevastele vaimulikele. 1517. aastal riputas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele, oma 95 teesi millest üks oli: ,,Igaüks peab saama piiblit lugeda oma emakeeles". Mehe tegu viis reformatsioonini, mille tulemusena loodi ka eestikeelset haridust andvad koolid ning esialgu ainult poistel, oli võimalik õppida kirjutama, lugema ja rehkendama oma emakeeles. Juba 115 aastat hiljem rajati Tartusse ülikool, mis on siiani rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkool. Haridus muutus siin järjest kättesaadavamaks ja levis ka kirjandus. Varsti tekkis siia haritlaskond, kelle mõtted ja ideed viisid eestlased soovini vabaneda sadu aastaid kestnud orjuspõlvest. 1918. aastal õnnestuski saada eestlastel oma maa peremeesteks. Võin selle peale mürki võtta, et ilma hariduse ja kirjanduse levikuta oleksime siiani võõrvõimu all
1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nüüd andis lõpliku tõuke selleks üldlaulupidu. 1871. a. õnnestus Hermannil saada kooliõpetaja koht Peterburis. Seal läks ta kõigepealt konservatooriumi direktori Anton Rubinsteini juurde, et uurida võimalusi klaveriklassi pääsemiseks.Kuid raske majanudsliku olukorra pärast pidi pooleli jätma. 1873. a. jätab ta Peterburi, tuleb Tartusse ja lõpetab eksterninagümnaasiumi 1875. a. asub õppima Tartu ülikoolis usuteadust, katkestab aga sellealased õpingud ning astub 1878. a.Leipzigi ülikooli keeleteaduskonda. Lõpetanud 1880. a. ülikooli filosoofiadoktori kraadiga, alustab ta Tartus aktiivset tegevust ühiskondliku ja kultuurielu avaral rindel. 1884. a. saab K. A. Hermannist J. V. Jannseni ajalehe "Eesti Postimees" ja 1886. a. "Postimehe" toimetaja. 1889. a. kuni surmani 11. jaan. 1909. a. on ta Tartu ülikoolis eesti
linnade esindajad. v Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. LõunaEesti Poola Koosseisus v Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. v Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. v Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed. v Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva" (kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles. PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Erinevalt Poola alast oli PõhjaEestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. v
· Eesti hümni sõnade autor. · Lydia Koidula isa. · Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts "Linda". · 1862 ,,Kalevipoeg" (Fr. R. Kreutzwald) · 1864. aastal kolis Perno Postimehe toimetaja Jannsen aga Tartusse, kus hakkas välja andma Eesti Postimeest, mis saavutas tunduvalt laiema lugejaskonna ning mõjutas järgnevalt oluliselt eesti rahvusliku eliidi tegevust. · 1865. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" (hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid). · 1869 I üldlaulupidu, mida on tavaliselt peetud Eesti rahvusliku liikumise esimeseks tähtsündmuseks. millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000
Kahes ülikooli ametis ning praktiseeriva arstina töötamine oli kurnav ning Faehlmanni tervis halvenes tunduvalt. Ta oli kirjutanud ka sellest Kreutzwaldile, lisades, et tehtud töö eest ülikool teda isegi ei tänanud. 1838 asutas koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi, mille esimees oli ta ka 1843-1850. Friedrich Robert Faehlmanni tervis oli 1849. aastaks niivõrd halvenenud, et loobus arstitööst. 14.aprillil 1850 ta suri ning ta maeti Tartusse Raadi kalmistule. F.R. Faehlmann oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina. Tema looming jaguneb seejuures ka nelja: luuletused, kunstmuistendid, jutud ja epigrammid. Eesti kultuurilukku on Faehlmann läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. 4.jaanuaril 1839. a. tegi ta Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Kalevipoja“ kohta. Seda fakti tuleb pidada „Kalevipoja“ koostamise esimeseks etapiks.
astus konservatooriumisse, kuid seekord Vassili Kalafati kompositsiooniklassi. Õppis iseseivalt ja käis konservatooriumis vaid eksameid tegemas. Elatist teenis viiuldajana mitmesugustes orkestrites. Külastas innukalt kontserte ja teatrietendusi, tutvudes paljude heliloojate loominguga ja kuuldse suurepäraste interpreetide esinemisi. Pärast konservatooriumi lõpetamist siirdus Tartusse ja hakkas sealse Kõrgema Muusikakooli õppejõuks. Sealsed aastad olid loomingus väga viljakad. Tartus ja Tallinnas toimusid Elleri autorikontserdid ning tema teoseid mängiti 1920-1930 umbes 14 välisriigis Elleri pedagoogitöö on eesti muusika tuleviku seisukohalt hindamatu Tema juures õppisid peale kuulsate heliloojate ka muusikateadlased ja interpreedidki. 1920-1930 aasate vahetusel tekkis Tartu koolkond. Kooli
kuid eestlased vallutasid Lihula tagasi 1222-1224.aasta 1222.a saabusid Saaremaale taanlaste väed ja alustasid kivilinnuse ehitamist Saarlased kihutasid taanlased välja ja asusid kogu Eestit vabastama 1223.aasta algas edukalt, kuid lõppes kurvalt 1224.a oli tähtsamatest linnustest vallutamata vaid Tartu Tartu langemine Juba 1222.a hakati otsima liitu venelastega läbirääkimised olid edukad 1223.a jõudis Tartusse vürst Vjatsko, kellel oli lubatud Novgorodist valitsusvõimu maakondades, mille ta suudab allutada 1224. vallutasid sakslased Tartu 1227.aasta 1227.a. talvel läks sakslaste suur vägi üle merejää Muhumaale Vallutati Muhu ja Valjala linnused Kogu Saaremaa ristiti Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste allajäämisega Eestlaste kaotuse põhjused Sakslastel oli parem relvastus Rüütlid olid elukutselised sõjamehed
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viir...
Kuna lohe on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks on lohe tapmine erakordselt sügava tähendusega. See tähistab kristluse võitu paganluse üle. Lohe tapmise eest pakuti Jürile mitmeid autasusid millest ta keeldus, paludes vaid rahval ennast ristida lasta. Püha Jüri keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303.aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Aleksandra kristlaseks. Püha Jüri auks on loodud mitmeid kirikuid üle maailma. Ka Tartusse on ehitatud Püha Jüri kirik (1870). Legend Pühast Jürist jõudis Eestisse kahelt poolt: idaslaavlastelt (9.-12. saj) ja germaanlastelt (13.saj). Eestlastele tähistab 23.aprill kevade ja kevadtööde algust ja kuna kevadel löödi Georgius märtriks (nimi tähendab kreeka keeles kündjat, maaharijat) nimetatakse seda päeva jüripäevaks. Minu arust oli Püha Jüri lihtrahva ja ülikute hulgas populaarne just usulevitajana. Toetudes sellele legendile arvan, et pühakuid kasutati
Änkküla külakoolis. 1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli. 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Kuid vanemate soovil saadeti Oskar Luts assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Debüteeris 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse.
kunstiharidust ei saanud. Ta oli sündinud paljulapselisesse peresse ning sajandivahetusel algas tema kunstnikutee Eestis. 1903 asutas Tallinnasse oma ateljeekooli, looming oli tal kaudselt seotud juugendiga, enamasti lõi päris oma stiili. ,,Väike Alma", maalis ka endast autoportreesid ning Marie Underi portree. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburis, omandas realistliku laadi ning õppis edasi Saksamaal, kus oli juugendi kõrgaeg. Tuli tagasi Eestisse ning 1904 asutas Tartusse oma ateljeekooli. Tema loomingus võib leida rahvusromantismi jooni, kõige kuulsamad on Kalevipoja illustratsioonid, sagedased olid rahvuslikud teemad. ,,Puhkus rännakul" ja ,,Ohver". Paul Raud maalis rohkem realistlikus laadis, autoportree, ,,Lüps", maastikud. Kunstnikke mõjutas palju 1905 a revolutsioon, Noor Eesti rühmitusega olid tihedalt seotud näiteks Konrad Mägi, kes õppis mõnda aega Peterburis, aga 1905 a revolutsiooni ajal suundus Pariisi
seminari teemaks Euroopa riikide koolisüsteemid. Ta sai ülevaate Euroopa tähtsamate riikide koolisüsteemidest ja koolikorraldusest. Hiljem pidas ta nendel teemadel Tartu ülikoolis loenguid. 6.Õppeülesandetäitjana Tartu ülikoolis Peeter Põllu surmaga jäi pedagoogika õppetool ülikooli vakantseks. Vakantseks jäänud õppetooli koormus jagati kolme inimese vahel. Üks osa anti Elangole, teine A.Koortile , kolmanda osa täitjaks kutsuti Pärnust Tartusse sealne koolinõunik Johan Estam. Õppeülesande täitjana oli Elango koormuseks tavaliselt paar tundi loenguid nädalas ja proseminari juhtimine. Loengute eelistas ta käsitleda koolikorralduse probleeme, sest Viinis oli ta selle valdkonnaga V.Fadruse seminaris tutvunud. Mõnikord käsitles ta ka noorsoopsühholoogia probleeme ja kooliuuenduse päevaküsimusi. Proseminari teemadeks olis enamasti esteetilise kasvatuse küsimused, eri maade koolisüsteemid, õpilase tundmaõppimise meetodid jne.
rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. 7 Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane
Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Nikolai Triik (1884-1940) 884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A
kultuuritegelastest ning võttis aktiivselt osa kunstielu organiseerimisest. Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Tehtud tööde näited: Vaade Toompeale Jakob Evaldi autoportree Kristjan Raud Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere
kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis , Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursuste,l941. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) Sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu
Hubelite kodusse oli tellitud "Olevik," seda loeti põhjalikult, mõnikord mitu korda. Oma esimeseks suurkooliks pidas tulevane kirjanik isatalu tagakambrit, kuhu puhkepäeviti kogunesid ümbruskonna arenenumad mehed, et lugeda ja arutada maailma asjade üle, lugeda ajalehti ja populaarteaduslikke raamatuid, mis tol ajal ilmusid. Vallakooli lõpetanud töötas Eduard mõned aastad samas koolis ja seejärel siirdus Tartusse venekeelsesse linnakooli. Noormehele oli see elumuutus suureks sündmuseks, sest ta tuli ju metsakülast. Oma mälestusteraamatus kirjeldab Mait Metsanurk linna kui hiigelsuurt liikumist, mis tema esialgu segadusse ajas. Linnakoolis tutvus tulevane kirjanik mitmesuguse kirjandusega. Ta õppis ära ka viiulimängu, mis talle mõningast elatist andis. Kirjandisliku tegevusega alustas Eduard Hubel käesoleva sajandi esimestel aastatel. Esialgu olid need
jaanuar Asutava Kogu valimised 19.veebruar Maanõukogu juhatus kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (K. Päts, J. Vilms, K. Konik) 23.veebruar Pärnus "Endla" teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik 24. veebruar Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts. Saksa sõjavägi jõudis Tartusse. Eesti Vabariigi sünd 1918 Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed 4. märts Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti aprill J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti Helsingis maha 22. november enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi 27. november K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse Soome vabatahtlikud Tallinnas Esimene rühm vabatahtlikke sõdureid saabus
kontsertansambel. Kontsertansambli dirigent on Aivar Mäe ja dirigendi assistent kellade kooli õpetaja Lemme-Liis Elp. 2006 - Rahuldamaks mitmete parasjagu kooli lõpetavate õpilaste sooviavaldusi, moodustatakse Tallinnas teine, 13-liikmeline ansambel. 27 ansambliliiget, kes moodustavad lõpuks kaks koosseisu, käivad läbi valimisprotsessi, mille eesmärgiks on leida kõige motiveeritumad ja andekamad kandidaadid. 2007 Kaks noorteansamblit luuakse ka Tartusse, andmaks Arsise Kellade Kooli lõpetanud Tartu noortele võimalus jätkata harjutamist, esineda publikule ja arendada oma muusikalist võimekust. Kontsert algas sellega, et EELK Kuressaare Laurentsiuse kiriku krikuõpetaja Anti Toplaan räägib lühidalt Arsise ajaloost ja loeb ühe salmi. Siis tuleb lavale ansambel koos dirigendi Aivar Mäega. Esimene pala oli Bachi sümfooniast, teine pala oli Boccherini menuett, kolmas
Kes oli Artur Adson? Artur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist, kes kasvas üles sugulaste juures Võrumaal Sännas. Hariduselt oli Adson maamõõtja, kuid töötas Vanamuises dramaturgina, hiljem filmiinspektorina. Kes oli Henrik Visnapuu? Visnapuu oli samuti eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik, kes õppis Reola vallakoolis, sooritas algkooliõpetaja kutseeksami Narva gümnaasiumis, hiljem suundudes Tartusse õpetama eesti keelt ja kirjandust. Visnapuu kirjutas armastusluuletusi, mida inspireerisid sageli konkreetsed naised. Kes oli August Gailit? August Gailit oli eesti kirjanik, kes õppis Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis. Läti juurtega Gailit oli silmapaistev romantiline proosakirjanik, kelle looming viib inimesed hallist argipäevast eemale. Midagi Siurust... Siuru nimi tähendas lõokest, mis pärines
Tätte "Tahan olla öö" ja mis veel tundideks pähe kummitama jäi. Mulle isiklikult ei öelnud nimetus Eesti Teatri laulud just kuigipalju. Tõtt öelda saingi pileti juhuse läbi ja ei oskanud sellelt ürituselt midagi oodata. Seepärast oli kontsert mu jaoks täis väga meeldivaid üllatusi ja elamusi. Lisaks mõningatele teadmistele muusikavallast, sain veel ka ilmeka ettekujutuse Eesti teatri lauludest. Kurb ainult, et Tartusse vaid kaks kontserti poetati. Kavalamad, kiiremad ja teadjamad olid muretsenud omale pileti neile mõlemile. Kes kord ise selle ära näeb ja kuuleb,ei raiska aega küsimusele, milleks minna uuesti :).
Tallinna Ülikool PROJEKT: ,,Naeratusejaht" Koostaja: Merlin Miido RK- 31 Tallinn 2009 2 Projekti ülevaade PROBLEEM: Inimesed ei ole kursis Sony Ericssoni uue telefoni C510 uue funktsiooniga Smile Shutter. Sony Ericssonil tuli äsja välja uus mobiiltelefon C510, millel on lisaks teistele vajalikele funktsioonidele juures üks uus ja huvitav lisafunktsioon Smile Shutter. See tähendab seda, et funktsiooni sisse lülitades, teeb telefon inimesest pildistades foto ära ainult siis, kui inimene naeratab. KAVATSUS: Viia läbi Mai kuu neljal nädalal Eesti 5- s suuremas linnas- Tallinnas, Tartus, Pärnus ning Narvas, kampaania ,,Püüame naeratusi", mille käigus 6 promootorit tutvustavad rahvarohkemates kohtades inimestele kampaania eesmärki, ning koguvad naeratavatest inimestest pilte tehes naeratusi. EESMÄRGID: 1. Riietada promootorid kõik ühesugu...
KONRAD MÄGI 18781925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. Koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga lahkus K. Mägi üliõpilasrahutustest osavõtu pärast 1905. aasta kevadel koolist. K. Mäe sooviks oli õpingute jätkamine Pariisis. Tee sinna kulges läbi Soome. 1906. aasta suve veetis ta koos A. Tassa ja N
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Emajõe vasakul ja paremal küljel asuvad monumendid Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ni...
Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni Rahvarinde moodustamiseks 14.17. aprill Tartu muinsuskaitsepäevad, välja toodi Eesti rahvuslipp 10.14. juuni nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul, isamaalisi laule laulis igal õhtul ligi 100 000 inimest 16. juuni K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Väljas 23. juuni seadustati rahvussümboolika 13. juuli Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse 11. september Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese 1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas 2. november hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist 16. november ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused 28. detsember 4
piisa. Läkitati saadikud Pihkvasse ja Novgorodi ning isegi Suzdali. 1223.a. teisel poolel tuleb Vladimir-Suzdali suurvürsti vend Jaroslav Eestisse piirates koos eestlastega Tallinnat, mida aga vallutada ei suudeta. Järk-järgult õnnestus sakslastel taas oma võimu laiendada. 1224.a. suveks jäi mandriosa peamiseks vastupanupunktiks vaid Tartu, mida 2 piiramisel sakslastel ei õnnestunud vallutada. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse jõudnud vürst Vjatsko oma 200 mehega. Tormijooksu käigus õnnestus sakslastel linnus vallutada. Venelaste lubatud abivägi jäi hiljaks. Tartu langemisega oli kogu Eesti mandriosa langenud võõrvõimu alla. 1227.a. jaanuaris ületas sakslaste 20 000 meheline armee merejää ja jõudis Muhu linnuse alla. Pärast Muhu linnuse vallutamist ja põletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. lõpeb ka eestlaste muistne vabadusvõitlus.
Mida nimetatakse Balti erikorraks? Miks jäi see püsima? Balti erikord Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi...
keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Aaviku sünnikoht Kuressaare jäi talle peagi kitsaks, "intelligendimat õhkkonda" igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
