Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898a. Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 aastal siirdus Viiralti perekond Eestisse elama, kus team isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinasse ning kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid val...
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819-1890) KOKKUVÕTE Jannsenit tuntakse kui ajakirjanikku, koolmeistrit, kirjanikku ning ühiskonna tegelast. Oli pärit Vändrast ning töötas samas ka kõster-kooliõpetajana. Sealt kolis koos perega Pärnusse, kus hakkas koolijuhatajaks. 1857. aastal hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning
Betti Alver · sündis 23. novembris 1906 · talle pandi nimeks Elisabet-vilhemine · kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga · Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927. aastast alates koonus Beti tähelepanu kirjanduslikule loomingule
Ülikooli peahoone. Hugo Treffneri monument. Kalevipoeg(Vabadussõja monument) Autor: E. Väli, Mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele, Asukoht:Vabaduse puiestik, Mälestussammas avati 13. juunil 2003 pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist. Kalevipoeg(Vabadussõja monument). O. Lutsu monument. Autor: A. Rimm, A. Murdmaa, Asukoht: Vabaduse puiestik, Mälestussammas püstitati Tartusse Vabaduse puiestikule kirjaniku 100. sünniaasta päevaks. O.Lutsu monument Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks. Autor: M. Mikoff, Asukoht: Monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Seoses restorani ümberehitusega teisaldati monument "Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe kaldapealsele, Püstitatud 100 000. tartlase sünni tähistamiseks. Skulptuurigrupp 100 000. tartlase
Eesti kunst 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regioon maile sarnane. 1919. aastal asutati Tartusse kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.-30. peamine kujundav kunsti õppeasutus. 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressonismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine. 1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kusti ja maitsrega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike mtiivide kasutajad.
Mart Saar Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a. Tallinna Konservatooriumi õpetajaks Ester Mägi, Jaan Rääts, Harri Otsa Järjest vähem aega komponeerimiseks 1956.a. Halve...
Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Ta asus 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8-klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või
aastal Käinas, Hiiumaal. Ta on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organistina. Rudolf Tobias on eesti professionaalse muusika rajaja ning esimeste Eesti instrumentaalsete helitööde autor. Rudolf Tobias õppis aastatel 1893-1897 Peterburi konservatooriumis. Seal õppis ta professor Nikolai Rimski-Korsakovi käe all. Konservatooriumi lõputööna kirjutas ta kantaadi ,,Johannes Damaskusest". 1904. aastal asus Rudolf Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusika- ja eraõpetajana mitmetes koolides. Lisaks võttis ta aktiivselt osa kontsertide organiseerimisest. Kuid liiga kitsad majanduslikud olud ning piiratud muusikaelu sundisid Rudolf Tobiase Lääne- Euroopasse minema. Seal tutvus ta kaasaegse muusikaelu ja heliloominguga. Tema tähtsamate heliteoste hulka kuuluvad oratoorium ,,Joonase lähetamine", programmiline helitöö ,,Walpurgi burlesk", mitmed polüfoonilised helitööd, klaverikontserdid ja
1) Alliksaar sündis 15 aprill 1966 Tartus. Õppis HugoTreffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (1941–1942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. 2) Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Nendel oli 1 laps. 3) 4) Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle .Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest
järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi Konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski- Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ka ise rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ning üle 150 teose käsikirjad hävinesid. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna Konservatooriumi, kus õpetas kompositsiooni. Pea kogu Mart Saare looming jaotub žanriliselt kolmeks: ta on kirjutanud umbes 400 koorilaulu, 180 soololaulu ja 130 klaveriteost. Ta pani aluse eesti rahvuslikule stiilile ja eesti professionaalsele
kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti Vabariigi aastatel ka ühistegevuse professor · Kui NSV Liit 1940
MEHIS HEINSAAR Kai Leola 12. klass ELUKÄIK · Sündinud 1. augustil 1973 · Esimesed 12 eluaastat elas Tallinnas, järgmised 7 aastat kuni keskkoli lõpetamiseni KarksiNuias · Luuletusi hakkas kirjutama 1617aastasena · Lapsena unistas saada pikamaajooksjaks · 19922000 õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat, diplomitöö tegi August Gailitist · Tartusse kolides sai Heinsaarest luulerühmituse Erakkond ja Tartu NAK liige LOOMING · Trükidebüüt 28. jaanuaril 1995 Postimehes (luuleveerg) · Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus
Kersti Merilaas Põhifaktid eluloost · Sündis 7.detsember 1913 Narvas · Sünninimi oli Eugenia Moorberg · Oli luuletaja, laste- ja näiteajakirjanik · 1917.aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike-Maarja ümbruses · 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis · 1936. aastal abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama Millest kirjutas · Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega
1. ELUKÄIK Konrad Mägi sündis Hellenurme mõisa abivalitseja perekonnas 1. novembril 1878 Tartumaal. Ta oli eesti tuntud maalikunstnik ning pedagoog. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. Mägi alustas õpinguid Uderna ministeeriumikoolis, seejärel suundus Tartu Pelbergi algkooli ja 1891. aastal juba linnakooli. Oma silmapaistvad kunstialased algteadmised omandas ta 1899–1902 aastatel Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samaaegselt innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala harrastades. K. Mägi jätkas kunstiõpinguid vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi
tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu
Köler(Aleksandrik rahad)); · Venestamine- vene keele ja kultuuri pealesurumine; 1880ndatel Eestis. -vene keele nõudmine ametiasutustes ja koolides; -Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena; -TÜ=>Jurjevi Ülikool -rajati vene õigeusu kirikuid(Aleksander Nevski katedraal Tlnas), kloostreid (Kuremäe klooster); -eestlased asusid venestuse poolele; · Uus rahvuslik liikumise tõus -Karl A. Herman: toimetas Tarus Postimeest; -Hugo Treffner: rajas Tartusse poiste-kooli; -Villem Reiman: Kolga-Jaani kirikuõpetaja; karskusliikumise eestvedaja; -Eesti Üliõpilaste Selts:1884.a õnnistasid sini-must-valge lipu;
katoliku kiriku sisene uuendusliikumine (taastamaks kiriku kõikumalöödud ühtsust), milles oli oluline roll jesuiitide ordul Igantius Loyola- jesuiitide baski päritolu aadlik, kellel oli üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ja võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Rajas Pariisis mõttekaaslastega ringi, mis sai ordu aluseks, tõotasid täielikult kuuletuda paavstile. Jõudsid ka Tartusse ja Riiga Trento kirikukogu - aitas kaasa katoliku kiriku tugevnemisele. Piibli tõlgendamise ainuõigus oli kirikul, piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni Gregorius XII - teostas kalendrireformi, mis on aluseks Gregoriuse kalendrile. Hispaania, kui vastureformatsiooni kants
2.Ei eraldata - ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka osalause seletab eelmist. - Jaana oli väga väsinud: tal Lõbus oli nii naistel kui ka meestel. oli olnud koolis spordipäev. seletab Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, vaid, e)Mõttekriipsu kasutatakse järgneva osalause mõtte aga, ent. esile tõstmiseks. - Ta õtles selle välja - kõik olid Me ei sõitnud Pärnusse, vaid Tartusse. kurvad. järeldab Sidekriipsuga eraldatakse koondlauses korduvate f)Semikooloniga eraldatakse osalaused, kui nad on lauseliikmete osad. omavahel väga nõrgalt seotud. - Ilm oli ilus; buss Mulle meeldib mängida jalg-, korv- ja sulgpalli. sõitis mööda tänavat. Mulle meeldib süüa jõulupraadi, -jooki, -kooki. Põimlause Kõrvallause
Retsensioon Käisin 14.oktoobril vaatamas Jan Uuspõllu stand-up etendust ,,Brüsseli kapsas". Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973 Tallinnas. 1998.aastal lõpetas ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli ning samal aastal asus tööle ka Eesti Draamateatris näitlejana. 2001.aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest. 2003.aastal autasustati teda Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjana. 2006 aastal lisandus näitlejaauhind ,,OmaDraama". 2014.aastal anti Uuspõllule Oskar Lutsu huumoripreemia. Ta on ka tuntud filmist, nimega ,,Jan Uuspõld läheb Tartusse". Seda näidendit vaadates mõistsin, et stand-up etendust on väga raske ära mängida, kuid Jan Uuspõld on selleks justkui loodud. Plussiks saab märkida kindlasti selle, et kui hästi kõik need pisidetailid ja liigutused välja olid toodud. Hea oli veel ka see, et huumori...
Elulugu Sündis 15. aprill 1923 Tartu Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. !960ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone
Seltsid Tähtsus Eeldused Rahvuslik liikumine Eesti Rahvuslik Liikumine on eestirahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse, et tagada sellega iseseisva Eesti riigi püsimajäämine ning areng rahvusriigina. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu Eestlaste kultuurielu hingeks oli Johann Voldemar Jannsen(1819 1890),kes Pärnust tartusse asus 1869.a. 1864.a. Tartu Postimehe veergudel propageeris Jansenn mitmehäälset laulu,avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal. Jannseni kogumikud ,,SioniLauloKannel" ja ,,Eesti laulik" ,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanemuise seltsi asutamisel nimetas Jannsen selle ühe
HENRIK VISNAPUU 1890-1951 1899Sndis Helme Kihelkonnas 2. jaanuaril. 1900Aastal 1907 lbis Narva Gmnaasiumi juures algkoolipetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli petajaks. 19011912 suundus ta Tartusse, kus esialgu petas ttarlaste gmnaasiumis eesti keelt ja kirjanudust. 19021944 pgenes Eestist Saksamaale. 19031949 lks Saksamaalt USA-sse. 1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega 1908Arendas eesti luule keelt ja vormi, otsides uusi vimalusi. LOOMING Visnapuu luuletusi hakati avaldama 1908. aastast.
3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak" [K]"Ei saa mitte vaiki olla"- Koor laulab-algab vaikselt [k] ,,Tuljak" [k] ,,Lauliku lapsepõli"- Naised laulavad Aleksander Läte 1860-1948 Koori ja orkestridirigent Helilooja Muusikakriitik(esimene profesionaal eestis) Muusikaõpetaja Sündis 1860 Tartumaal Õppis Cimze seminaris Töötas Puhjas ja Nõos ( Nõos 1883-1895, 1897-1900) !895-1897 õppis saksamaal Dresdeni konservatooriumis 1900 loobus õpetajaametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (eesti Üliõpilaste seltsi liikmed) 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,Sprenk Läte" Looming: Umbes 200 Koorilaulu 15 soololaulu Klaveri ja viiulipalad [k] ,,Kuldrannake"
numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "marahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Nii muutuski Pärnu Postimees ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Tartu aastad, rahvusliku liikumise tegelane 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on siiani säilinud; 1870
perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele 3.augustist 1862 teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii edukalt etendada, et talgulised ta osavust kiitsid. Samas isegi siis, kui Lydia Koidula ema kodus haigena pikutas, tegi Koidula juba ka siis kõik tööd ära ning õppis juba noorelt iseseisvust ja rohkesti kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima, nüüd juba Tartusse, sest Jannsen oli rahulolematu “Pärnu Postimehe” majandusliku olukorraga. Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma “Eesti Postmeest”. Nii nagu ka “Pärnu Postimehes”, nii ka “Eesti Postimehes” hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt
Nimelt vana-pärnu lakkas linnana olemast. See oli rüüstatud ja vana pärnu kodanikud liideti uuspärnu kodanikenimekirjaga ning tegemist oli ainult pärnuga. Küll aga poola aladel tekkis juurde uus linn: 1584 aastal sai linnaõiguse valga. Kuna poola oli katoliiklik maa siis viidi läbi vastureformatsioon nendel aladel kus oli poola võim. Vastureformatsiooni teostamiseks toodi kohale jesuiidid. Nende peatuskoht oli tartu ja sinna rajatu jesuiitide kolleegium. Jesuiitide poolt rajati tartusse ka esimene gümnaasium jesuiitide gümnaasium. See polnud mõeldud eestlaste harimiseks vaid õppijaskonna moodustasid poolakate ja leedulaste lapsed. Vähemal määral ka sakslased. Seal õppetöö oli ladina keeles. Tartusse rajati ka tõlkide seminaar. See oli mõeldud selleks, et valmistada kohalike seast ette poisse preestrikutseks. Kohalike all peeti silmas kohalike sakslasi ja nende seas läbi viia vastureformatsiooni. See leidis hea pinnasee
osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees", mille sisu oli sarnane "Perno Postimehega". Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu.
Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. 1904. asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908.Lääne- Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid oma heliteoseid. 1910. asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna.1911 sai ta Saksa Heliloojate Liiduhindamiskomisjoni liikmeks. 1914 omandas Tobias Saksa kodakondsuse.suri kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992
laulupeo korraldamiseks . Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon ise pärines Saksamaalt. 1857.aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. 18.-20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesele eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. Tartusse oli kogunenud ligi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust. See oli esimene kord ,kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 1870.aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks tõusis nüüd Jakob Hurt. Jakob
oma maja. Talle meeldiks, kui selle ümber oleks aed, kus ta saaks ilusal päeval rohule pikale heita, siis kui tuju peaks tulema. Veel tahaks ta sinna õunapuid ja tikripõõsaid, kuid maal ta siiski päris elada ei taha. Ta on harjunud linnaaeluga. Mirteli ema ja õed elavad Tartus. Sinna satub ta harva, paari kuu jooksul korra või paar. Kuna Mirteli ainus vaba päev on sageli esmaspäev, siis ta vahel sõidab Tartusse, kui pole kaua näinud ja peale on tulnud suur igatsus. Enne lavakasse minekut, ei osanud Mirtel üldse süüa teha. Isegi lihtsat hakklihakastet valmistades, helistas ta emale, et küsida, kuidas see käib. Asjalood muutusid siis, kui ta võtetel olles sai näha ja maitsta Anni Arro valmistatud roogi. Tal tekkis selle vastu huvi. Mirtelile meeldib teha kooke, kuhu sisse ta alati palju martsipani paneb. Tal on seisukoht, et mida magusam, seda parem. Kuna Mirtelil
Eesti laulupeod Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu Tartus 18.-20. juunil 1869.a. 1860-ndatel aastatel algas eesti rahvuslik ärkamine. Lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga oli ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning peo läbiviijaks. Tartusse kogunes 51 meeskoori ning puhkpilliorkestrit 845 lauljaga/mängijaga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi laulud "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile - kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääramise teel. Iseseisvas Eestis hakati üldlaulupidusid pidama iga viie aasta tagant (1923-1938)
Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi
õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna · 1932 saab Gailitist Vanemuise Teatri direktor · Tuleb Tartust Tallinna ja töötab edasi kutselise kirjanikuna · Jätkab Rootsis Örebros kirjanduslikku tegevust kuni surmani. · Sureb 05 november 1960 ja on maetud Rootsi Örebro põhjakalmistule. Looming · Oma trüki debüüdi tegi ta 1909 aastal esimese raamatuna ilmus jutstus ,,Kui päike läheb looja". · 1914 kirjutas romaani ,,Muinasmaa"
Kristjan Jaak Peterson 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, mis tähistab Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva. Petersoni võib nimetada alusepanijaks eestikeelsele kirjandusele. Oma eestimeelsete luuletustega on ta kuulus ka väga noorte eestlaste seas. Milline oli selle kirjaniku elutee, kes nii vähe elas ? Kahtlemata oli Peterson äärmiselt intelligentne. Ta lõpetas 4aastase gümnaasiumi kolme aastaga. Ta väärtustas haridust nii palju, et raha vähesuse tõttu jalutas ta Riiast Tartu ülikooli. Ta tundis ligi 16t keelt. See on oskus, mida võib nimetada fenomenaalseks. Samuti hindas ta oma perekonda, kuna on teada, et jala Riiga on ta läinud vähemalt kaks korda, et vanemaid külastada. Need pikad rännakud said talle kahjuks ka saatuslikuks, kuna teist korda kodust Tartusse naastes põdes ta tuberkuloosi, millesse ka suri. Tema usk eestlastesse innustas tulevasi kirjanike eesti mütoloogiat ja traditsioone uurima ning neid kirja panema. Pe...
Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Anton Hansen Tammsaare 1899.a A. H. Tammsaare Tartu külaskäigult 1938. a. Looming Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk"
koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904 asus elama Tartusse, kus tegutses erinevates koolides muusikaõpetajana 1908 siirdus Lääne-Euroopasse 1910 asus elama Berliini, kus teenis leiba nii organisti kui ka ajakirjanikuna 1911 sai Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liikmeks 1914 Sai saksa kodakondsuse Suri 29. oktoober 1918 kopsupõletikku,maeti Wilmersdorfi surnuaeda 7. juuni 1992 toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber Kullamaale http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Looming Esimene sümfooniline teos- "Julius Caesar" (1896)
Jaan Poska Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli õigusteaduskonnas. 19131917 sai Jaan Poskast Tallinna linnapea. Poska soosis uuendusi: 19141915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska algatusel asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal.
1838. aastal, 19-aastase noormehena, Jannsen algas töötada Vändra köstrina. Johan Voldemar Jannsen Kuulus ta ka Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Tartus ehitati monumen esimene laulupeo eest. üldiselt Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli aastast 1838 Vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, 1850–63 Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Toimetas 1857–63 nädalalehte Perno Postimees, rajas sellega järjepideva eesti ajakirjanduse. Asus 1863 Tartusse, kus andis välja ja toimetas esimese kutselise eesti ajakirjanikuna 1864–80 Eesti Postimeest ja selle lisalehti (toimetamises abistas teda tütar), sealhulgas 1869–80 esimest eestikeelset, 1869–89 ilmunud põllumajandusajakirja Eesti Põllomees. Oli laulu- ja mänguseltsi Vanemuine (1865) asutajaid ja juht, osales Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutamises (1870) ning I eesti üldlaulupeo korraldamises (1869). 1880 tabas teda halvatus. Johan Voldemar Jannsen 1880. aastal
eesti kirjakeelt, andsid välja eesti keelseid õpetlikke raamatuid, uurisid talupoegade kombeid ja rahvapärimusi. Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti kui ka saksa keeles. esimene eesti soost maalikunstnik on johann köler. Rahvusliku liikumise keskus tartu. see oli ainus ülikoolilinn. 1838 estofiilid koondusid tartus Õpetatud Eesti Seltsi. 1863 asus tartusse köster ja kirjamees jannsen, kes andis välja eesti postimeest. jakobson nimetas lydiat oma kirjutistes koidulaks. 1869 aastal tartus esimene eesti laulupidu. 1870 aastal tartus eesti esimene teater. jannsen hakkas välja andma perno postimeest, millest sai eesti postimees, temaga tegi koostööd koolmeister jakobson. jakobson ründas ägedalt saklasi ja nende kirikut. see viis ta tülli baltisakslastega, kellega ta lepitust otsis ja seega lahkus ta eesti postimehest
Minu arutlev lõik Mati Undi teose “Hüvasti, kollane kass” miljööst ja muud säärast Mati Undi teose “Hüvasti, kollane kass” miljöö on vägagi koolilik, sest kogu tegevus koosneb iseseisva elu lävel seisva nooruki minajutustustest. Veel enne seda kui peategelane Aarne läheb Tartusse õppima, on autor kujutanud kõigile õpilastele tuttavat, aga samas väga kurba tunnet – suve viimased päevad. Raamat ilmutab lugejale ühikaelu, hängimist sõpradega ja pingelist armuelu. Konservatiivne vanatädi Ida teeb Aarnele pärast tegusat suve, vägagi imelikult, kiire ruumituuri. Aarnele ema eest olev Ida oli, kuidagi põlgavalt, puhtaks teinud ainult Riiuli ja otsinud mõned üksikud riidepuud. Ida ei jätnud märkamata Aarne suvega saavutatud
Venemaale, kus töötas surmani (Kaasani ülikoolis). Mida on teinud eesti keele jaoks? ● oma väitekirjas käsitles ta keeleajalooliselt soome-ugri keele grammatikat ● uuris eesti vanemat kirjakeelt, soome-ugri rahvaid, läänemere-soome sõnade päritolu, eesti keele mitmusevormide kujunemist. ● avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid ● tegi mitmeid keeleuurimisreise M. Veske mälestussammas Suri 4. mail 1890 südamerabandusse. Tema põrm toodi Tartusse ja maeti Raadi kalmistule. 1899. aastal avati tema haual mälestussammas (Mihkel Veske büst). Büst eemaldati haualt pärast II maailmasõda. Mihkel Veske sünnikohta Holstre v. Veske talu tähistav mälestusmärk 1971. a. Teosed Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. Eluajal avaldas ta raamatu "Laulud viisidega" (1874), 1899. ilmus kogu "Dr. Veske Laulud". Veske tuntuimad
Lydia Koidula ÜLDANDMED: · Sünninimi - Lydia Emilie Florentine Jannsen · Sündis - 24 detsember 1843 Vändras · Suri- 11 august 1886 Kroonlinnas · Amet Eesti kirjanik · Johann Voldemar Jannseni tütar ELULUGU: · Sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. · Koliti Pärnusse. · 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult
läbiviijaks oli meeste lauluselts "Vanemuine" Kolmas tase Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõusis eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt Lugejaid hoiti kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutati koore harjutama aegsasti Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud". Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid"
käsitleb on koolivägivald. Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu. Tema seiklus lõppeb surmaga. Samast raamatust võib välja tuua ka teise probleemi narkootikumide alkoholi ja suitsetamise kohta. Mikul on õde Mirjam, kes elab Tartus ühiselamus. Korralikul tüdrukul tekib alkoholi ja nikotiini sõltuvus. Koos sõpradega pannakse toime mitu kuritegu ja hakatakse tarvitama narkootikume. Mirjam, endine tubli õpilane ei käi enam korralikult koolis. Teine teema millest palju kirjutatakse on suhted vanematega.
koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Üks tuntumatest rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees". Selle lehega algas eesti pidev rahvuslik ajakirjandus. Varsti kolis nende pere Tartusse, kus Jannsen hakkas toimetama ja välja andma "Eesti Postimeest". Eestikeelsed ajalehed etendasid rahvuslikus liikumises tähtsat osa. Kuigi ajalehed ilmusid vaid üks kord nädalas, andsid nad palju kaasa rahva lugemisoskuse arendamisele ja silmaringi laiendamisele. Tema suurim abiline oli selle töö juures tütar Lydia Koidula. Jannseni parem käsi oli haige, ta ei saanud sageli ise kirjutada. Tütar Lydia pidi tema artiklid, teated ja
8)Liitsõnu poolitatakse sõnade liitekohalt. puu-labidas, tee-rist, tule-tõrje MINA MA SINA SA TEMA TA MEIE ME TEIE TE NEMAD NAD Sõnades ma, sa, ta, me, te, nad kirjutatakse täishäälik ühe tähega. Sõnades mul, sul, tal, kirjutatakse l ühe tähega. Lause algab suure algustähega. See on minu kodulinn. Lapsed õpivad koolis. Kõik nimed ja kohanimed kirjutatakse suure algustähega. Minu kodulinn on Valga. Mina, Tiina ja Mati läheme Tartusse teatrisse. Kõik ametinimetused, sugulaste-, tuttavate-, loomade-, lindude nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Mulle meeldib meie gümnaasium. Minu onu Antsul on kass Mirri ja tädi Ellel koer Pontu. Talveks lendavad ära pääsukesed, kured, haned. Sõna ja silbi alguses kaashääliku ees ning sõna või silbi lõpus kirjutame i isa, ilus, igav, imestama tõi, võti, appi, Mari Sõna ja silbi alguses täishääliku ees kirjutame j jalg, jõgi, Jüri, jookseb
ja Martin jalutamas käisid, kuulsid nad kägu kukkumas. Seda siis Maarjamäel. Kuid oktoobri kuus kägu ei kuku. Noorpaarile pakkus see nalja, kui nad märkasid noort naist kotis tuhlamas ning oma helisevat telefoni otsimas. Selle järgi nimetas Martin MarjaLiisi Maarjamäe käguks. Paraku ühel hetkel hakkab MarjaLiisile tunduma, et sama noormees on silma jäänud ka tema kaunitarist vanemale õele. Sellest algavad suuremad seiklused. Marja koos oma basset hound Tuksiga sõidavad Tartusse kalli vanaema juurde, kus ta otsustab viibida kaks nädalat. Paari päeva möödudes kaob Tuksi ära. Mööduvad päevad ning peagi leitakse Tuks üles. Põhjus, miks Marja vanaema juurde sõitis , oli see, et ta nägi Susannat koos Martiniga. Tüdruk oli paanikas ja suutis igasuguseid erinevad teooriaid välja mõelda. Õnnetuna ja murest murtuna arvas Marja, et ta on kaotanud oma armsama. Vahepeal sai Susanna oma peigmehelt peksa: silm sinine, nina verine, selg kukkumisest haige
(1941–1942). • 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. • 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. • 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. • 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. • Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. • Oli vangis Narvas ja Mordvas. • Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. • Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. • Suri 12.08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997)
vaid mõisniku peale kaebamine kui viimane seadust rikkus. Kõige selle tõttu ei olnud neil oma maa harimise jaoks üldse eriti aega. Ka nende järeltulijad olid automaatselt juba sündides orjad . Valitses täielik ebaõiglus. Ka kaubanduslik olukord langes, valitseid suured näljahädad ja inimesi suri palju. Öeldakse, et igas halvas leidub midagi head, nii on ka rootsi aja puhul. Üheks väga suureks plussiks saab lugeda seda, et sellel ajal, täpsemalt 1630. aastal, asutati Tartusse gümnaasium, mis hiljem Johan Skytte palvel nimetati ümber ülikooliks. Sellest sai Eesti esimene kõrgem õppeasutus. Vaatamata oma nigelale majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale said võimaluse ka talupojad ennast harida. Nende seas aga kahjuks ei olnud ühtki eestlast. Kuna rootsi ajal levis luterlus ning Luteri kirik nõudis igalt inimeselt teadmisi usutõdede kohta, loodi 1684. aastal seminar mille läbiviijaks oli Forseelius.
Nurmetalo 10B Rudolf Tobias Rudolf Tobias elas aastatel 1873-1918. Orelit õppis mängima 6-aastaselt ning komponeeris 9-aastaselt. Tartusse kolis Tobias 1904 aastal ning töötas seal pedagoogi, pianisti, organisti, helilooja ja dirigendina. Samuti oli ta kriitik ja muusikaelu orgniseerija. Organiseeris kontsertelu A. Lättega. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumist, osales rahvaüritustel ja kirjutas muusikast artikleid. Tobiase loomingus on uued ja julged helikeeled, dramaatiline ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendumine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
