ning on kaitstav selle põhimääruse alusel. Toomemäel asuvatest monumentidest ja sildadest: -Karl Ernst von Baeri monument on Baeri 10. surma-aastapäevaks püstitatud monument Toomemäel. Skulptor A. Opekusini pronksskulptuur avati 28.november 1886. aastal Volbriõhtul pesevad Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliikmed Baeri monumendi pead vahuveiniga. -Nikolai Pirogovi monument on püstitatud Pirogovi mälestuseks Tartusse, Raekoja taha haljasalale, mis monumendi järgi on tuntud kui Pirogovi plats. Monument püstitati 1952. aastal. -Friedrich Georg Wilhelm Struve monument on 1969. aastal avatud Struvele pühendatud monument Toomemäel Tartu Tähetorni ees. F. G. W. Struve monument ei ole klassikaline inimskulptuur, vaid pigem oma ajastu vaimust kantud abstraktne teos. Skulptuuri vormimängus on skulptor lähtunud silindrilisest päikesekellast (alumine osa) ja liivakellast. Monument tervikuna kajastab
Ka Eestis võib rääkida 1920- ndaist aastaist kui avangardismi leviku ja 1930-ndaist aastaist kui realismilähedase, kuid isikupära soosiva kunsti õitsengu ajast. Eesti kunst on Põhjala riikidega võrreldes küll väga noor. Rahvuslik kunstielu on kujunenud alles 20. sajandi alguses, kuid seda imeteldavam on kiire areng, mille eesti kunst 1920. aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus ja asutati Tartusse kunstikool ''Pallas'', mis 1920-ndail ja 1930-ndail aastail oli peamiseks kujutatava kunsti õppeasutuseks. 1920-ndate aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, eriti graafikas. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming, mis küll algusest peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates kui ka sisulist mitmekesisust. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks
aastal Nõukogude okupatsiooni tõttu avamata. Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Hiljem formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks. Nad suutsid Vabadussõjas edukalt tagasi lüüa Läti territooriumilt Rauna jõelt sakslased ja kavatsesid marssida Riiasse, kuhu neid siiski sisse ei lastud. Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse. Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a., mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale. Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. a. asukohaga Võrus, Meegomäel. Pataljoni ülemaks määrati kindralleitnant Johannes Kert (sel ajal kapteni auastmes), kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülemaks
20. sajandil hakkas kogu Euroopa huvituma teistest rahvustest ja nende kultuurist. Euroopa suurriikide Venemaa, Türgi ja Austria võimu all olevad rahvad, k.a. eestlased, hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õiguseid. Eestlased siiski ei saanud veel mõelda oma iseseisva riigi peale, aga eestlased nõudsid võrdseid õiguseid teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. S...
1850 kolib perekond Pärnusse ja Jannsen saab seal koolmeistri ametile tööle. Koidula saab oma 1. Koolihariduse isalt Ta oli pikk,kõhn tütarlaps.Kõige rohkem valmistas talle koolis raskusi venekeel Tema ema Emilie Koch oli Balti-sakslane ja see on ime,et Koidula ise kasvatati eestlaseks. · 1851 lõpetas Pärnu tütarlaste kooli · 1862 käis leeris ja sai täiskasvanuks · 1862 sooritab Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami · 1863 kolib perekond Tartusse ja Koidula saab seal kuulskaks kui Emajõe ööbik ja Poheemlaslik Kirjaneitsi Ta oli vabameelne ja üsna terava keelega.Tartu aastaid peetakse tema elus ühtedeks aktiivseimateks.1869 aitab oma isal laulupidu organiseerida. 1870 tekib tal kirjavahetus kolme Eesti ärksama tegelasega:Kreutzwaldi,Jakobsoni ja J.Hurdaga.Kõige vaimsem on kirjavahetus aga Kreuzwaldiga ja kõige lühemaks jäi see Jakobsoniga. Ta sai oma luuletuste kohta niimoodi tagasisidet
Algul on hea meel, kuid pärast pettub nendes. Ja enam ei suhtle nendega ja tahab ära unustada oma sugulased. Kui ta poleks teada saanud, et tal on sugulased, siis poleks ka midagi juhtunud. Lihtsalt ta poleks läinud Pärnumaale neile külla ja poleks teada saanud, et nad on joodikud ja raha peale ainult väljas ja neid ei huvita Marilyn, kui isiksus üldse. Marilyni elukaaslane Jan käib väga tihti Tartus ja ööbib ka seal. Marilyn on väga pahane aga ükskord kutsub Jan ta Tartusse kaasa. Seal saab Marilyn juhuslikult teada, et Jan semmib oma firma asetäitja Tairiga. Jan tahtis Tairit maha jätta. Kuid Marilyn saab, siis ennem teada täiesti juhuslikult ja otsustab Janiga lõppu teha. Kui Marilyn poleks teada saanud, siis poleks arvatavasti ka midagi juhtunud, sest Jan oleks nagunii Tairi maha jättnud. Ja nende tavapärane elu oleks edasi läinud ning Jan poleks enam nii palju Tartus.
oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega
kompositsiooni ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik muusikaelu võimaldas tal tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid, I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpingud jätkusid 1919 aastail. Konservatooriumi lõputööks 1920. a oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastailt pärinevad ka Elleri esimesed helitööd ,,Videvik" ja ,,Koit". 1920. a kolis Eller elama Tartusse asudes tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, tema naine Anna Eller oli sai samas koolis tööd klaveriõpetajana. Tartu Muusikakoolis pani H. Eller aluse nn Tartu koolkonnale kuhu kuulusid: Eduard tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Kaerindi, Johannes Bleive, jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: Pean tunnistama et see on kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud. Harjutused mida kirjutati pidid olema täiuslikeks lihvitud
Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist. Samal aastal astus ta ka Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. 1969. aastal abiellus Jaan Kaplinski kirjaniku Tiia Toometiga, kes on samuti olnud 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. 1970. Aastatel elas Kaplinski Tallinnas ja töötas botaanikaaias, hiljem kolis ta Tartusse tagasi ja on elanud vaheldumisi linnas ning suvekodus Võrumaal. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, nimelt sõnastas ta kirja esimese versiooni. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 19921993 Eesti Vabariigi Riigikokku. Kuid ta loobus poliitikast ja on tegutsenud vabakutselise kirjanikuna. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal.
Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Õppimise ajal teenis elatist klaverihäälestamisega ja eratundidega. Tobias paistis silma erakordselt hea muusikatundmisega ning oskusega erinevates muusikastiilides vabalt improviseerida. Konservatooriumiaastail komponeeris ta rea teoseid, mille hulgas on ka esimene eesti sümfooniline teos, klassikalis-romantilises stiilis avamäng "Julius Caesar." 1904. aastal asus Tobias elama Tartusse, kus töötas muusikaõpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis, Puskini-nimelises Tütarlastegümnaasiumis ja Reaalkoolis. Tartus võttis Tobias aktiivselt osa ka kontsertide organiseerimisest. Koos Aleksander Läte ja "Vanemuise" sümfooniaorkestriga korraldas ta mitmete suurteoste ettekandeid (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Tobias esines tihti ka organistina ja pianistina - Tartu-aastad olid tema pianistlikus tegevuses kõige aktiivsemad
Rootsi aeg oli tähtis ajastu Eesti ajaloos, mille mõju oli küllaltki mitmesuunaline. Rootsi aeg algas pärast Liivi sõja lõppu, 1645.a alkirjastatud Brömsebro rahuga ning lõppes 1721.a Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga. Rootsi asus oma usku usinalt levitama ka oma äsjavallutatud provintsis. Just see tahe usku levitada oli see mis tingis paljusid muudatusi. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas emakeelseid piibleid ning jumalateenistusi. Kuna vaimulikud pidasid tähtsaks, et rahvas oskaks piiblit lugeda, kehtestati 1645. aastal kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Samuti hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, kuid ühtse keele puudumisel anti raamatud välja nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keeles. Kuigi see ei olnud luterluse levitajate otsene eesmärk, tegid nad Eesti rahvale suur teene, hakates ehitama rahvakoole ning arendama eesti kirjakeelt. 1684. aastal rajas Bengt Gottfrie...
Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse.1863.a. lõpul asus perekond elama Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest". Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu. Hoogne osavõtt ,,Vanemuise" seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja juttudega. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, kes jäi hiljuti raskelt haigeks ja vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks tema õde. Tema õe nimi on Karina, kes on juba teel Tartu, ta mõtleb terve tee, et miks pidi ta sellele paberile alla kirjutama. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks
hinnangu. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. 1923. aasta suve algul lõppes stipendium, kuid Wiiralt jäi siiski sügiseni Dresdenisse, kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused on õigupoolest ainuke kool, mille Wiiralt graafika tehnikate alal sai. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse. 1924. aastal lõpetas kunstnik Pallase graafiku ja kujurina. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925)[1]. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis. 1927. aastal esines ta seal esimese isikunäitusega ja juba samal aastal valiti Pariisi Sügissalongi liikmeks. Kuigi kunstnik nendel aastatel kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti
sajandi lõpul. Geoloog Gregor Helmersen rääkis aastal 1876 vajadusest metsi kaitsta (et veereiimi hoida), ja aastal 1879 esitas üleskutse Eesti Loodusuurijate Seltsi kaudu säilitada ja kaitsta rändrahne kui mandrijää tegevuse tunnistajaid et neid monumentideks, sillasammasteks ja veskikivideks kõiki ära ei kasutataks 19181940 (enne II maailmasõda) Üks looduskaitse initsiaatoreid ja Vaika looduskaitseala taastamise eestvedajaid oli 1919. aastal Riiast Tartusse tulnud mükoloog Fedor Bucholtz. Aastal 1920 moodustati Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsekomisjon. Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938). Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936. Nimekirja kuulus 24 taimeliiki 19451990 (Nõukogude aeg) Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon, mille eesotsa sai Eerik Kumari. Nõukogude ajal järgiti valdavalt varem kaitse alla võetud
Vali teemabaas: ISE meditsiin ja tervishoid 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem kasutanud ISE andmebaasi. Otsisin dokumendihalduse teemal kirjutatud artikleid ajavahemikus 2010-2015. Leidsin neli kirjet, millest üks on selle kohta, et infohariduse osakond kolis Viljandist Tartusse. Mugav kasutamiseks, aga arvasin, et kirjeid tuleb rohkem. Sõna: dokumendihaldus Artikli tüüp: artikkel Ilmumisaasta: 2010-2015 Vali teemabaas: ISE haridus Nimi: Õpperühm: TLÜ raamatukogu andmebaaside kasutamine - http://biblioserver.tlulib.ee/ 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Üheksa artiklit leidsin
puid. Autod on sunnitud peatuma, juhid tulevad välja, käärivad käised üles ja asuvad palke tee pealt ära veeretama. Samal ajal tuleb autosid igast suunast aina juurde, tekivad sabad, kilomeetrite pikkused kolonnid, ühesõnaga: tee läheb mõnusalt umbe. Nökat-nökat saadakse viimaks siiski liikuma, kuni natukese aja pärast sulgeb tee uus palk. Kõik algab otsast peale. Jah, Tallinnast Tartusse sõitmiseks kuluks sedasi terve päev, aga see-eest jõutaks kohale elusalt. Rohkem autosid meie teedele! Veel on tänavatel ruumi, aga kõik augud tuleb täis toppida. Autodest peab moodustuma tihe ja ühtlane Balti kett! 2
a. Asutati nii tallinnas kui ka tartus kõrgem muusikakool (hiljem oli see Tallinna konservatoorium). 8. Tobiase elu ja looming, seos A. Lätega Rudolf Tobias oli pärit Hiiumaaltköstri perest. Teda huvitas muusika juba varajas nooruses. Ta sai oma muusikalised teadmised Toomkiriku organistilt Ernst Reinickelt. Hiljem suundus ta aga Pet. Konservatooriumi. T lõpetas edukalt nii L. Homiliuse oreliklassi kui ka N.Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. 1904.a. läks ta elama Tartusse. Ta tgutses seal mitmel erialal, nt. Pedagoogina, pianisti ja organistina, heliloojana, dirigendina,kriitikuna ja ka muusikaelu organiseerijana. A.Lättega oli ta tartus tihedalt seotud. Nad esinesid nt. Vanemuise teatri avakontsertil. Nad koos elavdasid Tartu muusikaelu. Tobias rajas keelpillikvarteti, osales kõigil rahvuslikel üritustel ja toetas rahvaviiside kogumist ja avaldas kirjutisi muusikaekust. 1908.a. sõitis ta välismaale külastades Pariisi, Münchenit,
Sevastoopoli kaitsmine.1942 113 Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939 115 Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936.Pariisi 1937 116 Albert Speer. Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt. 1941 18. EESTI KUNST 1918-1940 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20dateks: -1919.a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus -1919.a. asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" -tarbekunsti alast haridust anti Tallinnna Riiklikus Kunsttööstuskoolis 2. Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Kui sai Eestis õppidatarbekunsti erialasid? 1919.a. asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" tarbekunsti alast haridust anti Tallinnna Riiklikus Kunsttööstuskoolis 3. Nimetakolm"Pallase" eesotsast olnud olulist kunstnikku. Milline oli tänu neile selles koolis valitsev vaim? ,,Pallase" kooli juhtisid K mägi, N Triik ja A Vabbe
XVII sajandil arenes Rootsis teadus. 1525. aastal rajati Stockholmis kuninglik raamatutrükikoda. 1326. aastal asutati esimene orkester. Gustav Vasa ajal ehitati vana kuningaoss renessanssi stiilis. XVII sajandi keskel sai valdavaks barokkstiil ja ehitati uus kuningaloss. 1645. aastal hakkas ilmuma esimene Rootsi ajaleht. Johannes Rudbeckius rajas Uppsalas botaanikaaia ja anatoomikumi ning avas esimest rootsi gümnaasiumi. Rajati ülikoolid Tartusse (1632), Turusse (Åbo) (1640) ja Lundi (1668). 1693. aastal andis Karl XI välja kooliseaduse. Ühetaoline õpetus ja uued õppeained. Tyge Brahe – Taani astronoom, kes avastas uue tähe ja rajas observatooriume. Thomas Bartholin – lümfinäärmete avastaja. Ptk 6 Suurriigina mandril ja tagasi Skandinaavias 1. Kuninganna Kristiina 1646. aastal vähendas Kristiina Oxenstierna võimu ja ta sai kantsleriks. Kristiina oskas
Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson polnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen repertuaari muutma. Jakobson peole ei tulnud. Enne laulupidu hoidis Jannsen rahvast ettevalmistuste käiguga kursis ning manitses koore aegsasti harjutama, et eestlased endile häbi ei teeks. Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupeo jaoks oli "Vanemuine" rentinud "Ressource'i" seltsi aia Peetri kiriku vastas. Sündmus äratas suurt tähelepanu: pealtvaatajaid oli vähemalt 12 000, võibolla ka 15 000 . Nõnda sai sellest
Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson polnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen repertuaari muutma. Jakobson peole ei tulnud. Enne laulupidu hoidis Jannsen rahvast ettevalmistuste käiguga kursis ning manitses koore aegsasti harjutama, et eestlased endile häbi ei teeks. Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupeo jaoks oli "Vanemuine" rentinud "Ressource'i" seltsi aia Peetri kiriku vastas. Sündmus äratas suurt tähelepanu: pealtvaatajaid oli vähemalt 12 000, võibolla ka 15 000 . Nõnda sai sellest tõesti eestlaste
Ta sai juba noorena iseseisvaks ja ta kogus endale rohkesti kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima. Seekord juba Tartusse, sest Johann Voldemar Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. 3 5) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm 8 Tartus toimuvad tegevused Kui Lydia Koidula ja teised Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas Lydia Koidula isa, Johann Voldemar Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid enda isa Johanni käe haiguse tõttu langes kogu töö koormus tema peale. Nüüdsest hakkas Lydia Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivset maailmavaadet kui ka loomingulisi traditsioone
kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima. Seekord juba Tartusse, sest Johann Voldemar Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. Materjal - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm ( ,,Koidula noorusaastad Pärnus") 4 Tartus toimuvad tegevused Kui Lydia Koidula ja teised Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas Lydia Koidula isa, Johann Voldemar Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid enda isa Johanni käe haiguse tõttu langes kogu töö koormus tema peale. Nüüdsest hakkas Lydia Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivset maailmavaadet kui ka loomingulisi traditsioone
3. Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. Võim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mõtelda ei tohtinud. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased. Teised tolle ajastu kõrgklassi inimesed suhtusid taunivalt madalast klassist tõusikutesse. Timotheus aga oskas eestlasi hinnata. Tema vaadetega ei ol...
Aastal 2007 käib hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.Tartu ülikooli arhitekt on Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziemorowice) 10. august 1828 TartuAastail 18031828 oli ta Tartu Ülikooli põllumajanduse, tehnoloogia ja tsiviilarhitektuuri professor.Alates 1797. aastast oli Johann Wilhelm von Krause abielus Juliane Hausenbergiga (I abielus Steingötter).Johann Wilhelm Krause on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule. Tartu ülikooli Ähvardav varing Mitmes välisriigis on ülikoolide riiklikul rahastamisel arvestatud nendele kuuluvate hoonete erilist rahvuslikku väärtust. See oleks hädavajalik ka Eestis. Pisteliselt on Eesti riik ülikooli aidanud. Silmapaistvaks saavutuseks on olnud keskaegse Tartu toomkiriku varemete konserveerimine, milles osalesid peale ülikooli ka Tartu linn ja kultuuriministeerium. Eesti ilmselt üheks tuntuimaks visuaalseks kujundiks on Tartu
üles sakslasi välja ajama ( kättesaadud sakslased tapeti, ristimine pesti maha), võõrvõim oli ainult Tallinnas. Hakati kindlustama linnuseid, ehitati kihiheitemasinaid, õpiti amba tundma, pöörduti abipalvega venelaste poole. Uued sõjad Eestis. Orduvennad -> Ugandi, piiskopiväed -> Sakala, eestlased üritasid vastu tungida, aga said lüüa. Saksa-liivlaste vägi Viljandi all. Saadi kogu Harju- ja Järvamaa, vastupanu oli ainult Saaremaal ja Tartus. Tartusse tuli lisaks 200 venelasele ka Vjatsko, kellel oli volitused võtta kõik maad, mida saab ja rajada uus riik ( ta pidas ennast Tartu valitsejaks). 1224 üritasid mõõgavennad Tartut piirata (ebaõnnestus). 1224 august ristisõjad, Tartu sild pandi põlema, tormijooksud, tapatalgud, Vjatsko hukkus, Vene väele saadeti teade ja nad pöördusid tagasi. Eesti põhiosa oli vallutatud. Sakslastele kuulus Lõuna-Eesti ja taanlastele Rävala ja Harjumaa, Viru-, Järva- ja Läänemaa allus
Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel.
Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse.
saadi pärandiks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. 19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Tekkis kindel koolikorraldus. Mindi üle koolisundusele. Tartusse rajati seminar elementaarkooliõpetajatele. Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks. Tänu koolide arengule saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemisoskus ja30-40%-ne kirjutamisoskus. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Viimane jagati kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika- loodusteaduskonnaks. Tartust kujunes üks Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 19. saj alguseks õppis ülikoolis u 1800 eestlast
1888. avati Aleksandrikool venekeelsena TÜ-st sai Jurjevi ülikool Vene õigeusu kirikute rajamine (Kuremäe klooster, Aleksander Nevski katedraal) Venemeelsed eestlased: Jakob Kõrv (,,Valgus" Tln) ja Ado Grenzsten (,,Olevik") 14) Vene rahvusliku tõusu isikud ja organisatsioonid Karskusseltsid Eesti Üliõpilaste Selts 1884 Otepääl õnnistati sinimustvalge lipp Karl August Hermann toimetas Tartu Postimeest Hugo Treffner rajas 1893. a Tartusse poistekooli Villem Reiman Kolga-Jaani kirikuõpetaja, karskusliikumine
"Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogu "Sarviku armastus" (2007) Kandilised laulud (1962) Helmi Sell Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. M. Varik Tsirgusilma algkooli juhataja Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele,
poole (,,Terre, armas Eesti rahwas!") Jannsen toonitas programmiliselt rahva elujöudu ning teiste rahvastega vördset arenemist. Ja haridusvöimelisust, usub eesti kultuuri ja kirjanduse tulevikku, nöitab, et töökuse ja osavuse poolest vöivad eeslasd sakslasi ületadagi. Ühtlasi manitseb ta haritud eestlasi mitte salgama oma rahvust, röhutades, et höbeneda ei tule oma pöritolu, vaid oma harimatust. Seega aitas Jannseni ajaleht kaasa rahvustunde äratamisele. 1863. asus Jannsen Tartusse, kus ta pani jörgmise aasta algusest köima uue ajalehe ,,Eesti Postimees", ollen ise nii toimetaja kui väljaandja. Jaanipäeval 1865 asutati Jannseni algatusel ja peamiselt Tartu kösitööliste toetusel meestelauluselts ,,Vanemuine". Seltsi tegevus ei piirdunud koorilauluharrastustega, vaid juba jörgmisel aastal astus liikmeks kohalikke eesti haritlasi, kes hakkasid regulaarselt toimuvatel
· Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks oli katoliiklaste ja protestantide vahelin7e võitlus · Kestis ligi 150 aastat Vastureformatsioon: · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jeuiitide ordu 1540 · Ignatius Loyola poolt loodud · Oluline kiriku tööriist läbi 16 sajandi · Eesmärgiks levitada usku läbi hariduse · 1583 rajati Tartusse jesuiitide kollegium · Kuulsaim põhimõte: eesmärk pühitseb abinõud · Trento kirikukogu 1545-63 · Üritati katoliku usku eristada luterlusest · Jäädi kindlkas dogmadele piibli tõlgendamise ainuõigus ja kiriku õpetus on ainuõige · Võeti kasutusele Gregoriuse kalender Ususõjad · üldnimetus konflitidele, mis puhkesid reformatsiooni tulemusena · kestsis Euroopas ligi 150 aastat · Prantsusmaal 1562-98
Lembitu-oli tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. August Wilhelm Hupel Oli Äksi pastor aastail 1760-1764, kodu-uurija ja literaat, Põltsamaa pastor aastatel 1764- 1804. Piiskop Meinhard-oli esimene Liivimaa piiskop. Piiskop Berthold-oli Ikskile piiskop. Piiskop Albert-oli Riia piiskop Aastaarvud 9000 ekr-vanimad teadaolevad inimasutuste jäljed Eestis 9000-5000 ekr-keskmine kiviaeg e mesoliitikum 1030-Jaroslav Tark tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti. Mille ta nimetas Jurjeviks. 1198-1290- Liivimaa ristisõda 1202-Riias asutatakse Mõõgavendade ordu 1208-algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210-Ümera lahing 1217-Madisepäeva lahing 1227-Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus 1238-Stensby leping, Tallinn, Rävala, Harju ja Virumaa lähevad Taani valdusesse 1343-1345-Jüriöö ülestõus 1421-peetakse esimene Liivimaa maapäev
juulil abiellub Hurt oma armastatuga. Hurtade perekond asus Tartus elama Vana tänavasse (praegune Ülikooli tänav nr.6). Perekond hakkas peatselt kasvama: esimene laps - tütar Mathilde sündis 1869.aastal, 1871.aastal 28.juunil sünnib poeg Max, teised lapsed sündisid hiljem Otepääl. Jakob Hurdal oli kokku kuus last, neist kaks tükki surid üpris noorelt. Jakob Hurt haigestub 22.oktoobril jumalateenistuse pidamise ajal Jamburgi kirikus ning sureb 13.jaanuaril 1907.aastal. Ta on maetud Tartusse Maarja (praegu Raadi) kalmistule. Peale surma jäädvustati ta meie 10-kroonise peale.
suri 18. juulil 1947 Tjumeni oblastis. http://www.bettimuuseum. ee/naita_pilti.php? pilt=../img/4.jpg&h=391& w=175 28.12.12 Mart Lepik(1900 1971) Betti Alver ja Mart Lepik abiellusid 1956. aastal. Mart 1957 asuvad elama Tartusse Tähtveres asuvasse Koidula tänava korterisse. Üle pika aja ilmub 1965. Betti Alveril kaks uut luuletust ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Üheks harrastuseks sai näiteks lillede kasvatamine nii korteris kui ka aias. Mart Lepik suri 17. detsembril 1971. 28.12.12 Looming 28.12.12 "Eluhelbed" Luulekogu ilmus 1971. Ühendab eaka kirjaniku uusloomingut hoopis teises võtmes sündinud noorusluulega. Iseloomulik on sõnaline küllus ja mängud omamütoloogiaga.
7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev ,24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14. märts emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai Euroopa päev ,4
rauaaeg 1200/ sirbid, vikatid tasemel (talirukis, nisu, kaer, * üks adramaa taluperel tsuudideks 1227 * relvaseppade toodang: hernes, oad) * suitsutuba- väike, * 1030. Jaroslavi sõjakäik ja rajas relvad, hõbestatud * kolmeväljasüsteem palkidet, köeti ilma Tartusse tugipunkti odaotsad, mõõgapidemed, (talivili, suvivili, kesa) korstnata kerisahjuga; * 150 000 inimest mõõgateramikke * loomapidamine (veised, rehielamu eelkäia * rauatootmiskeskused (Virumaa, * pronksehted hobused, lambad, kitsed, * talud lähestikku ja Põhja-Saaremaa)
· Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. · Abiellus 18. augustil aastal 1833 Marie Elisabeth Saedleriga. · Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. · 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks. · 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. · Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. · aastal 1882 13. august kell 6 hommikul Kreutzwald sureb. · Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. H. Tammsaare · Sündis Järvamaal Albu külas 30. jaanuaril 1878. aastal. · Õppis ise lugema ja 8-aastaselt läks kooli. · Õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka ,,Teataja" toimetuses. · Kirjandusse tuli Tammsaare 20. Sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega.
kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Viiralt jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees aastal 1919. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 21. juulist 1938 kuni 17. veebruarini 1939. elas ta Marokos Marrakechis aadressil 61 Rue Ksour. Aastal 1945 jõudis Wiiralt Rootsi. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül ning maeti 12
ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realistid huvitusid oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Pühenduti looduse ilu ülistamisele, samuti maaliti talupoegi raske töö juures. Veel maaliti olustikumaale, portreesid ja natüürmorte. 1919. aastail asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" , samuti oli Tallinnasse rajatud ka Tallinna Kunstitööstuskool, mis andis kuni 30. aastate lõpuni peamiselt tarbekunsti alast haridust. Hollandi realistide maastikud olid maalitud äärmiselt plastilisteks, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiat. Hollandi realistid on näiteks Jozef Israels ja Jacob Maris. Venemaal olid aga realistid, kelle eesmärk oli tutvustada ja propageerida vene realistlikku kunsti
Perno Postimees saavutas rahva seas üha suuremat populaarsust. Alates esimesest numbriat pöördus Perno Postimees mitte maa- või talurahva poole, vaid Eesti rahva poole, sammuti ajalehte on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks, sest seal said levida Eesti rahvast ühendavad mõtted ja Jannseni toimetuses said kohtuda ka rahvusmeelsed Eesti haritlased. Peagi sai Johann Voldemar üle Eestimaa tuntuks, kui ,,Postipapa" ning lehe kasvav populaarsus pani teda ümber kolima Tartusse. Tartu ja Eesti Postimees Tartus alustas ta uue ja sisukama ajalehe Eesti Postimees väljaandmist. Ta pööras uues ajalehes rohkem tähelepanu laiema ilma uudistele, kuid õhutas veel endiselt rahvustunnet. Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik pere liikmed. Eriti silmapaistev oli ajakirjanikuna ta tütar Lydia ja ka poeg Harry. Pärnust lahkudes oli Jannsenil lehe tellijaid 40, Tartus aga aitas ajalehe tõusule kaasa erinevad lisalehed ning tellijate arv tõusis 2000 tellijani.
magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka Eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes Hariduse areng Rootsi ajal. Pärast kindralkuberneri jõudmist Tartusse oli üks esimesi eesmärke uut tüüpi kooli gümnaasiumi rajamine. Need koolid andsid ettevalmistuse ülikooli astumiseks. Paljudes linnades avati ka kõrgema astme koole, mis kandsid akadeemilise gümnaasiumi nimetust. Kuulutati, et gümnaaisumides võivad õppida aadlike, linnaelanike ja talupoegade lapsed. Tallinna gümnaasium avati 1631. aastal. Kool avati esialgu neljaklassilisena. Õpiti matemaatikat, filosoofiat, ajalugu, geograafiat, retoorikat, poeesiat,
kasutati kahevljassteemi. Maeti vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid enam juurde ei tehtud. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kujatud kpad, mille alla vi sisse pandi surnud pletatuna. Umbes aasta 600 paiku tegi rootslaste kuningas Ingvar rsturetke Eestimaale, kuid sai oma ning hukkus. VIIKINGIAEG - ( 800 - 1050 ) Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Algas esimene vabadusvitlus. 1030. aastal tegi Kiievi suurvrsti Jaroslav Tark sjakigu eestlaste vastu, vitis ning tegi Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. See pole aga Tartu linna asutamisaasta. 1054. aasta sjakigul eestlaste vastu said russid la. Siis vallutati Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav sossoliteks nimetatud eesti himud, kuid nendele vendadele see ei meeldinud ning saatsid Izjaslavi nahhui, vallutasid Tartu ning tungisid sdides kuni Pihkvani. Seal toimus ka mingi madin, kus langes tuhatkond russi, aga eestlasi mitte htegi.
arvutamine. · Linnades elementaarkoolid · Talurahvale vallakoolid b) Koolireformiga loodi 4 astmeline ühtluskool: · kihelkonnakoolid maakondades · kreiskoolid linnades (matem., loodusteadused, geogr.) · gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus (antiikkeeled, kirjandus, ajalugu) · ülikool Tartus c) Rahvakooliõpetajate ettevalmistamiseks rajati seminarid Tartusse ja Valka d) 1870.-80.aastaiks juurdus kohustuslik koolisundus. See tagas maarahva seas peaaegu täieliku lugemis- ja 40%- se kirjaoskuse. 4. Eestikeelne kirjasõna. a)Kalendrid b)Ajalehed : · I "Tartumaa rahva Nädalaleht" (1806) · O.W.Masingu "Maarahva Nädalaleht". · Püsivamale ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannseni "Pärnu Postimees" (1857). c)Kirjasõna levikut soodustas ühtse kirjakeele
millele on asetatud urn. Pole otseseid tendeid, et tegemist on monumendi esialgse asukohaga, kuna mlestussamba klassitsistlik vormikeel eeldaks selle paiknemist pigem inglise stiilis kui barokkpargis. Lisaks oli 19. sajandil tavaprane praktika, et varem pargi vabakujunduslikes inglise stiilis realadel olnud monumendid koondati hrrastemaja vahetusse lhedusse. Krgendikul lossi ja mlestussamba vahetus lheduses paikneb elupuude grupp. Tingituna parki lnest piirava Tartusse suunduva maantee ja idas kulgeva Pedja je asendist, muudab pargi phja-luna suunaline kesktelg lossi khal mne kraadi vrra oma suunda, olles aga ka pargi tagaosas endiselt barokselt smmeetriline. Tnaseks on lossist lunasse suunduv pargi keskosa oma regulaarse plaanilahenduse osaliselt kaotanud. 1881. aastal valmis lossi lunakljel parki eenduv mitmete vahemademete ja algselt kivist balustraadi ning ehisvaasidega pidulik graniittrepp, millega koos letasid lossi mtmed
eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni "Sakalat", kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast. Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. NOORPÕLVELOOMING Noorpõlves kirjutas Kreutzwald saksakeelseid värsse, millest osa avaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas. Tähelepandav on tema saksakeelne publitsistika Tartu nädalalehes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
