Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool? Ülikooli asumine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu ja gümnaasiumiõpetajatest. Tavapärane õppimine Saksamaa ülikoolides oli Kolmekümneaastase sõja tõttu muutunud peaaegu võimatuks. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus s...
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk, Karina, sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, Anarile. Anaril avastati aasta tagasi raske haigus ning vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks doonoriks tema, Karina. Olles Tartu bussis, mõtleb ta terve tee, et kuidas ta lasi oma vanematel end ära rääkida ning doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab.
ehitatud järveäärses majas. Õppimist alustas ta Änkküla külakoolis, kuid 1895. aastal läks ta Palamuse kihelkonna kooli. 1899. aastal oli Oskar Luts 2.klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Koolis köitsid teda seiklusjutud ja Gogoli looming. Oskar Luts õppis apteekriks. 1903. aastal ta töötas Kivisilla apteegis, kuid sealt ta pidi ära minema Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. 1905. aastal ta töötas Narvas Joaoru apteegis, kuid ta lahkus sealt tagasi Tartusse. 1907. aastal asus ta ajutiselt elama vanemate juurde. Seal kirjutas ta näidendi "Joosep Ärkla". Kui saabus sõjaväe kutse läks Oskar Luts Poolamaale Holmi. Seal viidi ta üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Enne sõjaväkke minnes ta hakka tegema "Kevadet". Sõjaväes ta tegi "Kevadet" edasi. 1910. aastal ta tegi näidendi "Pildikesed Paunverest". 1911. aastal läks ta tagasi Tartusse, kus ta jätkas õpinguid. Pärast
Protestantlikus kultuuris oli tavaline, et kõigi koolide õpilased pidid pühapäeviti kirkutes laulma. Pastor Georg Mülleri südameasjaks oli kirikulaulu olukorra parandamine, seetõttu asutas ta Pühavaimu kiriku juurde kooli (1600). Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva huvi ja arusaamist kirikulaulust. Kogu 17. sajandi esimese veerandi vältel jätkus eestikeelse hariduse arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel, keskendudes peamiselt Tartusse. 1585. aastal Tartusse rajatud jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kus eestlastest õpilastele õpetati eesti keelt nii kõnes kui kirjas. Lõuna- Eesti ei olnud väga pikalt katoliiklik, sest kui 1629.aastal läks kogu mandriosa Rootsi valdusesse, taastati seal luterlus. Vastukaaluks katoliiklikule õppeasutusele rajasid rootslased 1630.aastal Tartusse Eesti esimese gümnaasiumi. 1632.aastal sai sellest protestantlik ülikool- Academia Gustaviana.
Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn. Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina. Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst
Lugemiskontroll 8. Klassile M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) 4. Kus elas tädi? 5. Kes veel elas tädiga? 6. Kes on Linda? 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12
kunstikooli juures. Aastani 1910 elas Peterburis ning Tartus, kus arendas kunstielu(aitas korraldada kunstinäitust ning kogus Eesti Rahva Muuseumile esemeid). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. 1913. aastal siirdus Eestisse. Siin töötas õpetajana Tallinnas Eesti kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. 1916. aastast oli Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. 1921. aastal läks tartusse ja asus tööle kunstikoolis ''pallas''. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde ning suri 12. Augustil 1940. a. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Nikolai Triik on kujutanud oma
Karl Ernst von Baer (1792 1876) Foto: K.E von Baer portree http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer Sissejuhatus ja elulugu Üks silmapaistvamaid teadlasi Eesti ajaloos. Ta on Eestis sündinud. Tema oli see kes avastas imetajatel munaraku. Ta oli Venemaa Geograafiaseltsi üks asutajatest. Kogu elu elas ta mujal, aga viimased aastad elas ta Tartus, kus ta oli Eesti Loodusuurijate Seltsi esimeheks. Ta on maetud Tartusse, seal asub ka tema auks püstitatud mälestussammas ning tema portreed kujutati ka Eesti 2 kroonisel rahatähel. Karl Ernst von Baer sündis 17 veebruar 1792 aastal Piibe mõisas Järvamaal kolmanda lapsena. Isa oli tal Eestimaa rüütelkonna peamees Johann von Baer ja ema oli Juliane von Baer. Karlil oli kokku kuus õde-venda. Alghariduse sai ta koduõppes, kuid hiljem 15 aastasena läks ta õppima Tallinna Toomkooli. Lõpetades Tallinna Toomkooli 1810 aastal,
SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Plussid Valdkond Miinused
Karl August Hermann 1851-1909 Lisbeth Vesselov Elulugu ● Karl August Hermann oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. ● Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. ● 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all ● 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. ● 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. ● 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe
kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo. Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile. Hurt: Tugeva usulise kasvatusega. Õppis TÜ usuteaduskonnas. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht: kuna eestlased arvult väiksed, siis peavad vaimult suureks saama. Tema katsed luua oma ajaleht luhtusid, temast sai Otepää kirikuõpetaja. Head suhted Jakobsoniga
Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu ja suhteid teiste riikidega andis ta oma tütreid printsidele ja poegi printsessidele, sellistesse riikidesse nagu Norra, Prantusmaa, Ungari, Poola, Austria, Bütsants. Väidetavalt ehitas ta Tartusse oma kindluse, millele ta pani nimeks Jurjev, Püha Georgi järgi, peale võidukat sõjakäiku tšuudide vastu. Poola kuningriik vallutas Kiievi, Jaroslav vallutas tagasi. Jaroslav käskis Vene piiskoppide kogu mungal Illarioni Kiievi ja Venemaa metropoliidiks valida. Jaroslav tegi avaliku vene ja kreeka raamatute raamatukogu, see viidi Püha Sophia katedraali. Jaroslav tahtis, et inimesed oleksid haritud, seega ta tegi vaimulike peamiseks ülesandeks laste harimise. Samuti
Hüvasti, kollane kass. Autor: Mati Unt. See raamat räägib kaheksateistkümne aastasest Aarnest, kes kolis äsja Tartusse, oma tädi juurde elama. Tal on head hinded ja saab kõigega hakkama. Tal on head sõbrad, kellega ta õhtuti väljas käib. Talle meeldib ka üks tüdruk Eda, kes aga temast huvitatud ei ole. Hilised väljas käigud ja tüdrukud muudavad Aarne ja tädi Ida suhted keeruliseks. Tädile ei meeldi, et Aarne õhtuti väljas käib, kuna ta hinded on halvemaks läinud. Aarnele hakkab meeldima uus tüdruk, kes kolis hiljuti Tartusse, ta nimi on Maia. Aarne käib Maiaga iga õhtu väljas, ega
Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome). Tuleb tagasi Tartusse, jätkab kontserdite andmist Eestis, et teenida, aga väikestes maakohtades. 1894 asutab Miina Härma (Hermanni) nimelise segakoori. 1903-1915 läheb Kroonlinna (Peterburi lähedal asuv kindluslinn) muusikaõpetajaks. Te lüüakse sealt minema seoses maailmasõjaga, naaseb Tartusse. Vahepeal on uus põlvkond heliloojaid suunda määranud. Hakkab aktiivselt osa võtma erinevates seltsides : suured tähed, Tartu helikunsti selts, Eesti lauljate liidu Tartu osakond
Kirjandusliku töö alguseks oli tal vaimulike laulude tõlkimine. Kokku tõlkis ta 1003 laulu. 1860 andis Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik" . 1857. aastal asutas Jannsen Eesti esimese nädalalehe Perno Postimees see ilmus Pärnus aastatel 1857-1886. 1864 andis Johann välja Eesti Postimehe Tartus, 1894 hakkas see ka ilmuma Tallinnas. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Üldandmed Kodanikunimi: Johann Woldemar Jannsen Sünnikoht: Vändra (Liivimaa) Sünniaeg (ukj/vkj): 16.05.1819 / 04.05.1819 Surmakoht: Tartu (Liivimaa) Surmaaeg (ukj/vkj): 13.07.1890 / 01.07.1890 Sugu: Mees Keeled: Eesti, Saksa Nimekujud: Johann Voldemar Jannsen; Johann Woldemar Jannsen; J. W. Jannsen; Johann Jannsen; J. Jannsen; Joh. Jannsen; J. V. Jannsen
Kodukirjand (tegelaste lühitutvustus) ''Hüvasti Kollane kass'' autor : Mari Unt Aarne on kaheksateistkümne aastane noormees, kellele meeldib Maia. Noormees on äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel
Hüvasti kollane kass Mati Unt Mina lugesin teost ,,hüvasti kollane kass", mille autoriks on Mati Unt. Selle teose peategelased on Aarne, kes on kaheksateistkümne aasta noormees, kes läks Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada. Kooliaasta alguses läks tal hästi ja rõõmsalt. Aarne oli kangekaelne ja laisk, aga samas oli ta üks targemaid õpilasi klassis. Tollest hetkest, kui Aarne kohtus Maiaga ja ta armus temase, hakkasid Aarne hinded alla käima
III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a. ilmus kogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", saksaliku laulu pooldaja, 1865 asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, 1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile Jakobson oli kõige saksaliku vastu, andis välja kolm laulikut, osales Eesti Kirjameeste seltsi asutamises, 1868 ja 1870 pidas kolm isamaakõnet 4. Karl August Hermann ,,Mingem üles mägedele" ja ,,Oh, laula ja hõiska" Aleksander Saebelmann-Kunileid ,, Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm" Friedrich August Saebelmann ,,Kaunimad laulud" ja ,,Ellerhein"
Sisukord: · Sisukord..........................................................................................................2 · Elulugu............................................................................................................3 · Lahkumine Palamuselt... .................................................................................3 · Esimesed katsed kirjaniku elukutse poole..................................................4 · Tagasi Tartusse... ........................................................................................4 · Ilmub "Kevade"... ..........................................................................................5 · Algas I maailmasõda... ..............................................................................5 · Algab O. Lutsu vabakirjaniku elu.............................................................5 · Vabakirjanikuna Tartus............................................
kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga.Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse.18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. ELUKÄIK * Aastal 1896 nimetati Tõnisson ajalehe Postimees peatoimetajaks. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ning kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. * Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle
Peale seda algab vabaaeg ja autojuht saab õhtul magama minna. On 30. juuni. Kell on saanud 8 hommikul. Kaubad on peale laetud. Nüüd on aeg kaubaalused Eestisse toimetada. Eestini on jäänud Berliinist 1392 km. Esimese päevaga on kaubikul võimalik liikuda kokku 630km. Esimesed 315 km sõidab auto ära 4,5 tunniga, ehk siis kell 12:30-13:15 toimub 45 minutiline kohvipaus. Ööbimiskohta jõuab meie firma kaubaauto 17:45. Kuna on juba neljapäev, aga meil on vaja jõuda alles esmaspäevaks Tartusse, siis saab öise puhkeaja märksa pikema, kui 11h teha. Päeva lõpus on jäänud Eesti-Läti piirini ainult 762km. Reedel, 1.juulil saab jälle kell 8 päeva alustada. Esimene päevapool kestab kella 8- 12:30ni. Selle ajaga on võimalik jällegi läbida 315km. Järgneb kohvipaus kestvusega 45 minutit. See kestab kuni kella 13:15ni. Tööpäeva on jäänud veel järgi 4h 30 min ning ka seekord saab rekka sõita 315km
*kriitik *tõlkija *kirandusteadlane Tuglas on öelnud : ,,Kirjaniku looming on ju avaram, kui ta biograafia. Kuid päris tõelisel põhjal baseerub see looming ikkagi tolle biograafia ulatuses. Seejuures siiski mitte unustada : ka tähelepanu, uurimuslik süvenemine ja fantaasia kuuluvad samuti biograafiasse. " Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" *1908 poeem ,,Meri" Uusromantilised teosed : *1908 novellikogu ,,Kahekesi"
Sündis 15.aprillil 1923 (19231966) aastal Tartus. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kaheluuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle
Lugemiskontroll 8. Lassile- õpetajale M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga?
pank. 1911- Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees. 1935- Eest Vabariigi aastatel ka ühistegevuseprofessor. 1905-1917-Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatliku Ühisuse juht. Peale I Riigiduuma laiali saatmist, arreteeriti Jaan Tõnisson Viiburi märgukirjale(kus protesteeriti Duuma laialisaatmise tõttu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908-aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatus 8-kuuks. Esimese Maailmasõja ajal asutas Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komsjoni. Ajutine Põhja-Balti komisjon- abistati sõjapõgenikke ja muidu sõjas kannatada saanud inimesi. Tegeles ka aktiivselt rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskonna probleeme ja esitas valitsusele parandusettepanekuid. Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetas Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille juhiks ta jäi 1919-ni. Järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. 1918
See räägib pühak Johannesest, kes tahab minna kloostrisse. Seal ei tohi ta kloostriülema sõnul lugusid mängida ega kirjutada. Johannes lubab seda mitte teha. Mööduvad aastad ja sureb üks munk. Johanneselt paluti teiste munkade poolt kirjutada lugu surnud munga auks. Kloostriülemale aga see ei sobinud ja ta viskas Johannese kloostrist välja. Johannes hakkas mööda ilma rändama oma loomingut inimestega jagama. Tartu periood 1904 aastal suundus ta Tartusse, kus ta ühines A. Lätte orkestriga ning oli Reaalkoolis ja Treffneri gümnaasiumis muusikaõpetaja. Ka Heino Eller võttis Tobiaselt paar tundi. Tartus korraldas ta muusikaelu ja edendas kultuuri. Tartus luges Tobias ka läbi eepose "Kalevipoeg", mis inspireeris teda väga. Siiski ei suutnud Tartu teda piisavalt köita ja 1908 aastal otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Tähtsamad teosed: Koorilaulud, Noored Sepad, Varas, Kalevipoja põhjal valminud mitmed teosed.
umbes 100 000 inimest, oli neid 1659. aastaks juba märgatavalt rohkem. Kahjuks nulliti see kõik näljaajal, mis kestis 2 aastat. Suur nälg pühkis 20% rahvastikust. Isegi ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat saata enamus vilja Eesti aladelt välja, mis halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei leia mina Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust, tihti küll usulevitamise vormis. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele - hakati looma ka talurahvakoole. Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu
Kaheksas klass Pärnu 2009 Artur Alliksaar (1923-1966) oli andekas eesti nõukogude aegne luuletaja. Ta sündis 15. aprillil Tartus ja õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis, jätkas Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal. 1943. aastal värvati ta sõjaväkke ja aasta hiljem läks tööle ENSV Raudteevalitsusse. 26-aastasena süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti ja saadeti sundasumisele. Pärast vangistust läks salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. (Vikipeedia 2009) Luuletama hakkas Alliksaar gümnaasiumis, mil teda mõjutasid arbujad, Rainer Maria Rilke, Marie Underi ja 1920. aastate vene luule. Tema eluajal ilmus talt vaid üksikuid luuletusi, mõned neist ka abikaasa Linda Alamäe (1917-1988) nime all, kuna Alliksaare loomingut oli okupeeritud Eestis keelatud avaldada. Poeedi varasemad luuletused on klassikaliselt rangevormilised. 1960
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike
Eduard Tubin (1905- 1982) Sündinud Peipsi- ääres Kallastel. Vanem vend oli kooliõpetaja, mängis kaasa orkestris. Tänu vennale hakkas Tubing muusikaga tegelema: alustades plokkflöödist. 1920. a. tuli ta Tartusse ja astus Tartu Õpetajate Seminari, valmistudes saama kooliõpetajaks. Samal ajal juhatas Tubin kooliorkestrit. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus esialgu alustas oreliõpinguid. Hiljem jätkas Elleri kompositsiooniklassis. 1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka
Hellalt, Aleksander Suuman, Mati Vaga ja Ain Kaalep. *Alliksaare eluajal ilmus temalt vaid üksikuid luuletusi, ning nii mõnigi neist abikaasa Linda Alamäe nime all, kuna Alliksaare loomingut oli okupeeritud Eestis keelatud avaldada. Luuletamise, kui ka selle õpetamise eest said talle osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, mahavaikimine ning laimamine. *Oma parimas loomeeas, 43- aastaselt suri Artur Alliksaar vähki. Maetud Tartusse Ropka(-Tamme) kalmistule. (Ilmar Malin on temast maalind ka maali) (abikaasa Linda Alamäe sündis 1917 ja suri 1988)(70)) LAULUD JA LUULETUSED Eva Eensaar & Maria Peterson - Lootust peab pälvima http://www.youtube.com/watch?v=LLXZhGDB9lg (((((In Spe Antidolorosum)))) http://www.youtube.com/watch?v=n-LRts0nqAw http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=Alliksaar ,,Aeg" ,,Antidoloroseum" Alternatiiv" (Unuvate õhtute aul Tantsijad Õhtu rannas ((ulmfantaasiad)) Tule, tule tulega Talveidüll
a. väljaanne Umbes 100 aastat tagasi leiti luuletused uuesti üles. Varsti pärast luuletuste uut avastamist anti välja raamat Kristjan Jaak Petersoni luuletuste ja säilinud päevikulehekülgedega: „Laulud, päevaraamat ja kirjad“. Kuulus lugu Kristjan Jaagu Tartu ülikoolis käimise kohta on levinud üks lugu. Kristjan Jaagu vanematel oli väga vähe raha ja K. J. ei saanud alati kodust Tartusse ülikooli postihobustega sõita. Et ta siiski väga tahtis ülikoolis käia, astus ta mõnikord jala Riiast Tartusse. Riia ja Tartu vahemaa on umbes 200 km. Tartu Ülikool 1819. a. astus Kristjan Jaak Tartu ülikooli usuteadust ja filosoofiat õppima. Ta õppis siin ainult ühe aasta, sest ta tervis muutus halvaks, ülikool jäi pooleli Sidemed Eestiga Vaatamata lapsepõlvele Lätimaal pidas Kristjan Jaak enda jaoks tähtsaks Eestit
numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "marahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Nii muutuski Pärnu Postimees ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Tartu – aastad, rahvusliku liikumise tegelane 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on siiani säilinud; 1870. pani aluse Eesti
Raamat rgib perekonnast, kus isa on kooli direktor, ema laseb mingi tantsijaga jalga ja lapsed peavad ise oma probleemidega hakkama saama. de on kooli lpetanud ja lheb Tartusse ppima. Tema vend kib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor. Mirjam ei viisti koolis kia ja hakkab oma hikakaaslastega koos pidutsema. Mikul saab krini ja ta otsustab kooli plema panna ja ise kodunt ra pgeneda. Mirjam hakkab suhtlema oma sprade tuttava Marioga, kes kaasab tdruku mngu. Mikk hletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tnavalaps. Ta tutvub asa ja Jaanikaga. asa vtab Miku enda hoole alla ja petab talle, kuidas tnaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada. Mikk hakkab koos asaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sbrad, kellega koos poisid eramajades vargil kivad. Mikk rikub kik ra ja signalisatsioon hakkab tle, Marx lubab poisid ra tappa. Mirjam joob koos Vilma ja Jartsiga kogu raha maha
Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863 aastal kolima Tartusse. Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist vaimselt üks
1819 aasta algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Pärast kreisikooli lõpetamist aastal 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poiste algkoolis. Pärast õpetajadiplomi saamist aastal 1823 siirdus ta Peterburi, kus ta oli koduõpetaja. Tagasi Eestisse jõudis Kreutzwald 1825 aasta sügisel. Pärast Peterburi elu asus Kreutzwald elama Tartusse, kuhu ta jäi terveks kaheksaks aastaks. 1826. aasta algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid arstiteaduskonda. Saades ühtlasi tuttavaks ka Friedrich Robert Faehlmanniga. Kreutzwaldi arstiõpingud kestsid kokku seitse aastat. Kreutzwald Võrus Lõpetanud ülikooli aastal 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus ta
tundma, võttes ta endale kutsariks. 19 aastaselt asus ta tööle köstrina. `'Perno Postimees ehk Näddali leht'' 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva nädalalehe, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Pärnu Postimehe avanumbris pöördus Jannsen esimest korda Eesti rahva poole, mitte enam maarahva poole. Koos Eesti rahva nime kasutusele võtuga õhutas Jannsen ka rahvaluule põlistamist. `'Eesti Postimees'' 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri kus hakkas välja andma uut ajalehte `'Eessti Teine tase Postimees'', mis siiski oli samas stiilis Kolmas tase Neljas tase eelmisega Aja jooksul jäid tema seisukohad
aastat ka Tartu esmamainimise aastaks Vene võimu alla kuni 1582. aastani, kui Tartu Ülikool kirjalike allikates. 1061. aastal vallutasid vastavalt Jam Zapolski rahulepingule 1802. aastal taasavatakse Tartu Ülikool eestlased Tartu tagasi. läheb Lõuna-Eesti Poola võimu alla. saksakeelse keiserliku ülikoolina. Tartu 1583. aastal asutavad poolakad Tartusse muutub Vene impeeriumi oluliseks jesuiitide gümnaasiumi. Rootsi-Poola teaduskeskuseks, rajatakse maailmatasemel sõdades 17. saj alguses käib linn korduvalt Tähetorn, ülikooli kliinikud, raamatukogu käest kätte kuni jääb 1625. aastal lõplikult ja botaanikaaed. Teaduse kõrval õitseb .
Jannsen üritas seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Pärnu Postimees muutus ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. EESTI POSTIMEES 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1870. aastal 24.juunil Vanemuise Seltsi 5.aastapäeval kanti Tartu ette Lydia Koidula näidend ''Saaremaa onupoeg''. Seda päeva
Karl Ernst von Baer Antud essees räägin teadlase Karl Ernst von Baeri elust, saavutustest ja nende rollist Eesti kultuuriloos. Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruar 1792 Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana ja suri 28. november 1876 Tartus. 1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814. aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles. Peale seda siirdus Baer edasi Saksamaa ülikoolidesse. Ta täiendas end Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Juba 1819. aastal siirdus Baer Königsbergi, kus ta abiellus Auguste von Medemiga, kellega tal oli kuus last.
rajama asusid. Vanim nende hulgas oli Kärkna (asutatud 1228), järgnesid Tallinna (1249), Lihula (1275- 1285), Padise (1317) ja Tartu (mainitakse esmakordselt 1345). Eestimaa kristianiseerimisel erilist aktiivsust üles näidanud dominiiklased rajasid esmakordselt oma kloostri Tallinna Toompeale 1229. Selle vahepealse likvideerimise (1233) järel asutati klooster uuesti 1246. aastal. 1300. aastal rajati sarnane klooster Tartusse. Nimetatud mungaordu viimane klooster rajati Eestisse vahetult enne reformatsiooni, mil 1520. aasta 8. septembril toimunud ordu peakoosolekul kinnitati vast rajatud pühale annale pühendatud kloostri konvent Narvas. See jäi koos Karjalas paiknenud Viiburi kloostritega ka kaugeimaks katoliikluse eelpostiks idas. Mujal Baltimaadel küllaltki varakult ja usinasti tegutsenud frantsisklased jõudsid Eesti aladele alles 15. sajandi teisel poolel, mil ordu oli juba sisuliselt reformitud
laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes täiendada ning hakkas käima Tartus eratunde võtmas. IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (1895-1897). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. 1900. aastal asus Läte Tartusse elama. Talle tehti ettepanek asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks. Orkester kutsuti kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde. Kontsert tõi suure menu ja ,orkestrisse uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid,
2006 Eesti Vabariigi neljandaks presidendiks valiti 174 poolthäälega Toomas Hendrik Ilves 2007 9. jaanuaril taasriigistati Eesti Raudtee 18. jaanuaril võttis Riigikogu vastu rahvusringhäälingu seaduse, mis nägi ette Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamise Eesti Rahvusringhäälinguks Laulupeomuuseum Tartus Esilinastus mängufilm "Jan Uuspõld läheb Tartusse" Jan Uuspõld läheb Tartusse Mängufilm "Klass" Klass 26.-29. aprill: tänavarahutused seoses Pronkssõduri teisaldamisega Rahutused X noorte laulu- ja tantsupidu 29.06.2007 01.07.2007 2008 Ülemaailme finants- ja majanduskriis MASU 8. jaanuaril Eesti Filmiajakirjanike Ühingu 2007. aasta parima filmi auhinna Neitsi Maali võitsid filmid "Sügisball" ja "Jonathan Austraaliast" Pronkssiga 8
looming. 3 ELULUGU Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver sündis 23. novembril 1906.aastal Jõgevas. Ta sündis raudteelase perekonnas, kuuneda lapsena. Aastast 1937 oli Betti Alver - Elisabet Talvik ja aastast 1956 oli Betti Alver - Elisabet Lepik. Esmalt käis Betti Alver õppimas 1914. aastal kodukohas proua Kilgi erakoolis. Samal aastal läks Betti õppima Tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumi. Kuid perekonna majanduslik seis ei olnud kõige paremas seisus, et lapsed pansionites saaksid elada. Esialgu kolis pereema lastega Tartusse üürikorterisse, ainult nädalavahetusel oli kogu pere koos Jõgeval. Hiljem leiti tuba Pihkva (praeguse Võru) tänava majas nr 35, mis oli üürimiseks jõukohasem. Betti Alver on seda elukohta meenutanud oma 1948. aastal kirjutatud eluloovisandis elanikud kuulusid eranditult linna kõige vaesemasse kihti
Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid maarahvast klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis
Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud"
Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Pernu postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Üldse üritas Jannsen hea seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863. Aastal kolima Tartusse. Seal saavutas Jannsen kiiresti rahvamehe tunnustuse. Polnud ühtki suuremat ühisüritust, milles "Papa Jannsen" poleks algataja, ergutaja, juhi või toetajana kaasa löönud. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega
juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel. Voldemar Triik Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige. Nikolai Voldemar Triik (7. Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", august 1884 Tallinn 12.august 1940 Tallinn) juhatas seal aastatel 19221926 oma maaliateljeed ning oli oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt
9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich (1803- 1872)-muhu köster ja kooliõpetaja."pöllumehhe ait" , Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 - 1890)-koorilaulude sõnade autor(,,mu isamaa mu õnn ja rööm"), Lydia Koidula ( 1843 - 1886) üks eesti teatri loojatest,"emmajõe õpik" .E i ole lugenud. 10. Friedrich Sigismund Stern (1812 - 1889)- 1886 ,,Perno Postimees" toodi Tartusse, kus sellest sai lihtsalt ,,Postimees" Carl Robert Jakobson ,,Sakala" 1878 alapealkiri ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht" - kasutas uut kirjaviisi 11. Aleksandrikooli peakomitee kõrvale tekkis 1872. a teine üle-eestiline organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts. Esimeseks presidendiks valiti J. Hurt, kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti keele uurimise, uue kirjaviisi propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara kogumisega. 1865. a asutas J. V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
