Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tartumaal" - 461 õppematerjali

tartumaal on elanikke 150 000, Pärnumaal 90 000. Need kaks regiooni on ka jõukamate hulgas, sissetulek elaniku kohta on neis vaid veidi alla Eesti keskmise, tööpuudus aga suhteliselt väike.
thumbnail
6
doc

Mullastikukaardi analüüs

Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel kuivendamist vaja ei ole. Eestis on täheldatud Lpe muldi Haanja looduspargi lähistel. Näivleetunud mullad hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal , Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele...

Mullateadus
122 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Suuline arvestus kirjanduses

Hugo Raudsepa elu ja loomingu ülevaade Alustas 1910 aastal novellisti ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi 40 aastaselt andis välja. Enne seda tegutsed teatrikriitikuna. Tal ka normid ajakirjanikukogemused. Ta sündis tartus, varjunimeks milli mallikas. Haigestus tuberkuloosi ja tömbus tagasi, saadeti siberisse ja seal suri. Sündis Tartumaal . Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti...

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Lepatriinu Referaat

Triinut on käele jooksma võetuna lastud oma äralennuga näidata, kuspool peiu on, kustpoolt sõda tuleb, kus kadunud kari on, kus isa-ema on, kust kirja saan, kust kala saab, kas tuleb hea ilm, kustpoolt tuleb õnn, kus mu kodu on. Toimingu juurde kuulub sõnamaagia: Kirilind, kirilind, näita, kus mu kodu on (Audru); Lenda, lenda, merihärg! Näita, kuspool sõda on! Tartumaal või Taanimaal, Saksamaal või Saaremaal (Viljandi); Lenda, lenda, lepatriinu, näita välja, kus mu peig, kas on maa pool või mõisa pool, linna pool või ranna pool (Harju-Jaani); Lepatriinu, lepatriinu, lenda sinna, kus on minu kallike! (Kullamaa). Ka rahvalikus laulus, algusvärsiga "Lenda, lenda, lepalind" on lepatriinu see, kel palutakse lennata "sinna, kus mu kallike." (Sõna "lind" võib märkida tiivulist või isegi tiibadeta putukat ka teistes keeltes...

Loodusõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Neugrundi meteoriidikraater

NEUGRUNDI METEORIIDIKRAATER Referaat Autor: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 NEUGRUNDI EELLUGU......................................................................................................................................5 NEUGRUNDI STRUKTUURI AVASTAMINE..................................................................................................6 STRUKTUURI KIRJELDUS................................................................................................................................8 METEORIIDIKRAATRI AVASTUSE KINNITAMINE.................................................................................10 LISAD...

Keskkonnageoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Mati Unt

jaanuaril 1944 Tartumaal Õppinud: · Leedimäe 7-klassilises koolis · Tartu 8. kekskoolis · Tartu Ülikoolis õppis aastail 1962-67 Ajakirjandust Mõjutusi on saanud kirjandusõpetajalt Vello Saagelt Töötanud: · 1966-72 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhatajana · 1974-81 Noorsooteatri kirjaldusala juhatajana · 1981-91 Noorsooteatri lavastajana · Aastast 1992 Draamateatri lavastajana Undi peateema on elu mõtestatus, mis on esinenud undi põhilistes romaanides ,,Võlg" ja ,,Eluvõimalikusest kosmoses" neis: · Räägitakse otsekoheheselt noortesuhetest · Noorte vabameelne suhtumine seksi · Komsomoli kritiseerimine Neile teostele järgnevates lühiromaanides on tegevus edasiandmiseks kasutatud peategelase monoloogi. Teoseid peetakse ehtunduiliku stiili esindajateks: · Tegevus on minimaalne · Keskendutud on psühholoogiale · Inimese siseelule · Müütidele...

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Oskar Luts referaat

Paide Ühisgümnaaium Oskar Luts Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi)....

Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti murded

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Eesti murded Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Eesti murded............................................................................................................................ 3 3 Põhjaeesti murded....................................................................................................................4 3.1 Saarte murre...................................................................................................................... 4 3.2 Läänemurre....................................................................................................................... 5 3.3 Keskmurre...

Kirjandus
56 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat: Anna Haava

Anna Haava (noorpõlves kodanikunimi Anna Rosalie Espenstein, 1939. aastani Haavakivvi, hiljem Haavakivi) sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Haavakivvi muudeti Haavakiviks talupoegade priikslaskmise ajal. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli...

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
12
doc

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD

Kitsekasvatus maakonniti aastal 2001 Joonistelt 4 ja 5 võib näha, et kitsekasvatusega tegeletakse Eestis palju vähem kui lambakasvatusega. Põhjuseks võiks olla, et kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõtte tegelenud. Samas ei saa kitsekasvatajad põllumajanduslooma toetust, mida lambakasvatajad saavad. Joonisel 5 näeme, et enim kitsi on Tartumaal 433 tk ja Viljandimaal 422, moodustades aastal 2001 kogu Eesti kitsekasvatusest 21%. Oluliselt madal oli 2001. aastal kitsekasvatus Hiiumaal, jäädes maakondade lõikes ainukesena alla 100 kitse piiri. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit ­ Lambad ja kitsed [http://www.etll.ee/? Lambad_ja_kitsed] (29.09.2008) 2. Kall, Katri. Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid kaugõppe üliõpilastele, sügis 2008...

Ökoloogia
112 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kirjavahemärkide tabel

Kokkuvõttev sõna loetelu ees - koolon Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus. Kokkuvõttev sõna järgneb loetelule - Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga mõttekriips - selline peabki ülemus olema. Hõlmavad määrused - koma pole Ta elab Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis. Erilaadilised täiendid - koma pole Tal oli seljas ilus kollane kootud kampsun. 3. PÕIM- Kõrvallausete eraldamiseks - koma Poiss ütles, et tal pole aega, ja LAUSE läks edasi. Nagu, kui, kuni, otsekui ette koma, kui Sadas vihma, kui väljusin majast....

Eesti keel
117 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Juhan Sütiste elulugu

Juhan Sütiste Juhan Sütiste (a-ni 1936 Johannes Scütz 28. /16. XII 1899-10. II 1945), luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik. (Kruus 1995 : 561)Sündis Tartumaal Tähtvere v. Kure metsavahitalus ehitustöölise pojana, õppis 1909-12 Tartu Peetri kog. Kirikuk-s, töötas 1913-19 kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel ja 1918-22 Tartu õhtugümnaasiumis. (Kruus 1995 : 561)Kuulus 1919-20 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võittis mõne päeva osa lahingutegevusest Pihkva all Punaarmee vastu. (Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu...

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mati Unt

jaanuar 1944-22.august 2005) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja, peetakse üheks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest sündis Linnamäe kulas, Voore Vallas (Mati Unt sündis 1944 aasta 1. jaanuaril Tartumaal ) Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, peale seda läks Tartu 8. Keskkooli, mille ta lõpetas 1962. Aastal. Tartu Ülikooli läks Unt õppima eesti filoloogia erialale. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuu...

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Hiied

· Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rahvalauludes nimetatakse hiies...

Usundiõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Kaubamärkide referaat

Seda sellepärast, et ,,vürst" seostub hea ja kallima toidu valikuga , pidulikuma ja küllaslikuma söömaajaga ja peenema maitsega. AS Nõo on üks väheseid lihatööstusettevõtteid, kes ei kasuta mehaaniliselt töödeldud kondimassi, seepärast on tal ka tunnustatud märk nimega Aus Kaup. Nõo tooteid valmistatakse Tartumaal Nõo vallas. 8.1 Ajalugu AS Nõo Lihatööstus asutati 1992 aastal. 1. augustil 1992 aastal valmis esimene toodang , kus päevas toodeti 100 kg Nõo rulaadi. Esimene kauplus avati Tartus, kui tootega kaubeldi ka turgudel. Aastatel 1993-1995 laiendati pidevalt tööruume ning nendel aastatel viidi 40% toodangust Venemaale. Kuid kui Venemaa sulges oma piirid pidi Nõo välja töötama uue müügistrateegia. 1996 aastal oli AS Nõol 18miljoni...

Toidukaubandus
111 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti Kultuurilugu

Teorendilepingute sõlmimise keeld hakkas kehtima 1868 aastal. Vana kirjaviis-uus kirjaviis ­ 1843. a ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse uus kirjaviis. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel lõppes uue kirjaviisi kasutuselevõtuga 1880. a algul, millele aitas kaasa Eesti Kirjameeste Selts. Usuvahetus ­ 1845 aastal hakkavad Võru- ja Tartumaal talupojad hulgaliselt soovi avaldama minna üle vene õigeusku, lootuses saada kroonult "hingemaad." 1845. aasta lõpuks on vene õigeusku siirdunud Võrumaal 2325 ja Tartumaal 5304 talupoega. Aasta lõpul vallandub liikumine ka Viljandi- ja Pärnumaal. Kruntimine ­ 19 sajand teisel poolel hakati talusid massiliselt päriseks ostma. Talude väljaostmise eelduseks oli talumaade kruntimine ehk uuestimõõtmine ja küla ühismaadest eraldamine...

Kultuurilood
66 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Ernst Enno Powerpoint

Ernst Enno Nimi : Erns Enno · Sündinud 8. juuni 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. · Ta ei olnud väga seltsikas luuletaja, ning tema loomingulne tee kulges üksi ja omaette. · Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis. Looming · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. · Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht....

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Uurimustöö Tartu-Jõgeva puhkeala

7 Viited allikatele............................................................................................................... 9 Tekst.......................................................................................................................... 9 Joonised..................................................................................................................... 9 Sissejuhatus Tartu-Jõgeva puhkeala asub Jõgeva- ja Tartumaal , väärika Emajõe kallastel ja metsarikkal tublisti liigendatud Kaiu mõhnastikul. Mitmekülgseid metsapuhkuse võimalusi lubavad maastikud Emajõe-Suursoo ja Alam-Pedja looduskaitsealade vahel on Eesti suuruselt teise linna, Tartu, elanikele sobiv võimalus looduses liikumise harrastamiseks ja seeläbi tervise taastamiseks ning saavutatud vormi säilitamiseks. [1] Üldiseloomustus Tartu- ja Jõgevamaal paiknev puhkeala koosneb kahest osa-alast: Tartu ja Saare- Vara...

Eesti loodusgeograafia
21 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Euroopa muinaskultuurid

Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majand...

Euroopa muinaskultuurid
164 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vaktsineerimine

See viirus võib põhjustada ajupõletikku ja ajukelmepõletikku, kergemad juhud piirduvad gripisarnaste haigusnähtudega. Puukentsefaliidi viirusega nakatunud puukide levialad on Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt laienenud. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal , kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse vaktsineerida puukide levikualal elavaid või seal sagedasti viibivaid isikuid alates 1 aasta vanusest. Rotaviirusnakkus Rotaviirusnakkus on üks levinumaid ägeda kõhulahtisuse põhjusi imiku- ja väikelapseeas. Kogu maailmas põeb seda oksendamise ja kõhulahtisusega kulgevat nakkust üle 100 miljoni väikelapse aastas. Arvatakse, et iga 5-aastane laps on vähemalt ühe korra põdenud rotaviirusinfektsiooni...

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...

Dendroloogia
237 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun