kinnitatakse fassaadile ilma katteliistudeta (Joonis 3). Klaasid liimitakse silikoniga kandvale konstruktsioonile, kuid toestatakse siiski mehaaniliselt. Sellisel klaasimisel on suured nõudmised vuukimismaterjalide omadustele, näiteks klaaspakettide serva vuugid peavad vastu pidama UV- kiirgusele. Kõik vuukimismaterjalid peavad olema keemiliselt kokkusobivad. On tähtis, et kõik klaasid paigaldatakse täpselt konstruktsioonide-; liimi- ja vuukimismaterjalide tarnijate etteantud juhiseid järgides. Struktuurklaasimisel peavad olema kõik välimised klaasid soovitavalt turvaklaasid. [9] Pilt 9. Täisklaasfassaad [9] Joonis 3. Struktuur klaasi kinnitus [9] 2.8 Tuletõkke klaasid Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E) (Pilt 10). Kui nõutakse kaitset ka suurte kuumuste eest (tuleklass EI), siis lahenduseks oleks mitmekihilised tuletõkke klaasid Pyrodur ja Pyrostop. [10]
Humanize your company Educate about change Assure stability Revolutionize offerings Tackle the futuure (2) Efektiivsus organisatsioonilise õppimise perspektiivist •Efektiivsus on saavutatav selle kaudu, et omandatakse, jagatakse, kasutatakse ja säilitatakse teadmust •Töötajate teadmised; oskused, võimed •Teadmiste kogumine ja kasutaine organisatsiooni süsteemides, struktuurides •Suhtekapital –seosed klientide, tarnijate, koostööpartneritega. Eestist näide: Cleveroniakadeemia (3) Efektiivsus tööpraktikate perspektiivist •Organisatsiooni efektiivsust on võimalik suurendada arendades tööpraktikaid, mis tõstavad töötajate motivatsiooni ja suurendavad nende panust. töötajate kaasaminetöö autonoomsus (ülesanded, organisatsiooni struktuur)kompetentsuse tõstmine tasustamine, tunnustamine (4) Efektiivsus huvigruppide perspektiivist
kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem pm. süsteemis sest pmmasinad on loodud töötama monokultuuridega, mis tagab suurem kasumi ning konkurentsis püsimise 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel. Väheneb toote sortiment, sisendite tarnijate arv, süsteemi sõltumatus ja haiguskindlus. 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse? Lisaenergiat on vaja masinatega töötamiseks, seda saadakse fossiilsetest kütustest.Vähemal määral saadakse lisaenergiat inimtööjõust ja taastuvkütustest. Lisaenergiat on vaja ka konkurentsi vähendamiseks, kaitsevahendite ja lisatoidu tootmiseks, saagikoristuseks ning transpordiks. 7. Millised looduslikud ressursid on
on rusikareeglina otstarbekas prognooside siia ca 10% teistest kuludest. Varumisplaan Kui on teada, millal ja millistes kogustes tuleb toota, saab paika panna, millal, kui palju ja millist toorainet on vaja osta. Tooraine koguste eelarvestamisel tuleb samuti arvestada sellega, et sujuva tootmise tagamiseks peab tavaliselt mingi hulk toorainet laos varuks olema. Maksete plaan Teades kui palju ja millal on meil toorainet vaja, saate te paika panna maksed selle eest. Tuleb meeles pidada, et tarnijate jaoks olete teie klient ja kui teil on nende silmis potentsiaali, on nad valmis teile ka kaupa arvega müüma, mis tähendab, et teil on võimalus kätte saadud kauba eest tasuda hiljem. Sellisel juhul on teil tarvis vähem käibevahendeid. Investeeringute plaan Et ettevõte areneks, tuleb investeerida seadmetesse, hoonetesse. Prognoosides tootmismahu kasvu, saab paika panna, millal tuleb osta uusi seadmeid või ehitada juurde pindu tootmiseks. Juhtimis-, turustus- ja üldhalduskulud
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi
ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem põllumajanduslikus süsteemis, sest põllumajandusmasinad on loodud töötama monokultuuridega, masinate kasutamine toob suurema kasumi ning tagab konkurentsis püsimise. 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel. Väheneb toote sortiment, sisendite tarnijate arv, süsteemi sõltumatus ja haiguskindlus. 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse? Lisaenergiat on vaja masinatega töötamiseks, seda saadakse fossiilsetest kütustest. Vähemal määral saadakse lisaenergiat inimtööjõust ja taastuvkütustest. Lisaenergiat on vaja ka konkurentsi vähendamiseks, kaitsevahendite ja lisatoidu tootmiseks, saagikoristuseks ning transpordiks. 7
1. Loeng (1 ptk) Strateegia on levinud teema, mis rõhutab strateegiliste otsuste valikuvõimalusi. Strateegia on valikuküsimus! Strateegiliste otsuste: Eesmärk on luua ettevõttele väärtust (võib realiseeruda või mitte) Tulemusel tehakse olulised ressursipaigutused, et teha muutuseid ettevõtte toodetes, turgudes ja oskuste profiilis Tagasipööramine on keeruline Tunnuseks on pikajaline seotus Strateegiline juhtimine on kontseptsioon, mis integreerib ettevõttevälise strateegilise planeerimise ja ettevõttesisese organisatsiooni kujundamise kui võrdsed valdkonnad. (Strateegiline) juhtimin on alati sammu võrra praktikast maast () Teooria on eduka juhtimispraktika kontsentratsioon Operatiivne ja strateegiline juhtimine Operatiivne juhtimine tagab, et asju tehaks õigesti: Rutiinsus Konkreetsed operatsioonid Väikesemastaabiline...
turupositsiooniga ettevõttele, mille strateegia pakub kaitset konkurentsijõudude surve vastu. (23) Michael Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus viis jõudu: (18, lk 117) Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel, Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijad üle asenduskaupadega, Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine, Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel, Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. Nende jõudude analüüs aitab juhtidel selgitada tegevusharu olukorda ja välja tuua ettevõtte ees seisvaid võimalusi ja ohte. Üldine loogika seisneb selles, et mida tugevamad on vaadeldavad konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtete võimalused tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit. (18, lk 117) 1.2 SUHTARVUDE ANALÜÜS.
arendamiseks, rakendamiseks, saavutamiseks, ülevaatamiseks ja säilitamiseks. Kaks ELi poolt heaks kiidetud sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi: ISO 14000 (Available for companies across the world) EMAS (European Union Eco-management and Audit Scheme) Keskkonna auditid (vahendid hindamaks organisatsiooni mõju) võivad hõlmata: Firma tekitatud otsesed mõjud (ressursid, emissioonid, jäätmed, müra, transport jne) Tarnijate poolt tekitatud mõjud Produkti tekitatud mõjud (kasutades produkti elutsükli analüüsi) Oluliste seadusandlustega vastavus Vastavus keskkonnajuhtimissüsteemidele, keskkonna poliitikale ning eesmärkidele 3. Globalisation and international environmental policymaking. Strengths and weaknesses. Saastamine puhul on põhiliseks probleemiks välismõjude internaliseerimine (pmst vangide dilemma). Probleem on selles, et üldkasutatavad ressursid ei kuulu otseselt kellelegi
Alltöövõtja on kohustatud oma materjalide sertifikaadid peatöövõtjale üle andma enne materjali saabumist ehitusplatsile, et neid oleks võimalik kooskõlastada tellijaga. Ostutoimingud Valmistaja peab tagama, et ostetud toode vastab spetsifikatsioonidele. Komponentide tarnijate valikul tuleb kindlustada, et nad lisaks spetsifikatsioonide tingimustele täidaks ka kvaliteeditingimused. Valmistaja peab pidama heakskiidetud tarnijate loetelu. Ostuinfo: Ostudokumendid peavad selgesti kirjeldama tellitud toodet. Siia kuulub: nimetus, tüüp, tooteklass, mudel, parameetriklassid ja muu oluline info. Jooniste , valmistamistingimuste, testimistingimuste ja muu tehnilise info kehtiv versioon on samuti tähtis. Kui leping näeb ette, tuleb valmistajal tõendada ostjale, et ostetud toode vastab spetsifikatsioonidele. Tõendamist saab korraldada valmistajatehases. Valmistaja antud tõend ei vabasta ostjat kohustusest
Sama kehtib ka vastupidi: toimingute kvaliteeti tõstes on muutunud logistika efektiivsemaks. Logistikaettevõttel peab olema oma kvaliteedipoliitika, mis peaks langema üldjuhul suures osas kokku klienditeeninduspoliitikaga. 58 Tuleb teha selgeks, kes peab viima ellu kvaliteedialaseid algatusi oma ettevõttes, kes tarnijate seas. Kvaliteedialane lõppeesmärk peab olema selge kõigil sellega seotud töötajatel ja seda tuleb nende poolt entusiastlikult toetada. Logistika kvaliteediprotsess sisaldab järgmisi elemente: rõhuasetus kliendi nõudmistele ja ootustele jätkuv tähelepanu logistilisel protsessil jätkuv parendamine mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine mõõtmised ja huvitumine varieeruvusest
eeldused toimida kvaliteetselt Logistikat efektiivsemaks muutes paraneb tihti sellega koos ka tegevuste kvaliteet. Sama kehtib ka vastupidi: toimingute kvaliteeti tõstes on muutunud logistika efektiivsemaks. Logistikaettevõttel peab olema oma kvaliteedipoliitika, mis peaks langema üldjuhul suures osas kokku klienditeeninduspoliitikaga. Tuleb teha selgeks, kes peab viima ellu kvaliteedialaseid algatusi oma ettevõttes, kes tarnijate seas. Kvaliteedialane lõppeesmärk peab olema selge kõigil sellega seotud töötajatel ja seda tuleb nende poolt entusiastlikult toetada. Logistika kvaliteediprotsess sisaldab järgmisi elemente: rõhuasetus kliendi nõudmistele ja ootustele jätkuv tähelepanu logistilisel protsessil jätkuv parendamine mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine mõõtmised ja huvitumine varieeruvusest
Ajaloolised lähenemisviisid kvaliteeditagamisele: Kontrollimine, inspekteerimine (vigade avastamine, parandamine) Kvaliteediohje (statistilised meetodid, protsesside suutlikkused, kvaliteedinõuded) Kvaliteeditagamine (kvaliteedisüsteemid (ISO 9001), kvaliteedikulud, probleemlahendused, kvaliteedikavandamine) Kvaliteedijuhtimine (TQM) (kõikide operatsioonide haaratus, kvaliteedistrateegia, meeskonnatöö, personali arendamine, klientide ja tarnijate kaasatus. Kvaliteedijuhtimise gurud W.E.Deming Alustas karjääri matemaatik-füüsikuna U.S. Department of Agricultura juures. 1946. aastast - konsultant ja statistika professor New Yorki Ülikooli Graduate School of Business Administration juures. Pidas 1950-ndal aastal Jaapanis loenguid - statistilise kvaliteediohje - 24 - kasutamisest. 1951 aastal rajas Jaapani Teadlaste ja Inseneride Liit (JUSE) esimese
sihtkohta · Tolli deklaratsioon- kasutatakse kauba väljastpoolt ELi Eestisse toimetamiseks. · Leping- kokkulepe, millega üks või miteu poolt koustuvad tegema teatuid toiminguid Ostutehingute kajastamine registrites ja aruannetes Tehingud kajastatakse tarnijatega toimuvate arvelduste registris, milles tuuakse välja tarnija nimi, ostuarve kp, summa ja nr, tasumise kp, summa ja nr, tarnijate viisi käive ja saldo Sissetulnud arvele peale kirjutada jrknr, millega registreeriti rmtpidamise programmis ja oma allkiri. Ostutehingute inventeerimine Inventeerimise kord sätestatakse rmtpidamise sise-eeskirjas. Viiake läbi vähemalt 1 kord aastas. Inventeerimise käigus selgitatakse iga tarnija puhul kas saldo suurus on õige. Inventeerimisel on aluseks tarnija poolt väljastatud saldoteatis. Arve, kreeditarve, millal võib esitada lihtsustatud arve ning mis aja jooksul tuleb
ressurssides ning nende kasutamises, kuludes/tuludes, mille alusel jagatakse tootmise üldkulud kulukandjatele. Kulukäiturite liigitus: · Mahupõhised otsesed töötunnid- ja tööjõukulu, toodete arv, masintunnid jne. · Tegevuspõhised mõõdikud, mõjurid, jaotuse alused. · Struktuuripõhised skaala, kogemus, tehnoloogia, komplektsus. · Juhtimislikud tööjõu hulk ja pühendumus, suhted tarnijate ja klientidega jne. 6. Kulude paigutamine ja jaotamine kuluobjektidele Kulude paigutamine on tegevus, mille käigus arvestatakse otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest vastavata kuluobjektiga või kulukohaga Kulude jaotamine (üldkulude jaotamine, kaudkulude jaotamine) on tegevus ja/või osaprotsess, mille käigus
IVC-Raamat Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast kl...
laieneda üle maailma. (1.2) Tööohutus ja töötervishoid (2.1) Kohalik kogukond ... on traditsiooniliselt seaduste ning sunnimeetmete kaudu reguleeritud, ... tähendab ettevõtete lõimumist kogukonna ellu ettevõttest sõltuvalt kuid seoses sagenevate allhangetega on ettevõtted üha enam sõltuvad kas mingis regioonis, riigis, Euroopas või kogu maailmas. alltöövõtjate ning tarnijate tööohutuse ja -tervishoiu nõuete täitmisest, eriti juhul, kus tööks kasutatakse nende oma ruume ja seadmeid. (2.2) Ettevõtte partnerid, tarnijad ja tarbijad Koostöös saab ettevõtted vähendada kulusid, lihtsustada protsesse ja (1.3) Muutustega kohanemine tõsta kvaliteeti
5. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus 35 tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel «Muud ärikulud») 6. Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus 46 tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum
Raivo Tammeleht uuris lihtsalt oma tutvusringkonnast, kes on tööst huvitatud ja ikka keegi teadis kedagi. Nii valiski Raivo Tammeleht personali. Personali valikul üritab Raivo Tammeleht valida just neid, kellel on huvi suhtlemise vastu. Esimesel aasta oli AS-l Baltic Pack EST neli töötajat: Raivo Tammeleht, raamatupidaja, maitseainete müügimees ja pakendite müügimees. Nende (välja arvatud raamatupidaja) ülesanneteks oli suhelda nii tarnijate kui ostjatega. Müügimeestel olid omad müügiplaanid ja raamatupidaja pidi aruanded esitama tähtajaks. Esimesel aastal oli personali töö kontrollimine väga lihtne, sest müük arenes nullist. Raivo Tammelehe enda palk 1998. aastal oli umbes seitse-kaheksa tuhat krooni. Keskmine brutopalk oli 1998. aastal 4 125 krooni (Statistika amet 2010). Palk oli Raivo Tammelehe meelest õiglane, sest ka tööd oli palju. 1.12 Uurimus tulemuste ja teooria peatüki vastavuse analüüs
abil · suhtekorralduse kujundamine ettevõttesiseste- ja väliste sihtrühmadega · ettevõtte positiivse maine loomine ja säilitamine 224. 225. 226. 6. KONKURENTSIANALÜÜS 227. 228. Konkurentsianalüüs annab täpse ülevaate konkurentsisituatsioonist vaadeldaval turul. 229. Konkurentsianalüüs vastab küsimustele: · Milline on üldised konkurentsijõud tegevusharus? (st ettevõtetevaheline konkurents, tarnijate ja ostjate mõjukus, asendustoodetest või uutest turule sisenejatest tulenev oht) · Kes on meie peamised konkurendid? · Kui suur on nende turuosa? · Mis on konkurentide eelised meie toote ees (võrreldakse funktsionaalsust, rakendusvald-kondi, hinnataset, jne)? · Millised on meie konkurentsieelised? 230. -> Tulemuseks on teadmine oma toote konkurentsipositsioonist. 231. -> Tulemuseks on vastus küsimusele, mis on meie ettevõttes ainulaadset ja 232
kaasa. Konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad: 1)tegevusalade analüüs- osa tegevusi on tulutoovamad kui teised kuid ainult õige strateegia korral, seda mõjutavad: sisenemisbärjäär turule- tootemargi tuntus, majanduslik mastaabisääst, apitalivajadus; turul olijate vastupüüdlus- firmade omavaheline rivaalitsemine; asendustoodete oht- asenduskaubad teistest tootevaldkondadest, määrab hindade ja kliendi lojaalsuse; tarnijate mõjuvõim- määrab nende hulk ja konkureerivate asendustoorainete olemasolu; ostjate mõjuvõim- mille määrab nende hulk, informeeritus ja võistlevate asendustoodete olemasolu; 2) konkurentsiedu valik- juht peab valima kolme strateegia vahel: kulu-liidri strateegia(keegi ei tee aavamalt); diferentseerumisstrateegia (unikaalsus, püütakse olla unikaalne tänu heale kvaliteedile ja teenindusele); fookusesse koondamise strateegia(kindlale
täitmine nõuab lisakulusid, st tuleb rakendada ressursse, mis mujal annaksid rohkem kasu. Ning ainult kõrgem hind muudab pakkujale atraktiivseks nende ressursside suunamise just kõnealuse hüvise tootmisse, mitte aga teiste nõudjate teiste vajaduste rahuldamisse Turgude vastastikkune seos: ETTEVÕTE KUI ORGANISATSIOON Täpsemalt öeldes, tuleb lähtuda sellest, et kõigis koostegevussuhetes, milles ettevõte korporatiivse tegelasena osaleb tarbijate, tarnijate, pankade, kindlustuse, konkurentide, riigiametite, keskkonnakaitsjate, kodanikealgatuste ja paljude teistega - leidub alati nii ühiseid kui erihuvekospetsialiseeritud varad. Selle terminiga peetakse silmas, et mõlemal tehingupoolel on tehtud spetsiifilisi investeeringuid ning mõlemate varade väärtus on suurim nende kooskasuKui ühe ettevõtte partnerispetsiifilised inves¬teeringud pole piisavalt lepinguliselt kaitstud, siis toimub vertikaalne integratsioontamisel.
(Garminder-Laur, 2001, lk 26). Kasumiaruande muud äritulud sisaldavad tulusid, mis on tekkinud ebaregulaarse äritegevuse tulemusel (RTJ 2, lisa 2): • kasum põhivara (materiaalse ja immateriaalse) müügist; • kasum kinnisvarainvesteeringute müügist; • kasum kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; • saadud trahvid ja viivised; • valuutakursimuutuste netokasum nõuetelt ostjate vastu ning kohustustelt tarnijate ees. 16 Ettevõttes tekivad tulud erinevate tehingute kaudu ning seoses sellega on tulude kajastamine ettevõttes olulise tähtsusega, kuna sellest sõltub omanike tulu. Oluline on eristada tulu tekkimist põhitegevusest ja kõrvaltegevusest. 1.3.2 Kulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 Ettevõte on kohustatud oma raamatupidamise sisekorraeeskirjas detailselt kirjeldama,
ja kasumitulemused. 1.2 Uute osalejate potentsiaal tööstusele, sisenemisbarjäärid Ettevõtte võimu oma turul mõjutab ka uute turule tulijate jõud. Mida vähem aega ja raha nõuab uue ettevõtte turule sisenemine ja tõhusa konkurentsi pakkumine, seda enam võib ta EV senist positsiooni oluliselt nõrgendada. Mastaabisääst, margitoote lojaalsus ja kapitalivajadused määravad kindlaks, kui kerge või raske on uuel konkurendil siseneda tegevusalasse. 1.3 Tarnijate võim See jõud puudutab seda, kui lihtne on tarnijatel tõsta kaupade ja teenuste hinda. Varustajate kontsentratsioon ja asendussisendite kättesaadavus määravad võimu suuruse, mis varustajatel on. Mida väiksem tarnijate arv ja mida rohkem ettevõte sõltub tarnijast, seda rohkem võimu tarnija omab. 1.4 Ostjate võim See puudutab eelkõige klientide suutlikkust mõjutada hinna langetamist. Siin on mõjuriteks
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..............................
tehaseid. Elanikke on Nagasakis praegu 444 300 ja Hiroshimas 1 171 100 inimest. 5. MAJANDUS Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasvutempot: 1960- ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 19921995
Intressi suuruse määrab nominaalne intressimäär, mida väljendatakse protsentides [12: 111]. Järelikult võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mis on varude ostuhind kokku liidetuna selliste lisanduvate kuludega, mis on tehtud varude viimiseks sellisesse seisu, milles nad hetkel on. Sellest võib järeldada, et alati kui ettevõte soetab vara, tähendab see ettevõttele väljaminekut, millega suureneb kaup, tooraine, materjal kuid suureneb ka kohustus tarnijate ees või väheneb käibevarast arvelduskonto või kassa. Kui varud on soetatud võetakse nad arvele esmalt nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud veokuludest ja muudest väljaminekustest. Soetusmaksumuse arvestusmeetodid Finantsarvestuses ei ole eesmärgiks kajastada varu tegelikku (füüsilist) liikumist, vaid kajastada kuluna varu väljaminekut soetusmaksumuses (või tootmisomahinnas).
detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega; muud välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud finantstuludes ja –kuludes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga (kuni 31
riskijulgus, paendlikkus 1.3 analüüsijad- jälgib mis teised teevad ja teeb järgi, riski viimine miinimumini, püüavad säitidada olemasolevaid tarbijaid ja turge 1.4 reageerijad- pole strateegijat, saavad kiiresti turumuudatustele reageerida 2. konkurentsistrateegiad Porter · tegevusala analüüs- osa alasid on tulutoovamad kui teised, kuid seda õige strateegia korral · ostjate mõjuvõim- kui on üks ostja · tarnijate mõjuvõim- Kui materjalile on palju nõudjaid · asendustoodete oht · sisenemisbarjäärid- tootemargi tuntus, majanduslik mastaabisääst · turul olijate vastupüüdlus 3. konkurentsiedu valik kulu- liidri strateegia- kellel on kõige madalamad kulud diferentseerumisstrateegia-unikaalsus fokuseerimine- sihtgrupp kellele toode on suunatud kesktee strateegia- igast midagi 4. konkurentsiedu hoidmise strateegia
korraldamine, personali koolitamine, tehniline teenindamine jne Uued (nõuandvad) funktsioonid: konkreetsete infosüsteemide algatamine ja kavandamine, interneti ja elektroonilise kaubanduse ärisse ühendamine, mitte infosüsteemi haldurite IT-alane koolitamine, infosüsteemi töötajate äriline väljakoolitus, koostöö juhtidega, äriliste liitude loomine teiste organisatsioonide tarnijate ja infosüsteemi osakondadega 13. Nimeta privaatsusega seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis. Privaatsus kas ja milliseid andmeid kogutakse ja talletatakse üksikisikute kohta - Millist infot endast teistele jagada? - Millist informatsiooni peaksid inimesed enda teada hoidma, mitte teistele avaldama? - Millist infot inimeste kohta peaks hoidma andmebaasides ja kui kaitstud see info seal on?
tarnijate ja vahendajatega. B. Konkurentide analüüs. Kui üldjoontes teada konkurentide edu tegureid, tegevuspõhimõtteid, saab astuda neile vastusamme ja kasutada nende nõrkuseid oma huvides. Konkurentide kohta peaks teadma järgmist: turuosa; sihtrühma; turundusmiksi; käivet, kasumit; tootmisvõimsusi ja tehnoloogiat; mainet tarbijate ja tarnijate hulgas; finantsolukorda, sh. likviidsust, dividende, aktsiakurssi. N.: jälgides reklaami, saab teada reklaami hulgast, sagedusest, kellele toode suunatud. Külaskäik konkurendi firmasse annab ülevaate tootest, teenusest, hinnast. Tööjõukuulutused viitavad kas laiendamisele või probleemidele ettevõttes. Saab ka küsitleda konkurendi klienti, tema rahulolu või rahulolematust. Tugevast konkurendist tasuks eeskuju võtta. Benchmarking – toodete ja tegevuste
kehvad tulemused, tõrksad panustama tulevikku suunatud erilistesse strateegiatesse. 2. Konkurentsi ehk võitlusstrateegiad: a) Tegevusalade analüüs- osad alad on tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige strateegia korral. Sisenemisbarjäärid: mastaabisääst, tootemargi tuntus, kapitalivajadus. Asendustoodete oht määrab hindade ja klientide lojaalsuse. Ostjate mõjuvõim, mille määravad ostjate hulk, informeeritus ja võistlevate asendustoodete olemasolu. Tarnijate võim, mille määravad nende hulk ja konkureerivate asendustoodete olemasolu. Olemasolevate konkurentide vastupüüdlus, mille määrab tööstusharu kasv ja toodete valik. b) Konkurentsiedu valik- kulu-liidri strateegia- eeldab väikesi kulusid ja toote või teenuse konkurentsivõimet tänu tootmise efektiivsusele, tehnoloogilistele uuendustele, tööjõu odavusele, enamsoodustustollidele. Differentseerumisstrateegia- firma püüab olla unikaalne
strateegia korral. 2. Konkurentsiedu valik 3.Konkurentsiedu hoidmise strateegia: ükskõik missuguse strateegia poolt saavutatud edu peab olema püsiv, st vastupidav konkurentide tegevusele (patendid, copyright). 40. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter) Mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus viis jõudu: 1) Uute sisenejate oht ja sisenemisbarjäärid. 2) Olemasolev konkurents. 3) Ostjate võim. 4) Tarnijate võim. V5) Asendajate oht. 41. Tulemusjuhtimise mõiste Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; · Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; · Tuginetakse konsensusele
parameetrid, kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks. Projekti kolmas staadium -- TÖÖPROJEKT - TP on juhiseks töömeestele tööde tegemisel. Seda on otstarbekas välja töötada siis, kui tööettevõtja on valitud -- sel juhul saab selles arvestada tööettevõtja eelistusi ehitustehnoloogia ja materjalide ning seadmete tarnijate suhtes. Kõik kolm staadiumi on vajalikud eeskätt suurte ehitiste puhul. Väikeste, lihtsate ja standardse tarindusega ehitiste puhul võib projekteerimine piirduda ühe või kahe etapiga, mille nimetus sõltub väljatöötatava projektistaadiumi sisust. 10. Ehituse riiklik järelevalve, selle korraldamise olemus ja sisu (ehitusseadus) § 62. Riikliku järelevalve teostaja (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete
puudujäägiga (ajutine eelarve defitsiit). Raha liikumise efektiivsuse peab tagama finantsvahenduse asutused ehk pangad. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku ettevõtted, kellel on vahendite puudujääk või need ettevõtted kellel on ülejääk ja saavad selle teenima panna. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga)
üleminek säästjatelt ehk investoritelt neile, kellele seda vaja läheb ehk kellel on ajutine eelarve defitsiit. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku need, kellel on vahendite puudujääk või ülejääk. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga). Selleks võivad olla vekslid, deposiitsertifikaadid.
Nõudlus Väljumistõkked (lõpetamisraskused, äride sõltuvus, jm) Tegevusharu elutsükkel Sisenemistõkete seisund Turu atraktiivsus Ostjate määr ja suurus Ostukogused, sagedus Ostja vabadus, muud võimalused Ostja võimalus dikteerida Samade vajaduste rahuldamise võimalus muude vahenditega, toodetega Selliste toodete olemasolu, potentsiaalse tekke võimalus Tarnijate mõjukus, monopoolsus Tarnijate vahetuse kulukus Toodete vähesus, asendustoodete puudumine Organisatsiooni konkurentsivõime Konkurentsivõime väljendub konkurentsieeliseid loovate tegurite arvestamises, kasutuselevõtus ja efektiivses 39 arendamises Põhiteguriteks on kasutatavad sisendid (materiaalsed ja mittemateriaalsed ressursid) ning välised konkurentsi-
Konfliktid tulenevad sellest, et erinevatel inimestel ja gruppidel (organisatsioon, ühiskond jne.) on sageli väga erinevad arusaamad nii kasulikkusest kui heast-halvast. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsal (ettevõte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, tarnijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured
Kui ettevõtet ei suudeta juhtida läbi surmaoru, langeb ta negatiivsete rahavoogude ohvriks. 17. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Võimalikud stardikapitali allikad: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade vahendid Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks Tarnijate poolt antav krediit Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Väärtpaberite müük Riskikapital – fondid ja äriinglid Klientide poolt antav avanss (krediit) Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen …… veel?) Omakapital: Jooksev rahavoog on ebapiisav Laenud:
skulud siis kulukohtade loetelu). 6. Muud antud valdkonna organisatsiooni sisesed regulatsioonid. 7. Vastutavate isikute nimekiri, auditi kokkulepe, eelmiste aastate aruanded ja audiitorite lõpparuanded. Sisekontrolli süsteemi testimise andmed. 8. Ettevõtte tegevust puudutav info (pikaajalised lepingud, kliendi ajalugu ja toodangu iseloomustus, aastaplaan, eelarve ja prognoosid). 9. Peamiste ostjate ja tarnijate nimekiri. 10. Analüütilise kontrolli valdkond ehk kliendi peamiselt iseloomustavad suhtarvud ja trendi näitajad. 11. Õigusabi. Kliendi tahtlikud ja tahtmatud eksimused Kliendi raamatupidamine ja sellest tulenevalt ka tema aruandlus võib sisaldada vigu mille põhjuseks võivad olla väga erinevad asjaolud ja need asjaolud on järgmised: I grupp – Viga. Kliendi tahtmatud eksimused ehk vead on: 1. Matemaatilised või kirjavead algdokumentides ja raamatupidamis andmetes. 2
Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administr...
A, B A, C A, B, C A, B, D 13. Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas? tuua maksimaalset kasu oma ettevõttele tuua maksimaalset kasu oma ettevõtte kliendile tuua kasu logistilise ahela kõigile osapooltele tuua kasu tarbijale (lõppkliendile) 14. Kelle huvidega on vaja arvestada logistiliste toimingute ümberkorraldamisel? Vali õiged variandid. A oma ettevõtte huvidega B tarnijate ja klientide huvidega C logistikapartnerite huvidega D tarbijate (lõppklientide) huvidega A, B B, C A, B, D A, B, C, D 15. Millal hakkas logistikavaldkond arenema kui teadus? 1920-ndatel aastatel 1940-ndatel aastatel 1960-ndatel aastatel 1980-ndatel aastatel 16. Materjalivood on liikumises olevad toorained ja materjalid pooltooted valmistooted
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid; · mõistab kvaliteedijuhtimise vajadust organisatsiooni kui terviku juh...
Prognoosi koostamise 2. Sugulaste ja sõprade vahendid eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks ole sama, mis kasumiaruanne. 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid - väljaminekud perioodi jooksul 9
· Kui palju konkurente teil on? · Kes nad on? · Kus teie konkurendid asuvad? Kas nende asukohal on eelised või puudused? · Millised on teie konkurentide tugevad ja nõrgad küljed? · Mida teevad teie konkurendid paremini kui teie? Mida teete teie paremini kui nemad? · Millised on teie konkurentide toodete omadused ja hind? · Öelge ja analüüsige, mida te teate nende tootmisprotsessi, juhtkonna, tarnijate, operatsiooni tõhususe ja tasuvuse ning finantsressursside tugevuse kohta. · Milline on teie konkurentide reputatsioon? · Kas teie konkurent pakub mingit garantiid või tagatist? · Kuidas nad oma toodet reklaamivad ja turustavad? · Kas teie konkurendi äri kasvab või kahaneb teie omaga võrreldes? · Mille poolest on teie toode ja tegevus parem nende omast? Selle analüüsi abil selgub, milles oled konkurentidest tugevam, millele
Need võivad olla näiteks ettevõtete aruanded, konverentsiettekanded, ajakirjaartiklid, uurimisaruanded, bakalaureuse-, magistri-, doktoritööd, tootetutvustused, patendid, avaldamata käsikirjad jne. 7. SWOT Iseenda, konkurentide ja väliskeskkonna tundmaõppimiseks kasutatakse SWOT- analüüsi. SWOT-analüüs aitab firmal rakendada tegelikke võimalusi, säilitada konkurendipositsiooni, suurendada käivet ja arendada paremaid tooteid, parandada suhteid töötajate, klientide, tarnijate ja vahendajatega. 8. Segment Turu segment (osa) on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib üheselt teatud turundusmeetmestikule. Segment peab olema eristuv, sisemiselt homogeenne, selgelt määratletav ja kirjeldatav ning stabiilne lühi¬ või pikaajaliselt. 9. Isiklik müük Müüja isiklik suhtlus ostjaga toote müümise eesmärgil. Oluline on müügipersonal, selle valik ja väljaõpe. 10. Toote positsioon
heade ja halbade külgedega. Bilanss iseloomustab nii varade paigutust (on raha pangas-kassas või on vabad finantsvahendid hoopis põhivarasse või varudesse paigutatud) kui ka nende moodustumise allikaid (et kustkohast see raha siis ikkagi tuli, mille eest osteti põhivara või kaupa lattu, millistest allikast on pärit kontodel olevad suured summad) kohustustena (ehk tulevikus tasumist vajavad summad) pankade, omanike, liisingfirmade, tarnijate ees või hoopis omakapitali arvelt kindla perioodi lõikes ühe konkreetse kuupäevalise seisuga. Mida on näha bilansis? Varasid, oleks lihtne ja primitiivne vastus, sest tegelikult on bilansi mõlemas pooles näidatud ettevõttel olevaid varasid, kuid seda erinevast vaatenurgast! Bilansi aktiva poolel näeme varade koosseisu ja nende paigutust (no ikka sama, et kas põhivaras, varudes kus miskit on), bilansi passivas aga nende soetatud varade allikaid (et mille eest on seda lõbu lubatud)
Kas klientidel on mugav juurdepääs asukohale? (Siin tuleks arvestada kaugust klientidest, liiklusolukorda, parkimisvõimalusi ja nähtavust.) Kas konkurent pakub mingit garantiid või tagatist? Toodete puhul on oluline arvestada ka pakutavate tooteliikide täiuslikkust ja konkurentide kaubamärgi tuntust. Lisaks oleks hea ära märkida ja analüüsida ka kõike seda, mis on vähegi teada konkurentide igapäeva tegevuse kohta -- tootmisprotsessi, juhtkonna, tarnijate, strateegiate, finantsressursside tugevuse jmt kohta. 2. 5. 3 Võrdlus konkurentidega Ükski analüüs ei oma mõtet, kui seda ei viida järeldusteks. Seetõttu tuleks kirja panna ka võrdlus konkurentidega: Mida teevad konkurendid paremini? Mida teeb teie firma paremini konkurentidest? Mille poolest erinevad tooted? Jmt. Tuleks püüda määrata oma ettevõtte koht konkurentide hulgas. Seda on võimalik teha mitmel erineval viisil: 1. Positsiooni analüüs
funktsioonide, tarbijate, turustuskanalite või hinnaga. Tootekompleks - sisaldab ettevõtte poolt valmistatavaid kõiki üksiktooteid. Firma tootekompleksi ulatuse määrab väljastatavate sarjade arv. Tootekompleksi sügavuse loob igas sarjas olevate toodete suuruste, mudelite või värvide hulk. Elutsükkel ja tootestrateegia Käibekatte analüüs 16 ABC-analüüs ABC-analüüs on meetod, mida on võimalik kasutada varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted või teenused, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Kõik teenused reastatakse lähtuvalt käibest, jagades need omakorda kolme gruppi:
Dokumendikäive ja aruandlus Osaühingus on kehtestatud alltoodud dokumendikäive ja aruannete esitamise kord: Dokumendi nimetus Esitamise aeg Vastutav isik Müügiarved Iga päev, lepingulisel tähtajal või hiljemalt 7 päeva Müügiesindaja, jooksul kauba lähetamisest raamatupidaja Tarnijate arved Iga päev Raamatupidaja Kassa sissetulekuorder Vahetult peale sularahamüüki, rahalaekumist või Müügiesindaja, panga arvelduskontolt sularaha väljavõtmist raamatupidaja, Kassa väljaminekuorder Vahetult peale sularaha väljamaksmist Tegevdirektor,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
