ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. MATERJALIVOOG- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. INFOVOOG- teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas.
Ettevõtte ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb Tulutee OÜ üks vastutav isik. 3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub, mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse. Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja
KARM 48 ARENGUPERSPEKTIIV PROTSESSI PERSPEKTIIV • TOODETE • KVALITEET JA INNOVAATILISUS • UUTE TOODETE ÕIGEAEGNE KAOTUSED JUURUTAMINE • TOOTLIKKUS • KOMPETENTS JA ARENG • TÖÖTAJATE MORAAL JA • PAINDLIKKUS RAHULOLU, VOOLAVUS • SOBIV SEADMEPARK •TOOTLIKKUSE KASV • MEESKONNATÖÖ KVALITEET • OHUTUS • TARNIJATE STABIILSUS Т.KARM 49
tasuvust otsuste langetamise hõlbustamiseks alternatiivsete strateegiate olemasolu korral Pareto, Wilfredo Itaalia majandusteadlane ja sotsioloog (1848-1923), 20/ 80 printsiibi autor PEST(G) analüüs- ettevõtte toimimiskeskkonna (poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, globaalne) analüüs Porteri viie jõu analüüs M. Porteri konkurentsijõudude analüüsi mudel, mis käsitleb: ettevõtte konkureerimist mõjutavaid tegureid, sisenemisbarjääre, asenduskaupu, tarnijate mõjukust ja ostjate mõjukust. positivistlik analüüs 1. Majandusanalüüs, mis käsitleb majandust nii, nagu see on, ei püstita küsimust, missugune see paeks olema ega hinda heaks või halvaks. 2. Üksikute majandusinstitutsioonide toimimise analüüs, mille järeldusi ja prognoose on võimalik kontrollida vaatluse teel (positiive analysis) projekti tasuvusanalüüs- projekti tasuvust saab määrata klassikalise kapitalimahutuste eelarvestamise, NPV (net present value), lisanduvate
2. Uute potensiaalsete sisenejate oht kõige atraktiivsem on segment, kus on kõrged sisenemisbarjäärid ning madalad väljumisbarjäärid. 3. Asendustoodete turuletuleku oht turusegment ei ole atraktiivne, kui on olemas reaalen või potentsiaalne asendustoodete turuletuleku oht. 4. Tarbijate turujõud turusegment ei ole atraktiivne, kui tarbijatel on suur või kasvav kauplemisvõim ehk võime pakkujale hindu, kauplemistingimusi jms dikteerida. 5. Tarnijate tingimisvõim turusegment ei ole atraktiivne, kui tarnijad on võimelised hindu tõstma või pakutavaid kohuseid vähendama. · Vahendajad: Vahendajateks on: - Edasimüüjad (leiavad tarbijad ja müüvad neile) - Logistikaettevõtted (transpordivad ja ladustavad) - Turundusteenuste osutajad (turu-uuringutega tegelevad eetevõtted, reklaamiagentuurid, meediaettevõtted jne) - Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad jt)
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) Võrgustikuteooria väidab, et ettevõtted on harva võimelised eraldatuna innovatsiooni tegema (Chesbrough, 2003; Powell, 1990; Rosenbloom, Spencer, 1996; Roberts, Liu, 2001). Ettevõtetevahelise koostöö kasulikkus seisneb eelkõige ressursside baasi ja kompetentsi laiendamises. Seega võib järeldada, et ettevõtte innovatsioonivõime paraneb laiema teadmiste baasi, kulude ja riski jagamisel, mis toimub koostöös teiste subjektidega (näiteks tarnijate, klientide, konkurentide, ülikoolide jt koostööpartneritega). (Arengufond, 2012) Koostööpartnerite väärtustamise muster peegeldab ka olulisemate teadmusallikate mustrit. Kõige väärtuslikumaks hindavad ettevõtted viimastel aastatel kontsernisisest uuenduskoostööd (31,7%). Viimase kahe innovatsiooniuuringu tulemused näitavad kontsernisisese koostöö olulist kasvu, mis võib olla seotud nii innovatsioonikoostöö üldise
Terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM) TERVIKLIK KVALITEEDIJUHTIMINE ON JUHTIMISFILOSOOFIA, MIS LOOB TARBIJAST TULENEVA JUHTIMISE ÕPPIMISE VÕI ORGANISATSIOONI, MIS PÜHENDUB TARBIJATE TERVIKLIKULE RAHULDAMISELE KOOS PIDEVA ARENGUGA ORGANISATSIOONI NING SELLE PROTSESSIDE TULEMUSLIKKUSE JA EFEKTIIVSUSE POOLE TAOLINE FILOSOOFIA ALGAB KONTSEPTSIOONIST, ET KVALITEET ON ESMAJÄRGULISE TÄHTSUSEGA MITTE AINULT KLIENTIDE, VAID KA TARNIJATE JAOKS, MITTE AINULT JUHTKONNA, VAID KA TÖÖTAJATE JAOKS NENDE ENDI ARENEMISE PÄRAST TQM TÄHENDAB SÜSTEEMSET TEGUTSEMIST ÜLDISTES VALDKONDADES NAGU: JUHTIMINE POLIITIKA JA STRATEEGIA PERSONALI JUHTIMINE RESSURSSID PROTSESSID KLIENTIDE RAHULOLU TÖÖTAJATE RAHULOLU MÕJU ÜHISKONNALE ÄRITEGEVUSE TULEMUSED TQM ja ISO 9000 ERINEVALT ISO (9000) JUHTIMISKVALITEEDI STANDARDIST KESKENDUB TERVIKLIK KVALITEEDIJUHTIMINE KVALITEEDILE SUUNATUD
tasub kauba eest 14 päeva jooksul 5000x 18% = 900 seega, kauba maksumus kokku on 5900 .- Lausend raamatupidamises D ostjate tasumata arved 5900.- K müügitulu 5000.- K käibemaks 900.- Ostja tasub nimetatud summa D pank K ostjate tasumata arved 5900.- TARNIJATE TASUMATA ARVED Need on lühiajalised kohustused kaubahangete või osutatud teenuste eest, mille summa peab olema kooskõlas tarnijate järgi peetava arvestusega. Kuigi tarnijale tasutakse laekunud arvete alusel, kajastatakse majandustehinguid raamatupidamises tekkepõhiselt, seega siis kui tehing toimus, sõltumata kas raha on laekunud või mitte. Võlad tarnijatele on passivakonto, kus võlgnevus kajastatakse konto kreeditis ja arvete (võlgnevuse) tasumine konto deebetis. Saldo kajastatakse kreeditis ja näitab tegelikku võlgnevust tarnijatele Näiteks. Osteti tarnijatelt materjali, saadi arve summas 10000
Tuleks moodustada niinimetatud disaini kiirreageerimise komisjonid/rühmad, kes vigade või puuduste avastamisel suudaks koheselt asuda tegutsema. Teatud juhtudel on võimalik ja tuleb kasutada kindlustuskaitset. Ettevõttel peaks olema toote tagasikutsumise süsteem (kuidas turg tühjaks tehakse, mis järjekorras, kas parandada tootei, mis praagiga tehakse jne). · Hinna muutused - see võib hõlmata tarnijate hinnatõusu või kaupade hinnalangust müümisel. Riski vähendamiseks tuleks kasutada kas pikaajalisi lepinguid või väga täpselt fikseerida hinna muutuste kord. Tuleks otsida alternatiivseid võimalusi (erinevad ostjad/tarnijad, ka asendus tooraine/materjal. Kui üks tooraine hakkab kallinema siis võib teist kasutada mis on soodsam). · Keskkonna saastamise probleem/risk tegemist on väga olulise riskiga, sest lisaks olulisele
a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.- Kaubavarud 5 000.- Laenuvõlg - Masin 40 000.- 16. Tuginedes tabeli andmetele on õige, et juhul kui vara oleks 132 500.-, siis Maa maksumus oleks: a) 90 000.-; b) 50 000.-; c) 0.-;
transpordijuhtimisest. Samuti omas äärmiselt tähtsat rolli tarkvara integreerimine tarneahelaga. Esialgne äriplaan oli luua, rakendada ja korraldada erinevaid logistikaprojekte vastavalt kliendi soovidele. 26.oktoobril 1990 sai ettevõte ametlikult loodud. Nimevalik ei olnud juhuslik, kuna California osariigis asuv Menlo park oli koduks mitmetele kõrgtehnoloogiaga tegelevatele kompaniidele ja samuti ka riskikapitalistidele. Algusest peale on ettevõte olnud tarnijate suhtes neutraalne ja ei eelista ühte tarnijat teisele ning seda järgitakse samuti tütarettevõtete puhul. Menlo seadis end sisse ühe juhtiva kolmanda osapoole logistika (3PL) ettevõttena 1990-ndate algul, kui allhangete arv kasvas hüppeliselt ja suur osa selles oli leping Ameerika Ühendriikide jae - kaubandushiiglase Sears´iga. Sears soovis sulgeda oma asutusesisese jaotussüsteemi, mille kulu oli 7 protsenti kogumüügist, 2 korda suurem kui konkurentidel. 2000
Kontol Muu materiaalne põhivara näidatakse vara, mis ei kuulu eelnevatesse rühmadesse (näiteks administratiivsetel eesmärkidel kasutatav vara, inventar, sisseseade, tööriistad). Kontol Lõpetamata ehitised kajastatakse omatarbeks valmistatavale pooleliolevale ehitisele tegelikult tehtud väljaminekud materjalidele, tööjõule, masinatele. Kontol Ettemaksed materiaalse põhivara eest arvestatakse põhivara tarnijatele tehtud ettemaksed erinevate tarnijate viisi. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb: (a) ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud); (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest. Soetamisega otseselt seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sealhulgas:
1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng. Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Kõige aktiivsemad jaotuslogistika arendamisel olid tootmisfirmad kui tarneahela tegevust määrav ja kontrolliv lüli 1970-ndad. Muutused tarneahela struktuuris. Tootjate ning tarnijate osatähtsuse vähenemine ning suurte jaemüügikettide osatähtsuse kasv tarneahelas. Suured jaeketid arendasid välja omaenda jaotussüsteemid, mis põhinesid esialgu regionaalsetel või kohalike,1 jaotuskeskustel, kust kauplusi varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus
· sisemised kliendid, osakondade omavaheline suhe põhineb teenuste pakkumisel. See hoiab osakondi pidevas koostöös, julgustab üksteisele nende tegevuse kohta tagasisidet andma ja võimaldab näha organisatsiooni ühtse tervikuna; · tasustamise paindlikkus tagab tasustamissüsteemi jooksva korrigeerimise vastavalt vajadusele võim organisatsioonis ühtlasemalt jaotada; · struktuur peab võimaldama firmasiseste klientide ja tarnijate vajaduste täielikku rahuldamist ning julgustama töötajaid isiklikule arengule; · keskkonna jälgimine nii nende töötajate poolt, kes klientide, konkurentide ja teiste oluliste rühmadega väljaspool organisatsiooni kõige rohkem kokku puutuvad, kui ka kõigi teiste poolt; · firmasisene treening seondub ühiste koolitusprogrammidega, töökohtade vahetamise ja parimate praktikatega tutvumise võimalusega ning investeeringutega
valitsust). Jaapani suurimad opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraatlik Partei, Demokraatlik Partei, Uus Partei jt. 5. Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kiiret majanduse kasvutempot: 1960. aastatel oli see keskmiselt 10%, 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992–1995
Järva TÜ mõistes on keskastmejuhtideks kaupluste juhatajad. Rakvere Maksimarketi juhataja ülessanneteks juhi rollis on: · Kaupluse töö korraldamine ja kontrollimine, probleemide lahendamine; · Sortimendi väliste toodete võtmine müüki; · Paberimajandusega seotud ülessanded; · Töötajate värbamine, lepingute sõlmimine ja lõpetamine, töötasu arvestamine; · Töögraafikute koostamine; · Suhtlemine Järva TÜ, tarnijate ja müügieesindajatega. Liidri rolli ülessanded on: · Kaasata töötajaid ettevõtte visiooni elluviimiseks. · Motiveerida töötajaid rohkesti tööd tegema, et ületada kasumilävend iga kuu. · Töötajatele ülessannete delegeerimine piiratud ressurssidega. Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhi rollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseks mudeliks, selgitamaks, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL Artjom Aljositsev Praktika aruanne Õppejõud: Raissa Kokkota 1 TALLINN 2009 SISUKORD 1. Tutvumine ettevõttega 3 2. Raamatupidamise siseeeskirjad 3 2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasut...
Lausendid kauba ja materjalide kuluks kandmisel: a) kauba kuluks kandmine peale selle müüki D kaubad, toore, materjal ja teenused K ostetud kaubad müügiks b) materjalide kandmine tootmiskuludesse D tootmiskulud K tooraine ja materjal c) valmistoodangu müümisel, selle kuluks kandmine D kaubad, toore, materjal ja teenused K valmistoodang 5 Dokumentatsioon Tooraine ja materjali ning müügiks ostetud kaupade arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Kauba ja tootmisvarude vastuvõtmisel tuleb kontrollida vastuvõetavate väärtuste kogust ja kvaliteeti ning võrrelda neid saatedokumentidel näidatuga. Saatedokumentidele teeb väärtuse vastuvõtja märkuse nende vastuvõtmise kohta. Valmistoodang, lõpetamata toodang arvelevõtmise dokumentideks on vastavad aktid, kus näidatakse arvelevõetava toodangu nimetused ning kogused. Varude säilitamine toimub põhiliselt ladudes
3.VÕISTUPAKKUMINE.RIIGIHANGE 3.1.Mis on võistupakkumine? Seega ehitusmaksumus ei seondu ainult iga konkreetse projekti konstruktsiooniga, vaid ka nende püstitamisega seotud töökorraldusega, mida oskab hinnata ainult ehitaja. Järelikult mõju ehitusmaksumusele, mis avaldub võistupakkumise käigus, peaks piirduma ehitustehnoloogia (masinad, tööjõud, inventar), mitteoluliste materjalide ja kõigi materjalide tarnijate valikuga mida arvestab ehitusfirma. Tellija leiab ehitaja kas läbirääkimiste või võistupakkumise teel. Võistupakkumine toimub ehitusturul, kus poolteks on tellija ja tööpakkuja, st. Ehitusfirma. Tellija või tellija esindaja on see, kes käivitab projekti ja korraldab selle teostamise, st. leiab ehitaja võistupakkumise tulemusena ja sõlmib töövõtulepingud. - avalik võistupakkumine - piiratud osalusega võistupakkumine 3.2.Mis on riigihange?
1) Mõisted: ettevõtja, ettevõte, ettevõtlus, ettevõtlikkus Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb o Isiklik huvi, kasu saamine (mitte ainult rahaliselt) o Millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine o Erinevus kapitali andja funktsioonist o Initsiatiivi ülesnäitamine o Riski, vastutuse võtmine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski o Kasu saamine o Teeb investeeringuid o Võtab riski o Osaleb ettevõtte tegevuses juhib Ettevõte o on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb o koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks o ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja te...
arvule ka töötaja otsustus õigust ja vastutust. Näiteks, kui kirurgile antakse rohkem tööd (operatsiooni tegemine), siis tal on palju rohkem vastutust. 55. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. Suhtlemisega seotud rollid: tseremoniaalne (esindaja), juhtija- eestvedaja ja sidepidaja roll. Näiteks, ettevõte tegeleb puuviljade müümisega ning juht peab esindama oma firmat turul oma eeldatavate tarnijate eest ja luua nendega suhted. 56. Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. Infoga seotud rollid: info vastuvõtja, info jagaja ja kõneleja roll. Näiteks, juht sai info ettevõtte kohta ning otsustas teha muudetusi, seetõttu korraldas koosolekut, et jagada oma otsuseid töötajatega. 57. Selgitage otsustamisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide.
Plaan peab olema valmis kindla perioodi jaoks: teadaolevad tellimused, nõudluse ennustus, peamised tootmisvõimsuse kitsendused, varude tasemed (min-max reeglid, kindlustusvaru). Oluline, et same aru, kuidas programme loogika toimib, millised on sisendid. Määratleb, mida ja millal valmistatakse Peab olema vastavuses tootmise koondplaaniga Sisenditeks on finantsplaan, kliendi nõudlus, tehnoloogia, tarnijate töökvaliteet Protsessi liikumisel planeerimisest teostuseni iga etapp peab olema testitud teostatavuse üle Peamine tootmisplaan (MPS) on tootmise planeerimise protsessi tulemus MPS-i genereeritakse kindlate toodete jaoks Tootmisgraafik peab olema järgitud mõistliku aja jooksul Tootmisplaani lähima tuleviku osa on tihti fikseeritud või külmutatud MPS on libisev plaan
tooted on kvaliteetsed, kuid hinna poolest vastuvõetavad ka Eesti keskmise ja väiksema sissetulekuga elanikkonnale. Kaupade hinnatase on madalam ka seetõttu, et kasutame kaupade laialiveoks oma transporti. Ettevõttel on praeguseks sõlmitud üle 1200 koostöölepingu üle Eesti tegutsevate kaubandusettevõtetega. Kokku on erinevaid tarnimiskohti rohkem kui 1500. Meie kliendid on supermarketid, keskmised ja väiksemad kauplused. Kaupadega varustavad meid 51 tootjat 20 erinevast riigist. Tarnijate arv on viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud. Lisaks ostame tooteid ka paljudelt kodumaistelt firmadelt. Põhilised kaubaartiklid on puu- ja köögiviljakonservid ning maiustused. Peale selle müüme makaronitooteid, teed, kohvi, maitseaineid, toidukontsentraate, kastmeid, toiduäädikat, mittealkohoolseid jooke, kuivaineid ja kosmeetikatooteid. 95 % kaubavalikust moodustavad toidukaubad. Kokku on kaubavalikus üle 800 erineva tootenime. Tootevalik gruppide lõikes
ettepanekutele, sest neil on parimad kogemused pisitäiustuste tegemiseks; 18 20 võtme meetod (20 Keys) 1. Puhastamine ja korrastamine 2. Süsteemi mõtestamine /eesmärkide ühitamine 3. Rühmatöö 4. Pooltoodangu vähendamine 5. Kiired üleminekud 6. Protsesside Kaizen 7. 0-jälgimisega tootmine 8. Seostatud tootmine 9. Seadmete ja muu tehnika hooldamine 10. Töökoha distsipliin 11. Kvaliteedi kindlustamine 12. Tarnijate arendamine 13. Kadude kõrvaldamine 14. Töötajate innustamine parenduste tegemisele 15. Mitmekülgsed oskused ja risttreening 16. Tootmise planeerimine 17. Tõhususe kontroll 18. Infotehnoloogia kasutamine 19. Energia ja materjalide säästmine 20. Juhtiv tehnoloogia / vastavad oskused 19 Kulude analüüsi võtted · Kulude käitumise analüüs traditsiooniline kulu- maht-kasum analüüs eelarve, aruandenäitajate ja
See ei loe, et tegemist on ühe maailma suurima ettevõttega, sest kui turu muutustuele ning uutele vajadustele rõhku ei pöörata, võib ka maailma suurim ettevõte pankrotti minna. (Talpau jt 2011) 2.2 Kliendikeskse turundusstrateegia kujundamine McDonald's teavitas, et nad on pühendunud oma klientide kuulamisele ning on avatud faktidele, mis puudutavad nende kliente, toitu ja restorane, kuid missiooniks jäi ikkagi edendada mitmekesisust töötajate, juhatajate ja tarnijate hulgas. Esimene samm oli astutud, kuid missioon jäi endiselt muutmata. See näitab, et veel ei oldud täielikult kliendikeskseks oma turundust muudetud. Selge on see, et sellisel suurel rahvusvahelisel ettevõttel kulub oma turundusstrateegia täielikuks ümber tegemiseks väga palju aega. Teise suure sammuna hakati arvesse võtma klientide kultuurilisi eripärasid erinevates maailma osades. Näiteks Prantsusmaal hakati pakkuma veini, sest prantslased
J Tooraine ja materjalide hankekanalid K Uue projektiga kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused. 3 Peat. Finantssuhted A Laenutaotleja pangakontode loetelu B Tagastamata laenude ning tasumata võlgnevuste loetelu. 4 Peat. Projekti tehniline iseloomustus. A Rajatava objekti joonised, eelarve ja tööde ajaline graafik B Hangitava sisseseade ja/või tehnoloogia kirjeldus, maksumus ja hankegraafik. C Tööde teostajate iseloomustus D Sisseseade ja tehnoloogia tarnijate iseloomustus 5 Peat. Möödunud perioodide finantsaruanded koos selgitustega. A Kasumiaruanded B Bilansid 6 Peat. Prognoositavad finantsnäitajad (kogu ettevqtte ja konkreetse projekti kohta), vähemalt taotletava laenu kestvuse ulatuses. A Prognoositav kasumiaruanne B Prognoositav bilanss C Prognoositav rahavoo aruanne 7 Peat. Finantseerimisvajadus A Vajalik laenusumma ja laenu kasutamise graafik Eelarve koostamine pqllumajandusettevqttes
sisemised kliendid, osakondade omavaheline suhe põhineb teenuste pakkumisel. See hoiab osakondi pidevas koostöös, julgustab üksteisele nende tegevuse kohta tagasisidet andma ja võimaldab näha organisatsiooni ühtse tervikuna; tasustamise paindlikkus tagab tasustamissüsteemi jooksva korrigeerimise vastavalt vajadusele võim organisatsioonis ühtlasemalt jaotada; struktuur peab võimaldama firmasiseste klientide ja tarnijate vajaduste täielikku rahuldamist ning julgustama töötajaid isiklikule arengule; keskkonna jälgimine nii nende töötajate poolt, kes klientide, konkurentide ja teiste oluliste rühmadega väljaspool organisatsiooni kõige rohkem kokku puutuvad, kui ka kõigi teiste poolt; firmasisene treening seondub ühiste koolitusprogrammidega, töökohtade vahetamise ja
alandada kulusid tarneahelas. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas? Väärtusahel ühendab toormaterjalide tootjad valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1. Tarneahela struktuur Tarneahela kesksel kohal on keskne ettevõte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Traditsiooniliselt on selleks olnud lõpptoodet tootev tootmisettevõte nt autotehas, rõivatootja või ka jaekett, mille ostumahtude suurus võimaldab mõjutada lõppkaubatootjate tegevust. Tarnijad ja kliendid jagunevad erinevatesse astmetesse nt autotehase seisukohalt vaadates võib 1. astme tarnijaks olla käigukastide tootjad. 2 astme tarnijad tarnivad komponente käigukastide tootjatele. 1 ja 2
tarneahela paremaks muutmisega. Näiteks Rootsi bussi- ja veoautotootja Scania korraldab õpitube, et tootjad saaksid rohkem teada Scania tootmissüsteemist, mis sisaldab ka pidevad tootmissüsteemide arendamist. Scania hankesüsteemil on veel keiretsuga sarnaseid jooni: tootjad teevad koostööd partnerettevõtetega ja vastutasuks muutuvad tootjad konkurentsivõimelisemaks. Ka mööbliettevõte IKEA töötab hoolega tootjate ja tarnijate vahelise hea koostöö nimel, valides partnereid sarnaste põhimõtete järgi. IKEA delegeerib ulatuslikult ülesandeid edasimüüjatele ning teeb nendega koostööd, et saavutada maksimaalne tõhusus ning minimeerida kulud. Näiteks töötas ta mitmete pikaajaliste tarnijatega, et tuua turule mööblisari ,,Lack", mis nüüdseks on üks tuntumaid IKEA müügiprodukte. Ka Eesti ettevõte Net Group on öelnud, et nad on oma töös
*ehk kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10. Klientide poolt antav avanss (krediit). 11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid. 12. Laen eraisikuna, sh õppelaen. 13. (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen ...... Veel?) Omakapitali investeeringud: Jooksev rahavoog on ebapiisav. Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur. Tagatised puuduvad
2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel “Muud ärikulud”) 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures muutus jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude
raamatupidamise aruanded. Kreditoorsete (tarnijad) ja debitoorsete (ostjad) võlgnevuste inventeerimine toimub majandusaasta lõpul saldoteadetega. 8. ARUANNETE KOOSTAMISE KORD Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse milliseid aruandeid ettevõttes koostatakse, millised on esitamise tähtajad. Millised aruanded on perioodilised ja millised ühekordsed. Perioodilised aruanded (igakuised) on järgmised: 1) ostjate maksmata arvete aruanne, 2) tarnijate maksmata arvete aruanne, 3) tulude- kulude aruanne, 4) maksudeklaratsioonid. Perioodilisi aruandeid koostatakse igakuiselt. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse majandusaasta aruande koostamisel. Majandusaasta lõpus koostatakse aastaaruanne, mille eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ning rahavoogudest. Aastaaruanne koosneb järgmistest osadest: 1) raamatupidamise aastaaruanne, 2) tegevusaruanne,
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt keskkon...
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas Väärtusahel ühendab toormaterjalide tootjad valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1. Tarneahela struktuur Tarneahela kesksel kohal on keskne ettevõte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Traditsiooniliselt on selleks olnud lõpptoodet tootev tootmisettevõte nt autotehas, rõivatootja või ka jaekett, mille ostumahtude suurus võimaldab mõjutada lõppakaubatootjate tegevust. Tarnijad ja kliendid jagunevad erinevatesse astmetesse nt autotehase seisukohalt vaadates võib 1. astme tarnijaks olla käigukastide tootjad. 2 astme tarnijad tarnivad komponente käigukastide tootjatele
Porteri viie jõu analüüs peaks eelnema SWOT-analüüsile ja strateegia valikule. Põhjalikku analüüsi vajavad just tugevamad konkurentsijõud, et vajadusel saaks kavandada vastumeetmeid. Michael Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus: • Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel. • Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega. • Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine. • Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. • Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. - Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama – huvigruppide mõju ja täiendkaubad. • Mitmesugused huvigrupid: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms. • Täiendkaupade valmistajad: ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega (nende hangete piisavus ja hind)
o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine · teenindus o hooldus o koolitamine Tugiprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · infrastruktuuri administreerimine - infosüsteemi arendamine; juriidika; raamatupidamine; finantsjuhtimine · inimressursside juhtimine - personaliarvestus; palgaarvestus; värbamine; koolitus; tööjõu planeerimine · toote- ja tehnoloogiaarendus - toote ja protsessi disain; turu testimine, uuringud ja arendus · hankimine - tarnijate juhtimine; ressursside hankimine, lepingud Juhtimisprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda · organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine · mehitamine - töö analüüs, töö jaoks sobivate inimeste värbamine ja palkamine · eestvedamine - määratlemine, mida on vaja konkreetses situatsioonis teha ja inimeste panemine seda
Lisaks kontode liigitusele raamatupidamisaruannete alusel saab kontosid liigitada lähtuvalt info detailsuse astmest: • sünteetilisteks kontodeks ja • analüütilisteks kontodeks. Sünteetilisel kontol kajastatakse infot kogumina, detailne info tuuakse ära analüütilistel kontodel. Sünteetiline konto on peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot. Nt sünteetilisel kontol Võlad tarnijatele võivad olla analüütilised kontod tarnijate lõikes. Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus, nendel peetakse ainult rahalist arvestust aruannete koostamiseks. Analüütiline konto on sünteetilise konto allkonto. Analüütilisel kontol peetakse analüütilist arvestust, mis on detailsem, kui on sünteetilisel kontol. Sünteetiline arvestus võib olla nii rahalises väljenduses kui ka naturaalnäitajates (nt koguseline laoarvestus). Analüütilist arvestust peetakse eraldi registrites.
· SKT elaniku kohta USD 33100 · SKT jaotus sektorite lõikes: · põllumajandus 2% · tööstus 38% · teenindus 60% Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus
Kas võib nii olla?" Siinkohal ei ole oluline "õigesti" ära arvata. Ainuüksi katse mõista, mis teises inimeses toimub, võib olla toetav ja hingekosutav ning aidata inimese taas järje peale. 4 USALDUS Usaldus on meie elu kõigis aspektides oluline ning eriti on seda ärimaailmas. Ühtegi ettevõtet ei saada ilma usalduseta pikaajaline õitseng. Kui sellele mõtlema hakata, siis usaldus on samastatav aususega. See onkõige selle aslus, mida me endi, oma töökaaslaste, oma tarnijate ja sõprade jaoks teeme. Me vaatleme seda pideva kogumina: meie usaldame oma töökaaslasi; nemad omakorda usaldavad meid; meie usaldame kliente, meie kliendid usaldavad meid. See on miski, mis võrsub iseenesest meie elus läbi kogemuste. Kui mul tuleks valida, ütleksin, et usaldus on kõige tähtsam printsiip. Ilma selleta ei ole teil tegelikult midagi. Tänapäeval on usaldus suur vaidlusküsimus, osalt meie nüüdisaegses maailmas eksisteeriva pealetungiva tehnoloogia tõttu
2.1 Tavapärane lähenemisviis Tegemist on kõige pikaajalisema rakenduses oleva süsteemiga, mis paljudes arenenud linnastutes on kasutatud olnud juba üle 100 aasta ning mis on ka tänasel päeval valdavalt üks kõige populaarsem puhta vee tarnimise viisidest. Süsteem põhineb tsentraalsel veetarnel ja selle ainukesteks eesmärkideks on nõudluse rahuldamine ja kasumlikkus. Selline lähenemine soodustab aga jätkuvalt piiramatut tarbimist ja lähtub vaid tarnijate kasumi maksimeerimimisest. Varustamine põhineb nõudlusel ning tootja on huvitatud maksimaalsest tarbimisest. Vajaminev kogus vett ammutatakse kõige odavamal ja kiiremal viisil kättesaadavatest varudest. Toorvee (raw water) töötlemise meetodeid rakendatakse vastavalt ammutatava veeallika kvaliteedile. Väga puhas põhjavesi nõuab vaid vähest töötlemist, samal ajal kui reostunud järvevesi nõuab mitmekordset energeetilist ja keemilist ümbertöötlust,
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut MIKROÖKONOOMIKA RÜHMATÖÖ Juhendaja: Raul Omel Tartu 2013 SISSEJUHATUS Töö käigus iseloomustame meie ettevõtet, anname ülevaated nõudmisest ja pakkumisest, kauba/teenuse hinnaelastusest, iseloomustame kauba/nõudluse eripärasid, kulusid ettevõttes ja esimese tegevusaasta kulusid. Kirjeldatakse ka tegevusala turustruktuuri ning räägitakse tööturust. Töö eesmärgiks on anda hea ülevaade nendest punktidest. 1. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Ettevõtlusvaldkonna valik ja esmane põhjendus Üritades parendada Eesti Maaülikooli tudengi võimalusi meie otsustasime luua ühiselamutesse korralikult toimiva pesumaja, kus oleks tudengitel lihtne võimalus oma pesu pesta. Oma ettevõtlusvaldkonda valides tuginesime mõttele, et mida oleks meil võimalik teha, et muuta meie kaastudengite elu mugavamaks. Pesumaja tüübiks otsustasime luua...
mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Michael Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus: Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel. Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine. Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. - Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama huvigruppide mõju ja täiendkaubad. Mitmesuguste huvigruppide mõju: valitsusorganid, omavalitsuses, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms. Täiendkaupade valmistajad: ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega (nende hangete piisavus ja hind)
Joonis 9: Keskmine tasumisperiood päevades Allikas:autori koostatud Ideaalne olukord on selline, kus tarnijad finantseerivad varusid nende müümiseni. Võrdlus joonis 8-ga näitab, et vaadeldavatel ettevõtetel on kõigil selline soodne olukord, kus oma vahendeid ei pea varude alla panema. Kui Kui Tallinna Vesi AS esimesed aastad välja jätta, siis on isegi klientide laekumisperioodid lühemad kui tasumisperioodid, mis näitab, et tegevust finantseeritakse klientide ja tarnijate rahaga. Kuna vaadeldavate ettevõtete näol on tegemist suurte börsiettevõtetetega, siis olukorra selgituseks võib pidada nende suhtelist jõupositsioonil olemist võrreldes tarnijatega, kelledele on võimalik maksetingimusi dikteerida. 3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades See suhtarv näitab, mitu päeva peab ettevõte äritegevuse tsüklit finantseerima materjali või kauba saabumisest raha tasumiseni kliendilt (4 lk 141). 28
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Kristiina Kuusik KONKURENTS MÕISATE KUI TURISMIATRAKTSIOONIDE TURUL JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA............................................................................4 1.1 Turu Üldiseloomustus..............................................................................................4 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond...................................................................... 5 1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid.................................................
võlgnevustega. Ranged standardid: Vähenenud investeeringud debiitorsesse võlga ja väiksemad lootusetud võlad, kuid ka väiksemad müügitulud ja kasum 46. Varude üle kontrolli saavutamise olulisus, mis on varude juhtimise ABC tehnika? Ettevõte teab kui palju ja missugused varud ning kus konkreetselt asuvad. ABC tehnika: Sellise süsteemi rakendamisel püütakse laovarud jagada erinevatesse klassidese tuginedes nende kasumlikkusele ning tarnijate ja klientide olulisusele. A- ja B-grupp annavad 80% käibest, nende gruppide teenindustase peaks olema kõrge, näiteks A- grupil vähemalt 98%, B-grupil näiteks vähemalt 95%. Reeglina on nende gruppide nõudlus 10 ühtlasem, mistõttu neid tooteid tarnitakse väikeste koguste kaupa. Sisseostetav partii on suur. Partiile kaubeldakse hulgiallahindlust ja tarnitakse osadena.
Turusegment ei ole atraktiivne, kui on olemas reaalne või potentsiaalne asendustoodete turuletuleku oht. Tarbijate turujõud: 7 Pole atraktiivne kui tarbijatel on suur või kasvav kauplemisvõim. Jaekaubandusketid väiketootjatele. Tarbijad võivad olla tingijad. Võimalus arendada brändi väärtust, et kogu eelistus ei kujuneks mitte ainult hinna põhjal. Lojaalise kliendibaasi kasvatamine. Tarnijate tingimisvõim: Ei ole atraktiivne kui tarnijad on võimelised hindu tõstma või pakutavaid koguseid vähendama. Vahendajad: Turunduslikud vahendid on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edustuda, müüa või jaotada ettevõtte tooteid lõpptarbijale. Vahendajateks on: edasmüüjad, nii hulgi- kui jaemüüjad. Tihtipeale organiseerunud, olulise kauplemisjõuga. logistikaettevõtted, transpordivad, ladustavad
Hinna muutuse sissetulekuefekt on antud kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse (suurenemise või vähenemise) mõjust tarbija reaaltuludele; tarbija ostuvõime muutumine hinna muutumise tagajärjel Pakkumine seos kauba (ühiku)hinna ja selle koguse vahel, mida potentsiaalsed müüjad (tootjad, tarnijad) antud ajahetkel ning antud tingimustel soovivad ja tegelikult suudavad turul müüa (ceteris paribus) Pakkumisseadus Pakutav kogus on tarnijate poolt turul pakutava kauba või teenuse konkreetne kogus (hulk naturaalühikutes), mida ettevõtjad konkreetse hinna korral turule toovad ja müüvad Pakkumist määravad tegurid on kõik need pakkumise suurust mõjustavad tegurid, mis võivad suurendada või vähendada mingi kauba pakkumist. Eelkõige on nendeks tootmiskulid, sealhulgas tootmistehnoloogia ning tootmissisendita hindade muutustest põhjustatud tootmiskulude
ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu. Tuha Talu OÜ raamatupidamisega tegeleb ettevõttes Tulutee OÜ üks vastutav isik, kelleks olin praktika perioodil mina. 8 5. Tuha Talu OÜ raamatupidamises dokumendikäive, koostamine, säilitamine Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub, mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse.
2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide varude jääkide muutus muutus, kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena ("negatiivse kuluna"). 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
