3. Ettevõtte turunduskeskkond millest koosneb? Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks ettevõttesiseks ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb omakorda mikro-ja makrokeskkonnaks. Nende eristumine on vajalik, sest mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõtte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijad, konkurente jne. Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunaliselt mõjust keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja rolli. Selleks on tarvis
normid, arusaamad, käitumine jne; · Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas; · Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus, äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus- seadus. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. · Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, liisingud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali). · Inimressursid: töötajate koosseis, haridus, kogemused, motiveeritus jne.
finantsnäitajatest. Analüüsi võib teha möödunud perioodi kohta, tänase päeva (oleviku) kohta või tuleviku prognoosi koostamiseks. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mista finantsaruannete näitajaid ja nende sisu. Analüüso tulemuste alusel on võimalik langetada põhjendatud finants otsused. Finantsnäitajate vastu on kindlasti huvi nende vastu kreeditoridel, aktsionäridel, töötajad, tarnijad jne. Finantsanalüüsi võib jaotada kolem etappi: 1. ettevalmistav etapp- siin määratakse kindlaks analüüsi eesmärgid, need omakorda sõltuvad sellest, kellele analüüs on suunatud või milliseid küsimusi tahetakse lahendada. Sõltumata eesmärgi püstitusest tahetakse pea alati saada vastust järgmistele probleemidele: · milline oli ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruande perioodil.
- Nad suudavad määratleda selle tegevusharu kriitilised edutegurid. - Nad suudavad kokku panna meeskonna, kes tagab ettevõtte tugevuse kriitiliste edutegurite valdkonnas. Ka potentsiaalsed investorid hindavad investeerimisotsuse langetamisel ettevõtte juhtimismeeskonda, tema varasemaid kogemusi ja võimeid tulla toime tegevusharu oluliste eduteguritega. 7) Tutvused ja sidemed väärtusahela erinevate osadega (kliendid, tarnijad, äripartnerid jms) - Pole tähtis, mida sa teed, oluline on, keda sa tead. - Kasulik on tugev suhete võrgustik erinevate ettevõtetega seotud väärtusahela osadega klientide, hankijate, edasimüüjate ja konkurentidega. Olulised ja head kontaktid võivad anda ettevõttele kolm olulist tulemust: - Aidata leida turul trende või muutusi, mille äratabamise arvelt saab kasu lõigata - Vajalik informatsioon saadakse kiiremini kätte, jõutakse seda ära kasutada enne
40 32 30 31 28 29 30 20 10 0 2013 2014 2015 Tallinna Vesi Olympic Tallink Joonis 9: Keskmine tasumisperiood päevades Allikas:autori koostatud Ideaalne olukord on selline, kus tarnijad finantseerivad varusid nende müümiseni. Võrdlus joonis 8-ga näitab, et vaadeldavatel ettevõtetel on kõigil selline soodne olukord, kus oma vahendeid ei pea varude alla panema. Kui Kui Tallinna Vesi AS esimesed aastad välja jätta, siis on isegi klientide laekumisperioodid lühemad kui tasumisperioodid, mis näitab, et tegevust finantseeritakse klientide ja tarnijate rahaga. Kuna vaadeldavate ettevõtete näol
andmete omavaheliste varjatud seoste väljatoomine n: mitu protsenti klientidest ostavad leiba ja õlut koos? 34. Andmehaldusviisid organisatsioonis Tsentraalne: ühiskasutusega andmete jagamine erinevate rakendussüsteemide vahel iga rakendus kasutab osa andmehulgast ühisandmehoidlas erinevad osakonnad, töötajad jagavad omavahel ühiskasutusega andmeid kliendid tellimused inventar töötajad tarnijad Hajutatud: toimub lokaalsetes andmehoidlates iga töötaja või osakond kogub andmed enda juurde klienditellimused kogutakse müügiosakonda kliendiarved kogutakse raamatupidamisse andmehulgad luuakse ja hoitakse igas andmehoidlas eraldi paljud andmed on mitmekordselt n: kliendi nimi ja aadress tegemist andmeliiasusega (redundancy) andmete muutumisel võidakse muuta ainult ühte andmehulka toob endaga kaasa konflikti andmete terviklikkusega (data integrity)
1.Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika huviorbiiti? 1. laotegevus 2. laovarud 3. veondus 4. info, tellimisprotsess, administreerimine 5. pakkimine 6. tagastused 2.Miks on logistika sisu raske lahti mõistatada? 1. Logistika on interdistsiplinaarne ja arenev teadusala ning tema arenguperioodide kohta kehtivad eri definitsioonid. 2. Sisu määramine sõltub ka sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu. 3.Joonistada lihtne logistiline kett. Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 4.Nimetage logistika arengufaasid. Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse (riigiti erinevad perioodide algused ja lõpud): 1. Tootmiskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 50.-60. aastatel ke...
mõisas või korraldati toretsevaid pulmapidusid. Spa teenuseid pakkuvad mõisad olid pikalt ette broneeritud. Hetkel valitseb Eestis ja ka mujal maailmas majanduslikult keeruline olukord ning sellest tulenevalt on keeruline olukord ka turismiteenuseid pakkuvatel ettevõtetel. Mõisad pakuvad klientidele aga senini huvi oma ajaloolisuse, suurejoonelisuse ja luksuslikkusega. 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond Turunduse mikrokeskkonna alla kuuluvad tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ning huvigrupid. Makrokeskkonna moodustavad majanduslik keskkond, juriidilis- õiguslik keskkond, demograafiline keskkond, kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond ning looduslik keskkond. Tarnijateks on kõik need, kes müüvad ettevõttele oma tooteid ja teenuseid. Tänu sellele, et suurem osa mõisatest pakub majutus ja toitlustus teenuseid, on nende peamisteks tarnijateks erinevate toiduainete ja jookide edasimüüjad, samuti ka
oluline konkuretsieelis. 5. Mille poolest erinevad organisatsiooni mikro-ja makrokeskkond? MAKROkeskkond (Eesti riik ja rahvusvahelised mõjud) Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Organisatsioon ei suuda oluliselt mõjutada MIKROkeskkond (konkreetse organisatsiooni lähim väliskeskkond) Kliendid Konkurendid Tarnijad Partnerid Regulaatorid Organisatsioon suudab paljudes aspektides mõjutada 6. Mida kujutab endast PEST-analüüs ja kuidas seda koostatakse? PEST-analüüs (Political, Economical, Social and Technological) on meetod, mis süsteemselt kirjeldab ja hindab välisest makrokeskkonnast tulenevaid mõjusid. Analüüsi tulemused näitavad, kuidas makrokeskkond mõjutab organisatsiooni tegevust.
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
) vajutades vaid ühte nuppu telefonil. YES I CAN! – JAH MA SUUDAN! Yes I Can on Rezidor Hotel Group’i teenindusfilosoofia ja seega kõikide töötajate elustiil. 1995. aastal sai Yes I Can nime! Kuna kliendirahulolu on hotelliäris oluline, on Yes I Can kliendirahuloluprogramm.Yes I Can’i aluseks on teenindusfilosoofia pakkuda alati alternatiive ja otsida kliendile igas olukorras sobivaimat lahendust. Kliendiks on kõik, kellega töötajad töökeskkonnas kokku puutuvad, s.h. tarnijad, kolleegid ja ühiskond. Yes I Can põhineb positiivsel teenindussuhtumisel – Yes I Can! suhtumine kõikide klientidega iga päev. Selle tulemusena saab iga kliendi küsimus positiivse vastuse ning tekitab tunde, et nende heaolu on iga töötaja ainus prioriteet. Alates 1995.aastast tänaseni on kasutatud Yes I Can! koolitusprogrammi, et näidata töötajatele, mida mõeldakse Yes I Can! suhtumise ja teenindusega
Rahvusvahelised tegurid Majanduslikud Sotsiaal-kultuurilised Poliitilised ja õiguslikud Tehnoloogilised 14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 15. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Näitab kui palju on keskkonnas neid jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada, nt konkurendid, kui paljudega neist peab tõsiselt arvestama, kui palju on erinevaid tarnijaid, kui suuresti sõltub organisatsioon ühest või teisest tarnijast 16. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr?
1. Mõisted sisenev (sisend-) logistika- Materjalide ja toodete liikumine tarnijatelt ja müüjatelt tootmisprotsessi või ladudesse nähtuna kaubasaaja vaatepunktist. Hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: k...
Konkurentsi negatiivsed küljed: · nõrgemad tootjad surutakse turult välja · hävitab ja raiskab kapitali · kasvab majanduslik ebavõrdsus · ei lahenda ühishüvede tootmist Mikrokeskkond · Kliendid ehk (?) tarbijad, kelle elulaadi ja tarbijakäitumist peame tundma ja turunduses arvestama. Oluline on teada nende ootusi ning arvestada tuleb ka nende tingimisjõuga. · Tarnijad ehk varustajad, kelle tingimisjõuga tuleb arvestada, teades, et paljud ressursid vähenevad ja kallinevad. Mikrokeskkond · Regulaatorid, kes on valmis kontrollima ja mõjutama ettevõtte tegevust. Eritatakse kahesuguseid regulaatoreid: 1) valitsusepoolsed ja 2) valitsusevälised. Esimesed on näiteks keskkonnakaitse-, töötervishoiu-, töökaitseinspektsioonid ja muud järelevalve talitused.
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
o Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Tarnijate positsioon tygevam Haru ette võtete ümberlülitumiskulud alternatiivsetele hankijatele on kõrged või sobivaid asenduskaupu pole. Tarnijate pakutavad sisendid on diferentseeritud ning mõjutavad haru ettevõtete toodete kvaliteeti või mängivad olulist rolli nende tootmisprotsessis Spetsiifilise sisendi tarnijaid on vähe (väike konkurents) Mõned tarnijad ähvardavad ettepoole suunatud integratsiooniga (nt hakkab ise müüma lõpptarbijale) Haru ettevõtetel puudub võimalus tahapoole suunatud integratsiooniks Ostja ei moodusta märkimisväärset osa käibest Tarnijate positsioon nõrgam Analoogilise sisendi pakkujaid on palju Ostjate ümberlülitumiskulud on madalad Leidub sobivaid asenduskaupu Haru ettevõtted on hankijatele oluliseks kliendiks Haru ettevõtted ähvardavad tahapoole suunatud integratsiooniga
• 100% saab kasutada ainult ühte ressurssi. Mida teha jõude seisva ressursiga? • Ülejäänud on varuga • “Kui sul on tööd, tööta nii kiiresti kui suudad, muul ajal oota töö saabumist” Keskkond Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused,rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise Kriis= oht x võimalus Olukorra muutmise 2 võimalust A) Muuta organisatsiooni B) Püüda muuta keskkonda Eetiline ja sotsiaalne vastutus . Seadused, eetika ja vaba tahe
o Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Tarnijate positsioon tygevam Haru ette võtete ümberlülitumiskulud alternatiivsetele hankijatele on kõrged või sobivaid asenduskaupu pole. Tarnijate pakutavad sisendid on diferentseeritud ning mõjutavad haru ettevõtete toodete kvaliteeti või mängivad olulist rolli nende tootmisprotsessis Spetsiifilise sisendi tarnijaid on vähe (väike konkurents) Mõned tarnijad ähvardavad ettepoole suunatud integratsiooniga (nt hakkab ise müüma lõpptarbijale) Haru ettevõtetel puudub võimalus tahapoole suunatud integratsiooniks Ostja ei moodusta märkimisväärset osa käibest Tarnijate positsioon nõrgam Analoogilise sisendi pakkujaid on palju Ostjate ümberlülitumiskulud on madalad Leidub sobivaid asenduskaupu Haru ettevõtted on hankijatele oluliseks kliendiks Haru ettevõtted ähvardavad tahapoole suunatud integratsiooniga
Tooted peavad olema tehtud sihtrühmade ootustele vastavalt. Pikaajalised kliendisuhted ja kõrge kvaliteedi maine on strateegilisteks eduteguriteks. Turunduse juhtimine koosneb neljast etapist: analüüsimine, planeerimine, teostamine ja kontrollimine. Turunduse analüüsietapp sisaldab mikro- ja makrokeskkonna hindamist. Mikrokeskkonnaks on jõud, mis otseselt mõjutavad firma toimingute edukust ettevõte, tema tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. Makrokeskkonnaks on jõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda ning pakuvad turunduse võimalusi ja ohte demograafilised, majanduslikud, tehnoloogilised, poliitilised, ökoloogilised ja kultuurilised. Firma turundaja saab kontrollida oma tegevust: sihtturu valikut, turunduseesmärkide püstitamist, turundusorganisatsiooni ülesehitust, turundusmeetmestiku kokkupanekut, kuid kontrollimatuteks jäävad tarbija, valitsus,
keskmine töötasu suurus, inflatsioon ja SKP muutused Sotsiaal-kultuurilised tegurid – elanike kultuuritase, religioossed iseärasused, haritus, eetilised tõekspidamised jne. Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seonduvad seadusloomel (mil lubatud, mis keelatud) Tehnoloogilised tegurid – näitavad tehnoloogia taset Mikrokeskkonna moodustavad: Konkurendid Kliendid – kõige olulisemad äri edu mõjutajad Tarnijad – neist oleneb ka materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt Regulaatorid – organisatsioonid ja rühmitused (valitsus, kodanikealgatused), mis võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust. Strateegilised liitlased – organisatsioonid, millega tehakse koostööd ORGANISATSIOONI KESKKONDA ISELOOMUSTAVAD TEGURID Keskkonda saab iseloomustada kahe teguri abil:
Y oli täpselt see kogus, mis oli vajalik uute osade saabumiseni. JIT-iga telliti ainult Y-osad ja Kanban saadeti kohe, kui uus tellimus saabus. See kõrvaldas tegelikult X-osade hoidmise vajaduse alalises hoidmises. (6) Kui toota ainult siis, kui vajate seda, siis pole ruumi vigade jaoks. JIT töö jaoks peavad paljud põhielemendid olema paigas püsiv tootmine , paindlikud ressursid, äärmiselt kõrge kvaliteet, masinad riketeta, usaldusväärsed tarnijad, kiire masina seadistused ja palju distsipliini teiste elementide säilitamiseks. Just-in-time on nii filosoofia kui ka integreeritud tootmisjuhtimise süsteem, mis arenes aeglaselt üle 15-aastase katse- ja veaprotsessi käigus. JIT-i jaoks ei olnud ühtegi üldplaani ega plaani. (6) Toyota töötajatega on Taiichi Ohno kes võttis vastu esimesena vastu JIT tootmismeetod ühe Jaapani autotehase tehases 1970. aastate alguses. Kuid mõned
14. Mis on organisatsioonisünergia? Inimeste otstarbekas rakendus, mille määravad üldjuhid. Koos saavutatakse rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 15. Mis on ressursisünergia? Ressursisünergia tuleneb ressursside kasutamise otstarbekusest. 16. Mis on kultuurisünergia? Kultuurisünergia tuleneb tunnetusest, kuidas inimesed ühtemoodi käituvad ja mõtlevad. 17. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad ja kliendid 18. Mis on organisatsiooni markokeskkond? Rahvusvahelised, poliitilised, üldise tehnoloogia arengu, majanduslikud ja sotsiaal- kultuurilised tegurid. 19. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: · Variatsioon · Valik · Säilimine · Võitlus 20. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste!
Analüüsi tulemuseks peaks olema argumenteeritud informatsioon, mis aitab otsustajatel nende tegevust parendada. Erinevad huvigrupid võivad soovida analüüse erineva põhjalikkusega, samuti erinevate aspektide kohta. Omanikke ja juhtkonda võiks enim huvitada ettevõtte tulemused ja väärtuse kasv, siis kreeditorid sooviksid teada, milline on ettevõtte finantsseisund, maksevõime ja riskid. Riik aga sooviks teada (kontrollida?), milline on ettevõtte tegevuse keskkonnamõju. Kliendid ja ka tarnijad soovivad veenduda ettevõtte tootmise või teeninduse kvaliteedi tagamises. Uute projektide või suurema laienemise (ühinemised, uued turud jms) puhul tuleks kindlasti teha kapitali eelarvestamist ja investeeringuanalüüsi. Ettevõtte põhitegevuse efektiivsuse ja tasuvuse tõstmiseks tuleks regulaarselt aga teha kulutasuvuse analüüse. Pangalaenude või toetuste taotlemisel on oluline analüüsida ka ettevõtte jätkusuutlikkust.
) Ning lõpetades isiksuse tüübiga (eneseusaldus otsuse langetamisel, riskivalmidus, ambitsioonid, usaldusisikud jms.) Ettevõtte puhul tuleb alustada tema valdkonnast. Mis tooteid teenuseid pakub, ettevõtte tüüp, kellele ta pakub – organisatsioonid või elanikkonnale, sihtkruppide iseloomustus, jne. Firma turupositsioon, konkurentide seis, firma tugevad ja nõrgad küljed. Olemas olevad tarnijad ja nende rahulolu. Kes on firmas otsustajad, ameikohad. Mis on firma probleemid ning lõpuks finantsolukord. 14. Mida tähendab ahelmeetod klientide otsimisel? Ahelmeetod seisneb tutvusringkonna järk-järgulises laiendamises. Pärast tehingut palub müügiagent igal kliendil nimetada oma tutvusringkonnast veel inimesi (firmasid), kes võiksid antud tootest (teenusest) olla huvitatud.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Õppetool ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ...................
1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜSI MEETODID Ükski ettevõte ei saa tegutseda ümbritsevast keskkonnast täiesti sõltumatult. Ettevõtte seisukohalt võib keskkonna jagada kaheks: makro- ja mikrokeskkonnaks. Makrokeskkonna moodustavad selle piirkonna kultuurilised põhiväärtused, majanduslikud ja õiguslik poliitilised tingimused. Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus ettevõte oma ülesandeid täidab. Mikrokeskkonna moodustavad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. (1,lk 47-49). 1.1. KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. (13) Põhiliselt eristatakse nelja konkurentsi liiki: (16, lk 76-77)
kuid samas on töötajate jaoks ka üha olulisem ettevõtte keskkonnasõbralikkus) Keskkonnajuhtimissüsteemid (Environmental management system) : EMS-d jälgivad, kontrollivad ning vähendavad kk mõjusid (k.a tarnijaid ja tarbijaid) EMS-d tekkisid 1990-datel (pärast kvaliteedijuhitmissüsteeme 1980-ndatel) EMS-de peamine eesmärk- keskkonna poliitika rakendamine/elluviimine Keskkonnamõjude jälgimine, kontroll ja vähendamine Kaasa arvatud tarnijad ning lõpp-produkti kasutajad (tarbijad) 3 Keskkonnajuhtimine- protsess, mis aitab ettevõttel pidevalt parandada selle keskkonna ja majanduslikke tegevusi ja vähendada keskkonna, tööhügeeni ja tööohutuse riske ja kulusid EMS- süsteem läbi mille töötatakse välja keskkonnapoliitikat, arendatakse ja jälgitakse auditite abil arengut püstitatud eesmärkide suunad
nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alusel. Võib ka öelda et üleminekupunkt näiatb kui kaugele ulatub tarneahelas kliendi tellimuse mõju. Tarneahelas toimub paindlikus ettevõttes valdav osa tarneahela tegevustest klientide tellimuste alusel ja traditsioonilises ettevõttes nõudluse prognooside alusel. Paindliku tootmise mõju tarnijatele – kui tootmisettevõte läheb üle paindliku tootmise põhimõtetele peavad oma tegevuse ümber korraldama ka tema tarnijad. Nad kas tekitavad suured valmistoodangu varud või võtavad omaks paindliku tootmise põhimõtted. Aja kompressioonil ja nõudlusahelal rajanevad tarnekontseptsioonid : Täppisajastamise(just in time – JIT) /säästlikkuse kontseptsioon (LEAN) - põhimõtted valdavalt samatähenduslikud, aluseks mõlemal ideaalse tootmise põhimõte. Ideaalses tootmises toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks kui toimub nende müük
Jaapanlastel on samas tähenduses kasutusel termin "KAIZEN" (pidev arendamine). 3.2.2. Protsesside hindamine Protsessi kategooriad: Protsessid jagunevad vastavalt nende küpsusastmetele kategooriatesse: 1.kategooria: Iseseisvalt kohanduv protsess. Tasakaalustab erinevad sisendid ja suunab automaatselt oma tegevused nii, et pidevalt toodetakse veatuid tooteid ja teenuseid. 2.kategooria: Parendatud protsess 3.kategoogia: Valitsetud protsess. Tarnijad annavad pidevalt nõutavat sisendit, protsess kulgeb juba seestpoolt etteantud piirides, väljund vastab püsivalt kliendinõuetele. 4.kategooria: Defineeritud, kirjeldatud protsess. Kliendinõuded on teada, tarnijatel on teada protsessinõuded, on olemas mõõtesüsteem sisendi, väljundi ja tähtsamate protsessiparameetrite jaoks. 5.kategooria: Nn lähtesituatsioon ettevõttes enne protsessijuhtimise idee sisseviimist. Täpne protsessi kirjeldus puudub.
klientide poolt soovitud teenindustase minimaalsete kuludega 21. Logistika vaatleb ostmist, tootmist ja jaotamist kui eraldiseisvaid ja omavahel sidumata protsesse ühendab ostmise, tootmise, jaotuse ja marketingi ühtseks terviklikuks protsessiks ühendab ostmise ja tootmise terviklikuks protsessiks ühendab marketingi ja jaotuse terviklikuks protsessiks 22. Kes moodustavad väärtusahelas ülavoo ja kes allvoo? kliendid on ülavoog ja tarnijad allvoog tarnijad on ülavoog ja kliendid allvoog logistikapartnerid on ülavoog ja kliendid allvoog tarnijad on ülavoog ja logistikapartnerid allvoog 23. Mitut juhtimistasandit logistikas eristatakse? kahte kolme nelja viit 24. Veoviisi valik ja outsourcing on logistikas operatiivse juhtimise tasandi tegevused taktikalise juhtimise tasandi tegevused strateegilise juhtimise tasandi tegevused nii taktikalise kui ka strateegilise juhtimise tasandite tegevused 25
Iga ostutehingu puhul kindlaks määrata, kas tekkis lühi- või pikaajaline võlgnevus. · Sünteetilise arvestuse puhul registreeritakse ostutehingu tulemusel tekkinud võlg kontol Võlad tarnijatele- (kus alakontod nt võlad emaettevõtja vastu jne) · Analüütilise arvestuse kohaselt registreeritakse kõik võlgnevused ning tasumised iga tarnija kohta eraldi (määratletakse nt hulgi ja jaetarbijad). Tarnijad rühmitatakse maksetähtaegade viisi. Ostutehingutes kajastatavad dokumendid · Arve- sisaldab kauba või teenuse ostu-müügitehingu üksikasjalikku arvutust · Ostutellimus- käsund kauba hankimiseks (tuuakse välja kaupade loend kooskogustega) · Kauba saateleht- kaubaga saajale saadetav dok, mis sisaldab saadetisse kuuluvate esemete nimekirja jn lepingus nõutuid tingimusi.
kindlaksmääratud võlgnevustega juunis 2010. Keskmine ja pikaajaline välisvõlg oli 187,9 miljardit US$ja see kasvas oma seisukoha suhtes juunis 5,2 miljardi US$, varude eelarve kasvas augustis 4,74 miljardit US$ ja samal perioodil kasvas see veel 1,5 miljardit US$. Juuli ja augusti peamised vood, mis mõjutasid varude pikaajali välisvõlgu olid netosissevood väärtpaberitest 2 miljardit US$, laenud rahvusvahelistest organisatsioonidest 900 miljonit US$, tarnijad ja ostjad 804 miljonit US$ ja valuutalaenud 299 miljonit US$ valitsusasutuste netovoogude poolt 139 miljonit US$. Sinna kaasa arvatud 1,207 miljonit US$ saadud pariteedi hinnangulise muutuse järgi. Välismaiste lühiajaliste võlgade ja kinnipidamiste kaasaarvamiste tulemuseks tuli 3,6 miljardit US$, kaasa arvatud saldo valuuta laenudest, kommertspankade osaliselt hüvitatud välisvaluuta alanemisest tekkinud kahju 2 miljardit US$. (http://stats.oecd
Ettevõtte ise valmistab ka õunamahla, oma õuntest. Hinnakujundus: Mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida? - on väga oluline küsimus iga ettevõtja jaoks. Toodete hinnad Treegeri kohvikus kujunevad vastavalt Paide linna inimeste ostuvõimele. Osad hinnad tuleb kujundada vastavalt eelarvele. Mõni kord kujundatakse hind kokkuleppes klientidega. Ettevõtte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja kasu saamiseks. Suuremad tarnijad on: · Aida OÜ piima ja vorstitooted. · AS Balt-Hellin kondiitri tooraine. · Vilmix OÜ kondiitri tooraine. · Viciuani Baltic OÜ kalatooted. · Sacco OÜ puhastusvahendid. · AS Maag Grupp lihatooted. · Wiiberg Food OÜ köögiviljad. 1.2 Struktuur ja koosseis Treegeri Kohviku OÜ-l on kaks juhatuse liiget- juhataja Tiia Paosalu ja raamatupidaja Anne- Ly Ehman. Juhatajale alluvad kokad, kondiitrid, baaridaamid ja ettekandjad.
Lühiülevaade finantsanalüüsist 4 Finantsanalüüs kujutab endast hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Seda võib teha möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus, tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs; Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel. Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi
· raha käsitamine kasumina; · vale asukoht (mõjutab nii tulusid (klientide arvu) kui ka kulusid (nt VÄIKEETTEVÕTJATELE ON OLULINE on ka asjatundlik nõuanne -- transport jm); allikateks on raamatupidajad, tarbijad, pangad, juristid, äripartnerid, perekond, sõbrad, tarnijad, konsultandid, kohalikud (oma- ja riigi-) · juhtimisarvestuse puudumine (tüüpiline tagajärg on, et esimene valitsusorganid, haridusasutused, ettevõtluskeskused ning tegevusaasta jääbki viimaseks). kaubanduskojad (viimased on ettevõtluse tugisüsteemi osised). Ettevõtluse alused - A
pakkuda suurimat võimalikku klienditeeninduse taset optimaalsete tarneahela kogukulude ning investeeringute juures. Tarneahela juhtimine hõlmab kõikide tarnimises ja hankimises sisalduvate tegevuste planeerimist ja juhtimist, muudatusi ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi. Väga tähtis on seejuures koostöö kõigi seotud osapoolte vahel ja tegevuste koordineerimine. Tarneahela osapoolteks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmanda osapoole teenusepakkujad ja kliendid. Sisuliselt integreeritakse tarneahela juhtimisel pakkumine ja nõudlus nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel. 12. Mis on tegevuspõhine kuluarvestus, milleks kasutatakse? Tegevuspõhist ehk ABC (activity based costing) kuluarvestust saab määratleda süsteemina, mis tegeleb individuaalsete tegevuste kulude kalkuleerimise ja nende
Turunduse kordamisküsimused 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus – Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse vajadus – valmistada õigele tarbijale õige toode ja viia see õige sõnumiga õigel ajal õigesse kohta; pikaajaliste kliendisuhete loomine ja arendamine; luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et vahetus oleks võimalikult mugav ja sujuv ning nimetatud lõhed kõrvaldatud: Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise ja tarbijale sobilikus kohas, luues ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine toimuvad erineval ajal (erandiks teenused). Mõnikord on põhjuseks ka tootmise tsüklilisus. Turundu...
tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega 12. Keda ei tohi ilma töötaja nõusolekuta töölähetusse saata? Puudega last kasvatav 13. Mis on tootmissaladus ja mis on ärisaladus? Ei avalda seda mida toodetakse , on teave mis sisaldab toodete saladust . ärisaladus Kliendid või tarnijad 7 14. Mida lepitakse kokku saladuse mittehoidmise kohta? Ei tohi saladust välja rääkida ning leppetrahvid 15. Millise kohustuse võtab töötaja konkurentsipiirangu kokkulepet heaks kiites? Töötaja kohustub mitte töötama , tööandja konkurendi juures. 16. Millal on lubatav konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine? Kui see on vajalik tööandjamajandusliku huvi kaitseks
ABC- ANALÜÜSI kasutatakse logistika ja müügialal toodete, klientide või tarnijate rühmitamiseks nende suhtelise olulisuse järgi ettevõtte jaoks. Põhineb 20/80 reeglil. 80% läbimüügist saadakse 20% toodetelt, 20% klientide arvele langeb 80% kasumist. 80% kaubavarude väärtusest sisaldub 20%-s ladustatavates tootenimetustes. 20% tootenimetuse saamiseks kulub 80% kauba hankimistöödest. ANALÜÜSIOBJEKTID JAOTATAKSE RÜHMADESSE: A (tähtsaim, sinna kuuluvad tooted, kliendid või tarnijad, kes mõjutavad ettevõtte tulemusi kõige rohkem), B, C. 4 A-rühm sisaldab tooteid, mis annavad 80% aastasest läbimüügist, seetõttu peavad pälvima suurimat tähelepanu. TARNEKLAUSLID: EXW- hangitud tarnija asukohast. FCA- franko vedaja. EAS- franko laeva kõrval, kasutatakse ainult veetranspordis. FOB- franko laeva pardal, kasutatakse ainult veetranspordis. Müüja on oma
Personal Tarbijad Kaasaegne ettevõte võtab enda ülesehitamiseks vajalikud põhielemendid väliskeskkonnast ja tegutseb selle vajaduste rahuldamiseks. b. Väliskeskkonna mõjutegurid Majanduslikud (majanduskeskkond) Kapital Tööjõud Materiaalsete resursside ja mittemateriaalsete teenuste tarnijad Riik kui majandamise subjekt ja selle organid, valitsuse rahandus ja majanduspoliitika Ostjad Konkurendid Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilised (tehnoloogiline keskkond) Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid Kaupade tootmise ja säilitamise viisid ja vahendid
anda krediiti väikestele ja tundmatutele firmadele, vahetada infot konkureerivate firmadega, kontrollida firma omanike varasemat tegevust, kasutada võlgnike kohta meedias avaldatavat infot. Võla sissenõudmiseks pööramise näitajad: rahalaekumise välde päevades, lootusetu võlgnevuse summa suhe netokäibesse, möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal netokäibes. 52. Käibevarade juhtimise kuldreegel Müü sularaha eest, osta krediiti; krediteeri ostjaid lühema tähtajaga, kui tarnijad sind; majanduslike tehingute sõlmimisel kontrolli partneri maksevõimet, lepingute sõlmimisel kontrolli nende juriidilist õigsust; varadesse tehtavad püsivad investeeringud tuleb finantseerida püsivatest allikatest ja ajutised investeeringud lühiajalistest allikatest. 53. Laovarude suuruse planeerimise meetodid Protsendimeetod - varude suurus määratakse kindlaks protsentides müügikäibe prognoosist Otsearvutusmeetod - laovarud planeeritakse materjalide liikide lõikes,
4. poliitilised ja õiguslikud (valitsuse otsused, seadusandlus), 5. tehnoloogilised (tehnoloogia tase). 6. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. 6. konkurendid (võisteldakse klientide pärast), 7. kliendid (nendest sõltub äriedu), 8. tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed), 9. regulaatorid (kontrollivad organisatsiooni tegevust keskkonnakaitse, töökaitse jmt), 10. strateegilised liitlased (tehakse koostööd). 7. Mida kirjeldab organisatsiooni keskkonna keerukuse määr? Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on? 8. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist? 9
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
ulatuses ja teatakse, et maksimaalselt saab kogukulusid vähendada üksnes osakulude kompromissi kaudu. Hankelogistika hõlmab järgmisi ülesandeid: 1. Kauba nõudluse prognoos(varustustehingute määratlemine) 2. Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus, kvaliteedinäitajad, kaasnevad teenused jne) 3. Hanketüübi määramine (kas kehtestatud, modifitseeritud või uued tarned) 4. Turu analüüs(võimalikud tarnijad, nende positsioon turul, pädevus) 5. Firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine(tarnijate pakkumiste võrdlemine firma vajadustega) 6. Tarnijate lõplik hindamine (hind, kvaliteet, usaldusväärsus) Hankelogistika meetmed osakulude vähendamiseks: · Kulude normimine · Praagi ja materjalikadude vältimine · Tootmisjäätmete vältimine
eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suurendamine 4. Ehitusettevõtte väliskeskkond. vt. eelmist. Riik teostab ehitustegevuse reguleerimist seadusandluse kaudu. Riiki käsitletakse tänapäeva maailmas kui kõrgeimat ühiskondliku institutsiooni. Väliskk ettevõte muuta ei saa. 5. Ehitusettevõtte sisekeskkond
5.4. Just in time meetod 1) null lao seis, 2)tellimuste lühikesed tähtajad, 3) suhteliselt väikesed aga tihedad tarnijad, 4)kõrge kvaliteet. lõppsündmuse tähtpäevade vahe on toimingu kestus. Võrkmudelid põhinevad kriitilise tee meetodil (*PERT * nooldiagramm *sõlmdiagramm) Võrkmudeli optimeerimine toimub
Erinevatel juhtimistasemetel on funktsioonide osatähtsused erinevad: mida kõrgem on juhtimistase, seda seda suurem on planeerimise ja organiseerimisega seotud tegevuste osatähtsus. Erineb ka tegevuse sisu: tippjuhid kujundavad kogu organisatsiooni, madalamate astmete juhid aga üksikisikute ja rühmade tööd. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses. Lähi- ehk mikrokeskkond: kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, regulaatorid (tarbija-, tervise-, töö-, keskkonnakaitse jm) Makrokeskkond (üldised majanduslikud, sotsiaalkultuurilised, poliitilised ja tehnoloogilised tingimused). Mida suurem on keskkonna ebakindlus, seda suuremaid piiranguid seab see juhtide ette. Stabiilne ja vähekeerukas: kergesti ennustatav, vähe tegurei, komponendid on mingil määral sarnased ja püsivad, nende tundmiseks vajatakse elukogemusi minimaalsel määral. Dünaamiline ja
TEMAATIKA KORDAMISEKS INIMRESSURSI JUHTIMISE AINES 1. Inimressursi juhtimise olemus ja mõiste. IRJ olemus: 1960. a avaldas Douglas Mc Gregor raamatu ,,Ettevõtte inimlik külg" väitis, et juhtimisele saab läheneda kahel põhilisel viisil. 1) Teooria X- inimesed on töövahendid (pikaajalised töötajad) ,,Piitsa ja prääniku meetod". 2) Teooria Y- inimesed otsivad väljakutset (tänapäevane mõttelaad). TÖÖTAJAD ON MEIE KÕIGE TÄHTSAM VARA Jack Welch: ,,Äris on 3 põhinäitajat": 1) Klientide rahulolu 2) Töötajate rahulolu 3) Rahavoog IRJ on kogu juhtimistegevuse alus, kuid mitte kogu äritegevuse alus. IRJ abil saab tagada organisatsioonile edu. Mõistet kasutatakse kahel erineval viisil: Kirjeldab juhtimistegevust üldiselt; Käsitleb inimeste juhtimist viisil, mis erineb täielikult personalijuhtimisest-erinev filosoofia, inimestele suunatud organisatsiooniline tegevus. 2. Inimressursi juhtimise eesmärgid, rollid ja ülesanded IRJ juhtimi...
vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju näit: erinevad terasesulatusetsehh haiglast. Head töötingimused loovad eelduse paremaks töötamiseks , kuid samas kitsendab tipptehnoloogia inimeste tegutsemist. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro-ja makrokeskkond. Ükski org. ei eksisteeri üksinda vaid on osa suuremast süsteemist mis on talle väliskeskkonnaks. Mikro-ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid, tarnijad jt. Makro-ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid org. ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades ühtse süsteemi. 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks läheb org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused. Sots. tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud
töötingimused loovad küll eelduse paremaks töötamiseks, kuid samas kitsendab tipptehnoloogia inimeste tegutsemist. Kõik osad mõjutavad vastastikku teineteist, neid ühendab eesmärk. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. 3.Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid, tarnijad, kohalikud regulaatorid (KOV-d). Makro- ehk üldkeskkond mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt.: üldine majanduslik olukord (ostujõud, inflatsioon), valitsuse poliitika (seadusandlus), sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, tehnoloogia areng, demograafiline olukord (rahvastiku vananemine, noorte tööliste välismaale minek, välistööjõud), globaliseerumine (EL). Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikk, moodustades kompleksse süsteemi. Kõik peavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
