hulka. Hephaistos Hephaistos oli samuti Zeusi ja Hera poeg. Vanakreeka mütoloogias peeti teda tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumalaks. Hephaistos oli ainuke inetu ja lombakas kuid samas oli ta lahe rahuarmastav tulejumal. Käsitööd ja kunsti kaitstes olid nad koos Athenaga linna elus tähtsad. Kui linnas toimus pidulik laste vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Athena Relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Kreeklased hindasid Athenat väga kõrgelt. Zeusi tütar, ema tal polnud, ta sündis täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast (Zeus mõtles ta välja). Lemmiklind oli öökull. Athenale kui tarkusejumalannale on pühendatud linn Ateena. Apollon Vanakreeka mütoloogias oli Apollon Zeusi ja Leto poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli jumal kes võib armastada aga ka vihata. Apollon oli Kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid, kellele allusid muusad
tütar ja Zeusi naine. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Ares-(Vaste Rooma mütoloogias on Mars)Vana-Kreeka mütoloogias on Ares sõjajumal. Tõi endaga kaasa julma hävingut ja hukku. Zeusi ja Hera poeg ja Aphrodite abikaasa. Athena-(Vaste Rooma mütoloogias on Minerva)Oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis alati ühiskonnas õiglust. Sündis Zeusi peast ja oli ka ta lemmiklaps. Austati kui võidutoojat. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.On seatud Ateenaga- on sellele linnale kaitsejumalanna. Apollon-(Talle vastab Rooma mütoloogias Apollo)Oli Kreeka valgusjumal, ennustamise- ja muusika kaitsja. Zeusi ja Leto poeg
Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia)=Titaanid Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist
· Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks · Sümbolid lehm ja paabulind Ares · Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Sõdurite kaitsja · Inimesed ei armastatud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda · Aphrodite ja Arese armastuse viljana sündis Eros · Sümbolid oda, kull, koer Athena · Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Sündis Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastuses Athena · Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja · Sümboliteks öökull, madu, kiiver, oda Apollon · Zeusi poeg, valguse- ja ennustusjumal, keda samastatud ka päikesejumal Heliosega · Artemise kaksikvend
Vanaaja Kultuurist ja Olustikust Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbaritek...
Platoni ja tema õpilase Aristotelese, kes jätkavad vaidlust ideaalse ja materialistliku maailmakäsitluse üle - Platon näitab sõrmega üles, taeva poole, Aristoteles alla, maa poole. Freskol on kaks võimast skulptuuri. Vasakul orvas seisab päikesejumal Apollon, käes lüüra. Apolloni kohalolek sümboliseerib harmooniat, filosoofilise mõtte selgust, mõistuse väge. Valgusejumala Apolloni poos põhineb Michelangelo skulptuuri "Surev ori" jäljendamisel. Fresko parempoolses orvas seisab tarkusejumalanna Minerva, peas kiiver, käes kilp Medusa peaga. Minerva valvab rahu ning tagab teaduse ja loomingu järjekestvuse. Kolmas seinamaal allkirjaruumis kujutab luulemaailma ,,Parnassi". Parnassi künkal seisavad üheksa muusat vioolat mängiva Apolloni ümber. Poeedid nii antiikajast, keskajast kui renessansist (Homeros, Sappho, Vergilius, Dante, Petrarca, Boccaccio jt) on Raffael paigutanud parnassi jalamile. Pime laulik Homeros seisab paljajalu, peas loorberipärg, ja kuulab suletud
Egiptuses eristatakse peamiselt 4 erinevat aega (31 dünastiat): Vana riik Keskmine riik Uus riik Hilis-Egiptus (Vana-Rooma) Kunsti kõrgaeg 2700-1000 eKr. Kleopatra. http://verat.pagesperso- orange.fr/Cleopatra_Testing_Poisons_on_Condemned_Prisoners_1897.jpg Tähtsamad jumalad Amon-Ra- pea-, päikesejumal Anubis- mumifitseerimisjumal Geb- Maa jumal Horus- taeva- ja päikesejumal Isis- tervise-, abielu- ja tarkusejumalanna Nut- taevajumalanna Osiris- loomis-, allilmajumal Seth- hävingujumal Amun-Ra. http://www.nsbc.org.za/fs.php?id=8024 Seinamaalingud Surnu austamas Osirist ja Anubist. Bankett. http://www.kingsacademy.com/mhodges/11_Western- http://www.kingsacademy
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse sed...
kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Poseidon- merejumal Hades- allmaailma valitseja Hestia- kodukolde jumalanna Hera- taevajumalanna Ares- sõjajumal Athena- tarkusejumalanna, Ateena linna kaitsja Apollon- valguse- ja ennustusjumal Aphrodite- armastus- ja ilujumalanna, Trooja kaitsja Hermes- teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- jahi-, kuu-, nõidusjumalanna Hephaistos- tule-, sepatööjumal Ilias müüt: pulmapidu; ei olnud kutsutud tülijumalannat Erist; kätte maksta; kuldõun ,,kõige ilusamale"; Pariselt- Trooja kuninga pojalt- ennustatud, et hävitab Trooja linna; Hera-võimu, Aphrodite- kõige ilusamat naist Helenat, Athena- tarkust; Helena
prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Ares (Mars) oli sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. 1 Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit .Üks Olümpose kolmest neitsist.Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon
Näiteks ujutas ta üle Ateena linna, sest oli kade, et selle linna kaitsejumalaks sai Athena. Pea kõigi jumalate kohta räägitakse lugusid, kus nad näitavad oma halvemat (inimlikku) poolt. Zeusi teine vend Hades oli allilma ja surnute valitseja. Oma pimeduseriigist lahkus ta harva. Teda peetakse halastamatuks ja järeleandmatuks, ent ometi õiglaseks. Athena oli Zeusi lemmiktütar, täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Ta oli lahingujumalanna, tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane, hariduse, teaduse ja kunsti kaitsja. Hilisemas poeesias on Athena arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon, Zeusi ja Leto poeg, jahijumalanna Artemise kaksikvend, oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid valguse, ennustamise ja muusika kaitsja; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Tema lõbustas Olümposel teisi jumalaid oma kuldset lüürat mängides. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks.
Mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu mõne hetääriga. Naine pidi püsima kodus. Kreeka usk Jumalad olid inimeste moodi. Jumalate elupaigaks oli Olympuse mägi. Jumalaid oli väga palju. Zeus peajumal, taeva-, tormi- ja piksejumal Hera Zeusi õde ja abikaasa, taevakuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Demeter Zeusi õde, musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna Ares Sõjajumal (Zeusi poeg)Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon valgusejumal, luule-, muusika- ja vaimuteravuse eestseisja, oli ka tuleviku ennustaja Hermes tiivuliste sandaalide ja kübaraga jumalate käskjalg Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna Dionysos viinamarjakasvatuse-, veini- ja sigimusjumal Pühamud Pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Templis asus jumala kuju. Jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Jumalate ettemääratut võis välja lugeda
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1) Rooma riigi ajaloo kronoloogia ja lühike iseloomustus?- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr...
Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera(Juno) pakib abieluõnne, tarkusejumalanna Athena(Minerva) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite(Venus) pakub talle kõige ilusamat naist Helenat. Merqurius(Hermes) oli jumal, kes aitas Parisel otsustada. Eros armastusjumal (Aphrodite poeg) Atribuut tunnus Gorgoneion kilbil olev Medusa. See oli Athena ( sõjajumalanna) atribuut. Medusa pilk kivistas. Kassandra 50 venna ainus õde(Parise õde) ta isa oli Priamos. Kassandra oli selgeltnägija.
· Apuleius · Lukianos Kõnekunsti tähtsus Kõnekunsist sõltus poliitiku edukus. Tähtsamad esindajad Cicero Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) Riik & Religioon Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate
h pidustused). Zeus - taeva-, tormi- ja äikesejumal, peajumal Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja Poseidon - merejumal Hades – allmaailma ja surnute valitseja Demeter – viljajumalanna Persephone – allilma ja viljakuse jumalanna Ares – sõjajumal Hephaistos – tulejumal Athena – tarkusejumalanna Apollon – valgusejumal Artemis – looduse-ja metsloomade kaitsja Hermes – jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja Aphrodite – ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Dionysos – viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Kreeklased teenisid oma jumalaid iga päev, nt korraldati usupidustusi, tehti ohvreid. 14) Iseloomustage Vana-Kreeka kultuuri järgmiste valdkondade kaudu: kirjandus, ajalookirjutus,
Roomlased vallutavad kogu Itaalia (265 eKr) Minoilise tsivilisatsiooni algus Kreetal (2000 eKr) 18. R K Jupiter- (Zeus) peajumal; taeva, pikse ja tormijumal. Neptunus – (Poseidon) merede valitseja. Pluto- (Hades) allilma valitseja. Juno- (Hera) peajumala abikaasa, abielu kaitsja. Ceres- ( Demeter) põlluviljakuse jumalanna. Vesta- (Hestia) kodukolde jumalanna, kehastas kogu riigi koldetuld. Saturnus – ( Kronos) põllutööde edendaja ja ammuse kuldaja kehastaja. Minerva – (Athena) tarkusejumalanna. Mars- (Ares) sõjajumal, oli Roomas väga lugupeetud; märtsikuu tema auks. Diana –(Artemis) jahijumalanna. Apollo- (Apollon) kunsti ja muusika jumal. Venus – (Aphrodite) ilu- ja armastusjumalanna. Mercurius- (Hermes) jumalate käskjalg, varaste ja kaupmeeste jumal. Bacchus –(Dionysos) veinijumal. Vulcanos- (Hephaistos) sepakunsti ja käsitööliste kaitsja. 19.
(Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad Poseidon (Neptunus) - merejumal Hades (Pluto) - allilmavalitseja Hestia (Vesta) - kodukoldejumalanna Athena (Minerva) - tarkusejumalanna Apollon (Apollo) valguse korrajumal Zeusi lapsed Aphrodite (Venus) - armastusejumalanna Hermes (Mercurius) jumalate käskjalg Artemis (Diana) jahijumalanna Zeusi naine (ja õde) Hera (Juno) abielukaitsja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus) sepatöö- ja
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi...
Lõuna- Itaalias, kunagises kreeka asunduses. 2. Kus arenes välja joonia stiil? Joonia hõimu poolt asundatud Väike-Aasia rannik. 3. Mida tead Efesoses asunud Artemise templist? 109m x 55m x 18m, antiikajal üks seismest maailmaimest. 4. Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad, kelle templitest on juttu käesolevas peatükis: Zeus, Hera, Athena, Poseidon, Artemis, Nike. Zeus peajumal, taeva- ja äikesejumal Hera taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Athena - tarkusejumalanna Poseidon - merejumal Artemis - jahijumalanna Nike - võidujumalanna 5. Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Ateenas 6. Kirjelda Ateena Akropoli, kasutades rekonstruktsiooni lk. 56. Mitut ehitist oskad nimetada? Propüleed, Nike tempel, parthenon, erechteion. 7. Kellele oli pühendatud Parthenon? Mis see sõna tähendab? Linna kaitsejumalannale Athenale, see tähendab 'neitsiruumi'. 8. Vaata Parthenoni fotot lk. 56. Mis stiili orderit näed? Nimeta sulle teadaolevad ehitiseosad
Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Zeus- taeva- , tormi - , piksejumal, ning jumalate valitseja. Hera Zeusi naine ja ka õde, ning teave kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielukaitsjana. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja põllu viljakuse jumalanna. Ares julm sõjajumal (Hera ja Zeusi poeg). Hephaistos tulejumal. Ateena sõja- ja tarkusejumalanna ( Zeusi tütar, kelle ta enda peas välja mõtles). Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse, viljakuse jumalanna. Dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal. Hermes teekäijate kaitsja. Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja. Igaüks võis jumalatele ohverdata ja neile enda palveid esitada, kuid suuremate pühamute juures tegid seda preestrid. Vereohver tähtsaim rituaal. Loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril
kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg HEPHAISTOS lonkur tulejumal, jumalate sepp, Hera ja Zeusi poeg ATHENA relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna APOLLON luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ARTEMIS jahijumalanna, elava looduse metsloomade kaitsja APHRODITE ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna DIONYSOS veini ja viinamarjakasvatuse jumal, ainus, kelle ema oli inimene HESTIA kodukoldejumalanna Isikud: Pheidias - Akropoli ehituse eestvedaja. Ta tegi ka 17m kõrguse kuju Athenast Herodotos ajaloolane, kirjutas "Historia" , mis sisaldab kreeka ajaloo sündmuseid
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
Nimeta kaks. Millega nad silma paistsid? v: Agamemnon - Sparta kuningas, kes lks esimesena troojat vallutama. Achilleus - kreeklaste sangar, kes tappis troojalaste eestvitleja. 11.Nimeta Kreeka thtsamad jumalad ning nende tunnused. v: a) Zeus - peajumal, piksejumal b) Hera - abielujumalanna, Zeusi naine c) Poseidon - merejumal d) Hades - allmaailmajumal, surnute valitseja e) Demeter - vilja, mulla ja viljakuse jumalanna f) Ares - sjajumal g) Athena - sjajumalanna, tarkusejumalanna h) Apollon - luule ja muusikajumal i) Artemis - jahijumalanna, metsloomade kaitsja j) Aphrodite - ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna. k) Hermes - jumalate kskjalg l) Hephaistos - tulejumal, jumalate sepp m) Dionysos - veinijumal 12.Mille poolest erines filosoofiline maailmaseletus mtoloogilisest? Too vlja kaks kummalegi iseloomulikku joont. v: Mtoloogilises maailmaseletuses on kogu maailmas toimuv jumalate poolt korraldatud ning maailm sai muutuda
lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Akropol- vana kindlusmägi. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis.
pea valutama. Zeus oli parajasti Tritoni järve ääres jalutamas. Kutsuti Hephaistos kelle ülesandeks oli lõhestada Zeusi pea kirvega. Kui Hephaistos oli Zeusi pea lõhestanud, hüppas sealt välja valju sõjahüüu saatel, Zeusi tütar- Athena täies sõjavarustuses (tänu Metisele, kes talle need Zeusi seest kaasa andis). Athena oli Zeusi lemmiklaps, keda ta polnud üksnes sigitanud vaid ka valudega ilmale toonud. Tegevusala ja valdkond Pallas Athena oli tarkusejumalanna, käsitöö ja teadmiste kaitsja. Athena oli vaieldamatu sõjakunstimeister, kuigi talle endale sõjad ja tülid ei meeldinud. Tal endal relvi ei olnud. Kuid kui tal relvi vaja läks siis ta laenas neid oma isalt Zeusilt. Kui Athena juba võitles, siis ta võitis isegi Arest ja koguni Apollonit, sest ta on tark ja taktikas talle vastast pole. Athena ei ole ainus jumalanna, kellelt ateenlased sõjas abi palusid; ainulaadne on ta aga poliitilise tarkuse jumalannana
Kreeka kirjanduse ja kunsti mõju Kreeka kirjanduse ja kunsti mäju roomale oli nii võimas, et vana-rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik jäid siiski rooma nimedega. Jumalateks olid: Jupiter Zeus oli Vana-Rooma mütoloogias peajumal. Juno Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus Poseidon oli merejumal. Vesta Hestia oli kodukoldejumalanna. Mars Ares oli sõjajumal. Minerva Athena oli tarkusejumalanna. Venus Aphrodite oli armastus- ja ilujumalanna. Mercurius Hermes oli teekäoijate a kaupmeeste jumal. Diana Artemis oli jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - Hephaistos oli tule- ja sepatööjumal. Ceres Demeter oli viljajumalanna. Apollo ja Pluto säilitasid oma kreeka nimed, kuid Plutot ei kutsutud roomas kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli põhjuseks personifitseeritud jumalate puudumine
piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver Athena Minerva Tarkusejumalanna Kiiver,oda,öökull Apollon Apollo Valguse-,kunsti- ja ennustusjumal Lüüra Aphrodite Venus Armastus- ja ilujumalanna Peegel,lilled Hermes Mercurius Teekäijate ja kaupmeeste jumal Tiivulised sandaalid ja küba Artemis Diana Jahi-,kuu- ja nõidusejumalanna Jahikoer,vibu, nooled, emah Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal Sepavasar,tangid · Heraklese 12 vägitegu :
Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis
Vana-Kreeka jumalad Hendrik Tamm Rasmus Retpap Andrei Ivanov http://www.mythweb.com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus: Inimesetaoline Inimesekujuline Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid: Inimeste tunded Inimeste kehakuju Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad: Zeus Hera Aphrodite Apollon Hermes Demeter Artemis Hephaistos Ares Pallas Athena Poseidon Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl- qEnbI/AAAAAAAABDs/NsROfaQMsos/s1600/6+other+mythology.jpg Zeus – peajumal,...
joogiohvreid. Hestia sümboliks on koldetuli. Ares Sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg, Aphrodite kallim. Ares oli julm, hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Ta oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust. Arest kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Arese sümbolid on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Athena Sõja- ja tarkusejumalanna, kes hoidis ühiskonnas alal õiglust. Tuntud ka kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle linna kaitsejumalanna. Lisaks kõigele on ta ka kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Athenal on prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, samuti on tal nooruslik välimus. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga
piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver Athena Minerva Tarkusejumalanna Kiiver,oda,öökull Apollon Apollo Valguse-,kunsti- ja ennustusjumal Lüüra Aphrodite Venus Armastus- ja ilujumalanna Peegel,lilled Hermes Mercurius Teekäijate ja kaupmeeste jumal Tiivulised sandaalid ja küba Artemis Diana Jahi-,kuu- ja nõidusejumalanna Jahikoer,vibu, nooled, emah Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal Sepavasar,tangid · Heraklese 12 vägitegu :
Panteon kõigi jumalate tempel, suurim kuppelehitis. Polybios Kreeka ajaloolane, rääkis religioonist Rooma riigis. Juno jumalanna - abielu ja sünnituse kaitsja. Tacitus Rooma ajaloolane, rääkis kristlaste tagakiusamisest. Tertullianus kristlik kirjaviis, rääkis samuti kristlaste tagakiusamisest. Jupiter Taeva-,pikse-ja tormijumal, tähtsaim pühamu tempel Kapitooliumil. Vesta Kodukolde jumalanna, tema auks põles alati koldetuli linna foorumil. Minerva tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Saturnus peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Janus üks omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste, piiride kaitsja,lõpu ja alguse kehastus. Kogudus kristlaste ühendus Sino kirikukogu, piiskoppide ja peapiiskoppide kokkutulek, kus arutati tähtsamaid kiriku küsimusi. Dogmaatika tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru.
armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Peajumala esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis. Zeus neelas aga Athenat kandva Metise alla, sest Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab uus jumalate kuningas. Nii juhtuski, et piksejumal pidi soetatud tütre ise ilmale tooma. Arvatavasti sündiski tarkusejumalanna Zeusi peast ning seepärast oli isale eriti lähedane. Athena oli suur jumalanna peamiselt Ateena linnas. Tema auks peeti siin iga nelja aasta tagant hiigelpidustusi ehk panatenaiasid. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera, kes oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal Hephaistos, kes teiste ilusate surematute hulgas oli ainuke inetu ja
Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist. Ta polnud teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Ta oli surma jumal, kuid mitte surm ise. Roomas kasutati allilma jumala kohta veel nimesid Dis Pater ja Orcus. PALLAS ATHENA Tema oli ainult Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna.Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Kolmest neitslikust jumalannast oli tema kõige tähtsam.
Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda – merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, mis kujutas endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli
Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.
Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates
Peter Paul Rubens Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga ,,ebatavaline." Oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstist...
○ Hera = Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ○ Poseidon = Zeusi vend, merejumal ○ Hades = Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ○ Demeter = Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja ○ Ares = Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal ○ Hephaistos = Hera ja Zeusi poeg, tulejumal, jumalate sepp ○ Athena = Zeusi tütar, sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ○ Apollon = luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ○ Artemis = Apolloni kaksikõde, jahijumalanna, elava looduse kaitsja ○ Hermes = teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailmas ○ Aphrodite = ilu, armastuse, viljakuse ja seksuaalsuse jumalanna ○ Dionysus = veini ja viinamarjakasvatuse jumal ● Jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude
Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi riigileus läbi lüüa 8. Religioon Jumalad: Zeus taeva-, tormi ja piksejumal; Hera- Zeusi abikaasa ja õde ,abielu kaitsja; Poseidon Zeusi vend, merejumal; Hades Zeusi vend, allilma ja surnute valitseja; Demeter Zeusi õde, viljakuse jumalanna; Ares - Zeusi poeg, sõjajumal; Hephaistos Zeusi poeg tulejumal, jumalate sepp; Athena- Zeusi tütar, sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja; Apollon Zeusi poeg, luule, muusika jumal; Artemis Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde, jahijumalanna; Hermes Zeusi poeg, teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg; Aphrodite - Zeusi tütar, ilu ja armastuse jumalanna; Dionysos Zeusi poeg, ainus kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene, veini ja viinamarjakasvatuse jumal · Jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult · Inimestest eristas neid eelkõige vägi ja surematus
Poseidon merejumal kolmhark Hades allilma valitseja valitsuskepp, kiiver Demeter viljajumalanna rohupuhmakas Ares sõjajumal kiiver, kilp Hephaistos tule-, sepatöö- ja vulkaanilise vasar tegevuse jumal Athena tarkusejumalanna rinnakilp, harjaga kiiver Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika vibu, nool, lüüra kaitsja Artemis jahijumalanna vibu, nool Hermes karjuste ja kirjanduse jumal reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp Aphrodite armastus-, ilu- ja tuvi, mürt
Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi sammastatud väravaehitiste. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid tema ehitajad on siiski teada - need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates
Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled - hüatsindid Athena oli Vana-Kreeka tarkusejumalanna, kes hoidis ühiskonnas alal õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn oli temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit.Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon
Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Spartacus- oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud.
Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas uurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab tsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv õidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli batavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida imetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni karüatiididekoda Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis
Hiiglased Aloeused võtsid Arese kinni ja tassisid minema. Zeus saatis Hermese otsima, Ares oli Naxose saarel kongis, ta oli poolsurnud. Artemis tappis hiiglased. Maa-ema ainus, kes näeb surematute saatust ette Maa.ema ennustas et, Metis sünnitab Zeusile tütre Athena ja poja, kes tõukab ta troonilt. Zeus võttis Metise enda sisse ja omandas sellega võime teha vahet heal ja kurjal Hephaistos lõi haamriga Zeusi pead ja välja tuli Pallas Athena? Pallas Athena tarkusejumalanna, armastas edukäiku ja tsivilisatsiooni ja inimeste rahulikku loovat tööd, samas võitles ta nende eest, ta vihkas sõdu.Ta leiutas koonlalaua ja kangaspuud ning õpetas naisi ketrama, kuduma, ja maitsekalt ning osavalt tikkima, meestele õpetas pottsepakunsti, vaasimaale, ta leiutas ka pottsepakedra, leiutas ka loodi ja katusekivid, flöödi, trompeti, kööginõud ja toidu valmistamise. Ta ehitas esimese kaariku ning õpetas, kuidas hobuseid ratsastada
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg). Gaia ühtis Ur...
· maokujuline vaim geenius kaitses abielu ja edendas soojätkmaist Kreeka Rooma piiride ja lõpu ,alguse jumal Janus Zeus taeva-, pikse-, tormijumal Jupiter Hera taevajumalanna Juno Athena tarkusejumalanna Minetva Poseidon merejumal Neptunus Hephaistos tule-, sepatöö jumal Vulcanus Hermes sõnumitooja Mercurius Apollon jahijumalanna Apollo armastuse-, ilu-, Aphrodite Venus
Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige ilusam surelik nooruk. Ilusaimaks meheks peeti Trooja kuningapoega Parist. Nii tõttasidki kolm omavahel tülitsevat jumalannat Parise juurde Troojamaale, kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. Loomulikult oli kolme jumalanna teejuhiks Hermes, keda me ka Rubensi maalil Parise kõrval seismas näeme.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
