Faust oli teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadustest bioloogia, keemia, arstiteadus ja astronoomia. Ta oli õppinud palju, saanud doktorikraadi. Saadud tarkuse juures tundus tale, et midagi on ikka puudu. See tunne ei jätnud rõhumist. Ta jõudis selgusele, et tarkuste ammutamine ei paku talle enam rahuldust. Talle näis, aastad mida ta oli pühendanud õppimisele on justkui raisatud. "Ja kõrged seinad siin täis riiuleid ja tühiasju igat liiki! Eks ole seegi tolm ja põrm, mis meid seob siia koide, pehkimise riiki! Kas seda, mis mul puudu, leian siin, et veenduda, et kõikjal ootab piin, et mõnikord on olnud pisut õnne?..." Lk22
dialoogid kogus ,,Usalduslikud kõnelused" Laia tähelepanu avalikkuses tekitas Erasmuse antiigi mõtteteradest inspireeritud moraalfilosoofiline essekogu "Kõnekäänud" Kõigis teisteski Erasmuse teostes kordub inimese kui vaba isksuse kaitse ning vaimse piiritatuse kriitika. Samas rõhutab Erasmus kõikjal eetilisi iseid: kristlut peab ta ülimaks filosoofiaks just seepärast, et see ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Tähtsal kohal Erasmuse teostes on militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. Ta näitab veenvalt, et ei sõjakas tapakirg ega jõhker isevalitsus ei ole kooskõlas kristuse ideaalidega. Vastukajana tõstab ta esile targa kristliku kuninga, kes toetab rahu ja tegutseb rahva nimel. ,
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
kogemuste tarkust omandavad. Näiteks ei olnud Väike Prints kunagi varem Maal käinud, seal nägi ta esimest korda inimest ja saqi tundma, kes või mis on inimene. Väike Prints arvas ,et roos tema planeedil on ainuke maailmas, kuid sai teada ,et Maal on neid palju rohkem ja kõik samasugused. Maal nägi ta esimest korda rebast ja madu, ta sai teada et madu võib ta ära tappa ,kuid oli temaga siiski viisakas ja sõbralik. Terve tema reis oli justkui suur tarkuse hunnik. Samuti on inimestega, kes käivad reisimas, näevad erinevaid traditsioone ,uske, rahvaid ja see kõik teeb neid targemaks. Tarkust saadakse oma vigadest õppides. See väide võibolla ei olegi nii tõsi, kui see ,et tarkust saadakse teiste vigadest õppides. Kipub ju nii olema ,et saad mingi rumalusega hakkama ja siis teed seda mingi aja pärast uuesti. Kuid ,kui keegi tuttavatest saab hakkama mingi rumalusega ja saab karistada ,siis ise sama asja ei tee
Brahma raamatud: tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid Upanisadid: Brahma raamatute jätk ja täiendus. Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata Hinduismi õpetus usk jumalatesse või ühte jumalasse (Brahman), kes võib avalduda eri vormides (kaasaarvatud materiaalsed asjad) ohverdamise oluliseks pidamine kastisüsteem: 4 kasti + puutumatud. Abielupiirangud. uuestisünd: dharma, aatman, moksa, karma, sansaara Õpetus Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik toob eri edu. Oluliseimad: Ganges ja Himaalaja. Rituaalid
isegi mitte haridus aga haritus. Oskus käituda ja iseseisev olla. Oskus endaga hakkama saada. Koolieas hakkvad tekkima suured unistused, mille poole püüelda. Koolis hakkab inimene mõistma, mis talle pakub huvi ja mis tema iseloomuga ei sobi. Kindlasti õpib inimene kogu elu. Kuigi see ei pruugi tähendada, et ta käib kogu elu kuskil koolis ja koolitustel. See tähendab kogemuste saamist, läbikukkumisi, vigasi ja nendest õppimist, kordamist sest on ju teada, et kordamine on tarkuse ema. Vanus näitab eelkõige inimese kogemusi, läbielamisi ja tarkust. Mina arvan, et Eestis on üleliia palju ehitajaid ja rohkem me neid ei vaja. Eestis on kasvõi meditsiinil suur arengumaa, seega võib-olla võiks rohkem panustada meditsiini õppimisele. See aitaks Eestil väga palju areneda, selles pole kahtlustki. Välismaal töötamine ja õppimine on iga inimese enda valik. Mina isiklikult pole sellele vastu
Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks. Kuid Esmeralda armastus Phoebuse vastu ei kao nii pea ning see paneb ta halba olukorda. Samuti mõjub talle halvasti ka hullumeelne Frollo armastus tema vastu. Kõige traagilisem tegelane teoses on Claude Frollo. Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii preester kui alkeemik, teenib nii Mariat kui Sofiat (jumaliku tarkuse naiselik aspekt). Täiuslikkusele püüdlemine alkeemilistes kategooriates tähendab kulda, teemanti, elueliksiiri või Tarkade Kivi. Kuid Frollo armub lootusetult Esmeraldasse. Tema kõik mõtted on Esmeraldast ja see ajab ta segadusse. Ta otsustab, et peab võitma Esmeralda südame, või abielluma temaga, kuid Esmeralda armastab vaid Phoebust. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama."
Moskva Kremli müürid (linna- kindlustuskunst) Arhitektuur maal Puuehitised Kuplid kaetud puusindlitega 15.saj Kizi saare Preobrazen- skaja puukirik (Issanda Muutmise kirik) Kizi saare Preobrazenskaja puukirik Kizi saare Preobrazenskaja puukirik VANAVENE KUNST MAAL IKOONIMAALI TUNNUSED Suured silmad, lummav pilk Kuldsed juuksed, valge nimbus ümber pea Ümberpööratud perspektiiv Peategelane - pühak - eestvaates Figuurid väljavenitatud Kõrge laup - tarkuse väljendus Sümmeetriline paigutus Jumalik valgus varju pole Ikoonimaali näide "Vladimiri jumalaema" - 12.saj Bütsantsist pärinev esimene ikoonimaal Vladimiri jumalaema THEOPHANES GREK Töötas Venemaal 14.-15.sajandi vahetusel Freskod Spasso Preorazenski katedraalis (Novgorodis) Pühakud - targad, isikupärased, sügavamõtteliste nägudega Theophanes Grek (Kreeklane) ANDREI RUBLJOV 1360-1436 Freskod Vladimiri Uspenski kate- draalis "Kolmainsus" (Tretjakovi
Vastu suve lastakse jälle üks lend vabaks. Kas 71. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus- töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda ,,me saime sellega hakkama", sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada
nende hingi vaimudeks. Autor väidab, et kõik elusolendid tulevad esile eelolnud elusorganite seemneist. Tekib küsimus, et mis hetkel siis lihtsubstants liitub seemnega ja kuidas ning mis põhimõttel? Kõik sai alguse algsubstantsist ehk ülimast loojast Jumalast. Kes oli või on- ülim täiuslikkus oma kõikvõimsuse ja kõiketeadmisega. Ning kelles on ülim headus ja õiglus. Autor väidab, et Jumala loodud maailm on kõige parem kõikidest võimalikkudest. Arvestades tarkuse poolt juhitud valikut. Aga kelle või mille jaoks kõige parem? Kas elusolendite või substantside või mõlema jaoks. Kui võrrelda elusolendeid siis on ainult väga väike osa õnnelikud ja rahulolevad. Tekib küsimus ,,kas tõesti oli see kõikidet võimalikest valikutest kõige parem?" Nõustun Leibniziga öelduga, et unenägudes tõesti mõtleme välja ilma vaevata asju, (millest ärkvel olles tuleks kaua mõelda, et neid üldse avastada) kuigi minuarust näevad und ka loomad
kahte suurde rühma – näilised ja tegelikud väärtused. Lapsest saati pandakse meid uskuma, et kõige väärtuslikumad osad meie elust on näilised ehk üldiselt materiaalsed. Meid sunnitakse õppima ja pürgima millegi poole, mida me ehk ise isegi ei taha, kuid vanemate inimeste sõnade järgi, peame tegema, et elada head elu. Minnes kooli, oodatakse meilt häid tulemusi, hindeid ja üleüldist linnulennult tarkuse omandamist, paljut pressitakse peale ja ei arvestata meie endi huvide ja ideedega. Suunatakse just sinna, kus meie enda vanemad meid näha tahavad, valitakse meie eest amet, justkui pandakse sünnist saati otsaette silt ’’jurist’’ või midagi muud sellesarnast. Paljud inimesed, kes suunavad tänapäeva noori, tegutsevad pimesi, arvestamata suunatavate huvide ja eelistustega. Kõik me oleme erinevad, meil kõigil on omad huvid, näilised ja tegelikud väärtused. Ühe
kasu olnud: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.". Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta pühenduda elu mõtte otsingule. Samal ajal sõlmivad Jumal ja Saatan (nimega Mefistofeles) kihlveo. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Mefistofeles läheb maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Mefistofeles võtab Fausti sihikule, kui viimane on meeleheitele viidud inimeste suutmatusest näha oma probleemidest kaugemale ja tema õpilase, Wagneri, tahtmatusest juurelda probleemide üle sügavuti. Esialgu ilmub Saatan Faustile musta puudlina, kuid hiljem
Vastu suve lastakse jälle üks lend vabaks. Kas 71. lennule on koolis kasvatatud tiivad, et saaks kõrgustesse püüelda? Usun, et on. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus-töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Teinud koos uskumatuid tegusid. Ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda „me saime sellega hakkama“, sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada
1. Kirjutage järgmised laused ümber vana kirjaviisi reeglite järgi. Tere lõunast, armas õpetaja. Ole terve tulemast. Küll Jumal annab ka aega tööd teha. Mul on õieti kitsas käes nende juttude pärast, mis rahvas ajab Jumala sõnast ehk Piibli raamatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keeles trükitud on. Kuule, armas Jüri, ja pane hästi tähele, mis öeldakse. Vaata, see oli nende süü, et nemad enese väe ja tarkuse peale lootsid. Terre lounat, armas oppaja. Olge terwe tullemast. Kül Jummal annab ka aega tööd tehha. Mul on õieti kitsas käes nende jutte pärrast, mis aiab Jummala sõnnast ehk Piibli ramatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keles trükitud on. Kule, armas Jürri, ja pane hästi tähele, mis ööldakse. Waata, se olli nende süü, et nemad ennese wäe ja karkuse pääle lootsid. 2. Kirjutage järgmine 1739. aasta piiblist 2. Moosese raamatust pärinev lõik ümber tänapäevase
see võib riivata eneseväärikust. Juhan Liiv on oma luuletuses kasutanud väljendit ,,Peab ahelaid kandma'' ning see iseloomustab ovaliselt taolist situatsiooni. Parimaks näiteks võib tuua nohikust kooliõpilase, kes on iga õppeaasta lõpetanud kiituskirjaga. Pidevevast õppimisest ja endast saja protsendi andmisest on kõrini ning tahetakse lõbutseda ja olla vabameelne, vajatakse sõpra. Hakatakse sõbra kodutöid tegema. See on riivav ja põhimõtete vastane, et õppimine on tarkuse vili, kuid sõpra ju vajatakse ja üksi ei taheta olla. Samas on sellele näitele tugevaid vastukajasid. Tihtilugu kasutab see niiöelda uus sõber tarkpead ära. Räägitakse talle mesimagusat juttu ja pugetakse vastu. Kõik ikka selle nimel, et ise ei peaks töövihiku ülesandeid lahendama ja pikki õhtutunde kirjandite kirjutamisega tegelema. Mõlemal poolel on omad huvid mängus ja tegu on vastastikuse ärakasutamisega. Üks tahab sõprust ja teine paremaid hindeid.
kohta. Numbrid meie käes olevatel paberitel on erinevad, seega oleks võimalik nende põhjal teha igasuguseid järjestusi ja võrdlusi. Hoolimata sellest, millise tunnistusega me siit täna lahkume, igaüks meie seast on eriline. Me ei näe teineteise sisse, me saame võrrelda ainult seda, mis on meie silmale nähtav, kuid tihtilugu ei ole see kõige määravam. 12 aastat õppimist on möödas ja olen kindel, et oleme valmis koolist saadud teadmisi elus-töös-kodus edasi arendama. 12 aastat tarkuse otsimist on loomulikult liiga lühike aeg, et seda kinni püüda. Kuid eks me kõik ole vähemalt jäljed üles leidnud. Oleme koos jaganud nuttu ja naeru. Naeru kohati üllatavalt suures koguses. Teinud koos uskumatuid tegusid ning paljude õpetajate närvid ühisel jõul ära söönud. Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda ,,me saime sellega hakkama", sest just täpselt seda te tegitegi. Teie olete teele saatmas järgmist
,,Vanem Edda" Keskaja Islandi kirjandus Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on ,,Vanem Edda". Edda luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. saj pärit Codex Regius. Edda laulude autoreid ei teata ja laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Arvatakse, et laulud on kirja pantud 11.-12. saj, aga kogumiku käsikiri koostati 13.saj. Süzee Edda laulud jagunevad kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumad jumalalaulud on nt: Völuspá ( Nägijatari kuulutus); Hávamál (Õilsa ütlemised). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest ning jagavad inimestele õpetussõnu. Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Tegelased Tegelasteks on hiiud ja nendega sõjajalal...
Vanakreeka jumalannad Hestia- Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Hera- Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks. Athena- Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna. Athenat illustreerivatel kujutistel võib teda tavaliselt nä...
Vanakreeka jumalannad Hestia- Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Hera- Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks. Athena- Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna. Athenat illustreerivatel kujutistel võib teda tavaliselt nä...
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Mai...
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S
Pallas Athena oli tarkusejumalanna, käsitöö ja teadmiste kaitsja. Athena oli vaieldamatu sõjakunstimeister, kuigi talle endale sõjad ja tülid ei meeldinud. Tal endal relvi ei olnud. Kuid kui tal relvi vaja läks siis ta laenas neid oma isalt Zeusilt. Kui Athena juba võitles, siis ta võitis isegi Arest ja koguni Apollonit, sest ta on tark ja taktikas talle vastast pole. Athena ei ole ainus jumalanna, kellelt ateenlased sõjas abi palusid; ainulaadne on ta aga poliitilise tarkuse jumalannana. Eelkõige ateenlastel ei lasknud ta unustada, kui tähtis on seadusest kinni pidada.Ta rääkis, et lahkarvamused tuleb heaga lahendada, et vältida kodusõdu ja mässe. Athena kaitset vajasid paljud linnad, kuid ühegi paigaga ei sidunud teda nii tihedad sidemed nagu Ateenaga. Tema halastus on suur: kui kohtunike hääled mõnel kriminaalprotsessil jagunevad aeropaagil võrdselt, heidab tema hääle süüdistatava vabastamise poolt.
*Erinnüsed- kättemaksujumalannad *Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- merekoletised *Greif-kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom , tarkuse sümbol *Argonaudid- meresõitjad Argo-nimelise laevaga * 2. Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nim Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, mis on loodud 8 saj eKr kuni 5 saj pKr. Antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vanat ja muistset. 3.Kirjanduseelne periood
Smaragd hoiab partnerlust tasakaalus. Kui kivi värvi muudab, siis öeldakse et see on signaal truudusetusest. Smaragd avad südametsakra* ja sel on tundeid rahustav mõju. See kivi kindlasutab füüsilise, emotsionaalse ka mentaalse tasakaalu, elimineerib negatiivse ja toob kaasa positiivsedmõjud. Keskendudes kavatsusele ja tõstes teadlikust, põhjustab kivi positiivset tegevust. See soodustab psüühilist suutlikust, avab selgeltnägemise* ja stimuleerib tarkuse kogumist mentaalsetelt tasanditelt. Traditsiooniliselt väideti, et smaragd kaitseb maagide loitsude ja vempude eest ning ennustab tulevikku. Psüholoogiliselt annab smaragd iseloomule tugevust, et üle saada õnnetustest elus. See taastumise ja toibumise kivi, mis võib ravitseda negatiivseid emotsioone. See soodustab võimet natutida elu täies ulatuses. Sellest on abi ka klaustrofoobia puhul. Smaragd annab mentaalset selgust, tugevdab mälu, inspireerib sügavat isemist
When I became twenty, I was convinced they knew nothing. Then, at thirty, I realized I was right when I was ten. Mida haridus ei anna, seda näitab elu. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Aforismid on kaasaskantav tarkus, kontsentreeritud mõtte ning tundeekstrakt. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Ettevaatus on tarkuse võõrasema. Tarkus küpseb praktikas. Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. Me ei õpi mitte selleks, et oma tarkust näidata vaid, et seda kasutada. Inimene saab kaks kasvatust: esimese annavad talle tema ligimesed, teise, palju tähtsama, annab ta endale ise. Me ei õpi kuni elame vaid elame kuni õpime. Kõige valjemini nõutakse tavaliselt vaikust. Teadmisi varudes ei tohi unustada, et neid tuleb ka uuendada!
enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: · esiteks - tasuks õppida distressi vältima; · teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted; · kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust.
kuid just nimelt kust kohast võtta see oskus, et jääda ise endaks? ma ei tea seda. alati on ju püüe olla kellegi moodi, teha seda mida teevad teised, et olla populaarne, et olla teiste meele järele, sõprade, vanemate, õpetajate, ühiskonna meele järele. ja paratamatult tuleb meil varjata meie tõelist mina, meie hinge, meie tõelisi soove. mitte just paljudel inimestel on see oskus jääda ise endaks, kuid see oskus tuleb läbi kogemuste ja elu tarkuse, see oskus ei sünni kaasa paratamatult. pealegi, mida tähendab üldse ise endaks jäämine, inimene muutub paratamatult läbi kogu oma elu ja lõpuks kui ta vaatab vastu oma surmale ja vaatab tagasi oma elatud elule, siis tunnistab ta endale, et ta pole enam ammugi mitte see inimene kes ta oli nooruses või keskeas, sest meie ümbrus ja ühiskond, sõbrad, vanemad, elukaaslased, õpetajad, nad kõik muudavad meid, seega ei saa rääkida reaalselt oskusest ise endaks
Täiuslikus maailmas pole vaja seadusi ega piiranguid, inimesed on healoomulised ning õilsad. Nad hoiduvad teistele inimestele nii vaimsete kui ka füüsiliste kahjustuste tekitamisest. Kahjuks või õnneks on selline idülliline maailm olemas vaid raamatus nimega ''Gulliveri reisid'' 4. osas, mille autoriks on Jonathan Swift. Autor on kirjutanud selles teoses mitmetest erinevatest maailmadest: liliputtide maa kui väikluse ja kitsarinnalisuse maa, hiiglaste maa kui tarkuse ja arukuse maa, Laputa saar kui teaduse maa ning lõpuks hiihnhmide maa kui õilsuse ja ideaalse ühiskonna maa. Reaalses maailmas on vaja seadusi kuna on inimesi, kes soovivad teistele halba, et enda elukvaliteeti parandada. On ka inimesi, kes ei suudaks end ilma piiranguteta ohjata, nad ei näeks seaduserikkumisel midagi halba, kuna nad pääseksid karistuseta. Kuid on olemas ka siiralt häid inimesi, kel on tugev moraalne kasvatus, kahjuks on neid vähe ning enamus
Erisus ja ühtsus religioonis Religioon on uskumuste, normide, tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Rreligioon eksisteerib kogu maailmas ning see toimub, kuna inimestele on vaja midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Usundi eesmärgiks on panna inimesed elama täisväärtuslikku elu. Läbi aegade on uskumused muutunud. On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. K...
Raha on nende jaoks väga tähtis. Mõni aga võib seda ära kasutada ja ülbeks muutuda. Omades teistest paksemat rahakotti, võib see teised tema pilli järgi tantsima panna. Tee üht ja too teist võib kergesti saada manipuleerivaks. Iga inimese elu koosneb mitmest elukäigust, hariduse omandamine käib selle juurde. Kulutame selleks vähemalt 9 aastat. Kuid seda aega võib ka pikendada, see oleneb inimese tahtest ja vajadusest. Seega peame tarkuse saamiseks maksma aja, tahte ja vaevaga. Raha teenimiseks on erinevaid viise. Mõni tütarlaps on nõus ohverdama oma ihu selle nimel, et saada korralikku palka. Järelikult on ka inimkehall hinnasilt küljes. Tundub, et kõigel siin maamunal on hinnasilt küljes. Tasume erinevalt raha, vaeva või ajaga, samuti võivad ostud osutuda erinevateks. Ümberringi ümbritseb meid mõjutamine, peame ise teadma, mis on õige ja mis mitte.
Väikeste inimeste kohta võib öelda ka tühised inimesed. Samas on nad tavaliselt hästi nähtavad ja kuuldavad. Kogu maailm keerleb ainult nende mina ümber. Väikesed inimesed on sarnased olenemata ajastust. 19. sajandi väikeste inimeste loomust on hästi kirjeldanud Anton Tsehhov. Tema jutustusi lugedes on lihtne tõmmata paralleele tänasesse päeva. Väike inimene püüab alati välja näha suur, seda siis kas enesekiitusega, suure ja uhke autoga, aga mitte mingil juhul omaenese tarkuse või töökuse abil. Väikestel inimestel on tavaliselt suured ja kallid asjad, mis sest et panga omad ja soetatud liisinguga. Kui ma hakkasin mõtlema, kes võiks olla Eestis väikesed inimesed, meenuvad kõigepealt poliitikud. Neid on kaugele kuulda ja näha. Kogu rahvas teab, kui ,,väike" on nende palk ja et ära elada on vaja kasutada igasuguseid kuluhüvitisi küll taksosõidu või restoraniarvete näol.
Mitmed allikad viitavad ,et Arest põlgasid nii teised jumalad kui ka tema ema ja isa Zeus ja Hera. Tormakuse ja toore jõuga sööstis ta igasse lahingusse, ent lüüa saades või kellelegi alla jäädes ,muutus ta kiuslikuks ning hakkas otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja vägevana näidata. Tihti tehti ta täiesti lolliks .Üsna sageli pöördus ta abipalvetega ja halamisega oma isa võimsa Zeusi poole. Teada on näiteks lugu Trooja sõjast ja Arese ning tarkuse ja käsitööjumalanna Athena vastuseisu kohta. Käimas oli Trooja sõda ja Hera, Zeusi naine ja Arese ema, soovis aidata kreeklasi, kes olid parajasti väga raskes olukorras. Achilleuse ja Agamemnoni vahelist riidu ära kasutades tappis Ares valimatult ja julmalt kreeklasi, kuigi oli lubanud neid aidata. Arest saadeti peatama Athena. Täpselt sel hetkel, kui sõjajumal oli paisanud kreeka kuulsa kangelase Diomedese pihta pronksoda, juhtis Athena käsi selle oskuslikult eemale
Platon 427 347 e.m.a Elu ja looming Platon pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Ta kasvas mugavusest ja rikkusest ning oli tugev ja kaunis noormees.Ta oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna Istomose mängudel.Kahekümne aastasena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Ta muutus väga kirglikuks tarkuse ja omaõpetaja armastajaks.Platoni katsed Sokratest päästa olid aga tõmmanud talle demokraatlike juhtide kahtluse. Ta viibimine Ateenas muutus ohtlikuks ja Platon hakkas reisima.Itaalias ühines Pythagorase poolt rajatud suure koolkonnaga.Kokku reisis ta 12 aastat.387 eKr. Naasis Ateenasse ja rajas seal Akademosele pühendatud puiestikus oma kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platoni õpilased tõid kuulsust ja Platon oli väga hinnatud ja austatud kõikjal. Ideede õpetus
Ilmauks on irvakil Lapse sündides teevad vanemad tema jaoks nii öelda elu ukse lahti, et ta näeks, mis toimub teisel pool ust ning mida teha, et jõuda järgmise ukseni. Iga individuaali teha on see, kuidas ja kui palju uksi tema elus avanevad. Mida rohkem uksi on avatud, seda edukam ja elukogenum on inimene. Selleks, et uksi avada on vaja tarkust ja tahtejõudu. Tarkuse omandamine hakkab juba lasteaiast peale, järgmisena põhikoolis ja nii edasi. Põhikooli läbimisel omandab inimene oskuse avada järgmise ukse ning seal taga olevate probleemide lahendamisega. Näiteks mida järgmisena teha? Kuhu minna? Enamasti saavad noored nende küsimustega hakkama, sest põhimõtteliselt on ainult kaks valikut: kas keskkool või kutsekool. Omandades keskhariduse, avaneb tänu sellele järgmine uks, mille taga on väga palju erinevaid võimalusi enda edasiseks arendamiseks
· Seinamaalingute koloriit- punane, sinine, kollane ekrsavärviline, nahavräv naistel kollakam, meesten punane EGIPTUSE USUND POLÜETISM E. MITME JUMALA KUMMARDAMINE · Horus- taeva- ja päikesejumal- tähtsaim jumal Vana-Riigi ajal haukapeaga noormees v. Haukakujuline · RE, RA- päikesejumal · PTAH- inimese kujundaja (savist) oli kunstnike ,käsitööliste jumal · THOT- iibisepeaga jumal, kes munes muna, millest tekkis maa- tarkuse jumal · ANUBIS- sumute jumal saakalipeaga (paigutati hauakambritesse valvama) · OSIRIS- allmaailma ja luudse jumal · HATOR- muusika. Armastuse, inimsaatuse jumalanna. Kujutati sarvilise naise v lehmana
maistele ihadele. Vaatamata päritolule ja seisusele, on igal inimesel õigus isiklikule õnnele. Teine novell räägib sellest kuidas Egiptuse sultan läks raha laenama ühelt rikkalt kaupmehelt. Sultan üritas juuti lõksu püüda ja küsis talt keerulise küsimuse. Kaupmees oli aga kaval ja jutustas talle vastu huvitava loo. Juut sai aru, et tema plaan ei toimi ning ütles kaupmehele otse välja mis soovib. Kaupmees andis talle võlgu ning sultan tasus talle hiljem. Lugu näitab tarkuse ja kavaluse ülistamist. Mõistmatus võib õnnelikust olukorrast viletsusse viia. Kavala mõtlemisega on võimalik pääseda kitsikusest ja probleemidest. Lugu oli näide sellest, kuidas on kavala mõtlemisega võimalik pääseda probleemidest ja need lahendada. Kolmas novell räägib sellest kuidas munk vallatles neiuga. Seda nägi pealt abt, kes tahtis munka süüdistada, kuid allus kirele ning vallatles samuti tüdrukuga. Munk sai sellest aru ja heitis sedasama süütegu abtile ette
kogub ja korjab. Need näited on äärmuslikud, enamus inimesi elab keskmiselt: mitte suures rikkuses, kuid ka äärmises vaesuses mitte. Enamasti arvavad inimesed, et neil on ikka millestki puudus, kuid ajapikku jääb neil üha rohkem asju hoopis üle. Üldistavalt võib öelda, et praeguseks oleme me jõudnud tarbimisühiskonda. Mida see tähendab? See tähendab, et meil on rohkem kui me vajame. Millest see tuleb? See tuleb sellest, et inimene on minetanud talupoja tarkuse. Mis on talupoja tarkus? Talupoeg elab loodusega kooskõlas. Ta pärandab oma talu pojale, ta ei saa pojale pärandada lagastatud maad ega maharaiutud metsa. Inimene tegi tööd, et peret toita. Enamus tegid rasket tööd, kes seda aga ei jaksanud või ei viitsinud, nuputas välja kavalamaid lahendusi. Kavalamad lahendused viisid mõnikord selleni, et raha hakkas tõepoolest palju sisse tulema. Raha tuli sisse palju rohkem kui äraelamiseks vaja oli.
Athena Athena, vanarooma mütoloogias Minerva, on tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja. Lisaks kõigele on ta ka kudumise jumalanna. Ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis täiskasvanud Athena. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Samuti on Ateena kaitsejumalanna. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Maal jutustab loo Athenast ja Arachnest. Sarnaselt teiste jumalatega ei sallinud ka Athena inimeste häbematut käitumist. Athena hindas ja innustas inimeste taibukust kõikidest Olümpose jumalatest kõige rohkem, ometi ei uskunud ta oma kõrvu, kuuldes oma õpilast Arachnet kiitlemas, et viimasel on Athenaga võrdeslt osavad käed. At...
2000- 1650 eKr Teeba tähtsus tõusis, allutati Nuubia, loodi elukutseline sõjavägi Uus riik: Thutmosis III, sõjakäigud Süüriasse, Palestiinasse, Tutanhamoni hauakamber, Ramses II Hiline periood: 2 sõltumatut riiki: Alam-Egiptus, pealinn Avaris e Tanis, Ülem Egiptus, pealinn Teeba. Amon-loomis-ja viljakus, Anubis-surnute, Hathor-armastuse- ja taevaj- nna, Horos-taeva, Isis-viljakuse-ja emadusj-nna, Osiris- surnute, Ra- päikese, Seth-kurjade jõudude, Thot- kuu-ja tarkuse. Tempel: 4-nurkne, ümbritsetud müüriga, siseõuega, samastega siseruum, t-li ees on obeliskid *Luxori * Karnaki *Dair Al-Bahr *Abu Simbel Tööjaotus Egiptuses: talupojad- enamuses, sunnismaised, ül niisutussüsteemide rajamine, korrashoid, püramiidide, templite ehitamine, ise elati tagasihoidlikult Käsitöölised: töötasid vaarao või losside ja templite juures, täites tellimusi, neile tasuti tarbeesemete ja toiduga Orjad: erinevad tööd vaarao, templite
roomaktoliiklastel MRA - Maarja abreviatuur ehk monogramm, mis kujunes välja Bütsantsis. Moodustatud kreekakeelsest sõnapaarist Meter Theos (kr ,,Jumalaema") laps Jeesuslaps Maarja süles näitab Maarja emadust, pikad juuksed märgivad elujõudu, tugevust, puhtust (erinevalt kurtisaanide palmitsetud juustest), roos - Neitsi Maarja kui veatu puhtuse kehastus on Taevane Roos ja patuta Okasteta Roos, lamp tarkuse ja vagaduse sümbol merikarp palverännak muna valge muna sümboliseerib patuta viljastamist pitseeritud raamat sümboliseerib Neitsi Maarja süütust roosikrants sõna-sõnalt ,,roosipärg". Roosikrants on seotud järjestikuste palvetega, mida loendati nööri otsa aetud helmestega. Palved olid suunatud Neitsi Maarjale kui Taevaste Roosile. Palved keskenduvad Neitsi Maarja elule, mis rõhutavad rõõmu-, valu- ja aurikaste sündmuste sarju Notre-Dame'is on 34 Neitsi-Maarja kujutist
vältel ning on osalt ka geneetiliselt määratletud ning kogemusd suurenevad elu jooksul ja nende arengu kiirust mõjutavad võimalused ja tahe. Teadmised on põhjendatud uskumused tegelikkuse kohta ning nad aitavad mõista ümbritsevat ilma kõike ise läbi proovimata, olles juskui otseteed inimese aregnus. Kuid kuhu see viib? Teadmised tulenevad teistest, kuid eesmärk ei saa olla keegi teine, vaid teiste vigade, kogemuste ning tarkuse abiga tuleb rajada oma enese tee. On loomulik, et teadmised pärandatakse vanemalt lapsele, õpetajalt õpilasele, sest muidu peaks iga inimene alustama jälle algusest, õppima kasutama tuld ning leiutama jalgratast. Kõigi kolme teadmiste liigi summaga on võimalik leida elule ja elu jaoks õiged rakendused. Nende abiga teeme me elu lihtsamaks ja lõbupakkuvamaks. Valmistatakse rõivaid, et meil oleks soojem ja mugavam, arendatakse autosid, et elu oleks mobiilsem,
40 000 inimese. Robespierre on Kõrgema Olendi kultuse looja, mis tähendas, et veidrat segu ratsionaalsest maailmatunnetusest, kristlusest ja antiikaegsetest sümpoosionidest, mis enamikule inimestest tundus suhteliselt naeruväärne, kuid Robespierre võttis seda tõsiselt, lastes end koguni kultuse ülempreestriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone. Kõige parem näide kultusest on Püha Jumalaema kiriku kuulutamine Mõistuse Templiks. Üks revolutsiooni kõige negatiivseim asi oli uue kümnendsüsteemi kasutusele võtt ajaarvestuses, mis tähendas, et igas päevas on 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Ma leian, et revolutsioon tõi inimkonnale rohkem kasu, kui halba, kuna meie ei kannata
Ükssarvik Maailma murede kandja Iidsed ükssarvikud Ülestähendajad Ükssarvikud esinevad muinasMesopotaamia,Hiina ja India kunstis ja müütides Rooma loodusteadlane Plinius 1500. aastate alguses nägi üks rändur Meka templis kaht ükssarvikut William Shakespeare (teostes) Levinud arvamus: ükssarvikut saab peibutada noore neitsiga Meka rändaja kogemus kohtumisest ükssarvikuga Vanemal neist on kahe ja poole aastase sälu kehakuju ning tema laubal on sarv, ja see sarv on oma kolm küünart pikk. Teine ükssarvik sarnaneb aastase säluga ja tema sarv on umbes jalapikkune. Mainitud loom on tumekõrvi värvi ja tal on hirvesoku pea, tema kael pole kuigi pikk ning ta ühel küljel kasvavad hõredad lühikesed karvad;tema jalad on saledad ja nõtked nagu kitsel; labajala eesotsas on väike sõrg ning jalgade tagaosa on karvane. Kahtlemata on see koletis väga metsik ja üksildane. Nee...
34. laias mõttes sensu lato 35. päev õpetab päeva dies diem docet 36. öeldud-tehtud - dictum-factum 37. surnutest räägitakse ainult head de mortuis nil nisi bene 38. jaga ja valitse divide et impera 39. eksmine on inimlik -errare humanum est 40. kogemus õpetab experimentia docet 41. siin ja praegu hic et nunc 42. sa teed sääsest elevandi elephantem ex musca facis 43. kuidas külvad, nõnda lõikad ut sementem feceris ita metes 44. kordamine on tarkuse ema repetitio est mater studiorum 45. parem hilja kui mitte kunagi potius sero quam numquam 46. pärast kirjutatut post scriptum 47. isamaa eest, vabaduse eest, elu eest pro patria, pro libertate, pro vita 48. umbrohi kasvab kiiresti mala hebra cito crescit 49. pea meeles, et oled surelik/mõtle surmale memento mori 50. mõtlen, järelikult olen olemas cogito, ergo sum
Selles filmis elab inimkond arvutisimulatsioonis teadmata, et tegelik maailm on vallutatud robotite poolt. Reaalsus, mida nemad peavad õigeks ei ole tegelikult olemas. Mis juhtub, kui vang vabastatakse koopast? Ta eeldatavasti ei lahkuks omal valikul, sest on hirmunud, aga kui ta viiakse sunniviisiliselt välja, siis pärast natukest aega tema silmad harjuksid ära valgusega ning ta näeks päikest, kogudes tarkust, mida päikese valgus talle näitab. Platon mõtestab päikest kui reaalsuse ja tarkuse metafoorina. Päike on tarkus ja päikese valgus on tõde või seletus, mis tõde on. Lahtiühendamine Matrixist on nagu koopast välja astumine, mis on samm lähedamal tõele, kuid mitte just tingimata vabadusele. Kui inimene vabastatakse Matrixist avastab ta, et päris elu elab hirmus ja vaesuses ning jällegi omakorda veel ühes koopas, kust väljumine on veel keerukam. See paneb meid kui publikut
Viimasen sõeluvad välja inimesed kellel domineerib mõistuslik hingejagu ehk siis nad on valitsejaklassiks sobilikud.Alla 50aasta pole inimesel valitsejateklassi mingit asja Samuti sõeluvad välja söeka hingejaoga inimesed kes jäävadki sõjalise või administratiivse töö juurde..................................................................................... 4.sofistide filosoofia Sofistideks (kr sophia `tarkus'; sophistes `tark') nimetati Vanas-Kreekas tarkuse ja kõnekunsti elukutselisi õpetajaid. Põhilause oli ,,nii kuidas kõik paistab, nii ongi". Sofistid pole kunagi moodustanud filosoofilist koolkonda, kuigi Platoni kriitika sofistide suhtes on teinud neist ühise nimetusega nähtuse filosoofias. Enamus sofistid olid õpetajad, kes õpetasid retoorikat(kirjalikku ja suulise eneseväljendus õpetus). Õpetasid rikaste meeste poegi, kes tahtsid saada võimu.
SISSEJUHATUS Kirjutame referaadi violetse ehk lilla kohta. Värvi valisime, kuna see on ilus värv ja mõjub suursuguselt ja kohati müstiliselt. Värvitoonide nägemine ja eristamise on liigiomane võime, seega saame me otsustada, millised toonid on meile sümpaated, millised mitte. Lillad värvitoonid jäävad punase ja sinise vahele. Aditiivse meetodiga valmistatakse neid punast ja sinist omavahel segades. Lilla puhul on tegemist teise astme värviga. Violetset seostatakse tarkuse ning millegi müstilise ja maagilisega. Omapärase tooni alla kuulub ka purpur. Purpur oli antiikajal väga au sees ning tegemist oli väga kalli värviga, sellist värvi riietust said endale lubada ainult kõrgema klassi inimesed. Purpur arvatakse olevat nii võims värvuseks, et seda peeti enamaks kui lihtsalt värv, vaid see tundus koguni olevat midagi müstilist. Referaadis käsitleme lilla värvi alaliike, lilla ajalugu, lillat psühholoogias, selle värvi mõjusid,
Nigov. Tema lühijutt "Harjutused" räägib inimese suutlikkusest oma elu elada, aga mitte seda samal ajal mõista. Eluga pahuksisse sattudes tuleks tõsiselt mõelda kirjanduse abile. Raamatuid, mis räägivad konkreetselt õigesti elamisest võib olla küll raske mõista, aga need on väga kasulikud. Kunstiteosed, mis inimene elu jooksul enesele lahtimõtestada suutnud annavad kõik juurde kogemusi ja vajalikke õpetusi. Lugemine arendab ning võimaldab tarkuse ammendamist ka juhul, kui elu ise seda ei tee. Arvan, et kunst avab tee maailma mõistmisele.
Paminat Sarastro võimusest päästma, andes talle saatjaks jutuka linnupüüdja Papageno ja võluflöödi ning võlukellad, mis peavad neid ohtlikul teekonnal aitama. Sarastro riiki jõudes toimub kõnelus preestri ja Tamino vahel, mille tulemusel juhitakse viimane koos oma saatja Papagenoga katsumuste templisse. Kuigi lihtsameelne Papageno laseb end kõigutada mitmesugustest kiusatustest ja ähvardustest, jääb Tamino kindlameelseks ning saab tasuks Pamina armastuse ning ülla õiguse olla Tarkuse Templi preester. Võidab valgus, headus ja armastus ning oma õnne leiab ka Papageno. Ooperis kajastub 18. saj valgustusaja filosoofidele ja vabamüürlastele omane usk maailma valutusse ümberehitamisse, milles kangelane peab läbima terve rea individuaalseid katsumusi, et jõuda mõistuse ja progressi maailma. Vikerlased esietendus 1928.a. ,,Estonias".Sigtuna vürsti Olavi rüüsteretked Eestisse muutuvad liiga sagedasteks. Saadikud mandrilt paluvad abi Saaremaa vanemalt Vaholt
Eesti - rikas riik Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle ning veel selle üle, et eesti keelel on rohkelt väljendeid. Veel on meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Eesti on rikas inimeste ja keele osas, kuid kas me võime öelda seda ka Eestimaa looduse kohta? Mina arvan, et me võime nii väita, kuna siin kasvab palju erinevaid taimeliike. On Eestimaa rahvuslill, rukkilillgi ju ilus lill
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
