korjatud seente ja marjadega keha kinnitada. Pärast mahlakat söömaaega kergendasin ma end hüti kõrval ning otsustasin metsa minna, et elajaid püüda. Ma tõmbasin hirvenaha ümber piha, haarasin hüti kõrvalt terava otsaga puuoda ja suundusin metsa, taevakohal oli juba näha valguseandjat. Kõndides märkasin, et mingi tume kogu jälitab mind mööda maad, kiirendasin ennast tagant kuid seda tegi ka kogu ise. Mõistsin, et see võib olla kuri vaim, mis mind jälitab, seega oli targem seda mitte ärritada. Metsavahel loobus must kogu mind jälitamast. Hakkasin terasemalt ümbrust silmitsema ja hääli kuulatama, järsku nägin- pikakõrvaline elukas lidus minust mööda. Võtsin oda kindlamini pihku ja suskasin kõigest jõust elajat. Terav ots tungis sügavale loome selga ja ta ei siputanud enam. Saagiga rahulolevalt asusin koduteele, valgus oli nüüd juba kõrgel metsakohal.
Hispaanlased on kultuuri ja traditsioonide poolest väga rikas rahvus. Hispaanlast kohates tunnete ta arvatavasti ära, kuna tegemist on väga isepärase rahvusega. Hispaanlastele on elus kõige tähtsam lõbutsemine. Kui asi pole lõbus, siis seda lihtsalt eiratakse. Nende tohutu võime ja tahtmine lõbutseda viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõige muu üle ning ülejäänu unustatakse. Hispaanlased ja planeerimine on sõnad mida oleks targem isegi mitte ühes lauses kasutada. Hispaanlased on väga ettearvamatu rahvas ning kunagi ei või ette ennustada mida nad järgmiseks ette võtavad. Hispaanlased on väga isekas ja egoistlik rahvus. Ükski hispaanlane ei taha ohverdada oma isiklikest huvidest midagi ühsikondliku ja suurema heaolu tarvis. Nad ei talu mingisugust kriitikat enese pihta, kuid teisi kritiseerima on nad meistrid ning ei kahetse kunagi öeldut. Neil puudub igasugune süütunne
Freytags Post-Zeitung". + Avati Akadeemiline gümnaasium, Tartu ülikool. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. See on üks Euroopa vanimaid ülikoole. - Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. - Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. - Nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja
9) Hinnake, kuivõrd ratsionaalne või emotsionaalne oli Teie ostuotsus. Minu ostuotsus oli pigem ratsionaalne, sest sõltus väga palju hinnast, töökindlusest ja muudest teguritest. Mingil määral oli ka emotsionaalne, sest ma tahtsins seda endale saada. Printeri ostmine oli minu jaoks tüütu tegevus, sest pidi erinevaid printereid vaatama ja neid hindama. Minu tehtud otsust mõjutas kõige rohkem hind, kuid nüüd olen tunduvalt targem ja tean, et alati ei pruugi odav asi pipemas perspektiivis odav olla. Järgmine kord kindlasti kaalun asja rohkem. 2
olnud. 3. Passiivne infokogumine uues tundmatus olukorras. Mitmed eestlased mainisid (kuid mitte ükski kanadalane), et vaikimine on omal kohal uue inimesega kohtudes, „kui ei ole veel teada mida röökida“. Ka selle väitega ma pean järjekordselt nõustuma, kuna ise eestlasena olen ka seda praktiseerinud. Olen kogenud grupis sellist ebameeldivat olukorda, kus oleks soov inimesega tutvuda, kuid ei oska teemat alustada siis on olnud targem valik vaikida. Kui teema millest rääkida on leitud siis on õige aeg teemat alustada. 4. Teise osapoole privaatsuse austamine. Siin kohal toodi välja näide auto peale hääletamisega. Kui juba autos istutakse siis ei olevat soovi alustada ja jutuajamist uue inimesega pidada, kuna arvatakse et tegemist oleks teise inimese privaatsuse rikkumisega. Siin kohal üks ameerika üliõpilane kirjutas, et sellist „respekti“ ei peaks hoidma
Kammkeraamika kultuur Ma ärkasin kui väljas alles päike tõusma hakkas. Me valmistusime koos Körri ja Mörtiga jahile minekuks, tõmbasime hirvenahad ümber võtsime, haarasin hüti kõrvalt terava otsaga puust oda kätte ja asusime teele, Körr võttis veel kaasa eile korjatud seeni, mis tuletasid mulle meelde, et ma pole juba kaks päeva söönud. Pärast mahlakat vahepala kergendasin ma end veel hüti kõrval ning asusime, siis metsa poole, et elajaid püüda, taevakohal oli juba näha valguseandjat. Kõndides märkasin, et mingi tume kogu jälitab meid mööda maad, kiirendasime endeid tagant kuid seda tegi ka kogu ise. Mõistsin, et see võib olla kuri vaim, mis meid jälitab, seega oli targem seda mitte ärritada. Metsavahel loobus must kogu meid jälitamast. Hakkasin terasemalt ümbrust silmitsema ja hääli kuulatama, järsku nägin- pikakõrvaline elukas lidus minust mööda. Ütlesin Körrile, et ta läheks vasakult ja Mörtile, et ta tuleks meile ...
Järgmine positiivne asi virutaalmaailma juures on lugematud meelelahutusvõimalused, eelkõige muidugi arvutimängud ja muusikaportaalid. Samuti on internett koht, mis ühendab sarnaste huvidega inimesi. On olemas palju foorumeid ja huviklubisid, mis üksnes internetis eksisteerivad, kus näiteks kirjandus-, spordi- või arvutihuvilised saavad omasugustega erinevatel teemadel arutleda. Iseasi on muidugi küsimus, kas poleks targem nii-öelda ,,päris elus" kokku saada ja näost näkku suhelda. Ja siis jõuangi ma suurima probleemi juurde, mida ma virutaalmaaila puhul näen. Nimelt on kõik need lugematud võimalused, mida internett pakub, muutnud inimesed väga mugavaks. Milleks minna poodi, kui kõike võib arvutivahendusel tellida? Mõnel pool maailmas on isegi toidu ostmine internetis väga levinud ja ka Eestis on juba olemas portaalid, kust saab endale saia-leiba ja muud vajalikku tellida
Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet, murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad, et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis hirmu. Tähtsaks väljakutseks on otsuste tegemine. Seda on murdeealine enne ka teinud, aga nüüd on need tihtilugu olulisemad. Sellel segasel hetkel arvab murdeealine tihti, et kõige kergem ja targem on pugeda lapsikuse maski taha. Kõiki inimesi ei saa võtta ühe mõõdupuu alusel, sest iga inimene on ja käitub erinevalt. Minu suguvõsas ja tutvusringkonnas on erineva käitumisega puberteedi eas noori. Ühed käituvad väga korralikult ning õppimine on korras. Leidub ka selliseid, keda ei huvita, mida ümbritsevad inimesed ütlevad ja soovitavad, vaid teevad seda mida heaks arvavad. Tihti teevad nad sel hetkel väga valesi valikuid, näiteks hakkavad suitsetama, jooma,
ei julgenud Villut võtta. Ahnus: Inimesed tahavad olla kõige ilusamad ja paremad. Kadestavad palju. Rumalus: Näiteks kui Jaan siis seepi, arvates, et see on söödav asi. Jaan ei teadnud, mis asi on parukas ja Ints valetas talle, et see on sai, mille peale Jaan seda sõigi, mille peale tegi ta end naerualuseks. 4. Tegelaste iseloomustused. Mõne sündmuse kaudu. Rehepapp Rehepapp, kes oli peategelane, oli kõikidest kõige targem, kavalam ja mõistlikum. Ta kavaldas isegi Vabapagana üle, kelle hundid lõhki rebisid. Aida-Oskar Aida-Oskar oli väga kaval mees. Imbi ja Ärni, kes on vanapaar ja kelle elu sisuks on vargil või santimas käia; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merelehma, kuid Aida-Oskar on väga kaval mees ja trumpab nad kavalusega üle ja võtab lehma endale. Kupja-Hans: Ta suutis inimestelt asju välja petta ja oli üsna taibukas mees. Näiteks õnnestus tal
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Kahe puuliigi hooldamine Referaat Juhendaja: Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH.........................................................................................3 SIBERI KONTPUU.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 1 ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH Äädikapuu (Rhus typhina) on aias väga ilus oma kauni lõuna...
mida ma küll otsuse langetamise ajal mõtlesin. Kahjuks pole teadmised lõputud ja kõiki maailma tarkusi pole võimalik omandada. Teadmistel on piirid ja lõpuni tark pole võimalik olla. Ikka jääb midagi uut avastamata. See tähendab seda, et kõike pole võimalik teada. Kuna kõiki tarkusi pole võimalik omandada jäävad kõik inimesed siiski tarkusele alla. Samas teeb igaüks teadmiste omandamisel oma parima ja on kõige targem just iseenda arvestuses, oma elutee lõpul. Seepärast soovitataksegi kuulata vanemaid inimesi, nende tarkustest on võimalik teistel palju õppida. Mida rohkem õpime, seda targemaks saame ja see annab mõista, kui vähe me varem teadsime. Tegelikult teame ka praegu üsna vähe võrreldes sellega kui palju võiksime teada. Õpitakse pidevalt, selleks on küll erinevaid võimalusi, aga teadmised saavutatakse lõpuks ikkagi.
nimekirja. Mina arvan, et sellline suhtumine on lihtsalt väga alatu ja Keskerakond valetas enda heaolu nimel, mille ta ka tühjade lubaduste ja rahva kergeusklikkusega saavutas. On olemas ka hädavaled. Hädavaled on süütud valed, et mitte pahandustesse sattuda, kuid need ei kahjusta kellegi tundeid. Näiteks, kui ma magan kogemata ühe tunni hommikul sisse ja õpetaja küsib, miks ma tunnis polnud, siis on alati minu arvates targem midagi välja mõelda, et mitte pahandustesse sattuda. Siis on õpetaja rahul, et meelega ei puudunud ja endal ka hea olla, et pahandada ei saanud. Hädavaled on ka siis õigustatud, kui tahan enda sõpra kaitsta pahandustesse sattumise eest, sest enda sõpradele tahetakse alati parimat. Valetatakse pahatahtlikult, mida nimetatakse laimuks. Laim on meie riigi põhiseaduses tegelikult keelatud, nagu ütleb ka § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Hoolimata
Öeldakse, et targim inimene on keskkooli lõpetaja. Olles ise abiturient ja viieline õpilane, võin öelda, et ei tunne ennast targana. Võin küll füüsika teoreeme pähe taguda, kuid lõppkokkuvõttes ei anna see mulle midagi. Samas võrreldes end kasvõi kolmeaastase taguse minaga, olen kindlasti palju kogenum, teadlikum ja näen oma arengut. Täiesti ühest selgitust tarkuse olemusele on raske anda, kuna pole kindlat mõõdupuud, mille järgi üks inimene on tibake targem kui tene. Osa inimesi on lihtsalt targemad reaalteadustes, teised jälle humanitaarainetes. Tarkus tuleb tasapisi, kui me ka ise tahame targaks saada. Mida targemaks me saame, seda avaramaks muutub meie vaade maailmale. Seda rohkem me näeme, kui pikk tee on veel minna. Kõik algabki meist endast ja sellest, kui palju me oleme valmis end arendama.
Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine: Ta elab suures viletsuses, kuid oli igati aus inimene. Koosolekul räägiti koristustöödest ja puudutatakse ka olmeprobleeme. 6. Isikulise ja umbisikulise tegumoe läbisegi tarvitamine. Pärast tööd veidi puhkasime ning siis mindi peole. Tahetakse targem olla, kui sa oled. 7. Otse- ja kaudkõne segiajamine: Ema kutsus mind tuppa ja ütles, et too keldrist puid. Poiss vastas, et ma püüan ennast parandada. 8. Ühildumisvead (ainsus ja mitmus): Vanasti oli perekonnas naistel tunduvalt väiksemad õigused. Lahinguväljale jäävad lebama naaberküla poisse. Laiskus, julmus ja üleolev suhtumine kaaslastesse muutis ta kõigile talumatuks. Enamikele lastele üritus meeldis.
on enesehinnangul loomulikult raske kasvada. Mõni on oma kriitilise hääle kujundanud vanema või õpetaja järgi, kelle arvamus on neile oluline. Hea on see, et seda seesmist häält saab ümber kasvatada, ja kuna see on sinu enda hääl, saad sina ise olla see, kes otsustab, et nüüdsest annab ta ainult kontstruktiivset tagasisidet. Vahel aitab, kui selgitada välja kõik ebareaalsed eesmärgid, mis sinu enesehinnangut võivad mõjutada. Kas sa soovid olla kõhnem? Targem? Populaarsem? Sportlikum? Kuigi teismeliseeas on väga lihtne tunda, et oled kehaliselt, mõistuselt või suhtlemises veidi teistest kehvem, on tähtis endale teadvustada, mida on võimalik muuta ja mida ei ole, ning võtta suund enda täiustamisele, mitte ideaalile. Võibolla sa tahaksid olla tippsportlane, aga ehk on mõistlikum püüda sel kuul parandada oma mänguoskuses kindlaid võtteid. Kui mõtled oma puudustele, püüa suunata mõtted headele külgedele endas, mis
Meedia tänapäevamaailmas Meedia on tänapäeva üks igapäevasemaid ning loomulikumaid eluvaldkondi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi ja selle kallal näevad tuhanded inimesed iga päev vaeva. Nii võime väita, et meedia on vallutanud maailma, sest meedia käes on võim ja teave. Kui liikuda tänavatel, jäävad meile silma erinevad plakatid ning teabelehed. Tänu neile teame, mis maailmas toimub, kuidas keegi elab, mis on kõige populaarsem pesupulber või kui vana on tegelikult Pamela Anderson. Nii võimegi öelda, et meedia kujundab meie silmaringi ja teadmisi. Meedia kõige tähtsamaks ülesandeks ongi inimestele info jagamine. Üheks põhjuseks, miks inimesed vaatavad telereid ning loevad ajalehi ongi teabe saamine, sest tähtis on ühiskonnaga kaasas käia. Kui kaugetel aegadel olid ainukeseks meediaallikaks rahva suu. Siis nüüd on aga väga p...
tagasi;Õige õnn õitseb. Need on väga tabavad ütlused, mis kehtivad täiesti ka tänapäeval. Nagu romaanis võib ka elus kohata tihti sarnaseid inimesi. Vahel sa ei saa alguses arugi,et ta sind ümber sõrme oma valedega pöörab, aga kui viimaks märkad võib juba liiga hilja olla. Nad mõtlevad alati endale ja tihti pinnivad nii kaua kui sina annad alla ja nõustud. Kõige hullem on siis kui sa ei märkagi et sul on selline ''sõber''.Tema aga kasutab sind aina ära. Kõige targem on selle inimesega lihtsalt mitte tegemist teha, aga kui ta on sind juba ümber oma sõrme mässinud, siis tuleb ennast tema küljest lahti murda ja näha millised tema tegelikud kavatsused on. See on raske,aga võimalik. Selliste inimestega kokkupuutumine elus on praktiliselt võimatu, aga neist tuleb kaarega mööda kõndida. Tegelikult nad võivad isegi südamest head olla, aga nende tegemised ei kuku head välja. Kahju, et maailma muutub aina kurjemaks ja kurjusel pole varsti enam piire.
Liis liinev 12.b Sotsiaalne tõrjutus paratamatus või vaba valik Inimene on sotsiaalne olend ning väga suur hulk, lausa enamik probleeme on sotsiaalse iseloomuga, mistõttu ka enamike probleemide lahendus ei ole ainult ühe inimese kätes. Nii on ikka mõistlik lahendusi otsida kollektiivselt. Sotsiaalne kuuluvuse vajadus tuleneb ligimese läheduse sõltuvusest ja on elus toimetulekuks hädavajalik. On muidugi inimesi, kes eelistavad elada isolatsioonis, kuid selle põhjused peituvad ilmselt tema lapsepõlve valusatest kogemustest. Olgu need siis tingitud kodusest keskkonnast või teistest inimestest, kellega ollakse elu jooksul kokku puutunud. Sotsiaalne tõrjutus võib olla paratamatu, kuid kas seda ainult teatud vanusegrupis. Siinkohal võiks eraldi grupina välja tuua lapsed, kes ...
ühendatud ühte teooriasse kõik loodusest tuntud jõud: gravitatsioon, tugev ja nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju. Kosmilised kiired on teatavasti kõik need osakesed, mis saabuvad Maale kosmosest. Suur osa kosmilisest kiirgusest jääb lõksu Maa magnetvälja ning järelejäänud osast enamik neeldub juba atmosfääri ülakihtides ja maapinnani jõuab üksnes tühine murdosa. Seega ei ole kasu kosmiliste kiirte otsimisest maa peal. Kõige targem on teha seda Maa atmosfääri kõrgemates sfäärides, kus Maa mõjutused ei ole nii suured. Selliseid mõõtmisi on tehtud spetsiaalsete satelliitide ja õhupallidega, mis suudavad püsida kindlatel laiuskaraadidel piisavalt kaua. 2008. aasta novembris avaldati kahe kosmiliste kiirte mõõtmise eksperimendi, PAMELA ja ATICu tulemused. PAMELA on spetsiaalne satelliit, mis mõõdab kosmilisi kiiri avakosmoses. Nime ATIC kandis õhupallieksperiment, mis tegi mõõtmisi Antarktika kohal hõljudes
Võttis jalad selga Elas kord mees kelle nimi oli Mati, ta elas metsas väikeses puumajas. Ta oli väga julge ja tugev ning suureks eeskujuks teistele. Tema naine Linda oli väga uhke oma mehe üle, sest ta oli sealse piirkonna kõige targem ning osavam mees. Paljud inimesed, kes hätta jäid, küsisid abi alati Matilt. Mati oli teistest elanikest palju jõukam, sest tal oli alati palju tööd. Mati sai endale lubada palju rohkem kui teised elanikud ,aga tema naine Linda ei tahtnud Mati teenitud raha mitte raisata, vaid hoopis tulevikuks hoida, see jutt mõjus Matile nagu hane selga vesi. Möödus veel paar aastat, Matil ja Lindal oli nii palju raha, et nad ei jõudnud seda isegi üle lugeda
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 „Lean In: Women, Work, and the Will to Lead“ raamatu valguses mille autoriks on Sheryl Sandsberg on kirjutatud „Women in Marketing Communications. Continuing the Conversation in the Wake of Lean In“ artikkel mille valmimisel on osa võtnud viis erinevat ja edukat naist, need on Leslie Zaikis, Meeta Kratz, Renee Appert, Amy Walker Barrs ja Sarah Fromson. Kõik need naised on väga edukad olnud läbi oma elu karjääris. See loetud artikkel valgustas turunduskommunikatsiooni naissugu professionaalide elu, milliseid valikud on need naised pidanud tegema. Artikkel oli ülesehitatud just eespool välja toodud nelja eri inimese arusaamade ja mõtteviiside peale, välja tuues just nende kogemusi ja tegemisi, kuidas nemad asju näevad ja kuidas on nemad toiminud. Peamiselt kirjutati naiste maailma äris. Tänapäeval on järjest enam ja enam naistel võimalus ettevõtlusega tegeleda, see on huvitav...
Poliitika õpetab, kuidas olla edukas, kellega teha midagi koos või kuidas kasvatada lapsi. Kui poliitikas tekib konflikt, on vaja kiiresti leida kompromiss, sest vastasel korral ei töötaks ükski süsteem. Kindlasti on konfliktid kasulikud, kuna need aitavad luua ühe täiuslikumat seadust või süsteemi, kuna igaüks näeb kõike oma vaatenurgast. Kompromissi leidmine on raske ja probleemidest tuleb aru saada, et olla üha targem. Võimu tasemel on jagatud rahvas n-ö klassidesse: võimul olijad ja need, kes neile alluvad. Seda valdkonda vaadeldakse pigem negatiivselt, kuna rahvale ei meeldi, kui nende üle domineeritakse, kuigi me elame demokraatlikus maailmas, kus peaaegu kõigil on sõnaõigus. Tänapäeva Eestile on kõige omasem avalikud asjad, kuna me teame peaaegu kõike, mis poliitikas toimub. Me saame pealt kuulata, mis toimub istungitel, me oleme teadlikud, mis seadused vastu võetakse
Mopeedi mootor Arutlus Variaator Alustame esimesest variaatori osast. Variaatori liikumine aeglasel kiirusel. Variaatori tagumise taldriku taga asuvad rullikud. Rullikuid on erineva suuruse ja erineva raskusega, muidugi võib neid leida ka erineva värviga. Variaatori esimese ja teise taldriku vahel on rihm. Kui nüüd lisada pöördeid, siis tsentrifugaal jõud hakkab rullikuid pesadest väljapoole tõukama. Tänu sellele hakavad esimene ja teine taldrik üksteise vastu tõmbuma, mistõttu surutakse rihm taldriku alt servast ülespoole. See ongi põhiline variaatori töö. Mida kiiremini variaator pöörleb, seda kõrgemale rihm tõuseb. Kui on plaan osta sport variaator selle eesmärgiga, et saada paremat tippkiirust siis targem on jätta ostmata, sest sportvariaator ei anna tippkiirust vaid ühtlasema kiirenduse. Taldrikute liikumis kaugus jääb enamvähem samaks. See tähendab, ...
ja kajastatud teema ning võiks arvata, et selliseid olukordi esineb vähe, siis on tegelik olukord vastupidine. Kui aga võrrelda praeguse olukorra 2000 aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem ja läheb oma murega ja probleemidega kohtuni välja, vanasti oli aga vastupidine situatsioon, kus inimesed lihtsalt ei ole vastu vaielnud ja asi lõppes kohapeal, tavaliselt tööandja võiduga. Tänapäeval, meedia on paljudele inimestele aidanud oma loodega, kus kirjutati erinevatest diskrimineerimiste vaidlustest. Iga inimene on väärtuslik ja kõik on seaduse ees võrdsed. Seega tähendab võrdne kohtlemine diskrimineerimise puudumist. Ebavõrdne kohtlemine ehk
Tänapäeval on populaarsemad valikud: paberraha, metallraha (sendid, mündid jne.), väärismetallid, kalliskivid, võlakirjad jne. Kunagi kasutasid algelised rahvad näiteks ilusaid teokarpe, suuri kivirattaid, karusnahku ja muud sarnast. Kuid sellel algelisel ,,rahal" oli vigu, kõik rahana mõeldud esemed ei olnud identsed, raske oli väärtust hinnata. Ning neid oli raske kaasas kanda, kuna kippusid liialt suured olema. Muidugi ei olnud välistatud nende lihtne kopeerimine. Kõige targem oli jääda väärimetallide juurde, sest need olid igal pool hinnas, ei riknenud ning sai hõlpsalt transportida ja vajadusel kaalu järgi tükeldada. Lisaks säilisid need paremini kui näiteks nahk. Metallitüki õige kaalu garantiiks valmistati sellele oma sümbol, mida siis saaame kutsuda müntideks. Võlakirjad võeti kasutusele esmasena, kuna oli lihtsam teostada kaugkaubandust. Et kindlustada reisidel röövimise vastu, kandsid kaupmehed kaasas selliseid võlakirju, kuhu
Nimi: ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 2: teaviku leidmine elektronkataloogi ESTER vahendusel http://www.ester.ee/search~S1*est 1) Millega elektronkataloog ESTER näol tegemist on? Mida kataloog teha võimaldab? E – KATALOOG ESTER on 15 Eesti suurema raamatukogu ühiskataloog. Kataloogis on andmed ülikoolide kolledžite ja erialaraamatukogudes leiduvate teavikute kohta. E – kataloog ESTER sisaldab kirjeid raamatute,perioodikaväljaannete,nootide, helisalvestiste, e – ressursside jms kohta. Eesti ajakirjanduses ja kogumikes avaldatud artikleid otsi Eesti artiklite andmebaasist ISE. E – kataloog ESTER võimaldab: Otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid paljude tunnuste alusel:autor, pealkiri, märksõna kohaviit, udk liik, isbn jne. Leida raamatute ja muude väljaannete bibliograafilised ning leidumusandmed Leida eksemplaride täpne asukoht raamatukogus Näha, ...
Sotsiaalse taseme järgi võime öelda, et kuigi Stenil ei teki probleeme mängu algatamisega, on tal raskusi teiste kaaslastega ühise keele leidmisel ning Sten lõpetab mängu tihtipeale siiski üksinda. Sten läheneb küll teistele lastele ning mängib nende kõrval, kuid ei oska hästi sulanduda teiste mängu. Ühise mängu leiab Sten sõpradega eelkõige rollimängude või mõne liikumismängu seast. Lisaks meeldib Stenile koos sõpradega lugemiskeskuses raamatuid vaadata. Sten on targem ja loovam kui suurem osa lapsi tema rühmas ning tal on suurepärane mälu ja analüüsimise võime. Õpetajad võiksid Steni suunata rohkem ühismänge mängima, et tõsta Steni sotsiaalset taset. Lisaks võiks Steniga koos mängida erinevaid reeglimänge, näiteks puzzlesid ja lauamänge, et veelgi enam Steni mõttemaailma avardada. Üldkokkuvõttes on Sten nutikas poiss, kelle piiratu fantaasia ei lase tal kunagi igavleda.
kontrollib kõik üle ja võtab teadmiseks. Ei saa mitte midagi aru klient tema kohta võik öelda seda, et tuleb varuda hästi palju aega, sest temal juba küsimused otsa ei saa. Temaga ka probleeme ei tule kuid kulub palju aega enne kui ta on kõigest aru saanud. Kõike teadja klient on võiks öelda, et üks suurimaid nuhtlusi, kuna üritab igal võimalikul juhul kuskile vahele segada oma jutuga ning kõike kommenteerida. Ta on alati kõigist kõige targem ja ainult tema öeldu on õige. Üpris probleemne klient kuid õige käitumisega on võimalik ta nii paika panna, et ta ei segaks teiste klientide teenindamisele vahele ning tegeleks oma asjadega edasi. Ainult mul on õigus ja karjumisega lahendan kõik kliendid on kõige raskemad kliendid klienditeenindaja töös, kuna nendega on alati probleeme. Sellised kliendid ei kuula mitte kedagi nad leiavad inimesed kelle peale oma viha välja valada ning ootavad, et neid kätel kantaks
iseendale, tegelikult aga polegi nad targad. Ta märgib, et oma erialal on nad asjatundjad ning teavad palju kasulikku. Sokrates tõdes, et neil, kes on kõige lugupeetumad, on arukuselt kõige enam puudu; teised aga, kes on viletsamate kirjas, on mõistusega rohkem õnnistatud. Eksiarvamus, mille kohaselt mõeldakse, et tead kõigest kõike, varjutab tarkust. "Kuna nad on tublid meistrid, siis arvab igaüks neist, et ta ka kõiges muus kõige targem on, isegi kõige tähtsamates küsimustes" Sokrates arvates, et üksnes teadmine võimaldab inimesel tema käsutuses olevaid vahendeid, näiteks rikkust ja tervist, mõistlikult kasutada heaolu ja õnne saavutamiseks. Siit lähtudes püstitas ta järgmise süllogismi. Rikkus ja tervis iseenesest pole ei hea (hüve) ega kuri. Nad saavad üheks või teiseks sõltuvalt teadmisest või võhiklusest. Järelikult on teadmine hea (hüve, agathon),teadmatus aga halb
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk Autori tutvustus Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988. aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. aastal. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus on esmaavaldatud ka suur osa tema tekste. Eesti Päevaleht nimetas Kivirähka 2015. aastal Eesti mõjukaimaks kultuuritegelaseks. Ta on kirjutanud ka palju raamatuid, neist tähtsaim on : ,,Rehepapp", mis oli 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Raamatu lühitutvustus Raamat räägib üh...
Jalgrattal on linnakeskkonnas võrreldes sõiduautoga mitmeid eeliseid, mis selguvad eriti siis, kui ummikutes ootamise asemel saab kergelt ja kiiresti ühest punktist teise liikuda. Jalgratturitel ei ole vaja muretseda parkimiskoha pärast, samuti säästavad nad raha kütuse kulult, sest seda ei lähe tarvis. Seda säästlikku sõiduvahendit on kerge hallata, mis on samuti eelis. Selle asemel, et maksta mitutuhat eurot autole, mis toob meid ümbritsevale loodusele vaid kahju, on targem soetada paarisajaeurone jalgratas. Jalgrattaid nagu autosidki leidub palju erinevaid liike, värve, suuruseid. Enamus inimesi unistab aktiivsest ja tervislikust elustiilist, kuid kas suure töökoormuse või palju tähelepanu vajava perekonna tõttu on raske isegi kord nädalas tund aega tegeleda spordiga. Jalgratas on suurepärane sportliku vormi tõstja, mis vähendab depressiooniohtu, liigesepõletikku ning turgutab vereringet.
põlluharimine oli vähetootev, kuigi nende põllud olid viljakamad, sest neil oli rohkem loomi. Talupoja tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu nägi välja selline, et talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees hobusega. Jalategu oli tööliik, kus mõisa saadeti talupoeg jalgsi sund abiteole (rehepeks, heinategu). Samuti keelati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnik. Kuningas Karl sai vanemaks ja avastas tühja riigikassa ning alustas reduktsiooni (1680), mis tähendas mõisate taasriigistamist, loodi vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade kohustused. Neil oli õigus kaevata mõisnike peale, kuni kuningani välja. Forselius tegutses läbi seminaride jõudsalt õpetades tulevasi koolmeistreid. Piiblikonverentsidel vaieldi kirjaviisi üle. Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits; ja lõunaeestikeelne (Vastne) Uus Testament.
temast oli sedavõrd ekslik, tunnistab Sokrates osutatud teoses, et need vaated ei ole tekkinud tühjale kohale, vaid on tõesti leidnud aset üks elulooline sündmus, mis olevat saanud niisuguse arusaamatuse aluseks. Nimelt olevat kord üks tema sõber esitanud kreeklaste tähtsaima usukeskuse Delfi oraaklile küsimuse: “Kas on keegi targem kui Sokrates?” ning olevat saanud preestrilt teada jumala vastuse: “Ei, mitte keegi ei ole Sokratesest targem.” Sokrates kõneleb edasi sellest, et jumala niisugune vastus oli olnud talle mõistatuseks – ühelt poolt ei teadnud ta endal mingit erilist tarkust olevat, teiselt poolt ei saanud ta ka arvata, et jumal ei räägi tõtt. Sellest kimbatusest leidis Sokrates oma sõnul järgmise väljapääsu. Ta otsustas välja otsida mõne inimese, keda üldise arvamuse järgi targaks peeti, ja tuvastada temaga vestluses, et leidub inimene, kes on temast, Sokratesest, targem. Seejärel oleks ta
Vana- Märt ei taha maksta aga soovib endale uhket maja. Kõik on kallis. 4. Kaupmees Pärn saabub sõbralikult. Vana-Märdil paha tuju, kuna peab raha maksma. Miili kirjutas raamatusse, et too maksis 60 Marjapuule. Pärn pigistas Emiilie kätt, mis vihastas peremeest. Räägitakse uhkest majast, mida ehitatakse. Pärn soovib äiapapalt tuhat rubla laenata. Peremees on vapustatud. Solvatakse, et vaestele ei anta. ,,Üks võtab ühel, teine teisel pealt, targem ikka rumalamal, ja targema pealt jälle see, kes temast targem." Peremees ähvardab, et teda ei suudeta petta. Pärn soovib laenata mitte petta. Pärn tahab ta tütart endale(ta saab, mis ta tahab). Äiapapa ärritub. Riia linnas ka rikkamad, kes peremehest rohkem maksavad, ta on väike jumal. Vana-Märt ei soovi oma tütart ära anda. Miili ja Pärn ütlevad, et nad tahavad koos olla. Perenaine tõmbab Miili teise tuppa. Miili läheb Pärna juurde mistahes, kasvõi laulatamata
esimene aabits. Kui Rootsi ajal poleks seda toimunud, ei tea kas meiegi praegu eesti keeles räägiks ja õpiks kuna sellele järgneval Vene ajal võis ju ainult vene keeles rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada. Ka ajakirjandus sai alguse. Esialgu küll saksa keeles. Avati Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu Ülikool, mis on ka ühtlasi üks Euroopa vanimaid koole. Aga ka selle juures oli oma miinus, sest talupoeg ei tohtinud ju ometi olla targem kui mõisnik ja seetõttu ei olnud talupojal ülikoolis kohta. Ülistati ka ortodokssust, mistõttu muu usk ja tõekspidamine oloi kategooriliselt keelatud. Ma arvan, et kui mõisnikud poleks olnud nii ülbed ja enesekesksed, oleks Rootsi aeg Eesti ajaloos üks parimaid aegu olnud. Eriti kui võrrelda seda sellele järgneva Vene ajaga, mis on tänini jätnud paljude eestlaste hinge suure viha ja pettumuse Venemaas ja selle elanikes ja juhtides.
12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle, siis ütle! 22. Targem annab järele! 23. Kui midagi teed, tee hästi! 24. Töö õpetab tegijat! 25. Terav keel tõstab tüli! 26. Varga peas põleb müts! 27. Varas jätab nagi seina, tuli ei midagi! 28. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! 29. Ööl on üheksa poega! 30. Tarkus tarviline vara, õpi hoolga! 2. Ahi ei hakka sinu eest astuma, pead ise minema. 3. Aja koer hundikarja, seal ta läheb kiskujaks. 4. Aja sõge asjale, karga ise kannule
"Elu mõte on elus endas." "Parem teada valesti, kui üldse mitte teada." "Üksildased on samahästi kui surnud." "Surnud pole enam üksildased." "Alati koos aga igavesti lahus." "Naera ja maailm naerab sinuga, nuta ja sa nutad üksinda!" .."Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." .."Teiste suurte eeliste vastu ei ole muud pääsevahendit kui armastus." . ."Õige vastus on nagu meeldiv suudlus." .."Ma leian üha enam, et peab hoidma vähemuse pool, kes on alati targem." .."Õnnelik on inimene, kes võib oma elu lõpu seostada algusega." .."Otsige iseendas ja te leiate kõik!" .."Rahulolu saladus esineb teadmises, kuidas nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade järele, mis on sinu haardeulatusest väljas." . ."Ilusad inimesed on ussitanud." . ."Parim kättemaks vihale on NAER!" .."Suudle kuni jõuad, armasta kuni sured!" . ."Inimene ebaõnnestub ainult siis, kui ta enam ei ürita." .."Silmad on pimedad. Tuleb otsida südamega." .
KUULAMISTÕKKED Kuulamistõkkeid kasutavad kõik inimesed, ühte rohkem, teist vähem. 1. Võrdlemine Võrreldes on raske kuulata, sest juureldakse, kumb pooltest on targem, asjatundlikum, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver jne. Kui teine räägib, mõtleb näiteks üks: ,,Mul on palju raskem olnud... Ta ei teagi, kuidas mina olen kannatanud". 2. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja
negatiivseid juhtumeid, et ta on õppinud või tänulik, et midagi hullemat ei juhtunud. Vahel on ainsaks mõtteks ta peas kättemaks. Andrus Kiviräha raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli ühe vana jalutu mehe kinnisideeks kättemaks. Tal polnud jalgu, ent vanamees ehitas endale tiivad, et süüdlasteni jõuda ja neile kätte maksta. See pole muidugi lahendus. Viha närib inimese hinge ja mürgitab tema meeli. Vahel on vihast pulbitsevaid kohtumõistjaid selles raske veenda, et targem oleks kättemaks unustada. Kes on inimene, et olla kaaskodaniku kohtumõistjaks? Varem või hiljem saab kurja teinu oma karistuse niikuinii. Seepärast olekski arukam omavoliline kohtumõistmine jätta. Need inimesed, kellele elu pidevalt kive kodaratesse viskab, muutuvad ajapikku kibestunuks. See ei ole nende süü. Inimese psüühika lihtsalt pole nii tugev, et taluda pidevaid ebaõnnestumisi. Raske on jääda positiivseks, kui kogu elu näib kokku varisevat. Senaca on
kokku. Saalomon ronis pahaaimamatult hommikul puu otsa, aga vaimu ei tulnud peale, nii et ta tahtis alla ronida. Ometi olid püksid puu külge liimunud. Saalomon ei saanud aru, miks saatus just teda kiusas. Lõpuks otsustas ta püksid jalast võtta, aga ei märganud, et aia tagant jälgisid teda paljud külaelanikud. Häbiga jooksis ta tuppa. Jaani sõidumasinal oli viimane katse lendamine. Ta liigutas masina tiibu, kuid masin püsis paigal. Jaan leidis, et maas oli vähe tuult ja et targem oleks hoopis katuselt sõitu alustada. Selle tulemusena kukkus ta lihtsalt otse katuselt alla. Imekombel jäi ta ellu. Jaan ja Saalomon istusid nüüd mõnda aega oma kodudes, Saalomon rääkides oma papagoiga, Jaan uusi leiutisi välja mõeldes. Lõpuks otsustas Saalomon oma suvemajast lahkuda, kuid just siis lahvatas Jaani maja põlema. Saalomon ei suutnud oma õnne varjata. Kõik arvasid, et Jaan suri tulekahjus. Tegelikult oli tema aga linnas toomas enda uueks leiutiseks ehitusjuppi
1930. Aastate majanduskriisi ajal tegi Eesti oma majandusajaloos ühe suurima vea. Teiste riikide eeskujul ei võtnud Eesti kasutusele krooni ning langes madalseisu. See võõrandas meid poliitilisest eliidist teiste riikidega. Tänasel päeval seisame me sama otsuse ees, kuid seekord me oleme otsustanud võtta kasutusele euro, mis ühtlustaks meid välisriikidega ning aitaks majandusel taastuda." Ka vigadest tuleb õppida, et olla homme targem kui täna."(Ene Ergma) Tegutsemistahe viib eesmärgi täitumiseni. Mis viib meid Euroopa edukamate riikide hulka? Tahe olla parim ning tahe olla eeskuju teistele riikidele. 2004. Aastal liitus Eesti Euroopa liiduga, kuid ühisvaluutat kasutusele ei võetud. Euro kasutuselevõtt on olnud meie eesmärk pikki aastaid. Nüüd raskel majandusperioodil oleme me sellele väga lähedal. Olenemata majanduse seisust oleme suutnud tegutseda nii, et meil
, ning õhk on saastund ka sellepärast, et see on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Kokkuvõte Referaati oli raske teha, aga sain teada palju huvitavaid asju. Kindlasti jääb meelde see, et kaugel asub La Plata madalik minu kodust. Loomadest meeldis mulle nandu, kellest ma varem polnud kuulnud ja infot otsida oli päris põnev. Arvan, et see referaat oli neid mitmeid päevi ja palju tunde väärt, sest et nüüd olen palju targem. Kasutatud kirjandus 1. http://www.kanepiaiand.ee/files/images/Carex_oshimensis_Evergold.jpg 2. http://www.klimadiagramme.de/index_5.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Rohtla 4. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kahkaruoh2.htm 5. ,, Pere Atlas " Varrak 2008 6. ,, Maailma Atlas " Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/argentiina.htm
Hiljem Andresega . Taar - ta oli rätsep, tema jaoks oli kõige tähtsam raha . Lambasihvler nii kutsuti Pearu naist ,kes põgenes kodust ära Kassiaru Jaska Rikas taluperemees , tema lapsed surid lasteepideemiasse . 1. Kirjuta välja 3 sulle olulist tsitaati . Kirjuta ühe kohta, miks see on sulle tähtis . Tõlgenda autori mõtet. Andres ütles : "Ma peaksin laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem ,, "Mis teeb vaene mees tõe ja õigusega" arvas Rava Kustas lõõpivalt "Seda on rikastele vaja" Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel." // Aga mis siis on? Küsib Andres endalt, ega tea vastust. 2. Millised probleeme teos käsitleb ? sõnasta 3-5 Näiteks , kas alati on nii ,et võidab vaid headus ja aus olemine .
et tootmisprotsessi ostetakse toorik valmis kujul või tegeletakse üksikute detailide kokkukeevitamisega, kuhu tuuakse keevitatavad toorikud. Detaili keevitusliite kvaliteedikontroll Keevitamisel on võimalikeks defektideks läbikeevitamatus, praod ja geomeetria defektid. Tegemist on detaili üksiktootmisega, mistõttu ei kasutata purustavat kontrolli. Kuna detaili läbimõõt on 200mm, siis annab see meile hea nägemuse ka detaili sisemusest. Seega kõige targem oleks alustada visuaalse kontrolliga. Visuaalkontroll annab meile pinnal asuvad vead. Kontrollida geomeetrilisi defekte, läbikeevitamatust ja võimalikke prao kohti. Selleks võib kasutada lihtsaid mõõtevahendeid: mõõdikud, nihikud. Kui sellest ei piisa, siis võib kasutada ultrahelikontrolli, et avastata läbikeevitamatust ning pragude leidmiseks magnetkontrolli või kapilaarkontrolli. LISA 1 Detail ja keevisliide LISA2 TIG keevituse skeem 1.Volfram elektrood 2.Keevituskaar 3
Oodates katku Tihti peale ei väärtusta inimesed oma igapäevaelus kõige elementaarsemana näivaid asju. On ju tavaline, et laual leidub alati toitu ja et meie ümber on perekond ning et me saame elada vabalt. Kui aga kõik need asjad kaovad, kaob ka midagi inimestest endast. Seda muutust on selgesti näha Albert Camuse teoses ,,Katk". Mil moel see kõik aga toimub? Enne, kui katk ründas üht väikest linnakest nimega Oran, olid selle linna inimesed vägagi rahulikud, võiks öelda, et isegi tuimad. Nende elu käis rutiini mööda ja ilma igasuguste muutusteta. Kui aga katk hakkas vaikselt, kuid üsna kindlalt, end sealsesse keskkonda immutama, muutus nende elu täielikult. Inimesed mõistsid, et midagi on valesti, kui sajad rotid üksteise järel oma urgudest välja hakkasid ronima, et linnatänavatele surema minna. Algul ei osatud sellele kuidagi reageerida, kuid sisemiselt oli tunda, et see on millegi halva ettekuulutus...
Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ''Proovida ju võib,'' ütleb nooruk, ''kunagi on ikka esimene kord ja see ei tee n...
õpetamine nõuab pisut rohkem pühendumist. Pükse jalga tõmmates hüppab ta tõenäoliselt vasakul jalal ja proovib esimesena paremat jalga säärest sisse lükata. Nööpide kinnipanekul on lihtsam toime tulla tüdrukutele mõeldud pluuside ja jakkidega, kuna seal paiknevad nööbid mugavamal poolel kui poiste riietel. Õpetades kinganööride sidumist, lipsusõlme tegemist või ka näiteks mingit käsitööd, on targem istuda lapsega vastakuti, mitte tema kõrval, kuna siis näeb laps tegevust automaatselt peegelpildis ning tal on seda lihtsam imiteerida. Üldiselt on tegemist hea rusikareegliga, mida võiksid kasutada kõik paremakäelised lapsevanemad või õpetajad. Kas minu lapsel võib vasakukäelisuse tõttu koolis probleeme tulla? Oluline on meeles pidada, et vasakukäelisus võib avalduda mitmeti ja kuigi enamikul vasakukäelistest probleeme
Eesti pürgib selle poole, et saada kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Ent see eeldab, et riik peab võimaldama kõrghariduse kättesaadavuse kõigile inimestele, kes seda soovivad. Hoolimata riigi pingutustest on viimaste aastatega vähenenud kõrg- ja kutseharidusega inimeste arv. Õppimisvõime ei ole ainult hariduse omandamine. Samuti peab iga inimiene ning ka riik oskama vigadest õppida ja isegi neid ette nägema. Nagu on öelnud Ene Ergma: ,,Ka vigadest tuleb õppida, et olla homme targem kui täna". Ent paljast õpihimustt üksi jääb väheks. Eestlastel eksisteerib ka terve mõistus, mis aitab meil teha õigeid otsuseid õigel ajal. 1991. Aastal, kui Eesti taas iseseisvus, olime majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid poliitilised jõud oskasid leida üksmeele, ning, kasutades tervet mõistust, ehitati Eesti majandus üles. Eestlased on väga selge mõtlemisega ja oskavad teha ülimalt kasulikke otsuseid õigel ajal
Karupoeg Puhh Pealtnäha tundub "Karupoeg Puhh" lasteraamat, kuid lugedes ja sisu üle mõeldes, võib järeldusele jõuda, et raamatu tegelastel on palju seiklusi mida saab võrrelda sündmustega, mis juhtuvad päriselus. Peategelane on karupoeg Puhh, kes on pisut ülekaaluline, sest ülekõige maailmas armastab ta magusat. Kuid liigne magusaarmastus tekitab talle mitmeid probleeme. Kellaüheteistkümne paiku hommikul armastas Puhh ikka midagi natuke põske pista, seepärast oli tal muidugi kangesti hea meel, kui ta nägi, et Jänes taldrikud ja kruusid lagedale tõi. Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida külaline leiva peale soovib, kas mett või kondenspiima, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just ahnepäitsuna näida, lisas juurde: "Leiva pärast palun, ei tasu vaeva näha." Kui Puhh hakkas jänese juurest ära minema, ei mahtunud ta enam urust välja. "Noh, head...
See oli tõesti hea, et talupojad vabastati mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasel jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Talupojad pidi maksma riigimakse, mis on minu arvates väga alatu, sest talupoegadele endale jäi peale riigimaksude maksmist endale väga vähe raha kätte ja samuti oli vaja neil elada ja oma pere toita. Ning ka mõisnikud takistasid talupoegadel edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnik. Positiivsete külgedena ei saagi eestlaste poolt vaadatuna palju asju välja tuua. Kindlasti ühetedeks headeks külgedeks oli see, et hakkas arenema eestikeelne kirjasõna ning alguse sai rahvaharidus. Eesti rahvas ja eesti keel hakkasind arenema kahes naaber kubermangus mõneti erinevalt, eestlastel oli niisiis kaks kirjakeelt- tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
