Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tardkivim" - 118 õppematerjali

tardkivim – magma või laava tardumisel tekkinud kivimid • Settekivim – kivim mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi • Moondekivim – kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim • Laamtektoonika – õpetus mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist • Maalihe – pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad ­ kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus, tardkivim , settekivim, moondekivim, liiv,graniit, basalt, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt...

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Geoloogia alused (konspekt)

Geoloogia alused Endogeenne geoloogia Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär ­ globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor ­ 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsi...

Geoloogia
54 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär ­ globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor ­ 30-70 km Mineraal ­ looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim ­ tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete ­ maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosf...

Geoloogia
116 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Litosfäär

Subduktsioon ­ ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Magma ­ Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. Laava ­ vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Mineraal ­ looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstr. Kivim ­ loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Tardkivim ­ (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid. Settekivim ­ kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim ­ maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. Maak ­ majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. Kihtvulkaan ­ vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka...

Geograafia
338 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan ­ pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid ­ inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ­ ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid ­ tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid ­ moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulka...

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

I tardkivimid (on tekkinud magma tardumise tagajärjel olenevalt sellest, kus magma tardub jagatakse: a) süvakivimid b) poolsüvakivimid c) purskekivimid tardkivimeid jagatakse veel SiO2 ehk kvartsi suhtelise sisalduse alusel: meie tuntuim tardkivim on graniit. Moodustab graniitse kristalse aluskorra. Graniidi koostisesse kuuluvad : 1) kvarts 2) ortoklass 3) nii hele- (muskoviit) kui ka tume (biotiit) vilk Graniit on süva happeline tardkivim. Rabakivi ­ on hästi kergesti peenestuv, murenduv tardkivim. II Settekivimid ­ on tekkinud veekogude põhja, mis võivad olla mineraalsed setted, orgaanilised või orgaanilis-mineraalsed setted. 3 Geoloogilise ajajaotuse aluseks on setted, kivimid ja nende koostise põhjal otsustatakse sellel perioodil valitsenud tingimuste üle. Ajajärku, mille jooksul on tekkinud mingi ladekond nim. aegkonnaks....

Üldbioloogia
127 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maa siseehitus

o Subduktsioon ­ ookeanilise laama vajumine vahevöösse. o Magma ­ Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. o Laava ­ vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. o Mineraal ­ looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstr. o Kivim ­ loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. o Tardkivim ­ (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid. o Settekivim ­ kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. o Moondekivim ­ maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. o Maak ­ majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. o Kihtvulkaan ­ vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud...

Geograafia
172 allalaadimist
thumbnail
55
ppt

Litosfäär

Litosfäär Maa siseehitus Sisetuum Välistuum Vahevöö (astenosfäär) Maakoor (ookeaniline ja mandriline) Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (nt. liivakivi, lubjakivi). Liivakivi Moondekivim Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseerunud tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ). Gneiss Marmor Kivimite ringe...

Geograafia
141 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laamade liikumised ja nendega seonduv

Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Graniit

Graniit Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on happelise koostisega hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim . Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest (päevakivi koostis on ligikaudu selline Na2O* Al2O3* 6SiO2). Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kivimid pluss pedosfäär

Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest ­ näiteks graniit ja basalt. Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee toimel laguneb tardkivim väiksemateks osakesteks, seda pudedat kivimmurendit nimetatakse setteks (näiteks rahn, veeris, kruus, liiv, savi). Samuti on setteks mereveest sadestunud soolad ning taimejäänustest tekkiv turvas. Setteid kantakse eemale voolava vee, tuule ja liustike abil. Need kuhjuvad orgudesse kihiti, tihenevad aja jooksul raskuse all ja muutuvad niimoodi settekivimiteks...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Litosfäär

Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort Maa siseehitus Sfäär Alajaotus Ulatus Keskmine Peamised Temp. °C Aine olek tihedus kivimid g/cm3 Maakoor Mandriline 0-70km 2,7 Graniit 0-600 Tahke Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise j...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lõpueksami kokkuvõte

Pinnakate- Kvaternaari ajastu setete üldnimetus Rändrahn- Mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud suur kivi Sete- Pude materjal, mis on tekkinud kivimite murenemisel maismaal ja veekogus või organismide jäänustest Settekivim- Kivim, mis on tekkinud mitmesuguste ainete, sealhulgas tardkivimite murenenud osakeste settimisel veekogu põhja Tardkivim- Kivim, mis on tekkinud magma või laava tardumisel. Moondekivim- Kõrge temp. ja rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Kivistis- Kauges geoloogilises minevikus elanud organism Karjäär- Rajatis, kus maavarade kättesaamiseks rakendatakse maapealset kaevandamist Pinnamood- Maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormis ja mis kujuneb nii looduslike tegurite kui ka inimtegevuse tagajärjel Kaevandus ­ Koht, kus kaevandatakse maavarasid Absoluutne kõrgus- Arv, mis näitab koha sügavust allpool merepinda...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mullateadus

Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas....

Mullateadus
269 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid-tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis: kvarts, põldpagu, vilk ja tume mineraal. Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6...

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Müüritööd, tsemendi tootmine

2 Looduskivid 1. tardkivimid ­ tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Graniit ­ on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1-30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Graniidist tehakse head killustikku, sillutuskive, äärekive, välistrepiastmeid, vooderdusplaate, skulptuurseid detaile jne. 2. Settekivimid ­ on tekkinud teiste kivimite lagunemisel temperatuuri muutumise, kuivamise, vee ning teiste mehhaaniliste tegurite mõjul...

Üldehitus
81 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Litosfäär

Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor ­ moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku ­ basaltse magma ­ tardumisel. 2. Mandriline maakoor ­ moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid...

Ehitus alused
236 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vulkaanid, maavärin, mullakihid, kivimid.

Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...

Geograafia
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun