Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks. Mis on üledoos? Üks üledoosi põhjuseid on heroiinist palju kangema, aga sellele väga sarnase välimusega fentanüüli süstimine. Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju narkootikume. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju narkootikume selle pärast, et ei teata, kui puhas tarbitav aine on. Müüdava kraami kangust ei kontrolli keegi ning väga kerge on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa. Kui sul on kahtlus, et sinu sõber on liiga palju narkootikume võtnud, siis kutsu kindlasti kiirabi. Mida narkootikumid veel halba teevad? Kuid lisaks tervise rikkumisele tuleb narkootikumidest veel palju muud halba. Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib
Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud. Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu kolmandasi energiavarasid on kõige vähem. V.I. Esmased energiavarad esinevad sellises vormis, nagu nad looduses tekkisid. Maal pole nad kordagi muundumist ja toimunud pole ka muundumisega seotud kadusid või hajumist. Sellepärast on ka varud väga suured. Kõige ulatuslikumalt tarbitav on tuumaenergia, mis on väga ohtlik. Mõningal määral kasutatakse ka päikeseenergiat. Ülejäänud esmastel varadel pole erilist tähtsust. 1 1. november, 2007 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS V.II. Teisesed energiavarad tekivad Maa loodusprotsessides esmaste ühekodsel muundumisel. Muundumisele allub peamiselt päikeseenergia. Olulisemad on voolava vee, tuule ja biomassi energia
...................................................................................14 2 TÖÖ ÜLESANNE 1. Tutvuda segisti tööga vedelike segamisel. K N A Re m 2. Leida võimsusteguri sõltuvus Re arvust st määrata sõltuvuse jaoks kordaja A ja astendaja m. 3. Määrata segisti optimaalne tarbitav võimsus soola lahustamisel. 3 KATSESEADME SKEEM 5 6 w MODE ~230 V 10 50 2000 9 3 8 Suruõhk
Üks üledoosi põhjuseid on heroiinist palju kangema, aga sellele väga sarnase välimusega fentanüüli süstimine. Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju narkootikume. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju narkootikume selle pärast, et ei teata, kui puhas tarbitav aine on. Müüdava kraami kangust ei kontrolli keegi ning väga kerge on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa. Kui sul on kahtlus, et sinu sõber on liiga palju narkootikume võtnud, siis kutsu kindlasti kiirabi. Siit saad lugeda, kuidas narkouimas inimest aidata. Mida narkootikumid veel halba teevad? Loe iga uimasti juurest lähemalt, kuidas just see aine tervist kahjustab. Kuid lisaks
iseloomustatakse terve rea parameetritega: 1.Toitepinge- See on kahepolaarne toitepinge, mille korral võimendi baasil on võimalik luua mitme erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga on tagatud tehnilistes andmetes antud parameetrid. Eri tüüpi Op võimenditel on toitepinge vahemikus 3- kujundada nõutav sagedus karakterisitka kuju: 200V. Reeglina töötavad Op võimendid ka madalama pingega aga see toob kaasa parameetrite muutusi. 2.Tarbitav vool- See on tarbijate tarbitav vool normaal töö reziimis. Tarbitava voolu väärtus sõltuv koormus takitstusest ja väljund voolust. 3.Suurim lubatav sisendpinge- Võidakse anda kas ühe sisendi suhtes või sisendite vahelise pingena, enamasti on tema väärtus võrdne toitepingega. 4.Nihke pinge- Nihke pinge all mõistetakse väljund pinge erinevust 0st kui sisend pinged on nullid. Parameetrina antakse nihkepinge sisendi suhtes ja ta on kujuteldav sisend pinge, mille toimel väljund pinge nihe muutub nulliks
Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku materjali hüstereesisilmuse pindala ja mida suurem on ümbermagneetimise sagedus. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Kadu masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet =P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9
Nüüd oli neil purustatud kontinent, mis oli oma rikkuse ära kulutanud ja end võib-olla surmavalt nõrgestanud. Nagu väljendus Prantsuse mõtleja ja poeet Paul Valéry 1922. aastal: "Läbi on kulunud midagi olemuslikumat kui lihtsalt masinaosad, mida saab välja vahetada." Kirikuskäimine näitas langustrendi, ööklubid seevastu ummistusid neist, kes seda endale lubada said. Kokaiin polnud nüüdsest enam medikament, vaid lisaks alkoholile tarbitav lõõgastav mõnuaine. Juba enne sõda olid uue põlvkonna kirjanikud ja kunstnikud naeruvääristanud vanu klassikalisi traditsioone ja loonud nende asemele enda omi. Nüüd, 1920. aastatel, tundusid kubistide segased vaated, Arnold Schönbergi ja teiste uute heliloojate atonaalsed kompositsioonid ning eksperimentaalsete kirjanike, nt Ezra Poundi ja Marcel Prousti luule- ja proosalooming olevat prohvetlikud – need uued loomevormid üritasid tabada mõranenud maailma reaalsust.
Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku materjali hüstereesisilmuse pindala ja mida suurem on ümbermagneetimise sagedus. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Kadu masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet =P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9
kogemused, siis võib kergesti vale seadme muretseda. Sageli eksitakse UPSi väljundvõimsuse määramisel. Segamini ei aeta ainult vatte ja voltampreid, vaid hinnatakse valesti ka vajalikku väljundvõimsust. Arvatakse, et kui personaalarvutis on 200 W toiteplokk, siis 280 W nimivõimsusega UPS on süsteemi piisav. Kuid UPSiga tuleb kindlasti ühenda veel kuvar, mille energiatarve ei olegi nii tühine kui arvatakse. Kui UPSist kavatsetakse toita ka printerit, siis tarbitav võimsus suureneb veelgi. Eriti suure energiatarbega on laserprinterid, nende toiteks tuleks valida UPS, mille võimsus on vähemalt 1400 W. Arvutustehnika areneb kiiresti, on tavaline, et aegajalt moderniseeritakse oma arvutit, järelikult tuleb UPSi ostmisel ette näha võimsusvaru tulevaste laienduste tarvis. Kasutatud materjal: Inetnet
16,6 miljoni värvitoonini (True Color ehk 24-bitine värv). Inimsilm eristab tegelikult tunduvalt vähem värvitoone; 6. kiirguskaitse monitori poolt kiiratava magnetvälja tugevuse piir, mille kohta on kehtestatud terve rida riiklikke standardeid; 7. punktisamm üksikute pildipunktide vahekaugus ekraanil, vahemikus 0,25 0,28 mm; 8. energiasääste energiasäästliku monitori tarbitav võimsus ei tohiks ületada 30 vatti (Energy Star markeering); Lisaks elektronkiirekuvaritele on teiseks populaarseks kuvariliigiks saanud vedelkristallekraanid (LCD Liguid Crystal Display). Neid kasutatakse peamiselt sülearvutites, kuid nüüd asendatakse sageli ka lauaarvuti komplektis olev tavaline kuvar vedelkristallkuvariga. Selliste kuvarite peamine eelis on väike võimsustarve, väikesed mõõdud ja kiirguse puudumine kuid nad on suhteliselt kallid.
Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Pistikupesad
väikseimad võrreldes teiste ergutusviisidega.Pöörlemiskiiruse sõltuvus koormusest on minimaalne.Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. 16. Kuidas saab muuta ankruvoolu tugevust? Ankruvoolu tugevuse reguleerimiseks konstantsel toitepingel on lihtsaim võimalus ühendada ankrumähisega jadamisi muuttakisti.Elektrimootori kasuteguri seisukohalt pole see aga mõistlik, eriti võimsamate mootorite korral, sest lisatakistuse poolt tarbitav võimsus hajub soojusenergia näol. Mugav ja mootori kasuteguri mõttes kasulik on kasutada toitepinge impulss-laiusmodulatsiooni 17. Milles seisneb ankruvoolu tugevuse reguleerimine impulss-laiusmodulatsiooniga? Impulsselement sisaldab elektroonset juhtimisplolki, mis määrab vajaliku impulsi laiuse. Impulsside sagedus peab olema piisavalt suur, nii et nende keskväärtusega saaks sujuvalt muuta mootori pöörlemiskiirust. 18
7 770 3,65 7 1 8 0,016 0,8 457,172 0,69268 0,46927 0,01333 0,66666 8 660 2,95 8 6 5 3 7 125,319 0,44756 0,21728 0,00266 0,13333 9 280 0,8 4 9 2 7 3 Tarbitav võimsus:P1=P ' *1000 1.P1=1,88*1000=1880W 2.P1=1,68*1000=1680W 3.P1=1,48*1000=1480W 4.P1=1,26*1000=1260W 5.P1=1,04*1000=1040W 6.P1=0,85*1000=850W 7.P1=0,77*1000=770W 8.P1=0,66*1000=660W Moment võllil: T=Tem+T0, kus T0=0,8Nm 1. T=8,75+0,8=9,55 Nm 2. T=7,6+0,8=8,4 Nm 3 3. T=6,7+0,8=7,5 Nm 4. T=5,55+0,8=6,35 Nm 5. T=4,2+0,8=5 Nm 6
tunduvalt.[1] 4 Liigitus ja terminid Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Esimesi saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega), korduvalt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elektrivooluga laetavad; laadimisel muundub tarbitav elektrienergia aktiivainete keemiliseks energiaks. Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas, ja laetav keemiline vooluallikas on sekundaarne (teisene) vooluallikas, lühemalt sekundaarvooluallikas ehk sekundaarallikas. Primaarvooluallika algüksus on primaarelement ja sekundaarvooluallika algüksus on sekundaarelement
rõhulangus tekkima. Arvutusskeemi ülesehitamiseks on vajalik leida sobilik elektrimootor ja tema võimsus P ja valida sobiva õhu tootlikkusega ventilaator. Hetkel olev telgventilaator jääb nõrgaks. Masinale tuleb leida maksimaalne õhukulu V õ ,õhukulu materjali transportimiseks, arvestades õhu liikumistakistusi ja nendest tekkivaid rõhukadusid. Ventilaatoris muundatakse ajami poolt võrgust tarbitav elektrienergia õhu või gaaside liikumisenergiaks (kineetiliseks energiaks) ning ümbruses hajuvaks soojuseks. Ventilaatori peamisteks tehnilisteks näitajateks on tootlikkus Q (m3/s) ja rõhk p (Pa). Õhu liikumiskiirus ja massikonsentratsioonitegur valitakse sõltuvalt materjalist, ehk siis tuleb leida materjali ja tema õhukulu suhe, seda tähistan µ . Ülesande esimeseks leitavaks suuruseks määran tema tootlikkuse Q ehk siis seadme jõudluse kg/h. Kuna on
318 - j12.085) = 22.636 - j24.175 V = 33.11 ∠-46.89˚ V Nagu näha, siis potentsiaalid 𝜑₃ ja 𝜑₇ klapivad, kuigi nende lahenduskäigud on erinevad. ' Joonis 5. Topgraafiline diagramm 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav (näiv)võimsus. Selleks kasutan tarbija poolt Joule Lenzi seadust S = |i|²Z ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest S = EĪ. ∑ ∑ Starbija = Stootja | ii |2 Zi = ∑ ∑ EiĪi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse korrutades komplekstakistuse voolu mooduli ruuduga: | i |2 Zi = i12(Z1) + i22(Z 2) + i32(Z 3)= ∑ tarbija ∑ i S =
power) 1 hj = 736 W = 0,736 kW 1 kW = 1,36 hj. Meelespidamise hõlbustamiseks on hea teada, et elekter on võimsam kui hobune: 1,36 hj = 1 kW. Seadme võimsus on seda suurem, mida tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema klemmidel: P =U I , P võimsus vattides (W) U pinge voltides (V) I vool amprites (A) 1 vatt = 1 volt ·1 amper. Näide 12 V akuga töötav elektridrell võtab voolu 25 A. Kui suur on võimsus? P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus. Ainult teatav osa sellest muudetakse kasulikuks võimsuseks ehk võimsuseks mootori võllil ehk väljundvõimsuseks. Elektrimootoris kulub osa võimsust mähiste soojendamiseks, osa hõõrdejõudude ületamiseks. Kasulik võimsus on tarbitavast võimsusest alati väiksem. Kasuliku ja tarbitava võimsuse suhet nimetatakse kasuteguriks. Kasutegur on dimensioonita suurus ehk suhtearv. Kasuteguri tähiseks on (kreeka väiketäht eeta). Vanemas
power) 1 hj = 736 W = 0,736 kW 1 kW = 1,36 hj. Meelespidamise hõlbustamiseks on hea teada, et elekter on võimsam kui hobune: 1,36 hj = 1 kW. Seadme võimsus on seda suurem, mida tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema klemmidel: P =U I , P võimsus vattides (W) U pinge voltides (V) I vool amprites (A) 1 vatt = 1 volt ·1 amper. Näide 12 V akuga töötav elektridrell võtab voolu 25 A. Kui suur on võimsus? P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus. Ainult teatav osa sellest muudetakse kasulikuks võimsuseks ehk võimsuseks mootori võllil ehk väljundvõimsuseks. Elektrimootoris kulub osa võimsust mähiste soojendamiseks, osa hõõrdejõudude ületamiseks. Kasulik võimsus on tarbitavast võimsusest alati väiksem. Kasuliku ja tarbitava võimsuse suhet nimetatakse kasuteguriks. Kasutegur on dimensioonita suurus ehk suhtearv. Kasuteguri tähiseks on (kreeka väiketäht eeta). Vanemas
power) 1 hj = 736 W = 0,736 kW 1 kW = 1,36 hj. Meelespidamise hõlbustamiseks on hea teada, et elekter on võimsam kui hobune: 1,36 hj = 1 kW. Seadme võimsus on seda suurem, mida tugevam vool teda läbib ja mida suurem on pinge tema klemmidel: P =U I , P võimsus vattides (W) U pinge voltides (V) I vool amprites (A) 1 vatt = 1 volt ·1 amper. Näide 12 V akuga töötav elektridrell võtab voolu 25 A. Kui suur on võimsus? P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus. Ainult teatav osa sellest muudetakse kasulikuks võimsuseks ehk võimsuseks mootori võllil ehk väljundvõimsuseks. Elektrimootoris kulub osa võimsust mähiste soojendamiseks, osa hõõrdejõudude ületamiseks. Kasulik võimsus on tarbitavast võimsusest alati väiksem. Kasuliku ja tarbitava võimsuse suhet nimetatakse kasuteguriks. Kasutegur on dimensioonita suurus ehk suhtearv. Kasuteguri tähiseks on (kreeka väiketäht eeta). Vanemas
Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Emaplaadi komponendid Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Valides mooduli kiirust tuleb
Ülemineks põllu - või käsitöölt vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. Eelkõige tähendas see väljumist senisest harjunud keskkonnast, ent puudusid ka vajalikud oskused. Harjumatu oli ka see, et enne sai põllumees või käsitööline kodus töötada, siiis tuli teha tööd kodust väljaspool ja kindlaid kellaaegu järgides. Toorainetest muutusid 19.sajandil eriti oluliseks rasketööstusele vajalik rauamaak ja tekstiilitöööstuses tarbitav puuvill. Rauamaaki leidus paljudes Euroopamaades: Inglismaal, 2 Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal ja muudes. Rauamaagi kasutamine olenes suurelt osalt kivisöe olemasolust . Piirkondades, kus leidus mõlemat või vähemalt ühte toorainet, pandi tööle uued kaevandused ja vabrikud. Suureks uuenduseks 19
mahu, pikkusega) sisselaskekollektoreid? Tagamaks parimat täiteastet erinevate pöörete juures. 15. Mida iseloomustab mootori keskmine efektiivrõhk, miks on see oluline? 16. Kas maksimaalne keskmine efektiivrõhk on mootori maksimaalse momendi või võimsuse juures (pööretel)? Keskmine efektiivrõhk võimaldab hinnata mootori töömahu kasutamise efektiivsust.. 17. Nimetage mootori kolm põhilist parameetrit millest sõltub mootori võimsus! Surveaste, küttekogus, tarbitav küttesegu hulk. 18. Kas mootori võimsus ja moment on omavahel võrdelises seoses? Selgitage! Kasvavad koos aga pole võrdelises seoses. 19. Kas mootori täiteasteme ja keskmise efektiivrõhu maksimaalväärtused on samadel mootoripööretel? Keskmine efektiivrõhk on suurim pööretel, kus mootor saavutab maksimaalse pöördemomendi 20. Kas mootori sisselaskekollektri juures kasutatakse ainult akustilistülelaadimist või ka samaegselt võib kasutusel olla resonantsülelaadimine?
𝜑₅ = 𝜑₀ = 0V Leian ülejäänud sõlmede potentsiaalid: 𝜑₁ = 𝜑₀ - E₆ + I₆R₆ = 0 - 30 + 3,24 • 7 = -7,32 V 𝜑₂ = 𝜑₁ + E₃ - I₃R₃ = -7,32 + 30 - 2,76 • 4 = 11,64 V 𝜑₃ = 𝜑₂ - E₂ + I₂R₂ = 11,64 - 50 + 5,85 • 5 = -9,11 V 𝜑₄ = 𝜑₂ - E₄ + I₄R₄ = -9,11 - 40 + 8,61 • 6 = 2,55 V 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav võimsus. Selleks kasutataks tarbija poolt Joule Lenzi seadust P = I²R ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest P = EI. ∑ ∑ Ptarbija = Ptootja Ii2 Ri = ∑ ∑ ∑ PEi − PJi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse: Ii2 Ri = I12 R1 + I22 R2 + I32 R3 + I42 R4 + I52 R5 + I62 R6 = ∑ ∑ Ptarbija =
Jaotur- distributor 19 Küsimused 1. Mis juhtub, kui hõrendusanduri ühendusvoolik lahti ühendada? Kas mootor käivitub? (katsetage stendil!) Kui hõrendusanduri ühenduvoolik lahti ühendada, siis kütuserõhk tõusis ja jäi püsima teatud rõhule. Mootor käivitub normaalselt. 2. Kuidas reageerib mootor elektritarbimised kasvule? Millised on auto enamlevinud elektritarbijad ja milline on nende poolt tarbitav energiahulk? Kui elektritarbimine kasvab, siis generaator tekitab suurema koormuse mootorile ning pöörded automaatselt langevad, kütusekulu tõuseb. Enimlevinud tarbijad on autoraadio, salongipuhur ja tuled. Nendepoolt tarbitav energiahulk on ligikaudu 200W-300W, sõltuvalt sõidukist, võib olla isegi rohkem. 3. Millest sõltub süüteküünla sädevahemik? Kui suur see on katseautol (stendil) ?
vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad; - pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk ) 2. Imemiskõrgus (m), 3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ), 4. Tarbitav võimsus P (kW), 5. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min käiku/minutis ). 1. Pumba tootlikkus näitab ajaühikus tehtud kasulikku tööd. Eristatakse : - mahulist tootlikkust Q ( m3 / s ; m 3/ h; l / s; l/ min,) - massilist tootlikkust G ( kg/ s ; kg/ h, t/ h )
- ..20 Mhz - pooljuhtide ja dielektrikute soojendus, - puude kuivatus, - toiduainete kpsetus. Madalsagedust kasutatakse suurte toodete soojendamiseks. 4. Installeeritud vimsus - hetbiliste elektritarbijate nimivimsuste summa. Erinevatel elektritarbijatel mistetakse nimivimsust erinevalt: - elektrimootoritel - vimsus vllil pidevllituses, - elektritehnoloogilistel seadmetel - tarbitav vimsus, - lahenduslampidega valgustitel - lambi vimsus. Eriliigiliste tarbijate gruppide puhul summeeritakse installeeritud vimsus, arvestades treiime: , kus i - suhteline nimillituskestus. 5. Nimipinge (3-faasilistel tarbijatel faasidevaheline pinge). madalpinge < 1 kV; krgepinge > 1 kV; vikepinge - kuni 50 V vahelduvvoolu puhul, kuni 120 V alalisvoolu puhul. 6. Vimsustegur vi
Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, 4 DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset)
Elektriturg on nüüd avatud, aga muutunud pole midagi. Ikka on meil üks monopoolne ettevõte ja ega keegi ei rutta nüüd ju Eestisse uusi elektrijaamu ehitama. Muuli arvates oleks võinud turu avamisega oodata kuni valmib teine merealune elektrikaabel Soomega. Senikaua oleks elektri hinda võinud määrata riik. Olles selle raadiosaate fänn juba aastaid, olen ma siiski veendunud, et seekord Muuli eksis. Seda põhjusel, et juba täna on võimalik Eestisse importida kogu siin tarbitav elekter ja nüüd, kui tarbijaskond ei ole enam kohustatud omama elektrilepingut Eesti Energiaga, on ilmne, et importelektrit hakkab meie turule üha rohkem ka tulema. Kuna mõistmatust on elektrituru avamise üle palju, ei teeks paha käia siinkohal üle elektrituru avamisega seonduvad ratsionaalsed põhjendused ja võimalikud edasised arenguperspektiivid. 1. Suletud turg on ebaefektiivne Esiteks. Alates käesolevast aastast kadus riigil oluline reguleeritud elektrituru hinna madalal
Kuna meid huvitavad eelkõige ühe hüvise turuhinna ja turul kaubeldava koguse seosed, siis eeldame siinkohal muude tegurite samaks jäämist (ceteris paribus). Eeldame, et analüüsi käigus püsivad muutumatuna: · teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad, · majapidamiste sissetulekud, · ettevõtete ressursid, · kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused), · tootmisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia). Ainult siis sõltub tarbitav ja pakutav kogus ainult hinnast. Tasakaaluhind on hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus ehk nõutavad ja pakutavad hüvisekogused on võrdsed. Kuigi tasakaalupunkti saab analüütiliselt hõlpsasti kindlaks teha, siis kujuneb tegelikkuses tasakaalulahend välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu. Oletame, et turul on toimunud mingi tingimuste muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast erineva alghinna
peaaegu igas koduaias. Köögiviljana viljeletakse peamiselt kahe liigi: kurdlehise rabarberi ja hariliku rabarberi sorte. Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias. Eestis on söögipeet samuti väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Eestis on redis laialdaselt viljeletav ja tarbitav köögivili. Vaevalt leidub meil koduaeda, kus ta suuremal või vähemal määral esindatud poleks. Meie kliimaoludes saab redist edukalt kasvatada nii avamaal kui katmikalal. Eestis on söögikaalikas nii kasvupinna kui kogusaagi poolest küllaltki tähtsal kohal ning kaalikat on meil hinnatud ka väärtusliku loomasöödana. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal.
). Tarbimiserinevused on Euroopas väga suured. Kui portugallane tarbib keskmiselt 57 kg. kala aastas, siis keskmine rumeenlane vaid 4 kg. kala aastas. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Euroopa vähenevate kalavarude tõttu tuuakse kaks kolmandikku tarbitavast kalast sisse mujalt. Sellega mõjutavad eurooplased kalavarude olukorda ka mujal maailmas. Kalavarude vähenemisest tingituna nõuavad Euroopa tarbijad, töötlejad ja jaemüüjad tagatisi selle kohta, et tarbitav ja müüdav kala oleks nõuetekohaselt majandatud ja püütud läbi säästva kalapüügi. Enamasti on selliseid tagatisi aga anda keeruline. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Direktiivid Kalavarude kaitseks on Euroopa Liit loonud ühise kalanduspoliitika. Ühine kalanduspoliitika peaks kaitsma ookeanide kui tulevaste põlvkondade rikkuse ja heaolu jätkusuutliku allika ökoloogilist tasakaalu. Ühises kalanduspoliitikas pööratakse tähelepanu ettevaatuspõhimõtte
Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel).
3.1. Pumba karakteristikute määramiseks: Aeglaselt, 1–2 minutiliste intervallidega, suurendada pumba pöörlemissagedust seni, kuni vesi ei hakka voolama ülevoolu 8 kaudu paaki 1; Juhindudes kulumõõtjast 24, vähendada kiirus miinimumini, mille juures vesi veel voolab paaki 23; Kõikidel pöörlemissagedustel, millel tehakse mõõtmisi, määrata kulumõõtjaga 24 vee kulu, pumba imi- ja surveavapoolne rõhk ja tarbitav võimsus. Imiteerida rõhu muutust kraanide 15 ja 21 abil. Juhul kui n=const, fikseerida Qe, He ja Ne. Töö ajal ei tohi rõhk süsteemis tõusta üle 3 atmosfääri. Pumba suurimal pöörlemissagedusel tuleb kõik mõõtmised teostada võimalikult kiiresti. Töö tulemused sõltuvuste H=f(n), Q=f(n), Ne=f(n), η=f(n) ning Qe–He, Qe–Ne, Qe–η kui n=const kohta esitada graafiliselt. n Vee Pumba Pumba Kasulik n=const.
järgmise valemiga n E = P t i = 90 4,11 + 13 2,29 + 4 2,29 + 4 2,29 + 5,5 2,29 + i =1 (2.2) + 66 4,11 2 + 4 4,11 + 2,2 4,11 + 1,1 4,11 = 1003,10, 9 kus E seadme poolt tarbitav energiahulk ööpäevas kWh; P seadme tarbimisvõimsus kW. Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete kogu koristusperioodi vältel tarbitud energiahulk on arvutatud järgmise valemiga n E p = E t k = (90 4,11 + 13 2,29 + 4 2,29 + 4 2,29 + 5,5 2,29 + 1=1 (2.3)
..0,84); Vs st n × i ×a × z Gk õhukulu sekundis (Gk= ) ; Vs silindri töömaht m3; 60 s õhutihedus enne silindrit kg/m3; t silindri täiteaste; i silindrite arv; a läbipuhketegur; z diiselmootori taktilisus. Kompressori poolt tarbitava võimsuse valemist võib järeldada: Mida kõrgem on õhutemperatuur kompressorisse sisenemisel T0· , seda suurem on kompressori tarbitav võimsus (sama rõhutõusu astme k korral kompressoris). Kui masinaruumi temperatuuri tõusuga tsüklilise kütuse hulka ja mootori pöördeid ei vähendata (n = const), tõuseb kompressori tarbitav võimsus ja muutuvad teised näitajad nagu: 1. Turbokompressori pöörete arvu ntk vähenemine 2. Ülelaadimisõhu rõhu ps vähenemine 3. Õhutiheduse s vähenemine, 4. Õhukulu Gk vähenemine, 5. Liigõhuteguri vähenemine, 6. Heitgaaside temperatuuri Tg tõus, 7
operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. 3 Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset)
21. Mis on asendusefekt ja sissetulekuefekt? Mille poolest need erinevad? Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks- seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt. Kui hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt. Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. 22. Mida näitab tarbija hinnavaru? Tarbijate hinnavaru on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe. 23. Milliseid lihtsustavaid eeldusi tehakse firmateoorias? Ettevõtte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama.
muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane. Eestis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik teostab kaugmüüki Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane. Kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile. Kauba käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane: on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja teostab kaugmüüki selle teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane. Teenuse käibe tekkimise koht Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui: kaup toimetatakse saajale või tehakse talle
soovitus tervislikumalt toituda jms. Ortorektikuks ei saada üleöö, see on pikaajaline protsess, mis saab alguse inimese soovist tervislikult toituda. Haiguslikuks muutub olukord siis, kui söömistavad hakkavad tugevalt mõjutama inimese igapäevaelu tekivad sundmõtted ümber toidu, kannatab sotsiaalne elu jms. Ortorektikud on äärmiselt korrektsed ja järjekindlad kõiges, mis puudutab söömist. Toiduained jagunevad neil kaheks: headeks ja halbadeks. Tarbitav toit peab olema ökoloogiliselt absoluutselt puhas, ei tohi sisaldada mittemingisuguseid saasteaineid. Kvaliteet peab olema dokumenteeritud. Samuti on oluline, et toit oleks kasvanud nende elukoha läheduses (5-50 km). Nad tarbivad väga palju toidulisandeid (ainult kindlate firmade omi), et toit oleks veelgi tervislikum (Tegelik mõju võib olla hoopis vastupidine, näiteks enamus mikrotoitaineid on ülekülluses toksilised). Tähtis on loomulikult ka toidukogus (mg),
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Tsüklilise ehitusega lämmastiku sisaldavad taimse päritoluga ühendid, millel on inimorganismile tuge...
Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23) Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömiseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest. Näiteks10 kg elusmassiga talle söömus on 1-2 kg, 20 kg tallel 2,5 kg, 30 kg tallel 3,5 kg, 40 kg tallel 5 kg ja 50 kg tallel 6 kg karjamaarohtu päevas
praktiliselt välistatakse moire-häire); -invarist valmistatud varimask (invar talub oluliselt kõrgemat temperatuuri kui tavalised varimaski materjalid, seega võib tõsta elektronkiirte energia tõstmise läbi pildi heledust); -lame ekraan (kineskoobi nähtav osa moodustab tasapinna, mis vähendab moonutusi pildi nurkadel). Energiasääste Kuvari osaks langeb suur osa arvutisüsteemi energiatarbest. Energiasäästliku arvutisüsteemi põhimõtete hulka kuulub see, et monitori tarbitav võimsus ei ületaks 30 vatti . Tänapäevased arvutid ja kuvarid on varustatud VESA poolt välja töötanud DPMS-süsteemiga (Display Power Managernent System), mis lubab pikka aega kasutamata seisval arvutil saata oma kuvarile käsu lülituda säästuresiimi või päris välja, ning siis esimese hiireliigutuse peale ta uuesti sisse lülitada. Võib juhtuda, et selline infovahetus tuleb kasutajal eraldi sisse lülitada. Kuigi enamus
stressiga toimetulekuks. A tüübile kõige parem on taimetoitlase dieet, ehk siis sojatooted, oad ja muud kaunviljad, teraviljad, aed- ja puuviljad ning vähesel hulgal kala. Liha seedib ja imendub A veregrupiga inimene halvasti. Liha asendavad suurepäraselt mereannid ja tofu. Kuna liha seedub halvasti, suureneb A tüübi organismis seedetoksiinide hulk ning liha ei talletu lihaseid moodustava proteiinina vaid rasvadena. Vahel tarbitav lahja kanaliha on vastuvõetav, kuid seda tuleks toidu valmistamisel kasutada stiilis - pigem lisand kui pearoog. Kala võib A tüüp süüa 3-4 korda nädalas täienduseks taimsele proteiinile. Vältida tuleb õrna valgelihalist kala, näiteks nagu lest ja heik, kuna need sisaldavad lektiini, mis võib ärritada A- tüübi seedetrakti. Kalaõlid on südamehaigusi vähendava faktoriga, mis muudab kala A-tüübile väga oluliseks.
1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele (ühistransport) III. Kontroll politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2.) Ärisektor Peamine eesmärk: teenida tulu Sinna kuuluvad: · EÕJI Eraõiguslikud juriidilised isikud o OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ o Riigi ettevõtted nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto Seos avaliku sektoriga: I. Maksutulu II. Innovatsioon III
Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad, pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. 1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk ) 2. Imemiskõrgus (m), 3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ), 4. Tarbitav võimsus P (kW), 5. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min Üksiktoime- e. lihttoimega kolbpumbad. • Kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste • ühekordse tegevusega pump • n - väntvõlli pöörete arv minutis
4. Väljundis hargnemistegur ehk koormatavus n. see näitab mitu sama tüübilist skeemi võib üheaegselt ühendada antud lülituse väljundiga, et garanteerida nende ümber lülitumine. n=4...50 5. Sisendi koondumistegur m. see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt + P t + P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK = 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus P2 - tarbitav võimsus avatud olekus P3 - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t1 , t2 , t3 - vastavate reziimide ajalised kestused T = t1 + t2 + t3 7. Hilistus ehk signaali levimise keskmine viide sisendist väljundisse. t 10 + t 01 3 th = 2 2 1
R i2 Ud Ud RL ir RL Joonis 4.12. Koormuse pinge ja voolu reguleerimine: a) reostaadiga, b) lülitiga Koormuse RL pinge ja voolu reguleerimisel reostaadiga R jaguneb toiteallikast tarbitav vool regulaatori ja koormusvooluks i1 = ir + i2. Kui reguleerida koormuse pinget pooleni (q = 0,5) toiteallika pingest, on regulaatori poolt tarbitav võimsus võrdne koormusele langeva võimsusega, s.t. pool tarbitavast energiast läheb kaduma regulaatoris. Preg = q R i12 + (1 − q ) R i r2 = q R (i r + i 2 )2 + (1 − q ) R i r2 = R L i 22 . (4.1) Sama võimsusbilanss kehtib ka siis, kui regulaatorina kasutatakse pidevtalitluses transistori. Järelikult, võimsuse (s.t
see näitab mitu sama tüübilist skeemi võib üheaegselt ühendada antud lülituse väljundiga, et garanteerida nende ümber lülitumine. n=4…50 5. Sisendi koondumistegur m. see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt P t P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus P2 - tarbitav võimsus avatud olekus P3 - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t1 , t2 , t3 - vastavate režiimide ajalised kestused T t1 t2 t3 7. Hilistus ehk signaali levimise keskmine viide sisendist väljundisse. t 10 t 01 3 th 2 2 1
põllukultuurid Metsad Muu maa 0,12 Siseveekogud 0,02 0,47 Toodang Kodumaal tarbitav: nisu oder suhkrupeet riis puuvill Väljaveoks minev saak: tsitrusviljad taliköögiviljad veiniviinamarjad piparmünt teod Kasvatatavad loomad ja keskonnaprobleemid 30% põllum toodangust annab loomakasvatus. Põhilised kasvatavad loomad: veised, lambad ja kitsed. Lisaks peetakse eesleid, muuli, hobuseid ja kaameleid. Põhilised keskonnaprobleemid: kõrbestumine ja ülekarjatamine. Lisaks erosioon ja puhtavee reostusprobleem.
Mida kauem vesi torustikus seisab, seda rohkem rauda vette lisandub. Suur rauasisaldus muudab vee häguseks ja kollakaks, metallimaitseliseks ning tekitab seadmetele rauarooste, mis häirib tarbijaid. [3] Põhjavees esineb rauda kahte tüüpi: Fe2+ - kahevalentne ehk lahustunud raud ja harvemini esineb ka Fe3+ ehk kolmevalentset rauda. [1, lk 19] 1.2. Põhjavee rauasisalduse mõju inimesele ja tehnikale Vee kõrge rauasisaldus häirib inimesi, kuna tarbitav vesi on kollakat värvi, hägune, jätab kööginõudele roostetriibud ja annab veele metallimaitse. Enim on täheldatav tarbija emotsionaalne reageerimine vee väljanägemisele kui mõte terviseohust. Tervisele on ohtlik juua vett, mille rauasisaldus on suurem kui 6 mg/l. [5] Suure kontsentratsiooni korral mõjub raud pikapeale ka tervisele negatiivselt, tekivad allergilised reaktsioonid või kõrvalekalded normaalsest verepildist. On teada, et isikutel, kes kasutasid kõrge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
