II katekooria Sellesse katekooriasse kuuluvad masinaehituse ja kergtööstuse ettevõtted, õppe- ning lasteasutused jne. II katekooria tarbijaid ja paigaldisi on soovitav varustada kahest sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvepersonal reservtoite sisse lülitab (tavaliselt mõni kuni mõnikümmend minutit). Tsentralisseritud reservi korral võib II katekooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe trafo abil. III katekooria Mittevastustusrikkad tarbijad ja paigaldised nt mitteseeriaviisilise tootmise ja abitsehhide elektritarvitid, väiksemad asulad, eramurajoonid jne. Võib toita ühest toiteallikast tingimusel et katkestus ei kestaks üle ühe öö-päeva. 2. TSEHHIVÕRGUD PINGEGA KUNI 1000 V (ehitus, skeemid) Radiaal skeem 1 1 õhuliin 2 2 pingemadaldus jõutrafo
Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Rahalised hinnad annavad informatsiooni: - millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu. - millist väärtust ettevõtted oma erinevatele ressurssidele omistavad ja millised on teatud toodete tootmiskulud. annavad motiive: - hindade tõus motiveerib tootjaid, ergutab
lahtine ülesanne sest paskkumine ja nõudlus ei ole võrdsed 2. Leida esialgne lubatav lahend Vogeli meetodil. 3. Kontrollida lahendi optimaalsust potentsiaalide meetodil. 4. Kas on alternatiivseid lahendeid? TULEB VALIDA VEERG/RIDA KU Vogeli meetod TARBIJAD TOOTJAD A B C D V1= 2 V2= 4 V3= 6 V4= 4 3 5 4 8 0 6 2 6 X U1=0 50 -Y
Nõudluse mõjutamine- mis see on ? Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Vastavalt nõudlusseadusele on hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud (ceteris paribus). Nõutav kogus on see hüvise hulk, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlust võib väljendada nõudlustabeli või nõudluskõvera abil (joonis 3). Nõudluskõveral on negatiivne tõus. Selle kaks peamist põhjust on asendus- ja sissetulekuefekt. Saab eristada
I - voolutugevus (A) U - pinge (V) R - takistus (oom) • Takistus sõltub materjalist, juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Seda väljendab valem: R= roo x l/s l - juhi pikkus (m) roo - eritakistus (oom x mm2/m) s - pindala (mm2) r - takistus (oom) • Takistus sõltub l’, t’ tõustes metallidel kasvab 100 kordi. R= Ro(1+alfa t) t - temperatuur alfa - temp. tegur (tabel 16. 1/c) Ro - takistus 0 kraadi juures (oom) 3. Mis on jadaühendus? • Jadaühenduse korral on tarbijad ühendatud järjestikku e. jadamisi. • Tarbijad on takistid (R). R=R1+R2+R3 • Jadaühenduse korral läbib kõiki takistajaid sama vool. 1) I = I1+I2+I3 2) U=U1+U2+U3 3) U=I x R (osapingete leidmiseks) Jadaühenduse puudus on see, et ühe tarbija riknemisel kõik lakkab töötamast. 4. Mis on rööpühendus? Rööpühenduse korral on tarbijad ühendatud paralleelselt. I=I1+I2+I3 U=U1=U2=U3 1/R=1/R1+1/R2+I/R3 • Rööpühenduse korral vool hargneb
2. Ristik Röövik Hiir 3. Ristik Tigu Siil 4. Kerahein Hiir Siil 5. Päevalill Varblane Ilves Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3. Kellest toituvad I astme tarbijad? Taimedes 4. Milline erinevus on I ja II astme tarbijate toidumenüü vahel? I astme tarbija on taime toiduline aga II astme tarbija liha toiduline Vii mudel algseisu tagasi. Nüüd vali ülesande tüüp ,,Võrgustik". Pane jällegi organismid skeemi sobivatele kohtadele paika ning seosta nad toitumissuhete alusel nooltega. Koosta 3 toiduvõrgustikku. Neist üks vali selline, kus on esindatud nii tigu kui ka rebane (selleks vali
2. nõges tigu siil 3. kerahein jänes ilves 4. ristik varblane rebane 5. päevalill tigu rähn Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3. Kellest toituvad I astme tarbijad? Taimedest 4. Milline erinevus on I ja II astme tarbijate toidumenüü vahel?. I astme tarbija on taime toiduline kuid II astme tarbija on loomtoiduline. Vii mudel algseisu tagasi. Nüüd vali ülesande tüüp „Võrgustik“. Pane jällegi organismid skeemi sobivatele kohtadele paika ning seosta nad toitumissuhete alusel nooltega. Koosta 3 toiduvõrgustikku. Neist üks vali selline, kus on esindatud nii tigu kui ka rebane (selleks vali
8) Vead a. Kompositsiooni viga Fallacy of composition On loogiline viga mille korral peetakse seda, mis on õige üksiku (indiviidi) suhtes, õigeks ka grupi suhtes (terviku suhtes) b. Vale põhjuse viga Post hoc fallacy - arvamist, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 9) Nõudlus Demand - On seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodilsooivad ja suudavad osta (ceteris paribus ) 10) Pakkumine - Supply on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel , mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa (ceteris paribus) 11) Kogukasulikkus Rahulolu, mis tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest 12) Nõudlustabel Demand schedule-Nõudluse kajastus tabeli kujul. Kajastab neid hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad
Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine toitumistasemetel Tootja ehk produtsendid on taimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid on taimtoidulised loomad Teised tarbijad ehk karnivoorid on loomad,kes toituvad taimtoidulistest loomadest. Tipptarbijad on loom, kes toitub teistest loomadest Ökopüramiid Ökosüsteem Toiduahel:*vetikad->piison->krokodill *rohi->metsloom->krokodill *väike kala->rändlind->krokodill Aitähh tähelepanu eest!
ökosüsteem.¹ 1.2 Omadused Ökosüsteemi kuuluvad liigid moodustavad eri troofilisi tasemeid ehk toitumistasemeid. Iga järgnev lüli kontrollib eelneva lüli arvukust ning sõltub sellest. Ökosüsteemi iseloomustavad liigirikkus, produktsioon ehk tootlikus, ning seal toimuvad muutused.² 1.3 Trooflised tasemed Esimese taseme moodustavad produtsendid ehk orgaanilise aine tootjad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Teise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Tarbijad jagunevad omakorda kolmeks: I astme tarbijad ehk rohusööjad herbivoorid, II astme tarbijad ehk kõigesööjad omnivoorid ning III astme tarbijad ehk lihasööjad karnivoorid. Kolmanda taseme moodustavad lagundajad ehk destruendid. Produtsendid, konsumendid ja destruendid moodustavad aineringe, mis tagab ökosüsteemi toimimise.³ (Lisa 1) 1 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 17,18. 2 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura
........................... 3 Tulemused ja järeldused ................ 4-6 Kokkuvõte ................................. 7 Kasutatud kirjandus ....................... 8 2 Sissejuhatus: Töö eesmärk on uurida tarbijate teadlikust uuest tootest. Meie rühm otsustas valida uuringu objektiks toote, mida kasutatakse iga päev. Me tahame teada, kuidas inimesed jäid rahule tootega ja seda, mis soost ning vanusest tarbijad on. Tooteks me valisime Colgate Totalli hambapasta. Otsisime meetodeid, mille abil uurida tarbijate arvamust tootest.Selleks meetodiks me võtsime küsitluse. Uurimistöö objektiks võtsime just selle toote, sest oleme seda kasutanud ning hambapasta effektis isiklikult pettunud.Me ei saanud oodatud tulemust,mida reklaam lubas. Selle uurimusega tahame välja selgitada teiste tarbijate suhtumist tootesse. Veel tahame endale selgeks teha infoallika, mille kaudu tarbijad toote leidsid
Kooslus biootiline; ökotoop abiootiline 12. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Tootjad: Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Konsumendid ehk tarbijad: · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad kõigesööjad, omnivoorid III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad, karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks Lagundajad: Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. 13. Mis on ökoloogiline tasakaal?
(nt hiired, sääsed, parmud) Fotosüntees – looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Süsinikuringe – taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosünteesi käigus, hindamise käigus vabaneb CO2, ehk inimene hingab sisse õhku mida taimed toodavad ja inimene hingab välja CO2 Esimene troofiline tase – tootjad e. autotroofid e. taimed Teine troofiline tase – esimese astme tarbijad e. herbivoorid Kolmas troofiline tase – teise astme tarbijad e. karnivoorid või omnivoorid Neljas troofiline tase – kolmanda astme tarbijad e. karnivoorid või omnivoorid Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samas paigas Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil territooriumil Tippkiskja – röövloom, kellel pole vaenlasi (nt jääkaru või inimene) Anabioos – organismi eluprotsessid aeglustunud, nähtavaid elumärke pole
● muldkeskkond ● mikroorganismide kooslus Mis on ökosüsteem ? Produtsen Konsume Destruendi did esmase ndid orgaanili d surnud Autotroof on se aine organism, kes orgaanilis orgaanilise sünteesib tarbijad e aine aine elutegevuseks valdavalt valdavalt valdavalt vajalikud loojad lagundajad orgaanilised ühendid rohelised loomsed seened ja väliskeskkonnast taimed organism bakterid saadavatest
kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidutaimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid Nt: on lehetäid, ämblikud, maipõrnikas. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Nt arusisalik, rohukonn, mets karihiir Tipptarbijad Nendeks on rebane, hunt, (kääpa)kotkas. Ökopüramiid Rebane sööb konna, loomtoiduline, tipptarbija Konn sööb lehetäi, loomtoiduline Lehetäi tarbib saare poolt toodetud orgaaniliste ainet,
.............................................................................................................. .......7 e) Taimtoidulisus.............................................................................................................................................. .......7 4. Energia liikumine toitumistasemetel a) Tootjad ehk produtsendid..................................................................................................................................8 b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid......................................................................................................................8 c) Teised tarbijad ehk karnivoorid..........................................................................................................................8 d) Tipptarbijad.................................................................................................................................................. ......8 e) Ökopüramiid..................
Majandus: Tund 5 10.klass NÕUDLUS 1.Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 2.Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? 1.Raha kulutus on väiksem. 2.Madalama hinnaga saab rohkem, kui kõrgema hinnaga. 3.Kui midagi maksab liiga palju, siis läheb inimene sinna kust on võimalik odavamatl osta. 4.Ja kui raha on vähe, siis ostad odavama toote. 3.Kuidas kujuneb turuhind? Turuhind on nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind. Turuhind kujuneb
3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Majandussüsteemid ÜLDIST Nappuse tingimustes tuleb leida vastused: MIDA TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? Ressursside jaotamise probleem lahendatakse majandus- süsteemi rakendamise abil. Erinevad majandussüsteemid toovad tootjad ja tarbijad kokku erineval viisil. Alustame äärmustest: Käsumajandus Turumajandus 1 3.02.2014 TURUMAJANDUS Määrav on turg: toodetakse nii palju ja selliste hindadega, nagu tarbijad on nõus ostma. Tarbijad ja tootjad väljendavad oma soove läbi hinna- mehhanismi: Hind langeb Nõudlus < Pakkumine
Tartu KHK Autode ja masinate remondi osakond Janek Valdner Generaatori kontroll Iseseisev Töö Juhendajad: Veiko Uibo ja Tanel Plovits Maksimum voolu saamine Esmalt tuleb akut natuke tühjendada, kuna täislaetud aku korral ei anna generaator maksimum voolu. Akut saab tühjendada kui sisse lülitada stabiilsed tarbijad, näiteks klaasisoojendid, tuled jne. Aku tühjendamiseks ei sobi impulssiivsed tarbijad näiteks raadio, kojamehed jne. Mõõtmine Esmalt võtame multimeetri ja amperatngid, mis tuleb kalibreerida. Seejärel ühendame ampertangid ümber generaatori peajuhtme ja loeme multimeetrilt või võimalusel ampertangidelt saadud tulemuse. Pinge leidmiseks ühendame voltmeetri generaatori plussahela poldiga ning miinus klemmi ühendame generaatori kerega. Seejärel tuleb käivitada auto ja lasta pöörded 2500 peale. Maksimaalse voolutugevuse ja pinge fikseerime.
läheb mulda sisse mineraalidena. Pikaaja möödudes võib CO2 talletuda kivististe ja fossiilsetesse kütustesse mille põletamisel saatub CO2 taas atmosfääri Toitainete liikumine ökosüsteemis Autotroofid ja heterotroofid Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Tootjad, tarbijad ja lagundajad I troofiline tase TOOTJAD II troofiline tase TARBIJAD o 1. astme tarbijad e herbivoorid o 2. astme tarbijad e omni- või karnivoorid o 3. astme tarbijad e karnivoorid III ja järgnevad troofilised tasemed TARBIJAD, TIPPKISKJA Viimane troofiline tase LAGUNDAJAD Parasiidid on organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad neid või nende koostisosi või toitaineid oma elutegevuseks
Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu iseärasusteks on kartellilepingute sõlmimine. Kartellilepingute sõlmimisega lepitakse kokku tootmismahtudes ja hindades ning tekitatakse sisuliselt monopol. Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Nõutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida ostjad soovivad ja on võimelised antud ajahetkel ostma kehtiva turuhinna juures. Tarbijad ostude tegemisel lähtuvad eelistustest, vaatavad hüvise hinda ning hindavad oma ostujõudu ehk rahalisi võimalusi. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas sellega, et kallist ning mittekvaliteetset kaupa lihtsalt ei osteta
Nõudluse ja pakkumise elastsus 1. Nõudluse hinnaelastsus Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: ED= kauba x koguse muutus %-des / kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud
· Huvigrupid jõud, mis võivad firma tegevust soodustada, takistada, mõjutada: o Finantsorganisatsioonid o Massikommunikatsioon o Riigivõimuorganid o Ühiskondlikud organisatsioonid o Kohalik võim o Avalikkus o Firmasisesed huvigrupid · Mikrokeskkond sisaldab äri toimimist (firma ise, hankijad, konkurendid, vahendajad, tarbijad, huvigrupid) · Makrokeskkond põhijõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda (majanduslik, ökoloogiline, tehniline, poliitiline, kultuuriline, demograafiline) · Ettevõtte sisene turunduskeskkond sisendiks on inimene, oma väärtushinnangute, vajaduste, eesmärkidega, ka varutavad loodusressursid, tootmisprotsessid, tehnoloogiad on oluliseks komponendiks. Väljund on toode. · Tarbijad toote, teenuse kasutajad, ostjad.
Ettevõtte võimalused kliendisuhete haldamisel Sportlandi näitel Ettevõtte põhiline sihtrühm võiks olla vanuses 18-35, sest antud vanusegrupp on kehaliselt kõige aktiivsem. Samuti on antud vanusegrupp kõige suuremad sotsiaalmeedia tarbijad, mis on üks efektiivne kanal reklaamimaks Sportlandi tooteid. Oluline on aru saada, kes on müüdava toote tarbijad. Tuleks ehk koostada keskmise ostutüübi profiil ja selle järgi oma müügikampaania korraldada. Tänapäeval on sotsiaalmeedia alahinnatud reklaamikanal. Paljudel ettevõtetel isegi pole sotsiaalmeediat ning isegi kui on, siis ei olda seal piisavalt aktiivsed. Sotsiaalmeedia on inimeste ajaviitmiskoht number üks. Mina kasutaks Facebookis olemas olevat "maksa reklaamimise eest" teenust. Teenuse hinnad ei ole absoluutselt kallid ning reklaami jõudmine
Loodeti, et õiged variandid müüvad ennast ise, tähelepanu pöörati sortimendi laiendamisele. Müügikonseptsioon: kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa, aktiivne pakkumine. Turunduskonseptsioon vastandubki eelmisele kolmele konseptsioonile sellepoolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (küsitakse mida tarbijad soovivad). Turunduskonseptsioon teostub viie komponendi kaudu: kliendivajaduste rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine, orienteerumine pikaajalisele kasumile. 4. Turulõhed. Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud, turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul
et luua võimalused klientide ootuste täitmiseks ja ületamiseks. Turundus Turundus ehk marketing (ingl. k marketing) on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Turundus Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja või nad arvavad seda, aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada. Turunduse juhtimine Turundus on tegevuste kogum, mis hõlmab järgnevaid tegevusi: turundusuuringuid, toote kujundamist, jaotuskanalite valikut, hinnapoliitikat, turunduskommunikatsiooni, sh. müüki. Turunduse juhtimine Turundus hõlmab järgmisi etappe: Turunduseesmärkide püstitamine Turunduskeskkonna analüüs ja turu-
(Dominant- liik mille populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis) 14. Troofilised tasemed: produtsendid, konsumendid, destruendid. Tootjad ehk produtsendid - Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Tarbijad ehk konsumendid (konsum mendid trolololol) - Need on loomad, ke s söövad teisi organisme, s.t tarbivad valmis orgaanilist ainet. Taimtoidulised loomad herbivoorid on 1. astme tarbijad. Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid on 2. astme tarbijad. Tipptarbijaks on viimase astme tarbijad, näiteks kotkad. Tarbijateks on ka raipesööjad (raisakotkas, ronk) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Lagundavad surnud orgaanilist materjali. Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taas kasutada taimed. 15. Toiduahelad, toiduvõrgustik
liigid spetsialiseeruvad erinevatele ressurssidele. Konkurents • Konkurents mõjutab taimi rohkem kui loomi. • Taimed, mis on vähemnõudlikud, on konkurentsivõimelisemad. • Loomad vähem mõjutatud, kuna võivad oma toitumisharjumusi muuta ja vajadusel mujale liikuda. Jääkarud on omnivoorid – söövad nii loomi kui taimi. Konkurents • Organismide jagunemine: taimed on tootjad (fotosüntees) ja seened ja loomad on tarbijad. • Tarbijad jagunevad omakorda taimtoidulisteks ja kiskjateks ehk loomtoidulisteks. Kiskja ja saaklooma arvukus sõltub üksteisest, tekivad populatsioonilained. Parasitism • Organismidevahelise suhe, mis on ühele osapoolele kahjulik, teisele kasulik. • Peremeesorganism enamasti ei sure kiirelt, sest parasiidil on teda vaja, et paljuneda ja toituda. • Parasiidid: viirused, bakterid, protistid (algloomad), seened, ussid, putukad jne.
Et saaks toimuda vaba vahetus peavad olema täidetud viis tingimust: On olemas vähemalt kaks osalist Igal osalisel on midagi, mis on teise osalise jaoks väärtuslik Iga osaline saab suhelda ning väärtuse kohale toimetada. Iga osaline võib pakkumise vastu võtta või sellest keelduda. Iga osaline usub, et vahetatav kaup on teise osalise poolt soovitud või vähemasti vastuvõetav. Turundus peab tagama vahetuse häireteta toimimise. Samas tänases ühiskonnas on tarbijad ja turg nõudlikud. Edukas vahetus saab toimuda üksnes juhul, kui suudetakse ületada mitmesuguseid takistusi, mis kannavad koondnimetust ,,turulõhed". Turunduse funktsiooniks on turulõhede ületamine. Vahetus peab olema võimalikult mugav ja sujuv ning lõhed kõrvaldatud. Ruumilõhe: Tarbija ja tootja geograafiline eraldatus. Turundus peab tagama kauba pakkumise sobilikus. Ajalõhe: Kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu samal ajal. (erandiks
Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk jne.). Tootmisressursid on loodus- ja maavarad, inimressursid on inimene. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme, kui tarbijad, töötajad, ettevõtte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Turg on see, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetuslepinguid. Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda. Teenus on toode, mida ei saa katsuda ja mida tarbitakse tootmise käigus. Nõudlus on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus on, et inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinna eest
mida ja millal tuleb teha, kes vastutab ja kui palju see 1980ndatel laienes nissiturundus. maksab); 3. Organisatsioonide juhtimiskontseptsioon · Eelarvete koostamine (plaani realiseerimise eeldatavad Tootmiskontseptsioon - tarbijad eelistavad odavamaid kaupu. kulud ja tulud; kasum leitakse müügimahu ja keskmine Firmad toodavad ja müüvad tooteid, mida nad suudavad kõige netohinna ning tootmis- ja turunduskulude vahena); tõhusamalt valmistada ja millele arvatakse leidvat nõudmist.
ressursse ning selle tulemus on olukord, mida Kui inimesed turul kaupu ja teenuseid ostavad, siis nimetatakse nappuseks. Nappus sunnib inimesi ühinevad nende nõudmised turunõudluseks. Nagu valikuid tegema. Alternatiivkulu, nappuse tulemus, iga üksikisiku nõudmine, näitab ka turunõudlus alati on otsuse tegemisel loobutud parima alternatiivi hinnamõju. Hinnamuutuse mõju kogusele, mida tarbijad väärtus. Majanduslik mõtteviis on analüüsivahend, ostavad, on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike mis uurib otsustamisprotsessi. Majanduslikus hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse mõtle mi ses on suur tähtsus stiimulitel ning sellel, muutuse, on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. kuidas need inimkäitumist mõjutavad. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogu tulu
lagunemisel). Toodavad kogu eluks vajaliku orgaanilise aine ise ning ei sõltu energia saamiseks teistest organismidest. (On toiduks heterotroofsetele, näiteks taimed. Kui puudksid heterotroofsed, siis ei oleks maal ka hapniku ja muid vajalike aineid eluks meile loomadele) 11. Miks on meile olulised heterotroofsed organismid? Heterotroofsed organismid saavad eluks vajaliku eneriga orgaanilist ainet tarbides. Ise uut energiat ringlusesse ei too- on pelgalt tarbijad ja sõltuvad autotroofide energiast. Energia pärineb keemilistes ühendites talletatud energia vabatamisest. (meie oleme heterotroofid ning saame energiat toidust ehk orgaanilisest ainest. Oleme tarbijad ning ise uut energiat ringlusesse ei too 12. Troofilised tasemed, primaarproduktsioon. Mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime? Mida kujutavad endast troofilised tasemed ja mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime?
ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk tolerantsusepiirile. Optimum rahuldab organismi vajadust. 8. Missuguste tegurite alusel saab iseloomustada populatsiooni? Arvukus, asustustihedus, sooline ja ealine struktuur 9. Koosta ökoloogiline, milles on ära märgitud neli troofilist taset1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane Esimene troofiline tase: moodustavad produtsendid ehk orgaanilise ainete tootjad. Teine tarbijad. – Sealt esimese astme rohusööjad ehk herbivoorid, teise astme tarbijad kõigesööjad (omnivoorid), kolmanda astme lihasööjad ehk kiskjad. Kolmabda troofilise taseme moodustavad lagundajad 10. Koosta toiduahel (neli lüli) 1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane
eesmärkide saavutamise nimel. kontseptsioon (ld tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist conceptio) ettekujutust. tootmiskontseptsioon lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet (production concept) tootekontseptsioon eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. (product concept) müügikontseptsioon eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui nei (selling concept) müüki toetavate meetmetega ergutatakse. turunduskontseptsioon on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud (marketing concept) sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. sotsiaalse turunduse peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist - kontseptsiooni alusek
Võrdlus: Vana ja uus turundus 2. Turunduse funktsioonid Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse.) Ajalõhe(Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse.) Koguselõhe(Tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes (hulgipakendites), tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid (jaepakendeid). Turundus-tegevus peab tagama kauba ümberpakendamise (või täiendava töötlemise) ja looma selle abil ostmise kogusemugavuse.) Valikulõhe(Turundustegevus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente, tekitades sellega valikumugavuse) Infolõhe(Turundustegevus peab juurutama infosüsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas
moodustab toiduahela I astme kogutoodangu Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite Brutoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi koguarv mingil ajamomendil kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv Netoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi maksimaalne sündivus-teoreetiline maksimaalne puhastoodang sündivus konsumendid e tarbijad redutsendid e ökoloogiline sündivus-sündivus reaalsetes lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised tingimustes karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid absoluutne sündivus-populatsioonis sündinud e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised isendite arv Suremus-ajaühikus hukkunud isendite arv suhteline sündivus-sündivus ühe isendi kohta Ökoloogiline suremus-suremus reaalses keskk. Füsoloogiline eluiga-liigi teoreetiline eluiga
Vahetades raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Nii et oluline on toodete ja teenuste turg, samas ka ressursiturg. Kus vahetatakse näiteks oma tööjõudu raha vastu. 5). Milliseid funktsioone täidab raha? Raha on vahetuskaup tööjõu vastu Raha on tähtis vara kogumise vahend Raha mõõdab hindu ja näitab toodete ja ressursside suhtelist väärtust 6). Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus on teatud toote või teenuse kogused mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Hindade roll on väga oluline kuna kui ettevõtted ajavad mingi kindla toote hinna lakke siis tarbijad valivad selle kalli toote asemel odavama toote. Ja kui ettevõtteid on palju siis on ka palju erinevate hindadega pakkumisi. 7). Miks ostavad inimesed mingit kaupa madalama hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? Raha kulutust on vähem Madalama hinnaga saab rohkem aga kõrgemaga vähem
Nõudlus ja pakkumine moodustavad turu kaks poolust. Hind langeb Nõudlus < Pakkumine Tasakaaluhind Nõudlus = Pakkumine Hind tõuseb Nõudlus > Pakkumine 2 4.02.2014 NÕUDLUSSEADUS Nõudlus (tähis D; inglise keeles demand) tähendab teatud toodete või teenuste koguseid, mida tarbijad soovivad ja suudavad vaadeldaval perioodil osta. Nõudlus vs soov; efektiivne nõudlus soov, mis on rahaga tagatud. Nõudlusseadus tarbijad ostavad kõrgema hinna korral kaupa vähem, kui nad ostavad madalama hinna korral, kui muud tingimused jäävad samaks. Kauba hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas. NÕUDLUSSEADUS Matemaatiline väljendus nõudlusfunktsioon (demand function) funktsioon, mis kirjeldab seost nõutava koguse q
Pakkumise hinnaelastsus ja selle liigitus.Kolmandas peatükis käsitlen nõudluse ja pakkumise dünaamikat ehk ämblikuvõrguteooriat. Oma referaadi materjali sain mitmest mikroökonoomika raamatust kus oli kõik lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletatud. I Tarbijanõudlus 3 Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. 1.1 Nõudlusseadus Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel. Selle seaduse järgi kehtib kauba hinna ja nõutava koguse vahel pöördseos (eeldusel, et kõik teised turutegurid on konstantsed). Kui hind tõuseb, nõutakse antud kaupa vähem, kui hind langeb-rohkem. Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudluse kasvu ja kahanemise põhjused:
1. Turunduse mõiste. Toode ja teenus erinevus ja sarnasus. • Turunduse on tegevususe süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundus on selliste tegevuste leidmine selleks, et tekkiks müük. • Toote ja teenus on mõlemad valmistatud selleks, et tarbijate vajadusi rahuldada. Nende erinevus seisneb sellest, et üks on materjaalne tein mitte materijaalne hüvitis. 2. Turundusmeetmestik. McCarthy Pd. Unikaalne müügiargument. Eristumise vajalikkus turunduses. • Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. • McClarthy lõi 4P mudeli : Toode(millist sortiminti, kvaliteediga, kuidas pakendatud, milline garantii), hind(baashind, allahindlused, makseperriood, krediiditingimused), müügikanal ehk turustus, turunduskommunikatsioon ehk Toetus(kuidas antakse teada pakkumise olemasolust ...
NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 10. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga?
3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS Lk 60- 78 Elastsus näitab tarbijate tundlikkust (hinna)muutuste suhtes ja selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 3.1 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent: ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des. ED= q% / p% , Nt: 1) kui p%=10 ja q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne. 2) kui p%=10 ja q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne, ED < 1
rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid, rästik sööb rohukonni Enamasti on II astme tarbijad ka tipptarbijad, kuid mitte alati. Nt kiile söövad konnad. Lagundajateks algloomad, protistid, bakterid. Rabal kasvavad kaks unikaalset taime: huulhein ja võipätakas, kes toituvad kiletiivalistest putukatest. Sellisel juhul on tootjaks taim, I astme tarbijaks
Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest suhkrut e glükoosi. Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul
Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, nad toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Näiteks tiiger, võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal
lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta nõudmise üldine seaduspärasus - hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda ostujõuline nõudmine - nõudmine, mis on rahaga tagatud pakkujad - kõik, kes turul midagi müüa soovivad pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) - näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise hinnatundlikkus - vt pakkumise hinnaelastsus
Televiisori hind 150 dollarit Tarbitud kogus = 800000 Toodetud Venetsueelas = 100000 Import = 700000 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine? Tarbimine väheneb hinnatõusu tingimustes 800 000-lt 600 000-le - Kui kõrgeks tõuseb televiisori hind kvoodiga ? Kvoodi hind 250 - Kui palju maksavad tarbijad nüüd ostetud televiisorite eest rohkem võrreldes sama kogusega vabakaubanduse tingimustega? 250*600 000=150 000 000 150 000 000*600 000=90 000 000 - Kui suur on kvoodi ümberjaotav tulemus rahaliselt (st kodumaiste tootjate täiendav kasum)? 100*100 000+(100 000/2)=15 000 000 - Kui suur on rahvamajanduse puhas kaotus? 20 000 000(b+d) (100*200 000)/2 = 10 000 000 (100*200 000)/2 =10 000 000
4. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted a) Sümbioos (2 näidet koos selgitustega) b) Parasitism (näide koos selgitustega) c) Kisklus (5 näidet koos selgitustega) d) Konkurents (5 näidet koos selgitustega) e) Taimtoidulisus (5 näidet koos selgitustega) 5. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a) Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid) b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid) c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid) d) Tipptarbijad (iseloomusta, too näiteid) e) Ökopüramiid (joonis, mille sees liikide näited), mille juures selgitus energia liikumise kohta. 6. Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) a) Toiduahelad (3 näidet) b) Toiduahelate võrgustik (1 näide) c) Toiduahelate katkemine (näide, mis juhtub)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
