Gerda Kättmann, Alina Leontjeva DS-1-P-E-tal PAKEND TURUNDUSES, TÄNAPÄEVA TRENDID Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisime referaadi teemaks pakendi tähtsuse turunduses ja selle ilmingud praegusel ajal. Pakendil on üha suurenev roll turunduslikust aspektist vaadatuna, pakend võib väga tugevalt mõjutada tarbija ostusoovi. Tootjal on oluline teada, milliseid võimalusi annab pakend tarbija ligimeelitamiseks, ja tarbijal on kasulik olla kursis nende samade peibutusmeetoditega, et teha oma ostuotsus teadlikult, mitte ainul pakendi järgi valides. Töö esimeses peatükis on lahti seletatud pakendi mõiste ja välja toodud selle erinevad funktsioonid. Teises peatükis vaatleme lähemalt pakendi osatähtsust turunduses, selle mõju tarbijale. Referaadi viimases peatükis on kirjeldatud erinevaid trende, mida võib tänapäeval pakendite puhul kohata.
Füüsika iseseisevtöö OHMI SEADUS Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2. Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks
ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp ,,Ahel". Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa ,,Kinnita". Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. Kerahein Varblane Rebane 2. Ristik Röövik Hiir 3. Ristik Tigu Siil 4. Kerahein Hiir Siil 5. Päevalill Varblane Ilves Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele
• Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. • De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. • Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N.: relvad, tubakas, alkohol. 2. Strateegiline ärivaldkond Ärivaldkonna määratlemiseks nimetatakse organisatsiooni poolt rahuldatavate tarbija vajaduste selgitamist. Tarbijavajadused peavad olema vastavuses firma võimaluste ja ressurssidega. Seda, kui ärivaldkonda määratletakse ekslikult, nimetatakse turunduse lühinägelikkuseks. Firma võib tegutseda ühes või mitmes valdkonnas korraga. Ettevõte võib oma tegevust laiendada oma tegevusharu piires või harust väljudes. N.: jahu pakendav firma hakkab ka saiu küpsetama, hiljem tulevad juurde küpsised ja vahvlid või
· Säilitav turundus turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. · De-turundus nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. · Kontraturundus (reaktiivne turundus) nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N.: relvad, tubakas, alkohol. 2. Strateegiline ärivaldkond Ärivaldkonna määratlemiseks nimetatakse organisatsiooni poolt rahuldatavate tarbija vajaduste selgitamist. Tarbijavajadused peavad olema vastavuses firma võimaluste ja ressurssidega. Seda, kui ärivaldkonda määratletakse ekslikult, nimetatakse turunduse lühinägelikkuseks. Firma võib tegutseda ühes või mitmes valdkonnas korraga. Ettevõte võib oma tegevust laiendada oma tegevusharu piires või harust väljudes. N.: jahu pakendav firma hakkab ka saiu küpsetama, hiljem tulevad juurde küpsised ja vahvlid või
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse:
Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu. Kasum = kogutulu (hind x müügikogus) kogukulu 15. Hinnakujunduse meetodid a) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. b) Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. c) Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse
näiteks hotellindus, juuksur, remonditööd. 7. Turundusmeetmestik kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vaja luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Sisaldab 4P-d: toode, hind, koht, promotsioon. 8. Kontseptsioonid- strateegia, kuidas ettevõtte seab oma sihid ja eesmärgid. ( 5tk) 1) Sotsiaalse turunduse kontseptsioon- lisaks tarbija vajadustele ja ettevõtte eesmärkidele pööratakse selles tähelepanu ka eetilisele, keskkonna-, juriidilisele-, ja sotsiaalsetele aspektidele. 2) Müügikontseptsioon- agressiivne müügitegevus ja reklaam. Eesmärgiks on müüa rohkemasju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse seda toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt
Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum Negatiivne, väike Kasvav, suurim kahanev Kahanev, väike, 0,
Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoühiskond sots ori Asenduskaubad- nt jalgratas ja auto, ja kaaskaubad- ühe kauba läbimüügi suurenedes suureneb ja sellega seotud toote läbimüük nt autode läbimüügi kasvades suureneb ka bensiini läbimüük Majapidamisteooria/targa valiku toeeria Tarbija rahakott on piiratud Hinnad on tarbija jaoks fikseeritud Püüab saavutada maksimaalset kasulikkust Vaadeldakse selle perioodi kulutusi Tarbija teab oma vajadusi Piirkasulikkus- viimase tarbitava ühiku kasulikkus, iga järgmine ühik on vähem kasulik U= Σ MU MU=U' Firma ehk pakkuja all mõistame väikseimat majandusüksust, kes saab teha tootmisotuseid ja muudatusi (muuta hindu, kaupa jne). Ettevõtte eesmärk on maksimeerida kasumit. Tööjõud- L, hind tähistatakse w
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3
1. Asja vastavus lepingutingimustele. Õiguslik puudus Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peab vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tarbijamüügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib võlaõigusseadustik. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates.
läbima plaanipärase hoolduse, mis on tööstuslik protsess. Neid hooldetöid klient ei näe. Kas lennufirma osutab ainult teenust või peituvad selle taga keerulised tootmisprotsessid? TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 5 3. OPERATSIOONID TEENINDUSFÄÄRIS Nüüdisaegsetel tootmisettevõtetel on sageli ka teenindusettevõtte funktsioonid. Teenindusfunktsioonid tootmissfääris võib jaotada põhiteenuseks ja väärtust lisavaiks teenusteks. Põhi- ja baasteenuseid saab tarbija koos tootega. Sellisteks teenusteks on tarbija konkreetsete soovide täitmine, soovitud ajal kättetoimetamine ja konkurentsivõimeline hind. Seega võime operatsioonifunktsiooni tulemusi hinnata nelja kriteeriumi järgi: kvaliteet, paindlikkus, kiirus, hind. Lisaväärtust tootvad teenused muudavad tarbija elu kergemaks ja aitavad sooritada konkreetseid professionaalseid toiminguid. Need teenused võib jaotada nelja kategooriasse: infotugi,
......................................................................................................22 8.4. Müügiedendus................................................................................................... 24 8.5. Suhtekorraldus...................................................................................................24 9. TARBIJAKÄITUMINE...........................................................................................25 9.1. Tänapäeva tarbija tunnused............................................................................... 25 9.2. Tarbija ostuotsustusprotsess..............................................................................26 9.2.1.Probleemi teadvustamine.............................................................................26 9.2.2. Informatsiooni otsimine..............................................................................27 9.2.3. Alternatiivide hindamine ......................
etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril. Alkoholi käitlemine: valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (tootmine); import; eksport; müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (hulgimüük); müügiks pakkumine või müük tarbijale (jaemüük); hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil. kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga. Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud:
HIND Hind on ainuke element turunduses, mis toodab kasumit. Tänu sellele omab ta suurt tähtsust kogu turunduses ja konkurentsis. Hind on väärtuste summa, millele tarbija on valmis oma raha kulutama. Hinda kujundavad ettevõtte kulud, konkurents, erinevad poliitilised piirangud, tarbija väärtus toote kohta. Hinda saab tõsta vastavalt tarbija hinna tundlikkusele ja toote kvaliteedile. Ettevõtte eesmärgiks on alati kasum ja toote müük. Tihti ei ole kampaania eesmärgiks kasum vaid näiteks ladu tühjendada või turgu suurendada. Hinda kujundavad väärtuspõhine, kulupõhine ja konkurentsipõhine hinnakujundus. Kulupõhine on enimlevinum, millele pannakse oma kasumi protsent juurde. Väärtuspõhine on kliendi vajaduste ja väärtuste väljaselgitamine ja nende rahuldamine. Tihti on toote margil juba tuntus olemas, mis
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses b. A ja B on asenduskaubad c. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A d. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a
Kontseptsioon - strateegia, kuidas ettevõte seab oma sihid ja eesmärgid. Turunduskontseptsioone on 5: * Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbjate jaoks odav ning kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. * Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele. * Müügikontseptsioon - seda kontseptsiooni iseloomustab agressiivne müügitegevus ja reklaam. Turunduse eesmärgiks on müüa rohkem asju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse müügikontseptsiooni toodete
Marienthali Selveris ning Tartus Sõbra Selveris ja Rakveres Krooni Selveris. Näiteks Järve Selveris on lisaks tavajuustudele 65 erinevat sorti delikatessjuuste. Erilisemad juustud Selveri sortimendis on õlle, veini ja viski cheddarid ning kindlasti ka kitsejuust kartulikoortega või tuhas. Selveri valikust leiab ka erinevate lisanditega maitsestatud juuste näiteks mustikate, jõhvikate, oliivide, pesto, paprika, seente, köömnetega jne. Kaupu tarbides teeb tarbija valiku ja valiku tegemine sõltub: tarbija maitsest, harjumustest, veendumustest, pakutavate kaupade hindadest ja valikust, sotsiaalsest ja majanduslikust seisundist - tarbija ealised iseärasused, perekonna suurus, tarbija ootustest tuleviku suhtes - kauba hinna tõus või langus, maksevahendite kättesaadavusest - peale püsiva sissetuleku suurendab tarbija ostuvõimet veel võimalus saada ostukrediiti. 2
Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid !!! on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud Küsimus 5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba Vali üks: !!! hinna ja nõutava koguse vahel nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel hinna ja tootmiskulude vahel Küsimus 6 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on s Vali üks: hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule !!! hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale
Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk
IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4. Strateegia muutuvkulude alandamiseks 5. Strateegia turunduskulude vähendamiseks 2. Turg ja turupotentsiaal. Turunõudlus ja turuosa arengupuu. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Turupotentsiaal on turu võime maksimaalselt osta. Turunõudlus- palju tarbijad tahavad seda osta. Turuosa arengupuu (peab joonistama! Vt. Raamatust või maili pealt!) 3. Turu atraktiivsuse hindamine ja kasvuvõimaluste analüüs.
Küsimus 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku b. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist c. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku d. tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub Tagasiside Õige vastus on: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Küsimus 2 Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. mida rohkem hüviseid te tarbite seda kallimad nad on b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside
õpitud, omandatud või kultuurilised/sotsiaalsed; ekspressiivsed (sotsiaalsed, ego, esteetilised jne); utilitaarsed (funktsionaalsed vajadused, näiteks omada piisavalt raha, et maksta). 7. Tarbijate tegevuse kujunemismehhanismide kirjeldus (klassikaline, instrumentaalne tingitus jne). · klassikaline tingitusele (tingimatud ja tingitud refleksid); · operantsele /instrumentaalsele tingitusele. Tarbija püüab käituda nii, et tulemus oleks positiivne vältides negatiivseid asjaolusid; See on tarbijate mõjutamine positiivsete kinnituste abil turundajate poolt. Positiivset kinnitamist kasutatakse laialdaselt reklaamides, teeninduses, müügikampaaniates jne Positiivseks kinnituseks võib olla naeratus, tähelepanu, kehaline kontakt, kompliment, tunnustus, rahaline soodustus, boonuskaart jne · Operantse kinnituse alla käib ka vormimine astmeline lähenemine, näiteks
võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama kui kõrgema hinna eest. Hinda mõjutavad tegurid on kvaliteet, ostujõud ning asenduskaupade olemasolu. Pakkumine tähendab erinevaid koguseid e. kaupu, mida tootjad suudavad ja soovivad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Kõrgemate hindade puhul soovitakse müüa rohkem tooteid kui madalate hindade puhul. Turupakkumine oleneb kindlast ajahetkest. Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad on tulu tööst, palk, rikkus ning intress. Rikkus on sinu omaduses olevate asjade väärtus. Tingimusteks on kasulikkus, piiratud pakkumine, rahaline väärtus, vahetatav omandiõigus. Säästmine sõltub tulude suurusest, ootustest, pankade intressimääradest ning maksuseadusest. Eelarve on tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. tulude hindamine 3. Kulude planeerimine
TARBIMINE JA SÄÄSTMINE 1.Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? Isiklik eelarve aitab tarbijana, teha selliseid valikuid mis sovivad ja meeldivad. Isiklik eelarve säästjana, aitab kokku võtta tehtud kulutused ja sisse tulnud tuludest. 2.Millised on säästude paigutamise võimalused? Säästude paigutamis võimalused on arvelduskonto või säästuhoiuse variant. Tähtajaline hoius. On võimalik sääste paigutada veel võlakirjadesse, aktsiatesse, kinnisvarasse, tuletisväärtpaberitesse.
Täielik konkurents Mittetäielik konkurents Hüviste turg- monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol (autotööstus) Tootmistegurite turg- monopolistlik konkurents, monopson ja oligopson Monopson -ostab terve piirkonna tootmisteenuseid 2. Nõudlusseadus- väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad võivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Nõutav kogus-kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbija antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Hind-väärtuse rahaline väljendus Nõudlus- Demand Hind langeb, nõutav kogus kasvab: Piirkasulikkuse langus Asendusefekt Sissetulekuefekt 3. Turunõudlus- erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa Nõudlust mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulek- erievus normaalkaupade ja iferioosete (väheväärtuslike ) hüviste puk.. · Teiste hüviste hinnad
Pärineb inglise keelsest sõnast: MARKET ehk eesti keeles TURUL TEGUTSEMA Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Kõik turundustegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke HINNAPOLIITIKA, LOGISTIKA, MÜÜK, REKLAAM, TURUUURINGUD, TOOTE/TEENUSE KUJUNDAMINE, TURUSTUSKANALITE VALIK - Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajadustetundmaõppimiseks, nende rahuldamiseksning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Võrdlus: Vana ja uus turundus 2. Turunduse funktsioonid Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse.) Ajalõhe(Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse.)
TURU TASAKLAAL JA -HIND 1.Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu? Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 2.Mis on defitsiit ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? Defitsiit on mingi toote/teenuse nappus ülejääk on mingi toote/kauba ületootmine. Turukonkurents sunnib ettevõtjaid turustama oma kauoa tarbijale vastuvõetava hinnaga või lisama tootele/teenusele lisa hüvesid, et meelitada tarbijat oma pakutavat kaupa ostma. 3
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD..............................................................
Tarbijakaitseameti eesmärk on aidata tarbijat, kaitsta tema seaduslikke õiguseid, anda võimalusi teadmiste omandamiseks, et olla arukas osaleja turusuhetes ja vääriline vastane teenuste ja kaupade pakkujatele - müüjatele. Üksiktarbijal pole kerge teha õiget valikut külluses pakutavate kaupade ja teenuste seast ning hoiduda ärimeeste poolt oskuslikult seatud ebasoodsatest lepingutingimustest. Teadlik tarbija, kes teab hästi oma õigusi aga ka kohustusi, suudab mõjutada kaupmehi täpsemalt järgima ausaid mängureegleid. Tarbijakaitseameti põhiülesanded vastavalt põhimäärusele: · riikliku järelevalve teostamine tarbijakaitse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni rakendamine; · osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine
Nutitelefonide hinnaelastsus Tänu sellele, et inimene on tutvunud asendamatu tootega, on tootjafirmad sunnitud tegema selle toote hinna nii elastseks kui vähegi võimalik ning vastavalt tarbijale. Kui 10 erinevat firmat teeb tolmuimejaid vastavalt nõudele(võimsus, praktilisus, paindlikkus) vastava kvaliteedi ja võimalusega on nutitelefoni firmad sunnitud sama tegema. Peale selle on nutitelefonidel veel väga tugev emotional branding, mis hõlmab veel tarbija kuuluvust, meelelahutuslikku rahulolu ning emotsionaalset sidet. See ainult laiendab korporatiivselt kõikide nutitelefonide tootjate väärtust ning nende elastsust. Tarbijal on võimalik soetada endale lihtne nutitelefon Alcatel, millel on piiramatu interneti kasutus, avalik meedia ja kaamera juba alates 60€ ja samal ajal on tal võimalus kuuluda n.ö „eliit“ rühma, kus kõige puhtam värvi spektrum ja võimsalt stiilne iPhone loob sinuga emotsionaalse sideme 800€ eest
tasakaaluhind on kõrgem. 14. Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil kõik tootjad on hinnavõtjad. 15. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: Tootmise otsused on tsentraliseeritud. 16. Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide langes. See põhjustab arvutite: pakkumise kasvu. 17. Tarbitava Pepsi nõutav kogus langes. Kõige paremini on see seletatav: Pepsi hind on tõusnud. 18. Kui hüvise hind langeb ja tarbija ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist asendusefektiga. Arvestustest 3.1 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist
asendusefekt - Sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langus vastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalset sissetulekut Muudatusi nõutavas kauba koguses põhjustab kauba hinna muutumine Nõudluskõvera nihkumine paremale - nõudluse suurenemine Nõudluskõvera nihkumine vasakule –nõudluse vähenemine Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : o Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine o Tarbija individuaalse maitse muutumine o Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine o Tarbijate tulevikuootuste muutumine o Tarbijate arvu muutumine o Teiste kaupade hindade muutumine – asenduskaupade puhul Nõudlus erinevat tüüpi kaupade puhul - Normaalkaubad – nõudlus kasvab, kui tarbija - sissetulek kasvab
Inimeste psüühika on justkui suur hoiupank või raamatukogu, kus teave on salvestatud süsteemikindlalt ning erinevad tunnetusühikud on järjestatud lähtuvalt tunnetatavatest suurusest, olulisusest, kvaliteedist jne, millest kujuneb pingeridade süsteem. Kui küsida spordihuvilistel korvapallurite nimesid, siis järgneb kohe loetelu. Samasugune printsiip kehtib ka erinevate ettevõtete, toodete, teenuste puhul. Kõik nad paigutuvad tarbija peas mingisugusesse järjekorda, mis mõjutab tarbimist. Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted/teenused saavad oma asukoha tarbijate teadvuses, sõltuvalt nende eelistest võistlevate toodete suhtes. 4.Turundusinformatsiooni jagumine (esmane ja teisene info) Turundusinfot jagatakse esmaseks ehk primaarseks ja teiseks ehk sekundaarseks infoks. Esmast infot kogutakse spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks
tarbimiseks. Näiteks pole võimalik ühel ja samal ajal õppida matemaatika kontrolltööks ning minna kinno või diskole. Niisamuti ei saa CD ostmiseks kulunud raha eest enam osta raamatut. Seega valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Sellist loobumist kutsutakse majanduses vastavalt tarbimise või tootmise alternatiivkuluks Ressursside efektiivne kasutamine Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu mida paremini inimene elab, mida enam on rahuldatud tema soovid ja vajadused, seda paremini ta ennast tunneb ja seda kõrgem on tema elukvaliteet. Ühiskonna heaolu maksimeerimiseks tuleb ressursid suunata sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jab rahuldamata. St. on oluline ressursside kasutamise effektiivsus. Effektiivsust
· Töölepingule kohaldub võlaõigusseadusest toodu, sealhulgas dispositiivsus · Töölepingu võib sõlmida suuliselt kuni kaheks nädalaks(ajutise töökorral), muidu on töölepinguvorm kirjalik. o Töötaja peab täitma töökohustusi iseseisvalt Tarbija käitumise teooriad · Perekond, leibkond, majapidamine- on majandusüksus, kellel on ühised sissetulekud ning ühised majandusotsused väljaminekute osas. · Eeldused, mille alusel majandusteadus tarbija käitumist vaatab: 1.Tarbija maksimeerib kogukasumikkust 2. Elab eelarve piires.(1. Ta ei säästa. 2. Ta ei laena) 3. Eelarve jagunes kaheks · Kasulikkus- tarbija hinnang toote tarbimise omadustele. Hinnangut väljendatakse rahas. Probleemhinnang on subjektiivne. · Kogukasulikkus- mida tarbija saab kas kauba kogutarbimisest või erinevate kaupade tarbimisest. Tarbija jagab oma eelarve alati selliselt, et kogukassulikus oleks maksimaalne.
6. Miks on klienditeeninduse protsess osaliselt turundus- ja osaliselt logistikaprotsess? 7. Kuidas aitab tasemel klienditeenindus kaasa tarneahela toimimisele? 8. Kuidas aitab tasemel klienditeenindus kaasa ettevõtte edu saavutamisele? 9. Miks käsitletakse klienditeenindust kui vahendit tarneahela juhtimisel VASTUSED: 1. Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõtte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. ,,Tarbija" 3. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult tarbijaile, vaid ka nendele vahelülidele, kes asuvad tarneahelas materjalitarnija ja tootja ning tarbijate vahel 4. Klientide vajaduste rahuldamisele toodete järele( ostmine jae-või hulgikaubandusest,
hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulisem brändil on lahti mõtestada see, mida tahetakse edastada, kui pikk peaks olema konkreetse brändi eluiga ja elukäik. Brändimine on meetod, millega eristada oma toode konkureerivatest toodetest. Bränd on tarbijatele, et väärtustada kaupa, mida tarbija ostab. Bränd tekib alles siis, kui toodet on võimalik ka tarbijale vastuvõetavaks teha. Brändid on ,,lubadused", mis on loodud tarbijate meeltes. Veel üheks tähtsaks brändide omaduseks on see, et bränd peab olema avalikult tuntud. Brändid kujutavad endast lubadust, üksiku tarbija jaoks aga ei piisa sellest, et ainult temateab ja mõistab seda lubadust. Brändi ja ostja vahelise kokkuleppe sama tähtis funktsioon on see, et ka teised inimesed oleksid teadlikud selle
Kui ühte pole, siis ostetakse midagi selle laadset. 7. Mis on täiendkaubad? Too näiteid. V: Täiendkaubad on kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise hüvise hind alaneb. Nt : bensiin ja auto. 8. Mis mõjutab nõudlust teatud toote või teenuse järele? V: Hüvise nõudlust mõjutab peale hüvise hinna ka inimeste kuu sissetulekud. 9. Mis on inferioorsed kaubad? V: Inferioorsed kaubad on kaup, mille nõudlus väheneb või suureneb kui tarbija sissetulek suureneb või väheneb. 10. Mis on normaalhüvised? V: esmatarbekaubad ja nende hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist. 11. Mis on hüvised? V: Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste ühisnimetus. 12. Kuidas defineeritakse mõistet kaup? V: Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted.
turu- ja kliendikeskseks. Turunduse protsess toimub müratingimustes. McCarthy 4 p-d ettevõttes kaardistatakse täpselt ära toode, see tagab üheseltmõistmise. PRODUCT e. toode, näitab ära, milline on toode, tema kvaliteet, omadused ja iseärasused, pakkumine, sortiment, milliseid lisandeid koos tootega pakutakse, millist teenindust müügi eel ja ajal vajatakse, instruktsioonid ja garantiid. PRICE e. hind on rahasumma, mille tarbija peab maksma toote omandamiseks, milline peab olema hinnaskaala, alghind, millised võivad olla hinnasoodustused, millist hinnakujundusmeetodit kasutatakse. PLACE e. turg, on müügikoht, firma tegevus tarbijale toote kättesaadavaks tegemiseks, milliseid vahendeid kasutatakse selleks, milliste kanalite kaudu toode tarbijani jõuab, kus asuvad müügipunktid, millist transporti kastatakse, ladustamine, kaubavarude kontrollimine. PROMOTION e
Teeninduseeskiri 1. Üldsätted 1.1. Käesolev teeninduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953; 1997, 93, 1561) paragrahvi 11 lõike 3 alusel üldnõuded teenuste müümisel tarbijale. 1.2. Eeskiri reguleerib tarbija eravajaduseks tema tellimuse alusel teenuse müüja poolt tasulise olmeteenusena kokkulepitud töö tegemist, teatud vallasasja valmistamist, selle parandamist, hooldamist või valdusse andmist ja võtmist. Teenuse müüja on isik, kelle majandustegevuseks on teenuse pakkumine ja müük tarbijale. Teenus on tarbija tellimuse täitmisega seotud tasuline tegevus või selle tulem. 1.3. Teenuse müüja tegevus on lubatud, kui tal on kohaliku
1) Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui: 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis ja 2) leping sõlmitakse pärast seda, kui pakkuja on teinud pakkumuse või on teinud tarbijale ettepaneku teha pakkumus (pakkumine) ja 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. (2) Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise,
· Vajalik on ettevõtte kõigi allüksuste koostöö ning probleemid tulevadki peamiselt sellest, et erinevatel osakondadel on erisugused huvid ning juhtimisfookus. · Turundusosakodade üleehitus võib olla väga erinevate põhimõtete alusel: Funktsionaalne Kontserni turundusjuhile alluvad eri riikide turundusjuhid Tootest või brändist tulenev turundusosakond Turundusosakondade kujundamine vastavalt tarbija eripärale Tur.osak. kujundamine globaalseid perspektiive silmas pidades Turunduse mõjutavad trendid · Muutuv tehnoloogia · Globaliseerumine · Tarbijate võimu suurenemine · Kohandamine · Teravnev konkurents · Tööstusharude koondumine/konvergents · Jaemüügi transformatsioon · Vahendusvajaduse kadumine Turunduskontseptsioonid ¤ Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis.
ja ostjad on seotud turgude kaudu. Turuga on tegemist siis, kui ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Siinjuures ei pea ostja ja müüja alati füüsiliselt kokku saama. Turg ongi siis mehhanism, mis kindlustab kauba ühtlase jaotuse riigis, tänapäeval ka teatud regioonis ja isegi kogu maailmas. Selle tulemusena ei põhjusta turg kauplemisel korralagedust. Täpsemalt on turg mehhanism, mis viibib kindlas kohas kindlal ajal. Kokku on tootja ja tarbija, et saaks teatud kaupa müüja ja osta teatud hinnaga. Turgu iseloomustavad järgmised omadused: 1) ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi müüa ja pakkuda; so koht 2) ostjad ja müüjad teavad, millist hinda nad peavad küsima; so hind 2 Majanduse arvestus 3) ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ja pakkuda; so aeg 4) hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa
suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et õiged variandid müüvad ennast ise, tähelepanu pöörati sortimendi laiendamisele. Müügikonseptsioon: kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa, aktiivne pakkumine. Turunduskonseptsioon vastandubki eelmisele kolmele konseptsioonile sellepoolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (küsitakse mida tarbijad soovivad). Turunduskonseptsioon teostub viie komponendi kaudu: kliendivajaduste rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine, orienteerumine pikaajalisele kasumile. 4. Turulõhed. Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud, turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse
· Hüpermarket ehk hiidkaubahall on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on üle 2500 m² ning toidu- ja esmatarbekaupade osakaal ületab 50%.Hüpermarketid asuvad peamiselt suurte magistraalide ääres ja suurtes kaubanduspiirkondades. · Supermarket ehk kaubahall on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on kuni 2500 m² ning kus toidu- ja esmatarbekaupade osatähtsus moodustab kaks kolmandikku.Supermarketid asuvad enamasti suurtes elamurajoonides. · Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. · kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust · kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus; · teenus kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup;
e. jäädvustada see tema teadvusesse. Kaubad eristuvad, inimene eristab. • Kaup võib küll eristuda, kuid inimene ei pruugi veel eristada ... • Eristamine on valiku langetamise eeldus. • Positsioneerimine on kauba pakkumise kujundamine konkurent- pakkumisest erinevalt ja sihtturu poolt kõrgemalt hinnatavamaks – võimalus kaubal eristuda • Paigutamine e. positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust – ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Rosser Reeves'i järgi (TROUT, Ries 1993. Positioning: the battle for your life): • THE PRODUCT ERA – nn kauba kiitmise ajajärk • THE IMAGE ERA - hoiaku, imidži ajajärk: "Every advertisment is a
Sissejuhatus turundusse Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Tootmiskontseptsioon (production concept) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Muugikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid muuki toetavate meetmetega ergutatakse. Turunduskontseptsioon (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (societal marketing concept) peegeldab
nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni ehk turgu iseloomustavad järgmised omadused: · ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (koht); · ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (aeg); · ostjad ja müüjad teavad, millist hinda nad peavad maksma ning küsima (hind);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
