Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Me kõik teame, et paljudes kohtades maailmas on võimul ja ka oli võimul palju erinevaid valitsejaid ning me teame ka paljudest valitsejatest millised nad valitsejana olid, aga veel rohkem on olnud maailmas selliseid valitsejaid kellest me pole isegi kuulnud, ega kelle valitsemise ajast pole teada midagi. Kuigi neist pole midagi teada ollakse kindlad, et nendel aegadel on keegi valitsenud. Aga Shakespeari raamatu ,,Hamlet" peategelane prints Hamleti kohta on paljud inimesed küsinud endalt sellise küsimuse, et Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja oma kodumaal? Paljude inimest arust oleks ideaalne valitseja selline kes oskaks pühenduda mingile kindlale asjale rahva heaks. Selline hea omadus oleks olnud ka prints Hamletil kui ta seda ainult ise oleks soovinud. Sellest saab aru selles raamatus selle järgi, et kui prints Hamlet kohtub kaks kuud peale oma i...
oli ette näinud. Lõpuks jõudis Oidipus Teeba linna. Seal kiusas Teeba rahvast õel sfinks. Oidipus päästis linna Sfinksi käest. Tänutäheks sai ta Teeba Kuningaks. Kuningas Oidipus abiellus Teeba kuninganna Iokastega ning sai temaga lapsi, teadmata, et tegelikult Iokaste ongi tema ema. Teeba linna oli tabanud needus. Linna elanikud tulid Oidipuselt abi paluma, et linna päästa. Tänu oraaklile sai Oidipus teada, et needusest vabanemiseks on vaja üles leida eelmise kuninga Laiose tapja ning ta linnast välja saata. Oidipus hakkas asja uurima. Teireisias andis Oidipusele mõista, et tema ise ongi mõrvar, kuid ta ei uskunud ennustajat. Lõpuks kutsuti Teebasse karjane, kes tunnistas üles, et Oidipus on tegelikult Laiose ja Iokaste poeg. Oidipus sai viimaks teada, et saatuse vastu ei saa - tema ise on oma isa mõrvar ja abiellunud oma emaga. Pärast hirmsa tõe ilmsile tulekut poos Iokaste end üles. Oidipus torkas endal silmad peast välja ning pages hüljatuna maapakku.
lausa enesehävituslik soov tungida vastastega võitlusesse ning tõestada nõnda enesele ja teistele oma mehisust (Konsap ründab näiteks üksinda punaste mehitatud valveposti). Samuti on nad tasapisi muutumas lahingus tuimalt ja mehaaniliselt toimivateks tapariistadeks. Ebainimlikkuse pealetungi näiteks on Kohlapuu muutumine hullunud inimesetapjaks. Kohlapuu keeldub romaani alguses põhimõtteliselt inimese pihta laskmast, kuid lahingute käigus saab temast oma rühmast esimene vaenlase tapja ning vabatahtlik sõjavangide hukkaja. Erilist viha ja põlgust tunneb ta hiinlaste vastu, kes on saadetud siia eestlastega sõdima ja nõnda kommunistlikule maailmarevolutsioonile teed sillutama. Ahas mõistab oma lahingutee lõppedes, et tegelik sõda ei käigi punase ja valge maailmavaate vahel, vaid enda inimliku näo säilitamise eest ning see sõda kestab edasi ka peale relvade vaikimist.
Niisiis hakkas Hamlet Opheliast eemale hoidma. Ta mängis hullu ja Ophelia arvas samuti, et ta ongi hull. See aitas tal aga kellegile haiget tegemata tegutseda.Ma olen sellega nõus, et keegi teine pole süüdi teise tegudes. Kui lossi tulid rändnäitlejad oli Hamletil plaan valmis, et ta laseb etendada isa surmale sarnase näidendi. Kui poole etenduse ajal värske kungingas ära läks, sai Hamlet kinnitust, et Claudius ongi süüdi. Minu arust oli see väga kaval plaan, et leida üles oma isa tapja. Kogemata tapab Hamlet Poloniuse, sest ta arvab, et see on Claudius. Ta saadetakse Inglismaale. Ta pidi sellega nõustuma, sest ta ära saatmise taga oli Claudius. Hamlet oli aga niivõrd kaval, et leppis piraatidega kokku, et ta päästetakse ja tuuakse Taanimaa pinnale tagasi. Kui Osiric kutsus Hamleti Laertesega duellile oli Hamlet läbimõtlematu, kuna ta loobus oma mõistusest. Ta ainsaks eesmärgiks oli Claudius tappa. Ma arvan, kui mina oleksin kõik selle läbi
kasutusele proloogi. Tema looming viis atika tragöödia arengu lõpule.teemad armastusest Aischylos-Kirjutas üle 80 näidendi, säilinud 7. Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased, Aheldatud Prometheus. Sophoklese „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia näide. Teebas puhkenud katku peatamiseks tuleb Oidipusel välja selgitada, kes tappis kunagi kuningas Laiose ja tapja linnast välja saata. Tapja otsimisel kohtub Oidipus pimeda mehega, kes ütleb et tema ise ongi süüdi. Pika arutlemise peale tulebki välja et Oidipus on ise tapja, ja et Laios oli tema isa ja et tema praegune naine Iokaste on tema tegelik ema. Iokaste poob ennast sellep ülesse ja Oidipus torkab endal silmad välja. Katku peatamiseks lahkub ta Teebast. Jumalik ettemääratlus- ei ole võimalik muuta.
Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu
isale) kuulunud maad endale. Hamlet ei tundnud end enam vabana, tema silmis oli sellise uue kuninga võimsuse all olev Taani võrreldav vanglaga. 2. Milles seisneb katastroofini viiv traagiline olukord? Kogu tegevuse viib katastroofini asjaolu, et Claudius on tapnud oma venna. Isa surm oli Hamletile väga raskeks hoobiks ning ilmtingimata soovis ta leida isa mõrvarit. Hamletit valgustas isa vaim, keda Marcellus ja Bernardo olid vahil näinud. Vaim ütles konkreetselt enda tapja ja see viis Hamleti kättemaksu plaanideni. 3. Milliseid sümpaatseid jooni märkad Hamleti juures? Hamletit oli aus, väärikas ja sõnapidaja. (Vaim palus tal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda.) Hamletit võiks pidada umbusklikuks. (Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest.) Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval
1. Romaani tööpealkiri oli "Pihtimus". Mida võinuks romaani eri tegelased (5) pihtida? 1)Rodion oleks saanud pihtida 2 inimese tapmisest. 2)Sonja oleks võinud pihtida töötamisest prostituudina. 3)Luzin oleks võinud pihtida, et ta üritas Sonjat varguses süüdi lavastada. 4)Marmeladov oleks saanud pihtida kogu oma pere elu ära rikkumisest joomise tõttu. 5)Nikolai oleks võinud pihtida, et ta valetas tunnistades, et tema oli tapja. 2. Vali teostest 2 keskkonda ja kirjuta välja lühike lühike kirjeldus iseloomuliku keskkonna kohta. 1) Raskolnikovi tuba - Rodeoni tuba on väga väike ja närune. See on kõigest 2 meetrit pikk ja nii madal, et Rodeon kardab püsti tõustes oma pead ära lüüa. Maha kooruva tapeediga toas on mõned vanad toolid ja tolmune laud. Lisaks on seal Rodeoni vana diivan, milles ta magab, ning mis võtab enda alla poole ruumist. Padjaks on diivanil Rodeoni riietekott.
Surm on selline asi, mis võtab võimaluse (vähemalt teadvalt) selles muutumises osaline olla. Surmanuhtluse pooldajate põhiajendiks pole siiski kättemaks, vaid soov, et parandamatud tapjad ei saaks enam uuesti tappa. Jutud tapjate eluaegsest isoleerimisest pole usaldusväärsed. Kui palju me oleme näinud teleprogrammidest, kuidas julmad mõrtsukad pääsevad vanglast uuesti tapma! Meil Eestiski vabastati mõned aastad tagasi ennetähtaegselt üks tapja, kes mõni nädal hiljem surmas Rakveres kaks inimest ja külvas laibad üle soolaga. Surmanuhtluse vastased väidvad, et surmanuhtlus on julm ja ebainimlik karistus. Aga julmade ja ebainimlike mõrvade puhul on surmanuhtlus just õiglane.
Apatšid Apatšid on suurim indiaanlaste suguharu Ameerika edelaosas. Nad olid ka viimased, kes alistusid US valitsusele 1880 aastatel. Apatšide nimi tuleneb sõnast apachu, Zuni'de keeles tähendab see "vaenlane". Apatšid ise kutsuvad ennast N'de, Inde või ka Tinde, mis tuleb sõnast tinneh ("inimesed"). Nad jagunevad veel alamsuguharudeks: Chiricahua "mägi", Jicarilla "väike korv", ja Mescalero "mescal inimesed''. Geronimo oli viimane indiaanlaste liider, kes formaalselt alistus USA-le. Ta sündis 1829 praeguse New Mexico lääneosas. Ta oli päritolult Bedonkohe apatš. Oma nime sai ta Mehhiko sõduritelt, põhjust ei teata*. Arispe apatšide pealikuna, pani ta toime selliseid kartmatuid vägitegusid, et Mehhiklased eristasid teda. Mõned on tema poolt sooritatud rünnakuid seostanud ka väega, mida ta on saanud üleloomulikelt jõududelt. Nii on talle omistatud ka kuulikindlust. Ta võitles nii ülekaal...
kui keegi teine. Sophoklese tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Tragöödiat ''Kuningas Oidipus'' peetakse atika ning kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Mida on meil tänapäeval õppida kuningas Oidipuselt? Kõige tähtsam maailmas on ausus ja sõnapidamisoskus. Kuningas Oidipus hindas neid omadusi väga. Ta kuulutas välja, et otsib oma isa tapja üles ja karistab tapjat selle teo eest. Leides ennast isa mõrvajana ja oma emaga ühteheitnuna, oli ta aus ja tunnistas seda. Samuti karistas ise ennast, saates end maalt välja ja torgates silmad peast välja. Tänapäeval on väga vähesed riigijuhid ausad. See tuleneb sellest, et tänapäeva ühiskond on nii keeruline ja pigem negatiivne, et ausus muudab inimesed väga kartlikuks. Ükski riigipea ei taha, et riigi kodanikud kardaksid riigis elada. Sõnapidamisoskus on oskus, mis
Selle ajaga olid Margus ja Mari end paari pannud. Jällegi on hiline talveõhtu. Margus saabus äsja koju, ta tuli kõrtsist. Neil tekib Mariga väike sõnelus. Nad ei saa enam väga hästi läbi. Kuid peagi on kuulda huntide ulgumist. Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu, et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe.
Kättemaks ja aukartus elu ees Kirjutan kirjandi W.Shakespeari näidendi ,,Hamlet" põhjal. Prints Hamlet leinab oma isa , kes hiljuti suri . Kuninga surma järel on troonile tõusnud tema onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvas. Lisaks sellele abiellub onu Claudius Hamleti ema Gertrud'iga kohe peale isa surma. Kas pole piisav põhjus , miks Hamlet ei võiks kättemaksta ? Kas tõesti Gertrud ei armastanud Hamleti isa , et nii ruttu uuesti mehele läks! Või oli see Claudiuse plaan, et Hamletit närvi ajada? Hamlet näeb välja oma isa vaimu , kes kinnitab , et Claudius on ta mürgitanud ja käsib mõrtuskale kättemaksta. Hamlet , kes oma isa väga armastas on valmis soovi täitmiseks. Hamlet tõmbub endasse , tal on aukartus elu ees , talle on määratud tähtis ülesanne , isa kättemaks mõrtsukale. Hamlet asub tegutsema. Lossi kutsutakse näitegrupp ja taaslavastatakse vana kuninga ...
kahevõitlusega rüütel Morholtiga.Hiigelkasvu rüütel Morholti polnud keegi kunagi alistanud, kuid Tristan tegi seda ning tappis ta.Võitlusest ei pääsenud ta tervelt ning ta oli suremas.Tema viimane palve oli ,et kuningas Marc paneks ta paati ning saadaks merele, et äkki ta jõuab kuhugi,kus teda keegi võiks terveks ravida.Haiguse tõttu oli ta tundmatuseni muutunud ning ainukesena,kes suudaks teda terveks ravida on Isolde ning teadmatuses, et see on tema onu tapja ravis ta Tristani terveks.Pärast seda põgenes Tristan tagasi onu juurde. Kuningas Marci õukonnas vihkas 4 parunit Tristanit kogu hingest:Andret,Gondoine,Guenelon ja Denoalen.Nad nõudsid ,et Marc abielluks.Selleks ,et parunid Marci rahule jätaks otsustaski Marc abielluda.Oma toas otsustades lendas tema tuppa 2 pääsukest ,kes kandsid kuldset juuksekarva(Isolde oma, aga kuningas ei teadnud temast veel midagi).Tristan,
ka Zeus sõtta vahele, lastes troojalastel veelgi suuremat edu saavutada. See mõjus, varsti pakkus Agamemnon Achilleusele tagasi mitte ainult Briseiset, vaid ka suurt osa oma sõjasaagist. Kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, siis andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik uskusid, et kangelane on tagasi võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma, tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ja Apolloni soosik. Kui Achilleus sai teada oma parima sõbra surmast, tõi ta kuuldavale nii õudse leina-ja raevukarje, et troojalased surnukeha kohe välja andsid. Achilleus, kes ei suutnud mõelda millestki muust kui kättemaksust Hektorile, siis saatis ta teate on valmis Agamemnoniga ära leppima. Agamemnon palus vabandust ja saatis Briseise Achilleusele tagasi. Nüüd tormas Achilleus lahingiväljale, tappes loendamatu
Milline õnnetus oli tabanud Teeba linna? Mida võttis Oidipus ette, et linna päästa? Miks ei taha pime ennustaja Thereisias Oidipusele tõtt rääkida? Suur Foibos käskis välja öelda kõik, ja neil endi seast ruttu välja rookida häbi ja teotus mis nende linna hukka viib .Maalt välja tuleb tapja saata või tappa ta. Saabusid auväärsed raugad Teeba nõukogust ja jäid palvelauluga huultel lossi ette ootama kuningas Oidipust. Oidipus pani tapjale peale needuse ja ,et ühtki lahtist ust ei leiaks eal see mees ja auta ots ta autud päevad loeb. Ja kui kasvõi ta enda kolde kaaslaseks osutub ta kambreis siis Oidipuse enda peale see needus langeb. Pime ennustaja püüab säästa ennast ja Oidipust piinadest. Pime nõuab, et Oidious kindlalt jälgiks tema käsku
Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning onnende päästmise nimel kõigeks valmis. Kuuldes ennustajalt, etriigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud mees mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist
Oidipuse isa oli saanud ettekuulutuse, et Oidipus tapab täiskasvanuks saades oma isa ja abiellub oma emaga. Selle vältimiseks andis ta Oidipuse karjasele, et too Oidipuse tapaks. Karjane aga halastas lapsele ja jättis Oidipuse ellu. Täiskasvanuks saades sai Oidipusest Teeba kuningas, tema riigis levis aga katk. Kuna keegi ei osanud katku ravida, saatis Oidipus oma nõuniku Kreoni Delfi linna küsima, kuidas oma riiki päästa. Proiboselt vastas, et Teebas elab Laiose tapja. Katku peatamiseks tuleb mõrvar maalt välja saata. Kreon röökis seda edasi ka Oidipusele. Seda kuuldes hakkas riigi valitseja kiiresti tapjat otsima. Varsti ütles Treiseias Oidipusele, et Oidipus ongi Laiose mõrvar ning ta saadeti karistuseks linnast välja. Oidipus saatis minema ka Kreoni, kes olevat nimetanud Oidipust mõrvariks. Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu
Minu arust on raamat ''Kuningas Oidipus'' väga õpetlik ja huvitav raamat. See tõestab, et saatus on kõigile ette määratud. Alati võidab jumalate tahe ehk nende poolt kindlaksmääratud tulevik. Sellest raamatust on palju õppida ning inimesed võiksid olla rohkem sellised, nagu seda oli kuningas Oidipus aus ja sõnapidaja mees. Kõige tähtsam maailmas on ausus ja sõnapidamisoskus. Kuningas Oidipus hindas neid omadusi väga. Ta lubas, et otsib oma isa tapja üles ja karistab tapjat selle teo eest. Kui ta mõistis, et tema ongi oma isa mõrvar ja oma emaga lapsi saanud, oli ta aus ja tunnistas seda. Samuti karistas ta ise ennast, saates end maalt välja ning torgates silmad peast. Tänapäeval on väga vähesed riigijuhid ausad. See tuleneb sellest, et tänapäeva ühiskond on nii keeruline ja pigem negatiivne, et ausus muudab inimesed väga kartlikuks. Sõnapidamisoskus on oskus, mis tänapäeva poliitikuid iseloomustavate sõnade hulka ei kuulu.
Mille nimel ja miks hukkus Hamlet? William Shakespeare'i ,,Hamlet" on universaalne teos, mis käsitleb noore Taanimaa printsi kättemaksu oma isa surma eest. Raamatu sisu tõlgendamisel võib palju variante olla. Üheks versiooniks võiks olla see, et Hamlet võitles oma ise tapja karistamise nimel, kuid Hamleti surmas oli enamusel tegelastest oma osa. Hamleti põhiprobleemiks, mida võib nimetada põhieesmärgiks, oli kuningas Claudiuse süü tõestamine. Et oma isa vaimu jutu õigsuses veenduda, laskis Hamlet näitlejatel etendada ühe näidendi, mis käsitles stseeni kuninga mürgitamisest. Claudiuse reaktsiooni nähes mõistis Hamlet, et vaimu jutt oli tõsi. Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses. Kas see oli hullus või
Oidipuse isa oli saanud ettekuulutuse, et Oidipus tapab täiskasvanuks saades oma isa ja abiellub oma emaga. Selle vältimiseks andis ta Oidipuse karjasele, et too Oidipuse tapaks. Karjane aga halastas lapsele ja jättis Oidipuse ellu. Täiskasvanuks saades sai Oidipusest Teeba kuningas, tema riigis levis aga katk. Kuna keegi ei osanud katku ravida, saatis Oidipus oma nõuniku Kreoni Delfi linna küsima, kuidas oma riiki päästa. Proiboselt vastas, et Teebas elab Laiose tapja. Katku peatamiseks tuleb mõrvar maalt välja saata. Kreon röökis seda edasi ka Oidipusele. Seda kuuldes hakkas riigi valitseja kiiresti tapjat otsima. Varsti ütles Treiseias Oidipusele, et Oidipus ongi Laiose mõrvar ning ta saadeti karistuseks linnast välja. Oidipus saatis minema ka Kreoni, kes olevat nimetanud Oidipust mõrvariks. Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu
,,Kuningas Oidipuse" peategelaseks on kuningas Oidipus, kes on kasulapsena üles kasvanud võõras peres, ilma et ta ise seda teadis, et ta oli kasulaps. Kui ta kuuleb ennustajalt, et ta tapab kunagi oma isa ja abiellub emaga, lahkub ta vanemate juurest, et hoida ära ennustuse täitumist. Teel ta aga tapabki oma päris isa ja abiellub oma emaga ja saab kuningaks teadmata, et nad tema päris vanemad on. Üks ennustaja räägib talle, et ta peab leidma endise kuninga tapja, kelle kohale ta oli asunud, et linnast kaoks laastav katk. Oidipus hakkabki mõrvarit otsima, kuni lõpuks saab teada, et tema ise ongi see mõrvar. Selle tagajärjel tuleb välja, et kuningas kelle kohale ta oli asunud ja kelle ta oli tapnud oligi tema päris isa ning naine kellega ta oli abiellunud oli tema tegelik ema. Ta mõistis, et ettekuulutus oli täide läinud. Kui Oidipuse ema sellest kuulis, siis poos ta end ülesse. Seda näinud Oidipus torkas
Kasutati rohkem allveelaevu 1915.a veebruaris alustas Saksmaa allveelaeva sõda 7.mail 1915.a uppus Inglismaa reisilaev Lusitania, mille uputas Saksa allveelaevas, Ameerika astus sellega sõtta Saksamaa saati sõjalaevad ka Inglismaa kaubandusteedele, kuid need purustati 1916.a sügisel suutsid Saksa laevad sisiki haardest läbi murda ning oma baasi naaseda Kokkuvõte 28.juunil 1914 Sarajevo atendaat, Franz Ferdinandi mõrv, tapja Gavrilo Principi 28.juulil 1914 I ms algus 21.-25.aug 1914 piirilahingud( eelnes Belgiast läbitulek) Sept 1914 Marne´i lahingua algus( taksod Pariisist) välksõda plaani lõpp, algab positsioonisõda Idarindel, 17.08.1914 Venemaa tungib Ida Preisimaale, Tannebergi lahingus lüüakse vene väed puruks Venelased edukad Galiitsias Austria-Ungari vastu 1915.a ohvrite rohke positsiooniõda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel läänerindel
Tõde võib alati ohtlik olla, ega vanarahvas niisama ei ütle, et kes vähem teab, see kauem elab. Tõde purustas Oidipust. Ta oleks vinud elada rahulikult edasi, kui poleks hakanud tõde taga ajama. Samas, kes meist ei tahaks teada tõde oma vanematest? Kuid milleni see võib viia... Oidipuse ja tema naise reageering olid üsna ettearvamatud, kuid see siiski näitas, kui suur oli Oidipuse süda ja kui suur südametunnistus tal oli. Ta lubas maalt välja saata selle, kes oli Laiose tapja ja seda ta tegigi. Iokaste aga ei pidanud kõigile pingetele vastu ja läks enesetapu teed. Selle teosega tekkivad sellised mõtted, et Oidipus elas pimeduses olles nägija, kuid kui ta hakkas tõeliselt nägema (sai tõde teada ja vabanes valedest), siis ta ei pidanud enam vastu ja tegi ennast pimedaks. Ja see pani mind mõtlema, mis on parem... Kas elada pimeduses olles nägija või olla valgustatud olles pime.
Inimestel pole unistusi ega õnne. Millise kirjandusvoolu tunnuseid võib leida? Sümbolism, Ekspressionism(tohutu piin, tohutu kannatus. Ema kannatused). EI ole realistlik: palju unenägusid, ei saa aru, kust piir läheb. Novelli tunnused: lühike , süzee on umbes nädal aega Vähe tegelasi: peategelasi 2 , mõned kõrvaltegelased 1 keskne sündmus Novellile iseloomulik sündmuste järjestus Autor on kõrvaltvaataja Maret hoolitses oma poja tapja eest Mis on sümbolism? Erinevate sümbolite kasutamine et anda edasi sügavam mõte. *Maret sümboliseerib ema armastust *Paat sümboliseerib koju naasmist, paat on elu liikumie sümbol
Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda. Polonius tegi seda ka enda kasu saamiseks. Hamlet ei suutnud kätte maksta, sest Hamlet ei olnud kindel, Claudiuse süüs. Seega pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Ta plaanis seda kättemaksu pikemalt ette ning lõpuks tegi selle ka teoks. Hamlet üritas siiski käituda läbimõeldult, mitte uisa-päisa. Hamletit arvatavasti häiriski kõige enam see, et tapja jätkuvalt troonil istus ning mitte niivõrd see, et tema valitsejaks ei saanud. Hamlet lõi kõhklema kas Claudius tappis tema isa või mitte ja sellepärast ei suutnud ta kätte maksta. Hamletil ei olnud päris kindel ka see, et kas vaim Claudiuse kohta tõtt rääkis või mitte. Taani riigis on mäda see, et Hamlet oli võtnud Taanilt maid, mis kuningas Hamlet oli võitnud prints Fortinbrasi isalt õiguspäraselt. See on mäda, et nad ei saanud oma valdusi
· 1912 "Libahunt" · 1915 "Kauka jumal" · 1919 "Enne kukke ja koitu" Komöödjad: · 1910 "Püve talus" · 1915 "Kosjasõit" · 1923 "Neetud talu" Tekstinäide MARGUS (on Tiinale näkku vaadanud, südantlõhestavalt): Tiina! JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu vastukaja): Tiina! MARI (ahastades): Tema! Ikka tema! VANAEMA (ägades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal! MARGUS (Tiinat kandes): Oh jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina... (hääl murdub) m i n a olen su tapja! TIINA (peaga jaatades): Jah! Ma tänan sind, Margus! MARGUS (on Tiina õrnalt istuma pannud, tema ette maha langedes, meeleheitlikult): Kõigest sest, mis seni oli, ei olnud veel küllalt! Nüüd olen ma sind ka veel püssiga lasknud!... (Nutab.) TIINA: Ära nuta, Margus! Sina sina ei ole ju süüdi!... Vellekesed!... Vellekesed olid näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis... (Toibudes ja igaühele otsa vaadates.) Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma... kus ma õnnelik olin! Ja..
Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkan juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. OSALEMINE I MAAILMASÕJAS 1913. a. kolis Hitler Münchenisse vältimaks minekut Austria sõjaväkke. 1914 pidi ta siiski vastama kutsele sõjaväkke minekuks, kuid ta kuulutati teenistusse kõlbmatuks. Rõhumisest hoolimata otsustas ta I maailmasõjas osaleda. 1918. a. otsustas astuda Saksa sõjaväkke. Sõjas oli ta skaut ja tapja.(sai ordeni) Tema arvates oli sõja lõõ alles uue sõja algus nind 1920 liitus ta NSDAP- ga, kus hakkas levima kinnisidee ühest rahvusest nii-öelda puhtast rassist. TÕUS VÕIMULE Saksamaa Suures Depressioonis. Maj.kriis tööd pole, riigis on rahutused.Valitsusel polnud jäikust. NSDAP haarab võimu, valitsejaks tuleb Hitler. Majandusolukord muutub paremaks. II MAAILMASÕDA(1939-1945) 23. august 1939 -Hitler sõlmis NSVL-ga Molotovi-Ribbentropi pakti, mis
organism ju midagi ette võtma, kuidagi reageerima. Organ, mis meie kehas tegeleb mürkide eemaldamise ja kahjustamisega on maks, mis peab tööle asuma. Selleks peab ta kulutama energiat. Aga suitsetaja organism peab kulutama palju rohkem energiat. Ja siit tuleneb energiakriis. Ka üksikute keharakkude hapnikuvaegus võib olla vähi põhjustaja. Kui suitsetamist jätkatakse, siis organismide rakkudes tekkiv hapnikupuudus võib muutuda krooniliseks. Vingugaas on vaikne tapja, mida ei ole võimalik kuulda, näha ega haista. Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos. Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad
See mees oli tema isa. Ta võitles sfinksiga, arvas ära mõistatuse ja päästis linna, teadmata, et viib linna uuesti hävingusse. Linnas abiellus ta oma emaga Iokastega. Mina nimetaks seda saatuse keerdkäiguks. Sellised asjad tuleksid kõnealla vaid unes. Ja sellist und nähes tahaksime me kõik ärgata ja teada saada, et see pole tõsi. Oidipusel polnud õrna aimugi, et ta on teinud patte. Kuuldes ennustajalt, et eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima. Peagi avastab Oidipus, et tema ongi see mõrtsukas. Sellises olukorras käituvad inimesed väga erinevalt, mõned varjavad ja lasevad hukata süütu inimese. Oidipus oli aga julge ja aus mees. Ei tea kust ta selle julguse sai. Igatahes isalt mitte, sest isa ju kartis saatust ja viis oma poja surema, kartes saatust. Ja ennustatud saatus oligi kätte jõudnud- ta oli abiellunud oma emaga ja tapnud oma
olla kuri ja sünge. Ma nõustun sellega, sest on palju inimesi, neid võib kohata kõikjal. Nad võivad käituda hästi, olla sõbralikud, kuid järgmisel hetkel hakkavad teistele vastu ning jama kokku keerama. Teoses on ongi põhjuseks see, et Katherine õde Rachel tapetakse ning nüüd tunneb Katherine ennast sellepärast süüdi. Kogu raamat räägibki tagajärgedest, mis on kaasnenud Racheli surmaga. Üheks tagajärjeks on näiteks Katherine kohtumine Alicega, kes on tegelikult Racheli tapja kambas olnud poisi õde. Alguses on Alice väga sõbralik, kuid pärast muutub kardinaalselt. Teosepõhiprobleemiks ongi see, et pärast Racheli surma hakati Katherinega teistmoodi käituma ning talle ette heitma, et ta on selles süüdi. Samuti ka see, et peategelane hakkas liiga ruttu Alicet usaldama. Teised tegelased küll rääkisid, et Alice ei ole tegelikult selline inimene nagu ta esialgu paistab, kuid Katherine ei kuulanud neid.
ära tundnud aga Julia ema oli puhkusel. Kui ta puhkuselt tagasi toodi siis küsiti talt kes kohalviibijatest on see naine keda sa oled kuskil varem näinud, see oli prantsuse keele õpetaja Eileen Rich, keda ta oli Ramatis näinud. Eileen haaras väikse püstoli ja proovis tulistada direktori ja Julia ema suunas aga üks vanem seitsmekümnendates õpetaja(Chadwick) hüppas kuulile ette. Tuli välja ,et vanaproua Eileen on alates 70 aastaseks saamisest olnud spioon ja tapja aga Eileen ei sooritand kõiki mõrvu Meodowbank´is . Proua Vansitardi tappis proua Chadwick kuna ta oli kade ,et tema ei saa uueks kooli direktoriks aga ta on terve elu olnud seal õpetaja ja kooli rajaja. Chadwick sai direktorilt selle enne surma andeks. Lõpuks sai Ali Yusuf´I naine juveelid endale ja lasi ka leiu eest ühe teemanti Juliale anda, leidmise eest.
Ka araablase tapmises ei saa peategelast süüdistada. See oli lihtsalt enesekaitse ning ta oli hirmunud, kuna samal päeval oli olnud väike konflikt tema sõbra ja araablase vahel. Lisaks paistis päike eredalt ja saanud päikesepiste, pimestas araablase käes olevast noast tulev päikesekiir tema silmad ning kartes vaenlase rünnakut, tulistaski mitu lasku oma revolvrist. Kohus tunnistas mehe süüdi kui külmaverelise tapja lihtsalt asjaolude kokkulangemise tõttu ning ka sellepärast, et süüdistatav rääkis kõik ausalt ära ja temast jäi süüdimatu kurjategija mulje. Kiri, mille Meursault Raymondi asemel saatis, oli ta sõbra palvel tehtud, kuid seda sai tema vastu hästi ära kasutada, lisaks veel kõik emaga seonduv. Süütu kuriteo sooritamises, kuid süüdi selles, et ta nii ükskõikne ja aus oli, määrati peategelasele Meursault'le surmanuhtlus.
Korinthoselt, et ennustus täide ei läheks. Rännates sattus ta kokku reisiva salgaga ning tekkinud konflikti käigus tappis mees vihahoos võõrad, kelle hulgas oli ka ta lihane isa Laios. Hiljem päästis peategelane Teeba linna Sfinksi käest. Tasuks anti talle kuningatiitel ja naiseks lesestunud Iokaste. Kui aga linnas pääses valla katk, tuli sellest vabanemiseks leida Laiose mõrvar. Oidipusele andsid ennustajad mõista, et tema ongi eelmise valitseja tapja, kuid too ei uskunud seda. Peale põhjalikku uurimist avastas Teeba kuningas aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus oligi kätte jõudnud - mees oli mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! See selgus aga palju-palju aastaid hiljem kui uus kuningas oli oma naisega juba neli last saanud. Kui juba sel ajal juhtus sugulusabielusi, siis tänapäeval on see võimalus veel suurem.
" -Vana Andres. "Sina oled teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel." - Noor Andrus. Lk 493 · "Muidugi töö pärast ei hakka ta ennast tapma, ehk olgu siis, et töö ise tapab." · "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole." Lk 67 · "Temal võiksid olla kümned ja sajad patud, ikkagi saaks ta nad andeks, sest kõik ju teavad, et iga ussi surm lunastab tema tapja üheksast patust." lk 352 Iseloomustused: · Andres - väga tõsine ja töökas mees. Andres oli pigem introvertne ja tahtis kõiges õiglust otsida. Sihikindel ega andnud teistele järele, kui leidis millegi õige olevat. · Pearu - võttis kõike kergemalt ja nägi elu rohkem mänguna. Pearu oli hella hingega, kuid üritas seda teiste eest varjata. Oma vigu ei armastanud ta tunnistada. · Krõõt - hoolitsev ja sõbralik
sammub vastu saatuslikule hetkele, on tema rõivad värvilised, kogu ümbritsev põld aga hall, justkui surnud. Filmi arenedes näeme tegevuspaiku kahes paralleelmaailmas. Kui tüdruk püüab jõuda veel elusana kokku lepitud kohtamisele, vajub ta justkui sohu, sest tal pole tagasiteed elavate maailma. Kui meeleheites isa pillub puruks koos tütrega meisterdatud suveniirpudeleid, puhkeb torm ka Susie maailmas. Isaga on tüdrukul eriline side ta annab isale teispoolsusest teada, kes on tema tapja. Isaga samaaegselt hoiab ta peos mõrtsuka aias kavasvat roosiõit. Kui isa ilmutab tütre viimased fotod, vaatab neid ka Susie, kuid tema maailmas on need värvitud. Tüdruku hing ei suuda lahkuda maailmast, mis on tema jaoks tühi ja elutu, ka oma peret näeb ta jutkui läbi uduloori ta kuulub juba mujale. Ka enne surma juhtunut näidatakse justkui läbi õrna uduloori. Et lahkuda elavate maailmast, peab tüdruk seisma silmitsi juhtunuga et sellest lahti lasta
kui võimalik. Dumbledore on üsna nõrk ja kui nad jõuavad Hogsmeadeni, saavad nad näha, et Dark Mark on nähtav astronoomia torni kohal. Harry ja Dumbledore kiirustavad torni suunas. Kui nad saabuvad, kasutab Dumbledore oma maagiat Harry külmutamiseks, samal ajal kui Harry jääb peidus oma nähtamatuse varjualusesse. Draco Malfoy sprint toas, ähvardades Dumbledore elu. Nõrk ja tema jalutuskepp ei ole jõudnud, Dumbledore paneb Draco sisse, ütleb talle, et ta pole tapja ja et Phoenixi orden suudaks teda ja tema ema Voldemortist kaitsta. Drako langetab oma võlukeppi ja Snape tungib torni. Harry ei saa liikuda ega rääkida, kuid ta kuulab allpool Death Eaters võitleva võimu liikmeid. Snape tõmbab oma palka ja tapab Dumbledore'i, saates teda lendava torni serva peale. Kui Dumbledore sureb, lõpeb tema Harry kirjakoht ja Harry surub pärast Snapeit, kes otsustab kätte maksta oma sõbra ja direktori surma. Snape põgeneb ja Harry on laastatud
isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (Fink 2000: 286) Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. Zeusi ja Hera suhe oli kreeklaste jaoks kõige humoorikam osa nende mütoloogiast. Zeus, kes kogu aeg oma abikaasat pettis, seda varjata üritas ja pidevalt vahele jäi oli mõnus positiivne
ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Keskaeg: kiriku osa-hoolitses vaeste eest, mõistis kohut, korraldas kooliharidust, oli vaene näidendite sisu (piiblilood, pühakute elu),Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks
saavutamiseks, mis tihti sisaldab mingit sadistlikku tegu · Erutus-mõrvarid: tapavad põnevuse või kogemuse pärast · Kasu-mõrvarid: tapavad mingi väärtuse, kasu eesmärgil · Võimu otsijad: kontroll elu ja surma üle Joe Ball Joe Ball · 1892 · Tegutses 1930. aastatel · Kõrtsipidaja- "Sociable Inn" · Alligaatorid · Vähemalt 14 naist · Surmanuhtlus · San Antonio loomaaed e Green River tapja · 54aastane endine veokite värvija tunnistas Seattle'i kohtus detailselt üles 48 naise mõrvamise, samal ajal kui nende naiste omaksed seda kohtusaalis pealt kuulasid. · Tappis prostituute, kuna ta arvas, et ta võib tappa neid niipalju, kui iganes soovib, ilma vahele jäämata. · "Enamikul juhtudel, kui ma mõrvasin need naised, ma ei teadnud nende nimesid. Enamiku ajast tapsin ma nad esimesel korral, kui me kohtusime. Ma ei
Achilleuse osavõtuta ei olud neil enam võimalik võita. Ja see mõjus: varsti pakkus Agamemnon lisaks Briseise tagasiandmisele ka suurt osa oma sõjasaagijaost, et aga sangarlik Achilleus jälle lahingusse astuks; kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Achilleuse viha ei lahtunud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, Andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik usuksid, et kangelane on jälle võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma. Tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ning jumal Apolloni soosik. Kui Achilleus sai teada oma parima sõbra surmast, tõi ta kuuldavale nii õudse leina- ja raevukarje, et troojalased surnukeha kohe völja andsid. Nüüd käis kõik väga kähku. Achilleus, kes ei suutnud mõelda muust kui kättemaksust Hektorile, saatis Agamemnonile teate, et on valmis ära leppima. Agamemnon palus vabandust ja saatis Briseise talle tagasi. Nüüd tormas
tahtliku kuritöö sooritamine. Kuritegu on kui koolieksam, mitte miski ei saa minna valesti ja kõik peab olema läbimõeldud ning täpipealt paigas. Kuriteo sooritamise ajal ollakse pinges ja närviline, samuti ka eksamil olles. Süda sees puperdab, mõistus teeb üht aga keha teist. Kuritöö lõpuni viimiseni on aga pikk teekond, mille käigus tuleb aga ohvrit tundma õppida. Tundma õppimine on juba omaette kunst, tapja peab teadma tähtsaid fakte mida ei ole üldse kerge avastada. Raskolnikovi kohalt oli aga probleem lahendatud, ta teadis täpselt kus see raharöövel elas, millega tegeles ja kes olid tema lähedasemad inimesed. Kuritegu tuleb mõelda hoolikalt otsast lõpuni läbi, et ei tekiks ootamatuid olukordi, kus võib kõik kannapöörde teha ja sinu planeeritud tegu hoopiski kaduda igaveseks. Näiteks raamatus oli
aga väga tõsiseltvõetav bakterioloogiline relv. Bioloogilise relva tootmine on aga väga kallis ja jõukohane vaid väga vähestele riikidele ning üldiselt karmi kontrolli all. Levinuim on nahavorm.Tekib punn, mis laieneb haavandiks, sellele järgneb gripitaoline seisund. Saastunud liha söömine võib põhjustada siberi katku soolevormi. Mõlemal juhul saab abi antibiootikumidest. Sissehingatuna on siberi katk aga salalik ja efektiivne tapja. Kopsuvorm tapab juba kahe või kolme päevaga, laastates organismi sümptomitega, mis paistavad välja kui tavaline külmetushaigus. Kui enne sümptomite ilmnemist antibiootikumiravi pole alustatud, siis peale haiguse ilmnemist pole sellest ka enam kasu, kuna bakterid toodavad kiiresti toksiine. Vaktsiini on piiratud koguses ja see on vaid sõjaväe kasutuses. 6. Moraal: 1. gripp ei pruugigi alati olla gripp, kõigil puudutatud haigustel olid esmasteks
Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja
tohtinud ta seda välja näidata. Hamlet oli nii lootusetult kinni oma plaanis maksta isa mõrvarile kätte, et oli nõus kaotama isegi oma armastatu. Hamlet oleks saanud oma saatust muuta, kui oleks lasknud isa surmast lahti ning leidnud õnne koos Opheliaga. Võibolla oleks ta pidanud rohkem keskenduma Ophelia tunnetele ning koos oleksid nad ehk saanud Claudiusele kätte maksta kedagi tapmata. Claudius oli Taanimaa kuningas ning ühtlasi ka Hamleti isa vend ning tapja. Tema traagika seisnes saamahimus ning auahnuses. Ta tappis endise kuninga, et saada valitsejaks ning abiellus veel ka Hamleti emaga. Ta oli äärmiselt tänamatu ja ülbe, sest talle ei piisanud ainult kroonist ega naisest, vaid tahtis veel kõrvaldada ka vennapoja. Tema jaoks oli venna surm tähtsusetu ja uus naine vaid aksessuaar. Krooni kandmise nimel pidi ta aga tundma pidevalt süüd, kannatama Hamleti terrorit ning varjama oma tapatööd
Väljaspool müüri elas aga vaesem rahvas, kes püüdsid elada oma reeglite järgi. Linnamüüride vahel liikusid ringi usklikud, kes üritasid ka teisi enda usku pöörata. Piiskopid arutasid vaba linnakodanik Andrease olukorda, keda Üksküllide isand tahtis tappa. Kuna Üksküllide isand tappis vaba linnakodaniku, siis oli raekohus sunnitud langetama õiglase otsuse ja mõistma surma isepäise ja julma parun Ükskülli. Juba keskajal oli vaba linnakodaniku tapmine kuritegu ning tapja mõisteti surma. Peale parun Ükskülli hukkamist hakkas Tallinnas valitsema Lübecki linnaõigus. 11B klass Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/ http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/keskaeg_liisaojakoiv.htm http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/reformatsioon-2395821 http://www.tallinnfilm.ee/index.php?page=117&product_id=155&action=show_product_details http://www.annaabi.com
AASIA „TAPJA“-VAPSIK (VESPA VELUTINA) KOOSTANUD: ELIISABET OJAR KES ON VAPSIK? • Vapsik (Vespa crabro) on ühisherilaste sugukonda kuuluv liik herilasi. • Vapsik on suurim Kesk-Euroopas (ka Eestis) elav herilane. Kuninganna suurus võib olla kuni 35 mm, töölisel 18–25 mm ja meessoost isenditel 21–28 mm. Nende pesakond on moodustatud üheks aastaks. Vapsikul on apelsinikarva kollakaspruun pea, must rindmik ja kollastel tagakeha loogetel tumepruunid laigud taha väljaulatuvate tippudega. • Aiakahjurite hävitajatena teevad nad tänuväärset tööd tassides oma pessa vastsete toitmiseks sitikaid-putukaid. Kuid juhul kui vapsiku pesa paikneb mesila läheduses, siis tarvitavad nad toiduks peale teiste putukate ka mesilasi. Vapsikud röövivad mesilasi lennulaualt ja isegi taru seest. Oma ohvrilt sööb ta ära tagakeha koos meepõiega ning sooled. Üks vapsik võib lühikese ajaga hävitada kümmekond mesilast. Vapsiku tugeva ke...
Kuidas tegelane lahendab probleemi? Ma arvan, et seda probleemi ei olnudki võimalik lahendada. Inimelul puudus väärtus, nad olid tühised etturid mõnes suuremas mängus. Ainsad, kes sinust aru said, kellele oli võimalik toetuda, olid rindekaaslased. Aga ka sõprussidemeid ei loodud kergekäeliselt, sest iga hetk võis sind tabada mõni mürsukild. Minu arvamus peategelasest? Minu arvates oli Paul nooruk, kes sõtta minnes, kaotas oma tõelise mina. Sõda muutis temast külmaverelise tapja, instinktiivselt tegutseva looma, kes seisis esiotsa oma elu eest. Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus…" Tsitaadid 1
välja tulnud, laud on kontvõõraid ja asotsiaale täis. Katerina Ivanovna üritab päästa oma kujuteldavat kõrget päritolu ja uhkustab. Asi viib kakluseni majaperenaisega. Pjotr Petrovitsh ja väidab et Sonja on tema laualt varastanud sajarublase, mille ta ise talle vöö vahelepani,raha leitaksegi kuid olukorra lahendab Luzini toanaaber kes räägib kuidas ta nägi Luzinit seda Sonja taskusse pistmas. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima,ise kukub tänaval Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov lubab lapsed enda hoole alla võtta ja heasse lastekodusse paigutada, et Dunja teaks, kui hästi ta oma raha kulutab.
sidunud lapse enda külge ja kaljult siis alla kukkunud. Siis tuli välja et üks teener oli pääsenud sellest laiose liimetest minema ja oli rääkinud kuidas kõik oli olnud seal kohapeal Iokasele. Oidipus hakkas pärima et kui palju mehi oli Laiosel kaasas ja et milline ta välja nägi selle peale ütles Iokase et ta oli umbes Oidipuse moodi halli päine mees ja kkaasas oli 5 meest tal. See mõrv oli toime pandud kolme tee ristil. Ja siis tuli Oidipusele meelde et tema olige isee tapja kuna kunagi ammu oli tal tulund vaner vastu ja nende vahel oli tekkinud väike rüselus ja Laiose vankri kutsal oli Oidipusele andnud piitsaga ja selle peale sai oidipus väga vihaseks ja tappis vankri olund . ja nüüd hakkas mõtlema et tegelikult tema oligi see mõrvar ja temale laskub surmasüü ja needus . III Iokaste põõrdub palvega Lykeiose- kõigi aitaja poole et too aitaks saada oidipusel üle oma masendusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
