sadama ja karjane pääseb tööst. · Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Mihklipäev tänapäeval Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Tavad · Mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. · Visati õlut 19. sajandil ohvrianniks laudaseintele. · Mihklipäeva tavade hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine. Ohvriloomad · Üheks oluliseks ohvriloomaks on olnud kukk, kelle vere piserdamisest talliseintele on loodetud hobuseõnne. · Hoopis tavalisem ohvriloom oli lammas. Inglaste Mihklipäev · Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii
süüakse seda ka jogurti või keefiriga. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja see komme on püsinud tänapäevani. Eestile omapärane kalatoit on vürtsikilu. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama
soovitas seda ka mulle. Agatha Christie on autorina väga sümpaatse mulje jätnud ning seetõttu oli otsus just seda raamatut lugeda lihtne. Ma olen elus vaid mõne üksiku krimiromaani läbi lugenud, seega raamatule erilisi ootusi mul ei olnud. Raamat rääkis mõrvamüsteeriumist, mis sai alguse Richard Abernethie matusel. Härra Abernethie oli surnud ootamatult ning tema õde oli kindel, et ta mõrvati. Algul ei uksunud seda keegi, kuid kõik muutus hetkel, kui Cora, Abernethie õde, tapeti mõned päevad hiljem. Keerulist juhtumit asus uurima Hercule Poirot. Olin varem näinud Poirot` krimiseriaali televiisorist ning see tegi tolle aja õhkkonna ja tegelaste välimuse ettekujutamise palju kergemaks. Raamatu lugemise tegi keeruliseks tegelaste rohkus ning nende välismaised nimed. Raamatu alguses oli küll joonistatud sugupuu, kus olid tegelastevahelised seosed ära näidatud, mis tegi lugemise mõnevõrra lihtsamaks. Teos oli väga kaasahaarav ning põnevus püsis kogu aeg õhus
Prantsuse revolutsioon Louis XVI- Prantsusmaa kuningas, raiskas ainult raha . "pärast mind tulgu või veeuputus" Revolutsiooni põhjused : · Kuninga ja Õukonna priiskav eluviis · ikaldus · läbikukkunud rahanduspoliitika · kolmas seisus pidi ainsana makse maksma · III seisus soovis I ja II seisusega võrdseid õigusi 1789 Kuningas kutsus kokku generaalstaadid- et kehtestada maksud ka I , ja II seisusele III seisus nõudis, et iga saadik saaks 1 hääle, teised polnud nõus, ja III seisus moodustas Rahvuskogu Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke, tekkis Asutav kogu- rahvuskaart-kodanikukaitse 14 juuli 1789-vallutati bastille kindlus- algas prantsuse revolutsioon Munitsipaalne revolutsioon-võimuorganitest tagandati vanad ametnikud , nende asemele rahvaseast valitud inimesed · 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti v...
taga Benito teise Ms ajal Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta 1943a ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees Sakslased päästsid tema kuid ta sattus oma armukesega itaalia kommunistlike partisanide kätte ja nad lasti maha Kokkuvõte Benito Mussolini sündis sepa peres Ta oli suures perest Tema õpetuses oli peamiseks see ,et tähtis on rahvus, mitte rahvas Benito tapeti partisanide poolt ja näidati avalikult Milanos Tema asutas fasistliku partei Kasutatud kirjandus Vikipeedia Ajaloo õpik üheksandale klassile Interneti leheküljed Oma pea
Inimsusevastas ed kuriteod Eestis Sken Selge Sisukord • Inimsusevastased kuriteod enne Nõukogude okupatsiooni • Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal • Saksa okupatsiooni aastatel • Nõukogude okupatsiooni ajal pärast II maailmasõda • Kolonisatsioon Inimsusevastased kuriteod enne Nõukogude okupatsiooni • 1918. aastal punane terror-Punaarmee • Repressiivorganid, tapeti umbes 600 inimest • Valge terror- Eesti Vabariigi võimukandjad Inimsusevastased kuriteod Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal • NSVL okupeeris Eesti Vabariigi 17.juunil 1940 • Repressiooniorganid-arreteerimine ja Eestist välja saatmine, hukkamine või vangistus • Juuniküüditamine-1941.a 14-16 juuni, ning 17 juuni viidi välja • Küüditatud olid erinevad inimesed, kokku umbes 10 000 inimest • Hävituspataljonidesse kuulus umbes 6000 inimest,
okupatsioonivõimudega koos tööd teinud inimesed, punaarmee mobilisatsioonidest kõrvale hoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed ligi 30 000 inimest, neist aktiivses relvajõus osales kuni 10 000 metsavenda * Kohalikud elanikud toetasid metsavendi toiduga, andsid vahel peavarju ning jagasid informatsiooni. * Aktiivsemad metsavennad old Pärnu-,Viru-ja Võrumaal rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, tapeti nõukogude akktiviste maal, korraldati diversioone raudteele. Samal ajal rööviti kauplusi, meiereisid ja isegi talusid. See omakorda suurendas maal hirmuõhkkonda. * Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi aga ka kohalikke nõukogude aktiviste. * Suurel osal hävisid metsavennad 1949 aasta küüditamises, 1950 aastat alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanuliikumise lõpuks maha suruda. Metsavendade aasta pikkune
heitis, oli Hedu. Hedu vanemad ei hoolinud tütre palvetest, kes ei tahtnud Toomasele minna. Kui Hedu pärast pulmi koju sõitis, eksitasid kalmulised hobuseid ja Toomas lubas Hedu neile. Järgmine naine Mareta oli orb, kelle soovi keegi ei küsinudki. Tema elu mehekodus kujunes talumatuks. Seda saatsid mehe peks ja sõim, ämma–äia kurjustamine tema päritolu ja vaesuse pärast, raske töö ja kolme lapse eest hoolitsemine. Toomas tüdines varsti naisest ja ihkas nooremat. Mareta tapeti metsas mingite mustade meeste poolt, kes võisid olla ka Toomase saadetud. Viimaseks naiseks Toomasele sai Mai, keda oleksid oodanud ees juba vanatüdruku–aastad. Nii viiski elu kokku kaks kurja inimest: Toomase ja Mai. Laisk, riiakas Mai ainult sõi ja magas ka talu perenaisena. Peagi tüdines Mai elust koos Toomasega, kes alalõpmata küla peal prassis. Lõpplahendus oli ootuspärane: Mai tappis mehe ja põgenes metsa, kust tagaajajad ta kätte said ja hukkasid.
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, lä...
a, siis Eestisse jõudis holokaust 1941. a. 1941. a juuliks, kui Saksa sõjaväe üksused Eestisse jõudsid, oli siia jäänud ca 1000 juuti, ülejäänud olid koos Punaarmeega lahkunud Venemaale. Enamus siia jäänuist asus endiselt Tallinnas, aga ka Tartus ja Pärnus. Enamik neist hukati järgneva poole aasta jooksul. Paljud juutidest saadeti surmalaagritesse. Paljud arvasid, et see on pääsetee ja alles sinna jõudes avastasid, kuhu nad sattunud olid. Kõik, kes põgeneda üritasid tapeti. Mina arvan, et holokaust ei olnud tegelikult põhjendatud, sest juudid on samasugused inimesed kui kõik teised. Nad ei teinud kellelegi midagi halba. Kõik mis toimus on vastuvõetamatu, kellelgil ei ole õigust oma kaasinimestega niimoodi käituda. Eriti kui nad midagi halba teinud ei ole.
MAALIST LÄHEMALT •Materjal: õli lõuendil •Suurus: 330 x 425 cm •Asukoht: Pariis, Louvre PEATEGELASED ▪Vabadus ▪Arcole VABADUS Paljastatud rinnaga naine ja noor revolutsionäär. Paljastatud rinnaga keskne figuur, keda võis nimetada Vabaduseks. Ühes käes täägiatatud musket, teises trikoloor sümboliseerib vabadust. ARCOLE Noor revolutsionäär Vabaduse vasakul käel kujutab rahvakangelast Arcole’i, kes tapeti lahingutes Hotel de Ville’i juures. Sama kuju Gavroche’ina tegutseb Victor Hugo romaanis „Hüljatud“. MAALIL KUJUTATAVAD SÜMBOLID REVOLUTSIOONI TOETASID Revolutsiooni toetasid kõik ühiskonnaklassid peale paadunud monarhistide kunstnik annab seda edasi tänavavõitlejate erinevate mütside abil. VABADUS KANNAB Vabadus kannab früügia mütsi mis oli ka prantsuse revolutsiooni vabadusesümbol. Naised etendasid 1830. aasta revolutsioonis suurt rolli. TRIKOLOOR
mõista. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli.1343.a. See jüriöö kujunes Harjumaa sakslastele õuduseks. Eestlased tapsid kõik kättesattunud sakslased. Mõned siiski pääsesid, joostes poolalasti ja paljajalu läbi metsade varjule Tallinna. Harjulased valisid seejärel endale neli kuningat ja piirasid 10000 mehelise väega sisse Tallinna ning läkitasid Turusse saadikud abiväge kutsuma, kus Rootsi asevalitseja lubaski paari nädalapärast Tallinna all olla. Ka Läänemaal tapeti kõik sakslased ja piirati sisse Haapsalu. Ordumeister lõpetas seda kuuldes sõjakäigu Pihkvasse ja liikus orduväega kiirelt Tallinna suunas. Abi kutsuti Riiast ja eestlaste kuningad kutsuti läbirääkimistele. Eesti juhid lootsid aega võita ja läksidki läbirääkimistele Paidesse, kus nad aga ordumeistri käsu kõik armutult maha tapeti. Juhtideta jäetud eestlaste vägi Tallinna all valmistus küll lahinguks kuid ordumeeste rünnak 14
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog - Tapeti Sarajevos terroristi poolt (sõja ajend) Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 29. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni 30. juulil Austria-Ungari kuulutas üldmobilisatsiooni ja Saksamaa "sõjaohuolukorra" 1. aug kuulutas Saksamaa sõja Venemaale, 3. aug Prantsusmaale, tungiges ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. 23. aug Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas Saksamaale kuulunud saared
vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seejärel käis järjepidev diktatuuride vahetus, mille käigus tapeti üle 40 000 inimese. Populaarsust võitis ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799
Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna- Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised. Just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Jakobiinide poliitika terrori ajal Et terrorit efektiivistada, loodi 1793
Mariuse sõjaväereform, mille tagajärjel hakati värbama proletaare palgalisteks sõduriteks ning kujunes palgaline sõjavägi. Senati osatähtsus hakkas vähenema ning populaarseks said hoopis väepealikud, kes tahtsid hiljem võimu haarata ning nende vahel puhkesid kodusõjad. Esile kerkisid kolm võimsat meest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar, kes moodustasid triumviraadi, kuid peale Crassuse surma puhkes ülejäänute vahel kodusõda. Caesar purustas Pompeiuse väe ning Pompeius tapeti ja Caesarist sai diktaator, kes aga tapeti 44. aastal eKr senati istungi ajal. Nüüd kerkisid esile Antonius ja Octavianus. Antoniuse laevastik sai 31. aastal eKr Octavianuselt lüüa ning Antonius põgenes Egiptusesse ning tappis end koos Kleopatraga ning 30. aastal eKr liitis Octavianus Egiptuse Roomaga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Seda sündmust saab pidada Rooma vabariigi lõpuks.
võimalust korraldada vastupanu. Jüriööl oli kombeks teha tuld. Seega otsutati tuulega anda signaal ülestõusu alustamiseks, mille tähendust sakslased kohe ei taibanud. Jüriööl oli ka kombeks puhuda pasunaid ja tekitada muud kära ja seega sakslased ei pöördunud mürale tähelepanu. 3. Mis olid olulisemad sündmused Juriöö ülestõusu ajal? Kogu Harjumaal põletati mõisad ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise kloostri. See põletati maha ning 28 munka tapeti. Nii oli lühikese ajaga kogu Hatju võõrvõimudest vabastatud v.a Tallinn. Ülestõusnud koondusid, valisid 4 üldjuhti ja 10 000 meest asus Tallinna lähedal laagrisse. (Tallinn oli võõrvõimude tähtsaim keskus) Rootsi oli Taaniga vaenujalal. Rootsiga sõlmiti lepping, mis tähendas, et kui Rootsi aitab ülestõusnutele Tallinna valluatada, allutab Rootsi kuningas Tallinna oma
tulemused 1)Valgekaartlased said lüüa 2)kuni 12 miljonit ohvrit. 3)Tapeti tsaari perekond 7. Pilt Keda kujutab foto ja millise pöördelise sündmusega oli ta vahetult seotud? Leninit, oktoobripöördega bolsevike võimule tulek Milline oli selle sündmuse mõju antud riigi elanikonnale ja kogu maailmale? Esita vastus kahe põhjendatud teesiga. 1) bolzevike soov muuta kogu maailm kommunistlikuks. 2) vägivald ja diktatuur: algas poliitiliste vastaste hävitamine. Tapeti Nikolai II ja tema perekond. Monopolid hiigelettevõtted, mis tekkisid tootmise ja kapitali koondumise tulemusena. Antisemitism termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale Sufrazetid inglise naisõiguslased, kelle tegevuse tulemusena said naised valimisõiguse. Reparatsioonid kahju hüvitamine sõja võitjale.
Vene föderatsiooni koosseisus, kuid unistustes jõuti ka Eesti iseseisvuseni. Nendel aastatel toimus mitmeid pöördelisi revolutsioone, kus leidus palju vägivalda ning mis muutsid eestlaste igapäevast elu väga suurel määral. 1905 aasta revolutsiooni tagajärjel loodi Eesti esimesed erakonnad, mis koondusid Postimehe ja teine tööliste liidrite ümber. Sellele järgnenud mõisade põletamise tagajärjel tapeti karistussalkade poolt ligi 400 inimest, Sõjaseisukord lõpetati 1908 aastal. 1917 aastal algas Venemaal krahh, mis lõppes miitingutega nii Tallinnas, kui mujal Venemaal. Kõige suuremaks osutus 40000 osavõtjaga miiting Petrogradis, kus nõuti eesti aladele autonoomiat ja kubermangude liitmist. Sellega saavutati Eestimaale autonoomia ning siin maal kuulutati ametlikuks asjaajamise keeleks eesti keel. See kuulutati välja vastava määrusega 30. märtsil
mõjutas eesti elu halvemuse poole. 3)Usuelu: Luteri usust tingitud eesti keele arendamine on üks suurimaid positiivseid n.ö saadusi.Arenes põhja eesti keel,tuli välja esimene eesti keelne piibel jne.Rahvakoolide rajamine tõstis tunduvalt inimeste haritust.Õpiti rohkem lugema ja kirjutama.Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri abiga rajas kuningas igasse kihelkonda talurahvakooli. Negatiivsest poolest toimus Rootsi ajal nõiajaht,mille tulemusena tapeti paljusid süütuid inimesi.Päris paljude mõttetute asjade pärast peeti paljusid inimesi nõidadeks ja siis põletati neid või uputati jne. 4) Kultuur: Tartu ülikooli rajamine aastal 1632.Tänu Johan Skyttele rajati eestisse kool,mis tänapäevalgi alles ja on väga kõrge tasemega ülikool.
Teine maailmasõda : eestis - 21 juunil ründas saksamaa nõukogude liitu, nõukogude lennuarmee pommitati kahe esimese päevaga puruks. - Saksa väed liikusid edasi kiiresti, ja juuli alguseks jõudsid lõuna Eestisse . - Nõukogude võimud tegutsed : moodustati hävituspataljonid, kelle ülesandeks oli tööstushoonete, sildade, õhkulaskmine ja metsavendade püüdmine . metsavendi kätte ei saadud, kuid selleest põletati talusi ja tapeti külaelanikke - Tuntuimaks metsavendade krupiks oli Erna ! See moodustati soome põgenenud eesti meestest ja saadeti juuli algul tagasi eestisse kolga lahte. Nad liikusid Järvamaale kautlasse, ja sellega Erna retk ja andsid saksa vägedele teateid punaarmee liikumistest Tallinn narva ja Tallinn tartu maanteel. Punavõimud jõudsid korraldada üldmobilisatsiooni - 21 juulil , alustasid saksa väed pealetungi.
tegid paljusid asju ,mida naised tänapäevalgi teevad. Tööriistad · Kui inimesed õppisid valmistama kivist ja luust tööriistu oli parem ka küttida.Loomaluust tehti ka nõelu.Kuid üks tähtsamaid asju oli vibu leiutamine ning see pidi olema terav ,sest siis oli parem tabada jahiloomi nii kaugelt kui ka lähedalt. Küttimine · Jahiloomi,nagu näiteks ka mammuteid jahiti lõksudega.Tehti kas maa sisse auk v õi tapeti nad lihtsalt vibuga. ava arva ava arva ava arva Enne küttimist · Enne küttimist tantsiti,taoti trumme ja hiljem puhuti ka vilepilli.Joonistati ka seinamaalinguid,arvati ,et see toob jahiõnne. · Teadlased on ka leidnud loomade ning inimeste kujukesi. Veidi pilte Esimene koduloom · Meie eellaste esimene koduloom oli koer
kõik muutus fasistlikumaks. 1917.aasta sügisel kehtestati Venemaal diktatuur.Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur jõhkraks ja julmaks.Miljoneid süütuid inimesi saadeti vangilaagritesse. 1933.aastal tuli Saksamaal võimule natsionaalsotsialistlik partei.Natsid kehtestasid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse.Riigi poliitikaks oli rassism.Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Kes tapeti ja kes pandi sundtööle. Kuid miks ei tekkinud diktatuure näiteks Inglismaal, Prantsusmaal jne?Eelkõige selle- pärast, et nendes riikides olid demokraatlikud juured tugevamini kinnistunud.Nendes riikides ei olnud ka sellist majanduskrahhi, mis oleks pannud rahva meeleheites karmikäelist poliitikat nõudma.Neis riikides oli reaalne võimalus majandus jälle jalgadele saada, ilma et peaks kasutama äärmuslikke võtteid.
I Maailmasõda ENTENTE: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Maailmasõja põhjused: 1. Suurriigid alahindasid ohtu, mis võib kaasneda suure sõjaga ja ei üritanud seda ära hoida. 2. Sõda romantiseeriti 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele.
kultuuritegelasi. Remulus-Rooma väepealik. Tõusis Octavianus. Oli lõpetas linna rajajad. Rooma Caesari kasupoeg, aastakümneid Panus Rooma viimane ainuvalitsejaks. sai 27. eKr eluks kestnud kuningas Aristokraatidele ei ajaks absoluutse segadused, Tarquinius. meeldinud, tapeti võimu. kaasnesid senati istungil. põhjalikud ümberkorraldused riigi valitsemises. Kuulsaid Rooma foorum, Jumalanna Vesta Colosseum, Santa Sabina kirik
Minu meediapäev 24.september.2013 Hommikul ärgates ja kööki sööma minnes käis köögis Vikker raadio, millegi pärast ei pööranud ma sellele suurt tähelepanu, ilmselt selletõttu, et eelmine päev tapeti naabri koera poolt minu enda koer. Hommikul autoga kooli sõites käis autos Ring FM. Sead kuulan ikka, sest selt tuleb päris head muusikat. Paraku sel uudiseid sel ajal ei lastud. Oli ainult hommikuprogrammi jutt mis niikuinii meelde ei jää, kui just keegi mõnda head nalja ei tee. Koolipäev möödus ilma meediata, sest ega vahetunnis ei viitsi netis istuda ja uudiseid lugeda, vaja ikka midagi korraldada. Võibolla on selle põhjuseks ka see et
Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab III ristisõja
Tõenäoliselt ovõis kaupmeeste talvituspaigaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Vilajndit kaitsta Mõõgavendade ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmiti rahuleping sakslastega ja nad lubati linnusesse. 1223. aasta 29.jaanuari pühapäeval missa ajal tapeti linnuse õuel ja osalt vangistati krirkusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed.Algas eestalste üleüldine uus võitlus saksalsyte vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. Viljandi linn sai tekkida pärast 1224.aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele.Selleks andis käsu Mõõgavendade ordu meister Volquin . Võimalik, et linnuse rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatisest
tarbeks Konstitutsioon-põhiseadus, võimu funktsioneerimise üldist korraldust ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi mingis riigis sätestav ühtne seadus, mis on teiste seaduste ees ülimuslik 22. september 1792 - Prantsusmaa kuulutatakse ametlikult vabariigiks 21. jaanuar 1793 - Kuninga hukkamise kohtuotsus viidi Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiinis täide. 31. mai - 2. juuni 1793 - Rahva ülestõusu tagajärjel kukutati zirondiinid võimult. 7. juuli 1793 - Tapeti revolutsiooni juht Jean Paul Marat juuli 1794 - kukutati jakobiinide diktatuur. Hukati Roberpierre ja lähimad kaaslased 9. november 1799 - Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone, riigipööre. Prantsuse revolutsiooni lõpp. Kaasnes vaen igasuguste kiriklike varanduse ja monumentide suhtes. Valitsejaks lihtrahva rõivamood. Uued mõõtühikud: pikkusühik meeter, raskusühik kg, ajaühikud. Loodi uus kalender. Ühiskonnas tekkis uus hulk inimesi: uusrikkad.
2) Ameerikat sellel kaardi üldse ei olnud. 1942. aastal toimus Columbuse esimene reis, seda loetakse ka Ameerika avastamise aastaks. Tegelikult jõudis ta ainult saartele. Esimene reis kestis kolm päeva ja ta laeva nimi oli Santa Maria. Columbus kulda ei leidnudki, ta suri vaese mehena. 1519.-1522. Aastatel toimus esimene ümbermaailmareis, mille korraldasid hispaanlased. See tõestas, et maakera on ümmargune. Suurtel maadeavastustel olid ka suured tagajärjed: 1) Tapeti väga palju inimesi. 2) Mõned piirkonnad muutusid vähemtähtsateks ja vastupidi.
legende ja laule, mis äratasid temas uinunud poeedi Elukäik II Frederico Garcia Lorca oli homoseksuaalne ja tema tuntumaid armastusi ja kiindumusi elus oli Phillip Cummings. Lorcal oli traagiline lõpp. Ta keeldus põgenemast Hispaaniast kui algas kodusõda sel põhjusel, et " ta oli kõikide vend, kuna oli luuletaja". Teadmata põhjusel ta ikkagi vangistati 1936 aastal ja viidi kuristikku. Selle põhjas sunniti teda hauda kaevama ja seal ta ka tapeti elajalikult fasistlike falangistide poolt. Looming I Lorca luuletused kiirgavad armastust, viha, austuse ja julmuse inimlikku kirge andaluuslasele omases tulisuses. Öeldakse, et Lorca ennustas iseenda surma oma luuletustes. Luulekogud: "Impresiones y paisajes" ("Muljeid ja maastikke", 1918); "Libro de poemas" ("Luuletuste raamat", 1921); "Romancero gitano" ("Mustlasromansid", 1928) Malagueña Siis vali sa mingi luuletus ja pane eesti keelne
Sõda: lk 57 Linna pommitati mitu korda. selle käigus hävisid ka mitmed Neubaueri ettevõtted. Vangid tahtsid vastu hakata ja kogusid selle jaoks relvi, et kui tuleb õige aeg, siis rünnata. Lk 133-134 Vahepeal tuli uus transport. Neid oli liiga palju ja paljud tuli sp tappa. Rivistusel kästi haigetel välja astuda et neid ravile viia, aga kõik said aru, et seda ei tehta. Lõpuks mõned siiski astusid. Ülejäänd pidid jooksma hakkama ja mahalangunud võeti kaasa ning hiljem tapeti. Vangid pidid mahalngenud ära vedama: lk 161, 162 Kui kõik olid aru saand, et sõda hakkab lõppema, mõtlesid nad, mis peale seda edasi saab: lk 315-316 Väeosade lahkumine: lk 320. Sellel ööl suri ka 509, sest ta oli väljas ja läks teisi barakkidest välja päästma, kuid talle kukkus põlev puutükk peale. Enne oli ta veel Weberi maha lasknud ning Weber suri mõni hetk enne 509 tema kõrval. Sõda oli läbi ning kõik vangid said vabaks: lk 337
tarbimist. Selle leevendamiseks võeti appi ersatskaupu(pidid olema originaaliga samaväärsed aga ei olnud). 1917. a algas nälg-lisandus epideemia. USA-s ei olnud raskusi aga Venemaal oli suurtes raskustes, sest oli kannatas sõjas ja ühiskonnas mahajäänud. OKUPATSIOON JA VÄGIVALD. Hõivatud territooriume püüdsid ressurssidest tühjendada siiski kõik sõjas osalenud riigid. 1915. a Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise milj inimese. KADUNUD SUGUPÕLV. Sõda muutus julmemaks, inimlikkust ega halastust polnud. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, nende senised väärtushinnangud olid purustatud, sõjas osalenud põlvkonda nimetati ,,kadunud põlvkonnaks". Paljud mehed tõmbusid elust tagasi, suhtumine oli passiivne, neile tundus et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt. See omakorda põhjustas pahameelt
Nende reformide peamised tulemused olid järgmised: Seisulikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kultuurielu elavnes Ühiskond "Vabanes vaimselt" Rahulolematuse kasv e. Aleksandri II surm Aja jooksul muutus keiser Aleksander II alahoidlikumaks. Mässumeelsuse kandjaks olid eelkõige madalamatest ühiskonnakihtidest pärinevad segaseisuslased-Uus Vene haritlaste põlvkond Venemaal loodi mitmesuguseid põrandaaluseid salaühingud 1870 aastate lõpul võeti kasutusele terror: Tapeti kõrgemaid riigiametnikke,et sel viisil kehtivat riigokorda kukutada. ... 1866 aastal korraldati esimene atentaat ka keiser Aleksander II-le. 1881 aastal märtsi algul tegid narodnikliku salaorganisatsiooni Rahva Tahe liikmed uue pommiatentaadi ja keiser sai surma Järgmiseks keisriks sai Aleksander III, kes muutis oluliselt Venemaa sisepoliitilist olukorda. Aitäh kuulamast ja kaasa mõtlemast Kasutatud kirjandus
seejärel tuli sealt Viljandile ja Valgale peale tungida. Ülestõus toimus ainult Tallinnas. Mässajad olid jaotatud kolme pataljoni. I pataljon oli kõige väiksem, kuhu Sunila andmetel kuulus 61 mässajat: 53 osalesid Tondi sõjakooli ja kuus Tallinn-Väike jaama vallutamises. Kaks mässajat kuulusid staapi. Tondi sõjakool oli tähtis sihtmärk. Seda peeti Tallinna garnisoni tähtsaimaks elavjõuks, samuti taheti vallutada selle relvaladu. Kuigi tapeti 4 kadetti ja haavati 9, ei olnud rünnak edukas. Kadetid toibusid esimesest ehmatusest ruttu ja asusid vasturünnakule. Mõned mässajad põgenesid kogunemiskorterisse, mis piirati ümber ja nad vahistati. Kadetid peatasid ka ühe linnast tulnud sõiduauto ja vahistasid selles olnud kolm sõitjat: Rudolf Vakmanni nooremad vennad Richard ja Erich, ning Vene saatkonna kuller Johannes Maritov. Neile oli Anvelt andnud ülesande varastada tuletõrjemaja eest auto ja sõita Tondile relvi tooma.
Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult. Suitsutati sea- ja lambaliha. Värsket liha söödi pärast loomade tapmist. Vana kombe järgi algas loomade tapmise hooaeg mihklipäeval, millal tapeti lammas, mardiks tapeti hani, kadriks - kana, näärideks -- siga ja kevadpühadeks -- vasikas. Veiseid tapeti kas mihkli- või mardipäevaks. Toiduks kasutati kogu loom. Kohe pärast tapmist keedeti rupskisuppi. Seajalad soolati vastlapäevaks, seasaba hoiti kevadeks ja anti siis odrakülvajale supis keedetult, et hästi pika peaga oder kasvaks. Sea nina kärsaliha anti lapsele, et temast kirjutaja saaks. Ka üdi oli laste toit. Südame söömine pidi andma jõudu ja tugevust. Neerud
kinnipidamisasutuse juht tahtis olla võimulolijatele meelt mööda, siis otsustas ta kasutada nende koostöö saavutamiseks “füüsiliselt veenvaid mõjutusvahendeid”. Lõpuks kinnipeetavad nõustusid. Pärast avalikku pöördumist televisiooni vahendusel ei näe ega kuule keegi neist enam midagi. Mõne aja pärast põgeneb Utoopiasse üks kinnipidamisasutuses töötanud isik, kes tunnistas, et kinnipeetavaid väärkoheldi nii enne kui ka pärast teleesinemist ja lõpuks tapeti. Kõigest toimunust olevat olnud teadlik ka John Smith. Peagi sõidab viimane Patagooniasse, kus toimub iga-aastane regionaalne riigipeade kohtumine. Nüüd esitab Utoopia peaprokurör vastava lepingu alusel Patagooniale palve anda John Smithi välja, et tema üle kohut mõista. Arkaadia protesteerib sellise palve peale väga tõsisel toonil ja lubab kasutada kõiki vajalikke meetmeid, et vajadusel vabastada oma riigipea. Ülesanne
vastuhakku, et kõik sakslased maalt minema pühkida. Koguti relvi ja peeti nõu. Ülestõusu kavandati salaja ning seepärast ei taibanudki sakslased alguses mis tegelikult sünnib. Nad olid harjunud, et eestlased jüriõõl oma paganliku kombe kohaselt lõkkeid teevad. Seekord aga, 23. aprillil süüdati kõrgel künkal maja, mis pidi olema kogu vastuhaku alguse märgiks. Sõditi vapralt ning peagi oli kogu Harjumaa peale Tallinna eestlaste käes. Tapeti kõik teel olevad sakslased. Rüüstati tugevalt ka Padise kloostrit ning tapeti seal olevad mungad. Sakslased põgenesid isa Tallinna müüride taha. Eestlased koondusid aga ühtseks malevaks ning jäid Tallinnat piirates ootama, et kutsutud abiväed rootsist ja venemaalt õigeks ajaks kohale jõuavad. Aga nad ei tulnud õigeks ajaks ja kavalusega võeti kinni ka Eesti maleva neli juhti, kes hiljem ka tapeti. Nii surus ordu viimaks ülestõusu maha. Eestlaste jaoks oli alanud orjaöö.
kaks päeva hiljem. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi. Ka vangla ülem oli suhteliselt rahumeelne ning heatahtlik mees, kuid rahvamasside stiihiline viha pöördus just tema kui vihatud vägivallavõimu esindaja vastu. Rahvamass suutis vangla värava avada ning peagi pidi kindlus alistuma. Vanglaülem tapeti kohapeal ning tema pea aeti teiba otsa, rahvahulk marssis sellega aga mööda Pariisi tänavaid. Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga ka Prantsuse revolutsioon. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa, kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka
kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. TARTU RAHU 2. veebruaril 1920 Tartus sõlmitud rahu EV ja Nõukogude VM vahel. Sellega ja E võiduga lõppes VS. Tagas iseseisva ja demokraatliku E riigi püsimajäämise. 2. ISIKUD WILHELM II SM keiser I MS ajal, 1918 loobus troonist. Võttis suuna maailmapoliitikale, pööras tähelepanu laevastiku ja armee tugevdamisele, alustas AAFR koloniseerimisega. FRANZ FERDINAND A-U troonipärija, kes tapeti 28. juunil 1914 Sarajevos Serbia terroristi poolt. Tema tapmine algatas I MS. LENIN VM bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija ja NSVL esimene valitsusjuht. Bolsevikud tahtsid kehtestada vägivaldset proletariaadi diktatuuri. NIKOLAI II Veebruarirevolutsiooni käigus troonist loobunud VM viimane tsaar. Lõpetas 304 a kestnud Romanovite dünastia valitsuse. Tema üle oli suur võim ,,imemehel" Rasputinil. 1918 tapeti tema ja ta perekond Jekaterinburgis.
Apollon oli tõejumal ja kõik, mida Delfi preestritar kuulutas, pidi sündima, kuid sellest hoolimata, kui oraakel hoiatas Laiost, et too peab surema oma poja käe läbi, otsustas kuningas seda ära hoida sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha. Kuningas tapeti aastaid hiljem kodust kaugel ja ta ei saanudki teada, et tema surm kinnitas Apolloni tõde. Kõneldi, et Laiose tappis röövlijõuk, kes jättis ellu vaid ühe mehe, kes sõnumi koju tõi. Juhtumit polnud tol ajal võimalik hoolikalt uurida, kuna Teeba oli sel ajal suurte segaduste keerises. (Hamilton, 1975) Ümbruskonda terroriseeris hirmuäratav koletis, sfinks, kellel oli lõvi keha, kotka tiivad, naise rind ja nägu. Ta luuras teelisi ja
kaasneb suurvanemaks olemisega, kuid pärast pikka rännakut, isa ja sõprade kaotust, hakkab aru saama oma nüüdsetest kohustustest. Alar on oma isasse selles suhtes, et ka tema on kindel, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta. Just seetõttu võtabki kokku ta kogu Saaremaa viikingid ning asub teele Rootsi poole, kus vallutatakse Sigtuna linn. See oli kättemaksuks selle eest, et Alarit ja tema sõpru mööda Rootsit taga otsiti ning selle eest, kuidas neid Gyla pärast häbistati ning tapeti. Must Olav Mustjala vanem. Välimuselt tõmmu, vanuselt pisut üle neljakümne aasta vana. Must Olav oli hea juht, keda austati, kuid Alarile ta ei meeldinud. Alar aimas, et Olavil on midagi plaanis. Must Olav üritas võtta Alari kohta suurvanemana, väites, et Alar on surnud. Kuigi Rootsist tuldigi teadetega, et Alar võib surnud olla, ei pööranud Olav suurt tähelepanu asja kindlaks tegemisele, vaid kuulutas kohe kõige halvemat. Kui siiski selgub, et Ata poeg on elus,
Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased, ka vaimulikud, keda kätte saadi. 10000 karvast kogunesid 4 kuninga juhtimisel Tallinna alla, et liituda peatselt saabuma pidavate Turu ja Viiburi foogtide väesalkadega Rootsist-Soomest. Ordumeister kutsus nad Paidesse läbirääkimistele. Kõik 4 kunni ja nende saatjaskond killiti ära. 14. mail toimus otsustav lahing, mis muutus verepulmaks, tapeti 3000 eestlast. Ka Saaremaal puhkes ülestõus, nad alistusid alles 1345
Seega pidi mõrvar kandma vagunisaataj vormi, et nähtamatuks jääda. Piibuork viitas kolonel Arbuthnotile, sest ta oli anis inimene vagunis, kes suitsetas piipu. Viimane inimene, kes nägi härra Ratchetti elusana oli Greta Ohlsson, ta oli kogematta ajanud sassi Mrs. Hubbardi ja Ratchetti toa ukse. Samuti oli kahtlusaluseks Vürstinna Dragomirova , sest temal oli tugev seos Armstrongide perekonnaga . 4.Mis asitõendeid leiti ? Ratchetti tapeti öösel poole ühe ja poole kahe vahel unepealt kaheteistkümne noahoobiga. Mõrvapaigalt leiti naiste taskurätik ja piibuork. Samuti leiti kaminast põlenud paberitükike. Poirotil õnnestus see taastada ja sinna oli kirjutatud : '' ...les väikest Daisy Armstrongi '' . Ratchetti sekretär Macqueen oli vihjanud ennem, et ta arvab, et Ratchett oli kõigest varjunimi. Tänu sellele paberitükile suutis Poirot tuvastada Ratchetti tõelise isiksuse Ratchett osutus
pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. Kleopatra oli sunnitud põgenema Süüriasse, kus ta kutsus kokku armee. 48. aastal eKr läks ta tagasi Egiptusesse, et astuda vastu oma vennale Pelusiumis, Egiptuse idapiiril. Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda, kus Julius Caesar oli saavutanud võidu Pompeiuse üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise, kus Pompeius tapeti. Caesar jälitas Pompeiust Egiptusesse ning kui ta kohale jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. See tekitas Caesaris tülgastust. 3 4 2. KLEOPATRA JA JULIUS CAESAR Ka Kleopatral oli suurele väepealikule valmis mõeldud kingitus
Miks ei õnnestunud Venemaal demokraatlikku riiki rajada? Tsiviilõigused Venemaal tunduvad ikka veel olevat luksus, demokraatia kui tähed, mida kõik näevad enda ümber kuid on kindlasti püüdmatud. Hiljuti Lev Ponomariov (Moskvas tegutseva organisatsiooni juht, mis tegeleb tsiviilõiguste kaitsmisega) peksti läbi oma maja ees. Stanislav Merkelov keda Wall Street Journal kutsus üheks parimaks Venemaa tsiviilõiguste kaitsjaks tapeti jaanuari lõpus. Aga miks on see nii läinud? Kindlasti üks peamistest põhjustest on suur territoorium. Mida suurem on ala seda lihtsam on tekkida erinevatel gruppidel, kellel on oma arvamus kuidas peaks riiki valitsema. See on viinud võimul olijad tihti sunnitud olukorda, kus nad on kohustatud olnud erinevate teiste gruppide arvamusi (ja nende liidreid) maha suruma. Võim venemaal on koguaeg olnud ebastabiilne, tuldud võimule ja iga
ja seetõttu hakkasid inimesed üle kogu maailma tundma end ühe rahvana ja julgesid ka oma türannidest valitsejatele vastu hakata ja võidelda oma õiguste eest. Kuid Prantsusmaa revolutsioon ei toonud kaasa ainult head, vaid ka palju halba. Selleks et Prantsusmaal midagi muutuks, toimus palju verevalamist. Kui Jakobiinid võimule said kehtestasid nad Diktaatorliku korra, mis tähendas seda, et kõik kes neile vastu hakata julgesid tapeti. 10 aasta jooksul arreteeriti üle 500 000 inimese ja hukati ligi 40 000 inimest, selle jaoks spetsiaalselt leiutatud suure tapakirvega. Tapetute hulgas oli ka kuningas oma perega. Revolutsiooni kaitsmiseks võtsid prantslased käsile kohutavad meetmed ning Prantsuse revolutsiooni aegne terror on eeskujuks olnud hiljem paljudele 20. sajandi diktaatoritele. Minu arvates oli Prantsuse revolutsioon ärahoidmatu ja olenemata paljudest
Ahhailased püstitasid telklaagri. Rünnati vaid müüri ääres. Linna sisse ei saadud. Ühel hommikul nägid Trooja sõdurid, et vastased purjetavad minema. Randa oli aha jäetud hiiglaslik puust hobune. Kinni püütud ahhailane ütles, et see on nende austuseks ja nii suur selle tõttu, et troojalased seda linna vedada ei saaks. Kuid nii tehti. Öösel aga tulid puuhobusest välja sõdalased, kes avasid väravad ning lasid ka teised sisse. Trooja rüüstati ja põletati maha. Mehed tapeti ja naised võeti orjadeks. Kuid pärast sõja lõppu polnud ka ahhailased rõõmsad, sest kaotatud oli palju mehi ning vaid vähesed jõudsid koju. Menelaos ja Helena rändasid veel kaua pärast sõda.
ordule maha müüa.Eestlased kasutasid selle asjaolu ära ja otsustasid oma vabadusetagasi võita. 23. aprillil 1343 algas eestlaste relvastatud mäss.Ülestõusnud põletasid mõisaid ja kirikuid, Padise kloostri, tapsid sakslasi, valisid neli kuningat ja asusid Tallinna piiramac.Saare Lääne piiskopi valdustes piirasid ülestõusnud Haapsalu. Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma.Seal eesti ülemjuhid tapeti .Ordu väed ületasid Taani valduste piiri ja purustasid eestlaste maleva. Juulis 1343 puhkes ülestõus Saaremaal.Ülestõusnud hävitasid Pöide linnuse.Sakslased purustasid saarlasi kahe võiduka sõjakäiguga aastail 1344 ja 1345. Talupoegkonn ja vasallkonna koosseis ühtlustus.Neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis etnilise barjääriga.Talurahva olukord veelgi halvenes Miks eestlased kaotasid? Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua Eestlastel polnud toetajaid
•Inglased said jälle hävitavalt lüüa •1360. aastal sõlmitud rahu tulemusel sai Inglismaa endale suure osa Edela- Prantsusmaast. •Tollane Prantsuse kuningas Charles V (1364–1380) vangistati ja vabastati alles pärast tohutu lunaraha maksmist. Rasked ajad Euroopas •XIV sajandi keskel tabas Euroopat enneolematu katkulaine: must surm •1358. puhkes Pariisis ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi Ülestõus Inglismaal •1381. aastal ülestõus Londonis •Läbirääkimistel tapeti ülestõusu eestvedaja Wat Tyler reeturlikult ülestõus vaibus Sõda jätkub •Prantslased katkestasid 1360. aastal sõlmitud rahu ja tungisid inglastele kallale. •Prantsusmaa sisetülid muutsid riigi nõrgaks 1415. aastal said inglased jälle suure võidu osaliseks. •Peagi langes ka Pariis inglaste kätte ja asuti piirama Orleans’i linna. Jeanne d’Arc ja prantslaste võit •1429. a linna kaitsmise ajal ilmus Prantsuse õukonda talutüdruk Jeanne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
