Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tapeti" - 501 õppematerjali

thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Burchard v. Dreileben ­ Liivi ordu ordumeister.Bartholomäus Hoeneke ­ kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. Padise kloostri vallutamine eestlaste poolt oli väga tähelepandav sõjaline saavutus. Paides toimusid läbirääkimised eestlaste juhtide ja ordu tähtsamate isikutega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskinud saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, selles tapeti eestlaste esindus. Kanavere küla lähedal toimus suur lahing, mille võitis ordu. Sõjamäe kõrgendikul toimus lahing, mille ordu võitis ülekaalukalt, eestlaste malev sai väga tugevasti lüüa. Pöide ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid. Karja linnust ründas ordu terve päeva ja vallutas selle suurte kaotustega. Vesse ­ saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. Maasilinna tuli...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Kellele lüüakse hingekella" Ernest Hemingway - kokkuvõte

Hommikul lendab ringi palju hävituslennukeid. Robert Jordan paneb Anselmo teevalvesse, kohtub väärika Fernandoga (ülepingutatult kombekas, kuid õige). Pilar jutustab oma elust härjavõitlejaga Valencias - ta on hea jutuvestja. Hiljem, teel naabersalga pealiku El Sordo juurde, räägib Pilar Pablo korraldatud veresaunast, mille ta oma kodukülas pidi läbi elama, tapeti fashiste ja muidki. See on hoopis eraldi lugu, kuid haarav ja mõtlemapanev. El Sordo on poolkurt väärikas mees, missiooni olukorras võib temale loota küll. Tagasiteel tundub Pilar end veidi halvasti tundvat ja jätab noored kahekesi - need loomulikult kasutavad olukorra hästi ära. Unistused elust siis, kui kõik on möödas - see läheb üksikasjadeni ja Robert Jordan oma sügavates mõtetes isegi usub natuke, et kõik läheb õnneks. Algab vägev...

Kirjandus
630 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati...

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

· kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes ­ eraldatud linnaosades. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil)....

Ajalugu
442 allalaadimist
thumbnail
2
odt

"Meelis" Enn Kippel - kokkuvõte

Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks nimeks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid jõgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu sõtta. Saarlased võtsid Meel...

Kirjandus
504 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ENSV

Võeti suund kakskeelsusele. 1940. aastate lõpul - 1950. aastatel oli Eesti NSV siseelus võimudele oluline probleem metsavendlus. Metsavendlus oli relvastatud vastupanu nõukogude võimule. Metsa mindi, et mitte teha koostööd nõukogude võimuga, loodeti ka abi Läänest, nõukogude korra peatset kokku kukkumist. Tavaliselt tegutsesid omaette väiksed salgad, eriti metsarohketes piirkondades, näiteks Võrumaal (Osula, Sõmerpalu jm.). Tapeti nõukogude aktiviste, püüti igal kombel kahju teha nõukogude võimule. Oli ka neid, kes lihtsalt end metsas varjasid, kartes nõukogude võimu repressioone. Palju oli maarahva seas metsavendade toetajaid, kes andsid neile (salaja) söögikraami, vajadusel peavarju. Metsavendi oli ühtekokku umbes 30 000, neist aktiivseid 10 000. Nõukogude võim, eeskätt julgeolekuorganid (KGB), pidasid metsavendadega halastamatut, verist võitlust. Metsavendi nõrgestas 1949. aasta 25...

Ajalugu
302 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Karl Suure elulugu

Alistumise märgina andis võidukas Wido Aachenis Karlile üle bretooni pealike sümboolsed relvad. 805. aastal oli Karli poeg prints Karl sõjakäigul böömide vastu. 806. aasta kohta teatavad riigiannaalid: ,,Keiser saatis oma poja Karli slaavlaste maale, keda hüüti sorbideks ja kelle elupaik oli Elbe jõe ääres. Selle sõjaretke käigus tapeti slaavlaste hertsog Miliduoch ja ehitati sõjaväe poolt kaks linnust, üks Saale ja teine Elbe kaldale." 808. aasta kevadel sai karl teate, et Taani kuningas Godofrid liigub sõjaväega frankide liitlaste abodriitide poole. Keiser saatis poeg Karli Saksi-Frangi armeega taanlastele vastu. Hilisemal taandumisel Frankide relvade ees rajasid taanlased Läänemerest Põhjamereni ulatuva kaitsevalli, nn. Danewerk'i...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vanaaja maailmaimed

( Kinggi 1996:68-81) ZEUSI KUJU OLÜMPIAS Asus Peloponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Olümpia maakohas iidses pühas paigas asus Zeusi tempel peajumala enese hiigelkujuga. Altise keskel asus pühadest paikadest pühim- Zeusi altar, koht, kus talle olevat esimest korda ohver toodud. Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt ning oli tema ajaks tõusnud 22 jala kõrguseks(so.7,22 meetri). Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi kuju. Kuju...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Rooma - mõisted

Latium ­ maakond Itaalia keskosas, kus asub Rooma linn; elanikud olid latiinid, kõnelesid ladina keelt Romulus ja Remus ­ Romulus I kuningas Roomas, pärimuse järgi rajati Rooma 21.apr 753 eKr, tüli käigus tappis Romulus Remuse Caesar ­ I Rooma riigi ainuvalitseja, tapeti senati istungi ajal. Võimas väepealik ja riigimees Augustus ­ ld k"auväärne"; Octaviuse aunimetus; järjekindel,tasakaalukas valitseja 30 eKr- 14 pKr Nero ­ keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus ­ (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades...

Ajalugu
174 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti elu 1950-1960. aastatel

Olemasolevast püüti valmistada kõige parem ja maitsvam toit, et see erineks argipäevast. Tähtsaim pidu oli pulmapidu. Vaatamata vaesusele, pandi ikka pulmadeks tolleaegne parim lauale. Reeglina peeti pulmi sügisel ja jõulude ajal, kui aga juhtusid suveks, siis peeti pidu väljas. Laud pidi olema alati kaetud valge linaga. Tihti kasutati ka nimekaarte külaliste paigutamiseks. Lauda kaunistasid peale toitude ka veel lilled. Toitude põhiosaks olid liharoad. Pulmadeks tapeti siga, mullikas või vähemalt lammas. Sealt siis praad, verivorstid, pasteet, sült, lihapirukad, suitsuliha. Juurde anti kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi. Toit toodi lauale tihti kaussides, et püsiks kauem soe. Leib ja sai (rosinatega) küpstati pulmadeks kodus, tehti veel kaneelipirukaid ja korpi ning torti ka. Erinevalt tänapäevast pidi pulmalaual alati olema ka magustoit, selleks ei olnud...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Jossif Stalin - sajandi suurim diktaator

Kollektiviseerimine võimaldas: *kontrollida toiduainete tootmist; *hankida vahendid riigi sõjalise võimsuse aluseks oleva rasketööstuse arendamiseks ­ industrialiseerimiseks. Talupoegade massilise ja sunniviisilse kollektiviseerimisega alustati 1929. aastal. Kõik talupojad pidid oma kariloomad ja masinad kolhoosidele üle andma, vastasel korral lubati neid karmilt karistada. Kollektiviseerimise käigus tapeti umbes 5 miljonit jõukamat talupoega ehk kulakut. Olemasoleva põllumajadusliku tootmisviisi järsk purustamine tõi endaga kaasa toodangu kiire languse ­ 1930. aastate alguses langes põllumajanduslik kogutoodang NL-is kuni 15%, samas aga suurenes teravilja eksport üle 10 korra (1927. aastal eksportis NL 4,3 milj. ts. teravilja; 1931. aastal oli sama näitaja 50,8 milj. ts.). Kõige selle tagajärjeks oli 1932.-1934. aasta suur näljahäda. Nälja ohvrite...

Ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Religiooni roll inimese elus

Minu arust mõjutab usk kõige rohkem moslemite elu. Moslemite naised peavad end katma - paljud neist on pealaest jalatallani katetud, ühtegi katmata kohta pole, ja vaadata saab vaid läbi väikese pilu kuidjällegi suhtub mõni sellesse lõdvemalt, käiakse ringi küll pikkade riietega, kuid siiski paljud kehaosad on katmata. Suur osa sellest sõl-tub ka riigist, kus elatakse. Osades riikides lausa tapeti neid, kes sellele vastu käitusid. Ma ei tea, kas veel nii tehakse, kuid naised käivad ikka veel nii ringi. Paljudes mosle-miriikides on see reegel aga lõdvem. Kuna ma olen ise käinud Egiptuses, nägin seal, et naised võivad vabalt isegi lahtiste juustega ringi käia, kuid seda on seal ikkagi harva näha. Moslemiriikides on naised üldse allasurutud. Paljudes neis riikides on naistel väga vähe õiguseid, neil ei lubata tööl käia....

Ühiskonnaõpetus
86 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

keskaeg: Mungaordud Eestis

Ka vesiveskite ehitamine levis koos tsistertslaste «mungamajade» ehk kabelitega.Täpselt ei teata, kui palju vendi Kärknas ja Padisel tegutses.,kuid arvatakse, et kummaski kloostris elas 30­40 munka.Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Padise kloostris tapeti Jüriöö mässu ajal 28 munka,mõndadel õnnestus pääseda koos kloostriülemaga. Iga klooster oli omaette isemajandav üksus,kus lisaks munakdele töötasid ka palgatöölised.Üldiselt eeslitasid tsisterslased kloostrile ehituspaigaks orupõhja. Kloostris helises ööpäev läbi iga kolme tunni tagant kell, mis kutsus vennad kirikusse. Seal lauldi üheskoos nn tunnipalveid, piibli lauluraamat oli selle tarvis niiviisi lõikudeks jagatud, et igal nädalal lauldi läbi kõik 150 Taaveti psalmi...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Protestantistlikud usuvoolud & katoliiklus

* Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis jumalateenistust, sattus juhuslikult François Guise oma sõjasalgaga. Mitukümmend hugenotti tapeti ja u 100 sai haavata.Hugenotte tapeti mujalgi. Katoliiklik Pariis tervitas Guise'i kui kangelast. Vastutasuks võtsid hugenotid oma võimu alla rea linnu Lõuna-Prantsusmaal. Hugenottide ja katoliiklaste vahel puhkes avalik sõda. Ööl vastu 24. aug, so Püha Bartholomäuse ehk Pärtlipäeval 1572 korraldas katoliiklik erakond Pariisis hugenottide metsiku tapmise. Katoliiklased olid öösel märgistanud ristidega hugenottide öömajade uksed.Tapatalgud Pariisis jätkusid 2...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

Riigi ülempreester oli pontifex maximus. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuste eest ja korras hoidma kalendrit. Konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsesid flaamenid. Tuleviku ennustamisega tegelesid augurid. Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli neid teenida, st tuua annetusi. Ohvriloomi tapeti altari juures, siseorganeid põletati, liha söödi kohapeal ise ära. Mõne asja viltuminekul tuli ohvrit korrata. Patriitsid ja plebeid Patriitsid olid poliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlenevad kuulsatest esiisadest. Ainult patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid, kohtunikud ja senatiliikmed. Kodanikke, kes patriitside hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Nad võisid osaleda vaid rahvakoosolekul....

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Klassitsism, romantism

a. valminud "Horatiuste vanne", kus esmakordselt olid kajastatud kõik eelnimetatud klassitsismi tunnused. Tema järgmised antiikkompositsioonid ei leidnud nii vaimustavat vastuvõttu. Seda rohkem tähelepanu pälvisid Davidi need maalid, mille ainestik oli võetud kaasajast. Suur Prantsuse revolutsioon ja hilisem Napoleoni valitsemisaeg pakkusid selleks ohtralt võimalusi. 1793.a. tapeti revolutsiooni üks juhte Marat. Davidil valmis võibolla tema parim teos "Tapetud Marat". + "Sabiinitarid". Mõneti ootamatult sai Davidist, kes oli revolutsiooni ajal kaunis tähtis tegelane, Napoleoni usalduskunstnik. Selle aja eriti uhked teosed on "Bonaparte St. Bernard'is" ja "Napoleoni kroonimine". Väga kõrgelt hinnatakse Davidi portreeloomingut...

Kunstiajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj. paavstide Avignoni vangipõli rida energilisi paavste Roomast innukalt kujundama kirikule ja renessansiajale väärilist pealinna > Püha peetruse kiriku ümberehitamise finanseerimiseks lasi paavst välja uued indulgentsid, lubati piinae leevendamist puhgastustules. Lutheri vastuseisule raha koguda polnud valmis, algselt leigelt. Ohtlikum sest a) humanismiideest haaratud intelligents toetas kiriku vastu väljaastumist...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj. paavstide Avignoni vangipõli rida energilisi paavste Roomast innukalt kujundama kirikule ja renessansiajale väärilist pealinna > Püha peetruse kiriku ümberehitamise finanseerimiseks lasi paavst välja uued indulgentsid, lubati piinade leevendamist puhgastustules. Lutheri vastuseisule raha koguda polnud valmis, algselt leigelt. Ohtlikum sest a) humanismiideest haaratud intelligents toetas kiriku vastu väljaastumist...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

saj eKr Linn Väike-Aasias, mille vastu kreeklasied läksid sõjakäigule. Juhiks oli Mükeene valitseja Agamemnon. Trooja linna piirati mitmeid aastaid. Tulemus ­ kreeklased võitsid, kuid ränga hinnaga. Kreeklaste jaoks oli ülemäära kurnav sõda, Kreeka polised läksid omavahel tülli. Agamemnon tapeti , kui ta koju tagasi läks. Maratoni lahing 490 eKr Ateena ja Sparta ei täitnud Pärsia kuninga Dareiose nõudmist ning viimane saatis oma väed üle mere Ateena vastu. Ateena võitis, kuigi Pärsia mehi oli tugevas ülekaalus. Salamise meralahing 20. sept 480 eKr Kuningas Xerxes tungis Kreekasse. Vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka. Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik otsustava võidu, sest Pärsia laevastik jäi väina põhja kinni...

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...

Kunstiajalugu
574 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun