Viis psühholoogilist testi 1. Test Noore neiu lugu Oma ema matustel märkab neiu noormeest, keda ta ei tunne. Noormees meeldib neiule, see on tema unistuste mees. Neiu armub lootusetult noormehesse. Kaks päeva hiljem tapab neiu oma õe. Küsimus: Miks tappis neiu oma õe? Vastus: Sest ta lootis, et näeb noormeest uuesti. Kui vastasid küsimusele õigesti, on sul kalduvus psühhopaatiale. Seda testi kasutas kuulus ameerika psühholoog saamaks teada, kas patsiendil on mõrvari kalduvused. Paljud sarimõrvarid on läbinud testi ja vastanud küsimusele õigesti. Kui vastasid küsimusele valesti, seda parem. Kui mõni sinu sõpradest vastas õigesti
"TÕDE JA ÕIGUS" I A. H. Tammsaaare Mõtted: · "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." -Vana Andres. "Sina oled teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel." - Noor Andrus. Lk 493 · "Muidugi töö pärast ei hakka ta ennast tapma, ehk olgu siis, et töö ise tapab." · "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole." Lk 67 · "Temal võiksid olla kümned ja sajad patud, ikkagi saaks ta nad andeks, sest kõik ju teavad, et iga ussi surm lunastab tema tapja üheksast patust." lk 352 Iseloomustused: · Andres - väga tõsine ja töökas mees. Andres oli pigem introvertne ja tahtis kõiges õiglust otsida. Sihikindel ega andnud teistele järele, kui leidis millegi õige olevat.
ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. · Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. · Juhul kui üks loom jahib teist ja lõpuks ta tapab ning ära sööb, siis esimest nimetatakse kiskjaks ja teist ohvriks. · Parasiididnugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis-või toitaineid. · Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma (sooleussid) · Fakultatiivparasiidid parasiteerivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt (voodilutikas).
Lõpuks hakkas ta isa soovil Hamleti järgi nuhkima, mille tõttu Hamlet lõpetas temaga suhtlemise. Peale Poloniuse surma muutub Ophelia imelikuks ning peagi hukkub ka ise. Teostes põhjustavad traagikat ka mürk. ,,Romeos ja Julias" hukkub Romeo läbi mürgi, mis ta on apteegist ostnud peale seda, kui oli kuulnud Julia surmast. Julia üritab saada Romeo huultelt kätte mürki, et ise ka surra, kuid see ebaõnnestub. Haarab selle asemel Romeo vöölt pistoda ning tapab ennast. ,,Hamletis" surevad läbi mürgi peaaegu kõik peategelased, mõned läbi mürigtatud mõõga ning teised mürgitatud veini tõttu. Mürki võib lugeda ka selle teose aluseks, kuna Hamleti isa tapeti tema venna Claudiuse poolt, kes valas talle mürki kõrva, kui ta magas. Kuninganna Gertud joob mürgitatud veini, mis oli tegelikult mõeldud Hamletile. Kuningas üritas teda takistada, kuid kuninganna tahtis juua. Hamlet saab haavata mürgitatud
kass --> Kase talus ämm siiski ei luba, kuid minia annab salaja ; Jürka ja Lisete juhatatakse Kaval-Antsu juurde ; tutvumine nö. vale Antsuga ; Jürka jääb kassipojaga üksi --> kass pageb lakka --> Jürka järele --> Lisete tuleb koju ja piima abil saadakse kass kätte II - lk.24 - Ants tuleb Põrgupõhjale --> "päris" tutvumine ; Antsult saadakse loomi ja muud tarvilikku ; karu murrab lehma maha --> Jürka tapab karu ; Antsult saadakse uus lehm ; Jürka hakkab Antsule tööga tasuma --> enda tegemisteks ei jäägi aega ; Kaselt tullakse kassi tagasi nõudma III - lk.37 - Ants annab nõu, et Põrgupõhja peaks poisi kauplema, kuna Jürkal endal pole enam Põrgupõhja jaoks eriti aega ; võetaksegi sulane --> Jürka armukadedus --> paneb küüni ühes sulasega põlema ; Põrgupõhjale tüdruk Juula -->
muljet avaldada tehes idiootseid grimasse, tõmmeldes. Cioran usub, et inimene, töö inimene, on rumal, ta ei oska mõelda. Inimene aga kellele on antud anne on tark, sest ta kasutab oma annet, mitte ei ole lihtne tööd rabav lootusega ori. Cioran arvab, et inimene on sisimas tegelikult kurjategija, kuid kuna kurjategijaid ja kurjust põlatakse, siis ta otsustab idioodi ükskõiksuse ja ingli apaatia kasuks ning tapab enda, et ta võiks olla hea. Et ta võiks elada, et teda ei põlataks. Cioran leiab ka, et keegi kes võib millestki vaimustuda on naiivne ning pime. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran arvab, et inimene on ori. Ta on universumi tööriist, kes on siia saadetud ja omab mingisugust kindlat elukutset, mida mõned inimesed ei suuda mõista või näha. 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab?
Vürst lev nikolajevits mõskin tegi Nastasjale abielu ettepaneku ja seda juba esimesel kohtumisel. Vürst ning ganja lükati tagasi ja Nastasja filippovna põgenes rogoziniga moskvasse. Moskvasse läks ka vürst. Sellest teada saades läks nastasja vürsti juurde, kuid põgenes hiljem ka tema juurest. Lõpuks otsustab neiu ikkagi mõskini kasuks ning nad kavatsevad abielluda, kuid pulmapäeval põgeneb nastasja filippovna jälle rogoziniga, see kord peterburgi, kus mees neiu tapab. Nastasja filippovna baraskova elu ja surma kohta võib iseloomustavalt öelda traagiline. Tema õnnetus algas juba varases nooruses, kui tema ema hukkus mõisa tulekahjus ning veidi hiljem surei ka tema isa. Ka oma õe kaotab ta väga noorelt. Tal pole perekonda ega sugulasi- ta on üksi. Kõige traagilisem nastasja filippovna elu juures oli tema madal enesehinnang ning see kuidas ta kõiges ennast süüdistas. Ta arvas, et ta on kõlavatu ja rikutud naine, sest ta oli lihtsalt
oma eksirännakutelt tagasi jõudnud, kuid valetab, aga isa jääb uskuma. Oma teener tal seejuures usub algul don Juani, kuid too seletab talle ära, et see oli ainult silmakirjalikkus, millega ta tahtis oma isaga ainult ära leppida. Lõpus kui don Juan Sganarellega rääkis ilmub vaim kes tahab, et don Juan paluks halastust taevalt. Kuid don Juan ei kahetsenud oma patte ja tahab hoopis mõõgaga vaimu niiöelda ära tappa, kuid samal hetkel lõi välk, mis tapab mehe hoobilt ning don Juan vajub maa alla. Teos on kirjutatud proosas, komöödiana viies. Selle raamatuga tahtis autor kätte maksta oma tsenseerijatele ning meelitada teatrisse suurt hulka publikut. Don Juani temaatika oli sel ajal Pariisis väga moes. Minule see raamat meeldis vahelduseks. Mind hämmastas väga raamatu lõpp.
Kohati tundus mulle nagu see oleks ilmvõmatu,et inimene suudab nii sujuvalt ja kaunilt mängida. Angelal on muidugi ka aastate pikkune kogemus ,aga igaüks, kellel on sama pikk kogemus, ei suudaks mängida nii hästi kui suutis tema. Eliise-Triin Raun Kanada pianist Angela Hewitt, kuulub maailma tipp-pianistide kõige kõrgemasse ringi. Hewitti peetakse ületamatuks Bachi-interpreediks, ta tapab täpselt ära,kuidas ja millise dünaamikaga Bach oma lugusi mängis ja teeb seda täpselt järgi kogu oma hingega. Hewitt tegutseb praegu oma kõige pikima projektiga, nimelt ta tahab 10-ne aasta jooksul salvestada kõik 555 Scarletti sonaati, lisaks tahab ta salvestada kõik Beethoveni 32 sonaati. Selleks kulub suur töö ja vaev, aga kui inimene midagi armastab ja naudib,viib ta tavaliselt asja lõpuni, seega ma olen täiesti kindel, et ta teeb seda perfektselt ja veatult.
ja alandamisest. Tema kujutlusi toidavad peamiselt nähtud filmid ja staarid ja eelkõige vampnaine Aurora. Just selle naise roll köidab ja hirmutab teda eriliselt: ämbliknaine, kes tapab suudlusega. Ühel päeval tuuakse kongi uus vang: Valentin Arregui Paz(Koit Toome), marksistist revolutsionäär. Pikkamööda saavad need kaks täiesti erinevat meest lähedasteks. Viimaks jagavad nad
Minu jaoks oli mõtlemapanev näide teosest see, kui Harry tappis Hermine- ainukese inimese, keda ta armastas. Harry tegi seda lihtsalt selle pärast , et hunt sai tema sees võimule. Intrigeerivaks oli ka näide, et isegi armastus ei suuda kurjast hundist tugevam olla. Tegemist oli kõrgelt haritud ja targa mehega, kelle psühholoogia ei saanud endast võitu. Teost lugedes tekkisid mõtted, et kuidas võiks teos lõppeda, kas Harry tõesti tapab end viiekümnendal juubelil ning mis saab Harryst? Kas Harryl ja Herminel oleks olnud võimalik koos õnnelikuks saada? Samas tekkisid ka mõtted, miks Harry vaimselt niivõrd haige oli ja miks ta ei suutnud targa inimesena mõelda sellele, et murede uputamine alkoholi ei muuda olukordi paremaks. Arvan, et tänapäeva lugejale on sellest romaanist palju õppida. Lugeja mõistab, et meie kõikide seas elab väga palju erinevaid inimesi, erinevate muredega, erinevate sisevõitlustega
pealtnäha isa ja tütar, autoga USA ühest motellist teise. Ent Humberti õnn ei ole püsiv. Teisel autoreisil- Lolita on nüüd neliteist- laseb Lolita ennast röövida Quilty-nimelisel mehel. Humberti meeleheitlikud otsingud jäävad tulemusteta. Alles kolm aastat hiljem kohtab ta Lolitat uuesti: tüdruk on vaene, allakäinud, rase ja abielus ühe heatahtliku mehaanikuga. Lolita keeldub ,,kasuisa" juurde tagasi minemast ning viha kõrgpunktis maksab Humbert Lolita röövijale kätte ja tapab ta. Lõpuks sureb ka Lolita, üks kuu pärast Humberti surma, nurgavoodis. ,,Lolitat" võib lugeda kui raamatut suurest ja tõelisest, ent piinavast armastusest, sest see on keelatud. Tegelikult on see lugu hullumeelsest, kes teeb lapsest oma kire keskse objekti- ja teda pidevalt vägistab. Lolita on täiesti normaalne tüdruk, kena ja särsakas. Ainult Humberti silmis on ta ,,nümfett."
lihunikud. Me pole enam muretud -- oleme kohutavalt ükskõiksed." Sõda rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad hoolimatuteks. Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei hukkunud, said haavata hingeliselt. Tuhanded sõdurid hukkuvad mõttetutes võitlustes. Ainult kõige tugevamad elavad üle sõja jubedused: "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Paulist ja tema kaaslastest saavad karmid ja ükskõiksed rindevõitlejad, kes püüavad oma tundeid alla suruda, et mõistust selgena hoida. Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Juhused on ainsad, mida sõduripoisid suudavad usaldada ja uskuda. Nad on üksteise vastu tunded kaotanud, suudavad mingi ime jõul veel joosta ja tappa- see on rutiin. Sõjas osalevad mehed harjuvad kõigega, ka kaitsekraaviga.
Iga inimene puutub sellega oma elus otseselt või kaudselt kokku. Me võime seda kohata tänaval kõndides, kodus, koolis, telekat vaadates.. Kuid viimaste aastate jooksul on väga päevakajaliseks) muutunud just koolivägivalla teema, sest asi on väljunud kontrolli alt. Meid kõiki on sokeerinud uudised, milles õpilane Ameerikas ilmub kooli relvaga ja laseb süüdimatult oma klassikaaslased maha või kuidas siinsamas meie naaberriigis, Soomes, tapab õpilane ligi pooled oma klassikaaslastest tulirelvaga. Tekib küsimus, et miks juhtuvad sellised kohutavad asjad meie ühiskonnas? Me ei saa siinkohal rääkida koolivägivallast, kui ühest vägivalla liigist. Kool ei sünnita vägivalda, seda teevad õpilased. Inimese isiksuse kujundamine algab tema sünnist. Kodu on koht, kus õpetatakse lapsele moraale ja tavasi, etiketti ja reegleid. Näib aga, et vanemad kalduvad arvama, et
Esiteks sellepärast, et nagu Kitzbergi, Kallase ja Gailiti teostest lugeda võib, siis mõtleb, näeb ja liigub libahundiks moondunu nagu hunt, kuid ei ründa tavaliselt inimesi ja tunneb ära teised omasugused, mis näitab arenenud mõistuse säilimist. Näiteks jutustab Kallas sellest, kuidas Aalo oma küla elaniku ära tundis ning Gailit, kuidas Enrik isegi oma vihatud isale kätte ei maksnud. Kusjuures inimesed on sageli julmemadki kui loomad. Tiina sõnadel Marile on tõetera sees: "Hunt tapab ainult nälja pärast ja- hunt ei tapa hunti, aga teie!". Tõepoolest, Tiina tegi hundi nahas vaid nii palju kahju, kui loomalikud instinktid sundisid, kuid külarahvas tõukas ta endi seast eemale. Samuti on ehk just loomalik priius see, mis meid libahundi juures köidab, kuna inimene ei ole iialgi nii vaba, kui hunt. Urgvee soo ja Tammarude küla sümboliseerivad suletud ringe, mille elanikud on juba leppinud, et ei pääse neist välja.
Kolmandas vaatuses kirjutab Hamlet näidendi, kus kirjeldatakse täpselt tema isa surma ja reetmist. Hamlet ja Horatio tahavad jälgida süüdlase reageeringut, et siis teada saada kas Claudius on süüdi või mitte. Näidendi esitavad rändnäitlejate trupp ja Claudius tõestabki oma käitumisega, et on süüdi. Hamleti ema ei tea salaplaanjdest midagi ja usub oma poja hullusesse. Ta soovib pojaga rääkida, kuid nende jutuajamise juures viibib salaja ka Polonius ning Hamlet tapab ta kogematta. Neljandas vaatuses on Claudius veendunud, et Hamlet teab tema süüd ning on otsustanud Hamletist lahti saada. Ta saadab Hamleti oma koolivendadega Inglismaale, et väidetavalt kaitsta Hamletit Poloniuse mõrva tagajärgede eest, kuid tegelikult annab ta kaasa kirja, kus kästakse Hamlet kohe Inglismaal hukata. Tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet saab teada kuninga kavatsustest. Ta muudab kirja selliseks, et Inglismaal hukataks hoopis tema
Quilty, pornograafiliste filmide tegija, jälitab neid, sest tema huvid on samad, mis Humbertil ja ta tahab Lolitat endale. Lolita põgenebki Quiltyga, Humbert on endast väljas, ta üritab meeleheitlikult Lolitat leida, aga asjatult. Aastate pärast saab Humbert Lolitalt kirja, kus tüdruk ütleb, et on rase ja palub raha saata. Humbert läheb Lolitale külla ja annab talle rohkem kui soovitud summa raha. Teada saades, et mees, kellega Lolita põgenes oli Quilty, läheb Humbert tema juurde ja tapab ta. Humbert viiakse vanglasse, kus ta sureb. Lolita tegelaskuju on mõistatus. Esmapilgul tundub Lolita selle loo kannataja, ta käitub naiivselt ja riskantselt, aga oskab igale tagajärjele põhjuse ja põhjenduse leida. Kuigi ta öösiti Humberti kaisus nutab, tundub Lolita kalk ja külm. Ema surmast kuuldes ei olnud tüdruk eriti hämmeldunud ega näidanud mingit emotsiooni. Sellele vaatamata arvan, et ohver on Lolita, sest
oma nähtamatuse varjualusesse. Draco Malfoy sprint toas, ähvardades Dumbledore elu. Nõrk ja tema jalutuskepp ei ole jõudnud, Dumbledore paneb Draco sisse, ütleb talle, et ta pole tapja ja et Phoenixi orden suudaks teda ja tema ema Voldemortist kaitsta. Drako langetab oma võlukeppi ja Snape tungib torni. Harry ei saa liikuda ega rääkida, kuid ta kuulab allpool Death Eaters võitleva võimu liikmeid. Snape tõmbab oma palka ja tapab Dumbledore'i, saates teda lendava torni serva peale. Kui Dumbledore sureb, lõpeb tema Harry kirjakoht ja Harry surub pärast Snapeit, kes otsustab kätte maksta oma sõbra ja direktori surma. Snape põgeneb ja Harry on laastatud. Ta vaatab meeleolu, mille ta ja Dumbledore välja viidi, ja mõistab, et see pole Horcrux. Armukese sees on märge kellegi nimega "R. A. B. "Harry ütleb oma sõpradele, et järgmisel aastal ei tule
Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle. Toiduahel-ahel organismidest, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine; toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise. Toiduvõrk-omavahel seotud toiduahelad. Ökoloogiline tasakaal-ökosüsteem püsib ajas enam-vähem muutumatuna. Elurikkus e. Bioloogiline mitmekesisus-liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas. Näited Liik: üks seitsetäpp lepatriinu
suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki. Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest ja 2002 jõudis enesetappude arv 80-ni. See on maailma populaarsuselt teine enesetapmise koht San Francisco Kuldvärava silla järel. Kohalikud omavalitsused on hakanud välja panema silte, mis veenaksid enesetapjaid ümber mõtlema, ja mõnel juhul ongi sellest abi olnud. 72 aasta jooksul asus Fuji tipus mehitatud ilmajaam. Muuhulgas jälgisid ilmajaama töötajad mäe tipust radariga taifuune ja vihmapilvi. 2004
arvas end olevat haruldane > soov seda tõestada, tahtis vabaneda ka ühiskonnale kahjulikust liigkasuvõtjast (kõrtsis pealtkuuldud vestlus utsitas veelgi), tundis alandustunnet et õde ohverdab end perekonna jaoks (soov rikastuda). ,,Anna Karenina" Hülgas egoistlikult pere, et elada vaba elu et keelatud abieluvälist armastust nautida. ,,Therese Raquin" Therese soovib rikastuda, kasutab alatuid meetodeid (abiellub ja tapab nii abikaasa kui ka tema ema, et pärandust saada). 8. Flaubert'i meelistegelane on naiskarakter, keda esindavad Emma Bovary ja Solombo, nad olid unistaja tüüpi ja püüdsid pääseda argielust. 9. Jõgiromaan on romaanide sari, kus iga romaan on eraldi loetab. Neid seovad omavahel ühised tegelased ja sama tegevuspaik. 10. Balzaci ,,Inimlik komöödia" kujutab jõgiromaani, kus kujutatakse Prantsuse ühiskonna
Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil ülev ja eepiline, kuid ei ole enam nii suurejoonelistest sündmustest nagu ,,Ilias", kus lahingu asemel kirjeldatakse rännakuid ning tagajärjed sõltuvad üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest. ,,Odüsseia" ülesehitus 1. algab jumalate koosolekuga 2. tuleb Telemachose lugu 3. Odysseus ja Kalypso 4. Faiaakide juures 5. Odysseus jutustab oma loo 6. Odysseus jõuab oma saarele, Ithaka 7. Odysseus võitleb kosilastega ja tapab nad 8. kohtumine Penelopega Mis Odysseuse kodus toimub? Kuhu satub? Samal ajal kui Odysseus on eksirännakutel tulevad tema naise juurde palju kosilasi, kes panevad seal pidu ning võitlevad. Satub koobastesse, kus kohtub merekoletise Skyllaga, seal teised tema kaaslased hukkusid. Tema jääb elu ning triivib kinni hoides ujuvast palgist saarele, kus valitses Kalypso. Naine hoiab teda mitu aastat enda juures ega lubanud teda saarelt lahkuda, kuid lõpuks lased tal minna
Nii ongi ühel põlvkonnal juba suur vastutus enda peale võetud. Kindel pole aga see, et kõigega hakkama saadakse. On teada, et kriminaalteod on ikka samal tasemel. Kui kunagi olid sõjad, siis nüüd esineb õnnetusi, mida inimestest oodatagi ei oskaks. Keegi ei osanud arvatagi, et tekib olukord, kus paljud Eesti noored surevad kaasmaalaste tekitatud õnnetuste tõttu. Ei oleks tuldud mõttelegi, et kaasmaalane ilma põhjuseta tapab teise kaasmaalase. Kuigi paljudel noortel on keegi tuttav, kes teab pajatada sõdadest ja vanadest aegadest, ei ole noortel oskust end antud situatsioonis ette kujutada ja nii tundub see probleem võõras. Ka tervishoidu peetakse tähtsaks, kuid tegudes järgitakse seda vähe. Tekib aina uusi viise, kuidas rikkuda oma tervist kas siis mõneks ajaks, kuid on ka viise, mis rikuvad tervise lausa järgmistel põlvkondadel.
lageda taeva all, eesriie puudus, draamavõistlused-Aischylos võitis 13 korda, 3 f esinesid korraga, esitasid 3 erinevat tragöödiat. draamažanrid-kujunes 18.saj, komöödia, tragöödia ja draama Kuningas Oidipus- Ateena näitekirjaniku Sophoklesevärsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr, Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti] Tragöödia süžee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuningaLaiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks.
tema kallist õde kurjuse ja kiusatuste eest hoiaks. Samuti loodab ta enda hea sõbra Siébel’i peale, kes lubab Margaretel silma peal hoida. Koju naastes saab Valentin aga Fausti ning Margarete afäärist teada ning tahab Fausti suures vihahoos isegi tappa. Hoolitsev vend aga kaotab võitluse ning sureb selle tagajärjel. Margarete on hukka mõistetud kogu ühiskonna ning isegi oma venna ning Jumala poolt. Suures meeleheites tapab ta oma lapse ning talle määratakse surmanuhtlus. Faust tahab neiut vangist päästa, kuid Margarete keeldub temaga minemast ja saab tänu siirusele ja usule siiski lunastuse. Ooperi süžee jäi mulle pisut segaseks, sest seda oli võrreldes koolis loetud teosega suuresti muudetud. Lavakujundus oli üldiselt hästi lahendatud, kuid mõned stseenid ei sobinud siiski minu arvates eriti lavakujundusega kokku. Kõige erilisemaks lavakujunduse elemendiks oli
tütarde abikaasad. De Beauseant soovitas Rastignac'l tütardega suhtlema hakata, sest nende kaudu võib Rastignac pääseda kõrgseltskonda. 4. Millise plaani koostab Vautrin Rastignaqi ja preili Victorine suhteks ja miks ta seda teeb? Kas ajastut ja olukorda arvestades võiks miski õigustada Vautrini tegevust? Vautrin koostab Rastignaq'le plaani, mille järgi peaks ta saama Victorine. Plaan pidi olema selline, et Vautrine sõber tapab Victorine venna, sest Victorine isa lemmiklaps oli ta vend. Selle läbi kanduks Victorine isa pärandus tema ainsale lapsele ehk Victorinele. Seejärel peaksid Rastignac ja Victorine abielluma ning sealt peaks Rastignac ka saama osa pärandusest, millest osa ta Vautrinile peaks andma. Rastignac soovib väga pääseda kõrgemasse ühiskonda ning kui Vautrin seda kuuled, mõtlebki ta välja plaani, millega ta saaks Rastignac'i aidata, aga samas ka ise rahalist kasumis olla
ülikoolis. Lavastajaks oli Brit ooperi ja teatri lavastaja Walter Sutcliffe. Ooper “Carmen” jutustab loo 19. sajandi Sevillast ja seal keerlevatest sündmustest. Nimelt on see lugu mustlastüdrukuks Carmen, kes armub tohutult noorde kapralisse Don Jose. Vaatamata sellele, et Don Josel on kodus haige ema ja noor neiu, kes teda armastab, suudab Carmen teda end jumaldama panna. Paraku ei lõppe see hästi ning noor kapral satub tema pärast vangi. Kuid sellega ei lõppe probleemid, nimelt tapab Don Jose armukadedushoos Carmeni ning jääb ootama oma vahistamist. Lavastajatöö oli väga huvitav ning teose sisu hästi edasi antud, sest tundsin, et vaatamata sellele, et olin kava eelnevalt läbi lugenud, polnud see tegelikult vajalik. Sisu oli kõigile ühtselt arusaadavaks tehtud ning kõik laval toimuv oli hästi arusaadav. Kunstnikutöös oli tunda 19. sajandi hõngu, mis oli kooskõlas teose sisuga. Mulle meeldis väga
See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu.
Raamat räägib noorest mehest nimega Mersault. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on vähe raha ja tuttavaid, kuid siiski oli tal Raymond ja Salomano, kellega vahepeal juttu ajada. Mersault tunneb end ühiskonnas võõrana. Ta oli väga ükskõikne, seda näitas juba see, et ta isegi ei nutnud, kui ta ema matused olid. Peale matuseid kohtas ta Maried. Nad veetsid koos lübusasti aega, nagu ei olekski ta ema vahepeal surnud. Meeltesegaduses tapab ta 5 kuulilasuga ära ühe araablase, kes oli Raymondi õega halvasti käitunud. Alles peale mõrva hakkab ta elu üle järele mõtlema, kuid lõppude lõpuks välja ei mõtle midagi. Tal on kõigest ükskõik, isegi kohtus ta ei ürita ennast kaitsa ja vastab kõigele napisõnaliselt, nagu teda ei huvitaks, mis temast saabja tema üksküiksust kasutati kohtus tema vastu ära. http://abimaterjalid.blogspot.com/2012/10/albert-camus-vooras- lugemiskontroll
määrata nende poeemide sisu ajalise järgnevuse ja jaotada neid selle keskuse järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose. Trooja küklos: ,,Küpria" Trooja sõja eellugu ja sõja käik ,,Iliase" alguseni. ,,Etiooplased" sündmused, mis järgnevad Hektori surmale (pärast ,,Iliase" lõppu). Kui Hektorit enam pole, on troojalastel abi vaja, kutsutakse amatsoonid, kelle pealiku Achilleus tapab, tulevad appi Etiooplased, kelle väepealiku Achilleus samuti tapab. Paris tapab Achilleuse Apolloni abiga. ,,Väike Ilias" Achilleuse matused. ,,Ilioni hävitamine" Trooja hobune. ,,Tagasipöördumised" koondpealkiri mitmele väiksele eeposele, kus Kreeka kangelased jõuavad koju (Menelaos, Helena, Odysseud). ,,Telegonia" Odysseuse ja nõid Kirke pojast (Telegon), tapab Odysseuse teadmata, kes ta on. Teeba küklos: ,,Oidipodeia" ,,Kuningas Oidipuse" eellugu.
Ainestik on pärit piiblist ja maailmas juba käsitletud. Sündmustik toetub piiblimotiivile. Peategelane Juudit, kes kuulub Petuulia linna kõrgkihti. Tugev naine, lasi tappa oma esimese mehe. Petuulia on vaenlaste poolt ümber piiratud ning Juudit plaanib minna vaenlaste poolele ja võita väepealiku Olovernese poolehoid. Tahab saada esiemaks uuele dünastiale. Olovernes pole huvitatud võimust ning lükkab Juuditi ettepaneku naerdes tagasi. Alavääristatud Juudit aga tapab vastutasuks Olovernese ja läheb tagasi kodulinna, kus ta võetakse vastu kui kangelannat, aga ta taipab, et tappis oma elumõtte. Ning ta läheb rauga juurde ja mõistab, et on tupikus. 1922 ,,Kõrboja peremees" Anna tahtis Villut, sest Villul oli visioon, samas oli ta ka allaandja (andis kodu ja elu). Isa ei usaldanud Villut, sest ta jõi ning oli teise mehe tapmise pärast vangis istunud, samuti sai nende esimene poeg surma, kes pidi talu endale saama ja samuti oli Villu ka vigane
ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse. Pablo pakub Harryle narkootilise toimega jooki ja sigaretti ning Harry liigub teises reaalsuses läbi erinevate kambrite, kus ta näeb nägemusi iseendast paljudes eri versioonides, Stepihundi dresseerimisest, sõjast ning kõigist naistest, keda ta elus on armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku. Pablo nendib, et Harry pole osanud maagilises teatris käituda ning on peegeldusest noaga tapnud peegeldusest tüdruku – ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis
kuskilt kiiruga üles korjata. Fantaasia leidmiseks oma sisemist last otsima minna tundus tollal tobe ja tüütu ning just seepärast ajavad need sissejuhatavad read turtsuvalt naerma. Järgmiste ridadega minu oma pole kunagi / kusagil ära käinudki / ... / nii et ma tõepoolest / ... / palusin tal ära minna hakkab luuletuse negatiivne toon kiirelt tagasi tulema. Eriti karmi ja sõjaka (esma)mulje loomingust loob autor oma elava ja raevuka kirjeldusega sellest, kuidas luule- mina tapab oma sisemise lapse, justnagu kasutaks ta päriselt füüsilist vägivalda ühe väikese olevuse kallal: rebisin küljest ta käed, ta nuuksus / kiskusin lahti ta jalad, ta kriiskas / trampisin kööginoaga ta rindkere tükkideks, ta hingeldas / kiskusin tangidega keele välja, ta kõneles / viimaks keerasin ta kaela kaheksaks. Negatiivsus jätkub minu jaoks ka tapatööle järgnevate ridadega nüüd on hea ja lihtne / ärkan üles, lähen tööle / tulen koju, lähen magama / ... / elu on ilus
stseen Lorenzo paneb nad paari. Kolmas vaatus 1. stseen Benvolio ja Mercutio seisavad Verona väljakul ja vaidlevad, kumb vihastub kiiremini. Seejärel ilmub Tybalt, kes otsib Romeot, kes ka välja ilmub. Tybalt solvab teda, kuid Romeo jääb sõbralikuks.ja Tybalt võtab seda solvanguna ja ähvardab teda,Romeot hakkab kaitsma Mercutio ning Tybalt ja Mercutio vahel algab mõõgavõitlus, mida Romeo püüab lõpetada, kuid asjata. Tybalt tapab Mercutio ja põgeneb, kuid naased veidi hiljem, misjärel Romeo tapab Tybalti. Romeo põgenebja ilmub Vürst, kellele Benvolio terve loo ausalt ära räägib ning Vürst pagendab Romeo. 2. stseen Julia ootab ööd, et Romeo saaks salaja ta sängi pugeda. Amm tuleb eemalt ja teatab, et Romeo on tapnud Julia nõbu Tybalti. Julia aga võtab seda nii, et kui Romeo ei oleks Tybaltit tapnud, oleks Tybalt tapnud Romeo. Amm
Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistofelese trikkide kaasabil Margarita südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margarita armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margarita kogemata liiga palju unerohtu annab, viimase vend, kelle Faust ebaausas kahevõitluses tapab ja lõpuks nende ühine laps, kelle Margarita uputab, kui ta on meeltesegaduses ja lootusetu. Selle kuriteo eest satub ta vanglasse, kus ta lõpuks hulluks läheb. Selleks, et Fausti mõtteid kõrvale juhtida, viib Mefistoteles ta volbriöö pidustustele, kus nad kohtuvad kõikvõimalike imelike olenditega ja see süvendab veelgi Fausti meeleheidet. Hiljem külastab Faust vanglas Margaritat, kes on aga hullunud, ei tunne teda ära ja lükkab tagasi Fausti põgenemisplaani. Kui Margarita sureb,
Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2
noore Margaritaga, kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Kuradi trikkide kaasabil Margarita südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margarita armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu hinge näol: ema, kellele Margarita kogemata liiga palju unerohtu annab, viimase vend, kelle Faust ebaausas kahevõitluses tapab ja lõpuks nende ühine laps, kelle Margarita uputab, kui ta on meeltesegaduses ja lootusetu. Selle kuriteo eest satub ta vanglasse, kus ta lõpuks hulluks läheb. Selleks, et Fausti mõtteid kõrvale juhtida, viib Kurat ta volbriöö pidustustele, kus nad kohtuvad kõikvõimalike imelike olenditega . Hiljem külastab Faust vanglas Margaritat, kes on aga hullunud, ei tunne teda ära ja lükkab tagasi Fausti põgenemisplaani. Kui Margarita sureb, viivad inglid ta hinge taevasse.Raamatu esimene
tuleneb sellest, et lord Henry ja Dorian ei ole tegelaste ja estetistlike veendumuste kandjatena kõigest hoolimata ebasümpaatsete killast. Salamahti juhitakse lugeja nende poole. Ta saab suhu maitse elust, mille sisuks on ilusad asjad, meeldiv ajaviide ning mida saadab kõlbeline muretus. Siis aga jahmatab teda Doriani jube kuritegu ja ta leiab tagasitee terve mõistuse juurde. Jõledast elust meeleheitele viiduna, Lööb Dorian noaga kõiki tema patte peegeldavat portreed ja tapab niimoodi iseenda. Teenrid leiavad põrandalt peaaegu tundmatuseni moondunud, närtsinud, kortsus ja eemaltõukava näoga isanda laiba, seinal aga särab vigastamata portree nooruse võrratus ilus.
järgmised faktorid: õiglusemõistmine, rahahimu või -vajadus, armastus, põhimõtetele kindlaks jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumeelne viis seda teostada, kuna hetkel näis see ainus ja õige lahendus. Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" tapab noor üliõpilane Raskolnikov õilsal eesmärgil jõleda liigkasuvõtja ning olude sunnil ka mõrva tunnistaja. Noormees on veendunud, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine oli heategu kõigile noortele ja andekatele, kes oma unistusi teostada tahavad. Tunnistaja mõrv oli aga paratamatus, mida Raskolnikovi enda arvates polnud võimalik ära hoida - see võis öeldud olla ta omaenda süümepiinade leevendamiseks. Ta loodab edaspidi elada ausat ning vooruslikku elu, töötada
inimene, kes oskas armastada. Mees leiab oma elu mõtte igivanana ning mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada kogu inimkonna hüvanguks. Asetades inimese dilemma ette, on nii mõnigi, kes on sunnitud või ahvatletud tegema valiku, mis talle endalegi võib väär tunduda. Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel ebamoraalseid tegusid. Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" tapab noor üliõpilane Raskolnikov õilsal eesmärgil jõleda liigkasuvõtja ning ka mõrva tunnistaja. Noormees arvab, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine on noortele ja andekatele heategu. Edaspidi tahab ta elada ausat ning vooruslikku elu, töötada meeletult, loota, et suudab sellega oma kuritöö eest tasuda. Ometi näitab Dostojevski oma psühholoogilises kuriteo aruandes, et see pole õige ning Raskolnikov vaevleb süümepiinades ja on täielikus hingeummikus, kuni kahetseb siiralt
Pärast Napoleoni langust oli Itaalias ühel vähetähtsal ametikohal kuni elu lõpuni. Kirjanduslooming hakkab pärast sõjaväest lahkumist. Peategelane Julien Sorel, Proua de Renal, Mathilde, de La Mole, 12) Eugenie Grandet: Tegelased: Nanon, Felix, Eugenie, Charles. Peategelane Eugenie isa Felix, tähtis ärimees, oskab raha teenida, kui ta sureb, on tal vähemalt juba 15 miljonit franki. See suur varandus muudab ta aga ihnuriks. Ta tapab oma naise, sest rikkus mõjutab tema pshüühikat. Tütart hoiab ta aga alatise hirmu all. Felixi vennapoeg tuleb tema juurde elama, sest vennal on pankrot ja too võtab endalt elu. Armuvad Eugenie ja Charles. 13) Isa Goriot- Tegelased: Isa Goriot, Eugene de Rastignac, Vautrin, Delphine de Nucigen, Anastasie de Restaud jt. Isa Goriot on vana nuudli kaupmees kes sunnitakse tütarde meeste poolt pensonile. Ta on oma tütardele otsinud suure kaasavara eest aadlikutest abikaasad
Õnneks nad seda teha ei saanud, sest Bella kaitses neid oma kaitsva kilbiga, mis ei lase võlujõul kilpi siseneda. Kui Alice tuli ühe poisiga, kes on samasugune nagu Renesmee, veenis see Volture, et laps pole ohtlik ja kuna Cullenid oli koos oma sõpradega ülekaalus, otsustasid Volturid lahkuda. Edward, Bella ja Renesmee said aga õnnelikult koju minna. · Ma tõin raamatust välja lõigu, mis mulle väga meeldib: Kui armastad seda, kes su tapab, ei jää sulle mingit valikut. Kuidas saaksid sa põgeneda, kuidas saaksid sa vastu hakata, kui teeksid seeläbi haiget oma armastatule? Kui su elu on kõik, mida saad oma armastatule anda, kuidas saad sa sellest keelduda? Kui see on keegi, keda sa tõeliselt armastad. · Mina arvan, et vampiir Irina ei oleks pidanud tegema nii ennatlikke järeldusi, et Renesmee on surematu laps, sest siis ei oleks Volturidel olnud põhjust, et tulla Forksi.
N: erinevad putukaliigid linnupesas, bakterid inimese soolestikus. 3. parasitism- see on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit on kasusaaja ja ohver on peremees. Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal. N: sääsed, lutikad, puugid, lehetäid, lehekirbud taimedel. 4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis. N: paljude taimede õitsemine sõltub valguse-, pimedusperioodi pikkusest. Selle alusel jaotuvad taimed:
Igaühel on oma tõde? Elu Vargamäel ei olnud kerge. Tuli rinda pista külmade talvede, maa ning kohaliku rahvaga. Igaüks arvas, et just neil oli õigus. Andres, kes oli terve elu enda arvates elanud õiglaselt, leidis, et temaga ei käituta õiglaselt. Ta sõnus jumalat, käis naabrimehega kohtupinki nühkimas ning kõige lõpuks tahtsid tema lapsed Vargamäelt ära minna, kuid just nendele oli Andres Vargamäe loonud. Andres leidis ikka, et kui keegi annab midagi, peab keegi ka midagi vastu saama. Tema oli tulnud Vargamäele ja tahtnud luua seal kodu enda ja oma laste jaoks. Kohe avastas ta, et maa on liiga kivine ja märg, et sealt korralikku saaki saaks. Ta leidis, et maalt ei saa lihtsalt võtta, vaid tuleb ka vastu anda. Ta hakkas põllult kive välja kaevama ja maad kraavide abil kuivendama. Peagi sai talle selgeks, et töö ei ole ainus, mille peab andma. Pidi andma eluaegse pühendumuse. See ei olnud tema jaoks ...
tappes selle tulemusel oma parima sõbra. Kui Onegin poleks olnud nii egoistlik ning oma negatiivse maiguga vaadete sõbrale tõestamisega liiga kaugele läinud, oleksid Lenski ja Olga ehk õnnelikult abielus. Ei oleks toimunud saatuslikku duelli ega Lenski tapmist ning kõigi elud oleksid sellest ainult võitnud. Kaasa arvatud Onegini enda oma, kes peale oma tegu siiski rängalt kahetsuses piinles. Kahes tuntud Shakespeare'i teoses aga tapab ennast traagiliselt noor näitsik - "Hamleti" Ophelia surm on kaudselt põhjustatud Claudiuse jõrhkast veretööst ning "Romeo ja Julia" klannidevahelise verise sõja lõpptulemuseks on noore Julia vabatahtlik lahkumine teise ilma. Mõlemad neidised surevad võimul olevate meeste ebaseaduslike võtete pärast. Olgugi, et ilukirjandus on vaid trükimust paberil - seal rulluvad lugejate ees lahti metsikud intriigid, verised võitlused ja haaravad pöörded
Lõpuks lastakse Mileedi ühte kindlusesse kinni panna. Tema endise mehe venna kindlusesse. D'Artagnanile ja ta sõpradele teatatakse, et nad peavad minema piiramisele. Piiramise ajal üritavad paar mileedi spiooni teda tappa kuid õnneks pääseb d'Artagnan sellest eluga. Ühe hulljulge Athose idee läbi saab d'Artagnan ka lõpuks musketäriks. Vahepeal on Mileedi oma valvuril oma trikkidega pea segi ajanud ning põgeneb lõpuks valvuri abil. Ta saadab valvuri inglismaale kus viimane tapab Mileedi valedest pimestatuna Buckinghami hertsogi. Piiramisel olles saab d'Artagnan uut infot Proua Bonacieuxi kohta. Nad asuvad koos teele peale seda kui nad kuulevad kõrtsis Mileedi ja Võõra vestlust. D'Artagnan saab teada et võõra nimi on Rochefort ning nad on mõlemad kardinali käsilased. Lõpuks avaldab Athos saladuse oma minevikust Mileedi oli kunagi tema naine kuid Athos tappis ta enda arust, kui oli näinud Mileedi õlal häbimärki liiliaõit
selles ilusas, langenud naises kannatavat inimest, teeb talle abieluettepaneku. Mõskin saab aru, et Nastasja on psüühhiliselt haige naine. Kui ta palub ta kätt, siis Natasja põgeneb hoopiski Peterburist koos Rogoziniga Moskvasse, sest ta tunneb, et ta ei peaks vürstile haiget tegema. Nõnda jääbki Nastasja kahe mehe vahele tilbendama. Kord Rogozini juurde, kord vürsti juurde. Armastab mõlemaid. Rogozini armukadedus viib ta selleni, et ta üritab vürsti tappa. Rogozin tapab Nastasja. Mõskin tuleb, kellele on Rogozinile oma tegu üles tunnistada, kuid Mõskini jaoks on see juba liiga palju. Ta läheb hulluks, nüüd on ta idioot. Viiakse tagasi Sveitsi ja sinna ta ka jääb. Inimesele on omane enese-hävituslik käitumislaad. Elu mõte seisneb kannatuses ja tões. Dostojevski abiellub ta tuberkoloosi põdeva naisega, kuid aastal 1867.a. abiellub oma sekretäriga(Vana naine suri). Üks poeg ja üks tütar, on mängur ja võlgnik. Ei leia väga
Tuleb läbi kvartsklaasist. On võimalik jälgida spets tingimustes peegeldumist ja murdumist. · Põhjustab lumineseeruva aine peegeldumist. · Suure keemilise aktiivsusega. · Põhjutab pleekimist ja päevitamist · Ei tekita nägemisaistinguid · Suures koguses kahjulik · Väikestes koguses mõjub ravivalt ( soodustab kasvamist, organismi tugevnemist, hea närvisüsteemile jne ) · UV kiirgus tapab baktereid ( ka haigustekitavaid ). Kasut. Operatsioonitubades. 21. Isel. Röndkeni kiirgust · Nähtamatu kiirgus, ei peegeldu ega murdu. Läbitungimisvõime on suur. · Neeldub tihedamates ainetes rohkem. · Põhjustab luminesseeruva aine helendamist. · Levib valgusekiirusega. · Kasut. Meditsiinis diagnoosimiseks ja raviks ( kuni 20 läbivalgustust aastas )
e)Rahvavõim kreeka keeles- demos kritos. f)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. g)Ülemine linn, kõrgemal asuv kindlus kreeka keeles- akropol. h)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. i)Tuntuim skulptuurigrupp hellenismiperioodil on- laukooni grupp. j)Kreeka eepos "Odüsseia" jutustab (Millest?)- Odüsseuse rännakust koju peale Trooja sõda. Koju jõudnud, oli tema naisele kogunenud palju kosilasi. Odüsseus tapab nad kõik. k)Jumalatele pühendatud ehitis- tempel. 3) Nimeta kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjuta iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. Ajaloo teadus- Herodotos. Füüsika- Aristoteles. Botaanika- Aristoteles. 4) antiikaja maailmaimed. Mis on seitsmest maailmaimest tänapäevani säilinud? 1) Egiptuse püramiidid (ainukesena tänapäevani säilinud). 2) Zeusi kuju (Lõuna-Kreekas Olümpias, autor Pheidias). 3) Aleksandri majakas (Egiptuses)
hallutsinogeenid-LSD, uinutid, rahustid, alkohol ja tubakas. Kokaiin Kokaiini nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Tekib parasiitide nägemine ja selle tõttu hakkab inimene enda nahka kratsima. Tekitab kõhnumist. Üledoos põhjustab äkksurma. Võivad tekkida unehäired, alguses suurenenud huvi seksi vastu, kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Amfetamiin ja ecstasy Ecstasy tapab närvirakke, kahjustab aju. Väike kogus ecstasyt võib põhjustada väga tugevaid tervise häireid või isegi surma. Ecstasy pikaajaline kasutamine pähjustab maksapõletikku. Ebapuhas aine võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi, jälitusluulusid. Amfetamiin tekitab ajuverejooksu, halvatust ja krampe. Ning kui kaua seda kasutada võib tekitada ka impotentsust. Kui naine on rase ja tarvitab amfetamiini võib lapse sünd olla enneaegne ning laps võib olla alakaaluline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
