Essee ,,Carmen" Armukadedus tapab armastuse Armukadedus on armastuse suurim vaenlane. Kui armastuse nimel nõutakse absoluutset seotust teisega, kustub armastus kiiresti. Raamatus oli Jose liiga armukade Carmeni suhtes ja see tappiski nendevahelise armastuse. Armastus tekitab hea tunde ja ükski mure ei tundu liiga suur, kui oled armunud. Nii oli ka raamatus. Jose oli meeletult armunud mustlastüdrukusse, kelle nimi oli Carmen. Armumisest kasvab edasi sügav armastus, mida on üldjuhul raske tappa
Miks nälg tapab? Artikel "Miks nälg tapab?" on kirjutatud 2011 aasta septembri ajakirjas Tarkade Klubi.Valisin antud kirjutise kuna maailmas on sadu miljoneid inimesi, kes on näljas ning hakkasin huvi tundma, mida nälg teeb inimese organismiga. Inimesi, kes on näljas, leidub maailmas rohkem kui USAs, Kanadas ja Euroopa Liidus elanikke kokku. Nälja tõttu sureb igal aastal rohkem inimesi kui kolme ohtliku haiguse, AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi tagajärjel. 2011 aasta augustis kuulutas ÜRO Aafrikas välja näljahäda, mis on nõudnud juba sajade tuhandete elu ning ohustab veel miljonite inimeste elu. Näljahäda tekitajaks on nt põud aga samas ka poliitilised põhjused - ei kiputa eriti välismaalt abi paluma, riikide omavahelised keerulised suhted, sisevõitlused jne. Välismaailm üritab küll aidata, aga abi kõigile ei jätku – toitu jääb väheseks. Nälgib see inimene, kelle kulutatav energia hulk ületab saadava energia hulga. Näljaga kaasneb vi...
Kas religioon avab mõtteid või tapab neid? Buddha, Jeesus, Muhhamed- kõik väga austusväärsed isikud, ning neil kõigil on midagi tähtsat inimkonnale öelda. Aga kas inimkond tahab neid kuulda võtta, see on juba iseasi. Kas nad sunnivad rahvast tegema nende moodi või suunavad nad lihtsalt paremale teele? Austria psühhiaater Sigmund Freud on öelnud, et religioon on võrdeline lapsepõlve neuroosiga. Minu meelest väga huvitav lähenemisnurk. Mõistan, miks Freud nii võis öelda.
Kui me lahendame seda kui süllogismi, ja võtame esimeseks eeldusteks, et kõik inimesed on religioossed ja teiseks eelduseks, et kõik inimesed mõtlevad, siis järelduseks on, et ka religioossed inimesed mõtlevad. Minu arvates kuuluvad seega mõtlemine ja religioossus lahutamatult inimeseksolemise juurde ja kumbki neist ei välista teist ega kutsu ka teist kuidagi esile. Seega, küsimusele, kas religioon soodustab või takistab mõtlemist ehk kas ta avardab mõtteid või tapab neid, vastuseks oleks, et ta ei tee mitte kumbagi. Siiski, mingi seos religiooni ja mõtlemise vahel nagu oleks, seda ei saa ka päris eitada, ning seetõttu, ma üritaksin pigem vastata küsimusele kuidas religioon ja mõtlemine vastastikku teineteist mõjutavad, kas nad seda üldse teevad, ja kui teevad, siis kuidas religioon mõtlemist mõjutab, loodetavasti ei lähe see teemast liiga kaugele. Seda enam, et teema on juba iseenesest väga lai.
Huuletubakat on tarvitanud ligi 13% õpilastest (17% poistest ja 8% tüdrukutest). Enam tarvitatakse huuletubakat 13- ja 15-aastaste poiste seas, vastavalt 15,8% ja 34,1%.Vähem tarvitatakse küll tüdrukute seas, kuid 15-aastaste vanuserühmas siiski 18,7%. E-sigaretti on tarvitanud 33% 1115-aastastest õpilastest (38% poistest ja 28% tüdrukutest). Igapäevaselt on suitsetanud 0,9% õpilastest. Vanuse kasvades suureneb e-sigareti tarvitamine. Tubakas ja tervis Tubakas tapab iga teise kasutaja. Iga kuue sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene. Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab ülimalt kergesti sõltuvust nii füüsilist kui ka vaimset sõltuvust, millest on hiljem väga raske vabaneda. Tubaka tarvitamisega seotud haigusi on vähemalt kakskümmend viis. Osal nendest haigustest
Tallinn 2015 SISUKORD 1 lk Kofeiini mõjud 2 lk Kofeiini trarbimine 3lk Kofeiini taimed 4lk kofeiini toodete valmistamisel Kofeiin Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad. Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises. Kofeiini mõju Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõju ka teistele elundkondadele. Kofeiin kiirendab hingamissagedust ning erituselundkonnas
Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põ...
Küsimused: 1. Millele vihjab teose moto? Sappi täis on iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel kui lamab mulla all ta. 2. Kes oli don Jose, kuidas sai temast röövel? 3. Kuidas leidis aset don Jose ja Carmeni esimene kohtumine? 4. Iseloomusta Carmenit, märgi ära tema rahvus. 5. Miks nimetatakse don Josed teoses kanaarilinnuks? 6. Mida tähendab väljend ,,Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna." ? 7. Miks tapab don Jose Carmeni? Vastused: 1. Minu arvates vihjab teose moto sellele, et naised on kasulikud vaid voodis ja muul ajal toovad nad ainult pahandust. Mehed armuvad ja ei käitu enam mõistlikult ning see vihjab sellele, et nad(naised) on kasulikud voodis või siis, kui neid lihtsalt enam pole. 2. Don Jose oli pärit rikkast ja uhkest suguvõsast. Ta käis kallis koolis ja temast pidi saama vaimulik.
RAAMATUKAART ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" KUS? Peterburis, ühes vaesemas linnaosas Heinaturu ümbruses KES? Raskolnikov - vaene MIS JUHTUB? tudeng,raskemeelsusele kalduv ja Raskolnikov tapab Aljona Ivanovna. radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab, Tapab ka naise õe, kes talle peale sattus. õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab Raskolnikov andis Sonja perele oma selle suunas viimased rahad. Raskolnikov mõistab, et Aljona Ivanovna - ametniku lesk, Sonja armasatab teda. Tunnistab üles. liiakasuvõtjast ilge vanamutt Kohus määrab karistuseks sunnitöö. Sonja - sügavalt usklik, selline hea, teenib raha prostituudina
William Shakespeare „Romeo ja Julia“ 1. Tegevus toimub 16. sajandil Tegevus algab pühapäeval. Pühapäeva õhtul toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmaspäeval noored abielluvad ning Romeo tapab Tybalti. Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva suundub Romeo pagendusse Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval on Julia ja Parise pulmad. Need aga tuuakse päeva võrra varemaks. Seega teisipäeva õhtul võtab Julia rohtu, mis suigutab ta 42 tunniks varjusurma. Neljapäeval lõppeb teose tegvus, kui Julia ärkab varjusurmast ning leides surnud Romeo tapab enda. 2. Selle tragöödia tegevus toimub Itaalias. Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe
Kõrvaltegelased: Garcia ja Lucas Konflikt: Jose armastuse ja veendumuste vahel Lõpplahendus: kaob armastus, kaob moraal Sõnum: armastus keerab kõik pahupidi +1 don Jose läheb sõjaväkke, hakkab ametikõrgendust saama +2 Carmen sooritas kuriteo +3 don Jose lasi Carmenil põgeneda +4 don Jose armus Carmenisse +5 don Juse tappis armukaddushoos oma ülemuse +6 don Jose hakkab salakaubavedajaks +7 Garcia päästetakse vanglast +8 Carmen lahkub, Jose tapab Garcia +9 Carmen armub Lucasesse +10 Carmen ja Jose röövivad inglise härrasid HARIPUNKT: don Jose tapab Carmeni -1 don Jose annab enda üles -2 don Jose hukatakse Don Jose: karjäärilootustega sõjaväelane Laseb carmenil põgeneda Jätab kasarmusse minemata Aitab salakaubavedajaid Tapab ülemuse Liitub salakaubavedajatega Tapab Garcia
IX laul. Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andeks paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, Aias, Odysseus lähevad Achilleust paluma. X laul. Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusele ja Diomedele ette. Diomede tapab Doloni ja Odysseus ning Diomede lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad une pealt 12 Traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laul. Antinori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ja Agamemnon peab põgenema. Achilleus jälgib sõda eemalt. XII laul. Troojalaste võit on nähtav. Hektor avab suure kiviga kreeklaste laagri väravad ning kreeklased põgenevad laevade juurde. XIII laul. Zeus lahkus lahinguväljalt, sest troojalaste võit on lähedal, kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laul.
Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tüli vaanidega; räägitakse kääbustest-seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus on jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Anglosaksi eepika Anglosaksi eeposes kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust. Teose II osas on 50 a möödunud.Tuleb uus lohe tema riiki kiusama, tapab lohe, saab tema varanduseàrahvale ja sureb haavadesse.
"Kuningas Oidipus" kui saatusetragöödia Sophoklese tragöödiat "Kuningas Oidipust" peetakse kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Tegemist on saatusetragöödiaga, kus inimesel ei õnnestu oma saatusest pääseda. Saatus on midagi sellist, mis on inimesele kõrgemalt poolt ette määratud ja see otsekui ei sõltuks inimesest endast, ei sõltu tema valikutest ja tegudest. Delfi oraakel on kuulutanud Teeba kuningale Laiosele, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema abikaasaga ehk oma emaga. Oidipus sai omakorda oraaklilt hoiatuse, et ta oleks ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Mida teevad mõlemad mehed, et oma saatusest pääseda? Laios laseb oma alluval vastsündinud poisslapse tappa. Oidipus lahkub aga oma arvatavate vanemate juurest kavatsusega mitte kunagi tagasi tulla. Nad võtavad need otsused vastu oma vabal tahtel, sest arvavad, et sellega on olukord
läbisaama üksteisega ja kahetsema. 3. Kas see lugu kõnetab ka tänapäeva noori? - Ma usun küll, selliseid olukordi juhtub ka tänapäeval ja vahet ei ole et see lugu väga ammu kirjutatud. 4. Kirjelda mis selles näidendis toimub ! - Lugu on kahe perekonnast, kus lapsed kokkusattumisel armuvad üksteisse esimesest pilgust. Nad salaja abielluvad. Vennapoeg ei suuda andestada Romeole salaja abiellu. Hakkab suur tüli. Sureb Romeo sõber, ta ei suuda sellega leppida ja kättemaksu käigus tapab vennapoega Tybalti. Romeot süüdistatakse pagenduses, ta sõidab ära Mantovasse. Juliat ähvardatakse abiellu paari panna, kuna arvatakse et õige aeg tuli ja ei ole tal õigust vastu panna. Julial ja Lorenzol tekkib meeleheitlik plaan , ta läheb surma sarnasesse unne, et Romeo tuleks ja ta hauakabelist kaasa viiks. Kiri ei jõua kohale, ja teener otsustab et ta elu ei ole ilma Juliat mõeldav, anda talle mürki. Romeo nähes surnut Juliat, tapab Parise ja joob mürki ära
Kas Oidipus oli süüdi toimepandud kuritegudes 1. Oidipus oli süüdi oma toimepandud kuritegudes, sest ta tappis oma isa. See ei ole oluline, et ta ei teadnud, et ta oma isa tapab. Tapmine ise juba on väga väär ja kui see ei oleks tema isa olnud, siis ta oleks ikkagi süüdi jäänud mehe mõrvamises. Oidipus sai oma emaga ka 4 last! Minu arvates peaks iga laps tundma enda ema ära, isegi siis kui ta pole emaga kunagi kohtunud. Oidipus oleks pidanud tundma, et midagi on väga valesti kui ta oma naise ehk enda emaga lapsi sai! Veel, Oidipus oli süüdi selles, et ta vihastas liiga kiirelt kuulsa pimeda ennustaja Teiresiase peale, kes
Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laulus - Antenori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning sellepeale Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ning Agamemnon peab põgenema, tema järel põgenevad veel paljud kreeklased, kuid Diomedes ja Odysseus võitlevad edasi. Achilleus jälgib eemalt sõda. Haavatud on paljud väejuhid-
Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega. Neljas vaatus: Paris planeerib pulmi. Julia ja Lorenzo(kiriku õpetja) mõtlevad välja plaani kuidas Julia pääseks abielust ja saaks Romeoga põgeneda. Julia võtab sisse unerohtu, mille mõjul tundub ta ööpäeva surnud olevat. Lorenzo saadab
ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi
Noored näevad üksteist taas) (Laskuvad Lorenzo ette põlvili) LORENZO: "Kas sina Romeo võtad naiseks Julia?" ROMEO: "Jah!" LORENZO: "Kas sina Julia võtad naiseks Romeo?" JULIA: "Emm, mina vää (Lorenzo noogutab) noohh.. nagu.. olgu. Jah ma võtan!" LORENZO: "Te võte emmata!" (Julia kiirustab koos Ammega koju, Romeo jääb tänavale) (Romeole hüppab kallale Tybalt, Romeo parim sõber näeb seda ja läheb Romeole appi! Typalt ja Mercutio võitlevad, Tybalt tapab ta. Romeo võtab relva ja tapab Tybalti. Seda näinud pealt teener, kes räägib sellest kõigile!) (Romeo põgeneb.) (Lorenzo segab Juliale mürki, Julia joob selle ära!) (Julia on "surnud") (Romeo hüppab alla, et end tappa ja pääseda Juliaga ühte) (Julia tapab end järgi, sest ei suuda endale andestada, et Romeo tappis ennast tema pärast) KARDINAD LÄHEVAD ETTE. FINE!
Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad
Lahustub kergesti Kasutamine Lisatud putukamürkidele Tubakatoodetes Psühhoaktiivse ravimina Ajaloost Kasvatati Ameerikas enne eurooplaste saabumist Indiaanlaste püha taim/ravim vms, mida kasutati väga palju rituaalsetes toimingutes. Hiljem õppisid ka kolonistid suitsetama Muutus Euroopas populaarseks Mood levis kiiresti Toime inimestele Tekitab kergelt harjumust Kantserogeensed efektid Piirab keha võimalust hävitada vähi rakke Ei tekita vähki tervetes rakkudes 50mg veres tapab TÄHTIS! Tubakas on ainus legaalselt tarvitatav produkt, mis tapab pooled oma regulaarsetest kasutajatest. Kasutatud materjal Sirje Hollo PP "Suitsetamisest" 1.03.2009 http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/orgaaniline3.pdf http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Nicotine2Dskeletal.png/1 Tänan Tähelepanu eest!
Lühikokkuvõte. Merereisijad jõuavad tundmatu saareni ja väike seltskond läheb paadiga maale, teiste hulgas ka noor laevapoiss. Hommikul ärgates avastab noormees, et ta on üksinda saarele maha jäetud. Noormees kohtab hiiglasi, tütart ja tema isa, kes võtavad ta enda juurde elama. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on väga väsitav ning sellepärast püüab noormees korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta maailmas ringi kuni jõuab koju. Kuid ka kodu ei paku talle enam rahuldust, inimesed on võõraks jäänud. Nii jääbki noormees maailma ringi rändama. Peategelase iseloomustus. Hiidneitsi ilus, noor, heatahtlik, vastupandamatu, järeleandmatu, oma iha peale surumine. Puänt. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkas kirg ja iha üksteise vastu. Lõpuks ei suutnud noormees enam hiidneitsi kirge taluda ning tapab ta. Sümbolid.
Naine käis rahaga esivanemad/järglased. Hallgerdri pärast peavad mehed kannatama. pillavalt ümber ja solvas meest ning see lõi siis teda. Hiljem sõitis ta oma Vendade suhted halvad. 8 mehega Karusaartele, et sealt jahu ja vinnutatud kala juurde tuua. 2. Höskuldr ja Hrutr sõitsid Altingile. Hrutri ja Unnri kihlus. Läksid koju. Hallgerdr oli väga löödud. Kasvataja tahab kätte maksta ning tapab mehe. Hrutri onu Özurr ütles, ettema vend Eyvindr oli surnud ja jättis talle Gula 12. Sulased ilmusid kohale, kasvataja uputab paadi ja mehe. Kodu sõites oli tingil päranduse, kuid vaenlased võtavad selle ära, kui ta kohale ei ilmu. Hallgerdr tal vastas ja sai teada, et ta mees oli surnud. Naine annab talle Keeruline lugu, sest pulmad tulekul
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
Jutt ise räägib mehest nimega Henry Spencer. Ta kohtub üle pika aja oma (endise?)tüdruksõbra, Maryga, kes talle teatab, et on saanud lapse. Laps on aga nii õudne, et isegi selle ema kahtleb, kas see on inimene. Henry on sunnitud Maryga abielluma, ning nad kolivad kokku. Kuid kumbki neist ei kannata sellist elu laps on ebainimlik, meenutab rohkem mingit loomaloodet, kui inimest. Maryl saab villand ning ja jätab Henry lapsega üksi. Henrygi ei saa lapsega hakkama, ning lõpuks tapab ta. See film on täis sümboleid ja metafoore, ning filmi mõistmiseks tuleb üritada neid lahti seletada. Kogu film tundus mulle kui unenägu. Äkki oli see Henry unenägu alates sellest momendist, kui ta sai teate Mary küllakutsest või alates sellest, kui sai teada oma lapsest ning kujutas unes ette oma tulevast elu? Olen päris kindel, et filmi põhiline teema oli hirm lapsevanemaks ja abikaasaks olemise ees. On ju vanema suurim hirm "ebanormaalne" laps, ning oli ju seegi laps
Tegelased Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval toimuvad Julia ja Parise pulmad. Öösel võtab Julia unerohtu, mis paneb ta magama. Romeo leiab Julia ja arvab, et ta on surnud. Romeo joob mürki. Kui Julia ärkab, leiab ta surnud Romeo ning tapab enda. Lahendus Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele.
III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni Hauarongkäik Siim Sookeel ja Villu Viiul jauravad Capulettide residentsis Visatakse välja. Närvlik Capuletti Julia surmaunenägu Romeo Mantuas Giovanni katkuvalve pihtide vahel – KATK TABAB NENDE KODA KAHT V Romeo kuuleb Julia surmast Romeo soetab mürki Giovanni ei pääsenud Mantuasse Romeo tapab Parise Romeo sureb Romeo avastatakse surnult Julia tapab end Lorenzo tunnistab end süüdi Perekondade leppimine
Kuningas Oidipus * "Kuningas Oidipus" on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. * Tragöödia süzee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks.
Leena tõrjub Jaani eemale Jaani ema Anu annab tollele nõu Leenale laps teha Kaarel jätab töö pärast Leena hooletusse Jaan vallutab Leena Leena jääb rasedaks Jaak astub Leena poolele Anu tuleb Jaani nimel Leenat nõudma Leena ei soostu Jaanile minema KULMINATSIOON - Jaan saadetakse talust minema Jaan vannub kättemaksu Kaarel jääb kõigest hoolimata Leena kõrvale Jaan läheb metsavennaks Jaan tuleb oma õigust nõudma Kogemata aknast sisse lennenud kuul tapab Leena Jaan tapab Kaarli LÕPPSÜNDMUS - Jaak murrab Jaani teatega Leena surmast
9. Hamleti esimesed märgid hullumisest. 10. Kuningas saadab Hamleti vanad sõbrad nuhkideks. 11. R ja G kohtuvad Hamletiga. Hamlet aimab, et nad on nuhid. 12. Kuningas kahtleb Hamleti hulluses. 13. Polonius ja kuningas kuulevad Hamleti enesetapuplaanidest. 14. Hamlet peab näitlejatega plaani. 15. Hamleti tehtud lavastuse ettekandmine. 16. Hamlet saab kinnitust isatapmise koha pealt. 17. Kuningas plaanib saata Hamleti Inglismaale ning ta seal ära tappa. 18. Hamlet räägib emaga ning tapab teda luuranud Poloniuse. 19. Hamlet saadetakse riigist välja. 20. Ophelia on hullunud. 21. Ilmub Laertes, kes tahab isa eest kätte maksta. 22. Hamlet on tagasi Taanis. 23. Kuningas saadab Hamleti ja Laertese duellile 24. Ophelia teeb enesetapu. 25. Kuninganna joob kogemata mürki ja sureb. 26.Hamlet tapab kuninga. 27. Laertes sureb. 28. Hamlet sureb. 29. Ilmub Fortinbras.
just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surevad ka ta ema ja vend. Valentin- Margareta vend, kes sureb rseluse kigus, kui ritab kaitsta(hoiatada oma de Faust eest) oma de, kakleb Mephistofelesega ja Faustiga ning Faust tapab ta. ldplaanis on ta surmas sdi Margareta. Marta-Margareta naaber Fausti CV Nimi Johann Heinrich Faust Haridus: Krgharidus: magister-doktor, usuteadus, gusteadus, filosoofa Pritolu Sakslane, arstide perekond, alkeemiku poeg, pole aadlik ega mingi krgemast soost
Olulised tegelased Kreeklased: (väärtus - ei lase ennast ennustustest hirmutada, orjus on hullem kui surm, au ja kuulsus on tähtsam kui elu) Agamennon kes?: Kreeklaste väejuht, Menelose vend tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas. Sõbra surma järel kandub tema viha troojalastele. Ta tapab Hektori ja mõnitab tolle laipa. missugune?: julm, kindlameelne, kättemaksu himuline, metsik, verejanuline, halastamatu, raevukas. Potroklos kes?: Achilleuse sõber tegevused: võitleb Achilleuse varustuses, mis jääb Hektorile saagiks ja ennustab Hektori hukku. missugune: ennastohverdav, osav võitleja, kindlameelne , kartmatu. Nestor kes?: väejuht tegevused: otsib olukorrast väljapääsu missugune: tark Troojalased: ( väärtus – lahkunud tuleb väärikalt matta) Hektor kes
Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagel Tronjest. Kavalusega uurib taKrimhildilt väljam, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, kuhu lohe veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaleht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfriedi. Siegfriedi surm on ,,Nibelungide laulu" üks dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib Hagen leselt Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa käsitleb Kriemhildi kättemksu. Vendade survel peab ta uuesti abielluma, seekord hunnide võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi kuningas kutsutakse hunnide juurde külla. Halbadest ennetest hoolimata ta lähebki suure kaaskonnaga, kelle hulgas on ka Hagen. Kriemhildi
Kuid Romeo ei suudle Juliat põsele, nagu oli kombeks, vaid suule). Mõne aja pärast Romeo lahkub koos oma sõpradega peolt. Õhtul ilmub Romeo Julia akna alla ja avaldab oma armastust talle. Julia sulab poisi sõnade käes, ning armub. Romeo läheb vend Lorenzo juurde nõu küsima. Peale seda pannakse Romeo ja Julia salaja paari. Tybalt torkab Mercutiot kähmluse käigus (haav on surmav) Verona tänaval ning põgeneb. Mercutio sureb ära ja Tybalt tuleb tagasi. Romeo tapab Tybalti ja põgeneb . Siis jõuavad sündmuskohale Capulettid, Montecchid ja Vürst. Vaieldakse tükk aega kes on süüdi jms, Romeo pagendatakse maalt. Mõne aja pärast tuleb Julia isal tore plaan panna Julia Parisega paari. Algul on Julia igati sellele vastu kuni ta läheb vend Lorenzo juurde abi paluma. Lorenzo'l on kaval plaan kuidas Romeo ja Julia saaksid rahus koos olla. Plaan näeb välja järgmine: Julia võtab rohtu mis paneb ta 2 päevaks magama
ESSEE Romeo ja Julia Romeo ja Julia on armunud noorukid, kes armuvad pööraselt esimesest silmapilgust, teadmata, et nende armastus on keelatud viha tõttu, mis on kahe perekonna Montague'ide ja Capulet'ide vahel. Romeo ja Julia abielluvad sajala Julia hooldaja abiga. Samal ajal tahab Julia isa, et too abielluks Paris'ega ning kui Julia keeldub, pöörab kogu ta perekond talle selja. Kui Romeo tapab Julia sugulase Tybalt'i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio, peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Kui Romeo peidab end Mantua's, pöörab Julia perekond Juliale selja ning segaduses tüdruk pöördub Friar Lawrence'i poole sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Friar Lawrence annab Juliale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused kahekümneneljaks tunniks ning ta lubab kirjaga Romeole teatada nende plaanist
10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põletatakse maha. 13. Jüriöö ülestõus. Jaanus pole nõus Lodijärve lossi röövima. 14. Piiratakse Tallinna. Nõupidamine. Jaanus saadetakse meestega Lodijärve lossi vallutama. On oodata liivi landmeistri väge. 15. Võitlus Lodijärve lossis. Jaanus tapab Oodo. 16. Kaotatud lahing rüütlitega. Olulisemad konfliktid: ptk. kus? kelle vahel? kuidas lõpeb? 6 Prohvet-Pärdi juures Oodo ja Jaanus Lahkuvad vihaselt 8 Metsa talus Jaanus ja Emmi Tärkavad armutunded 11 Metsa talus Lodijärve kubjas ja Metsa Kubjas visatakse talu välja
Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes, et see liit lahutaks iidse vaenu kahe perekonna vahel. Kolmandas vaatluses tapab Tybalt suurest vaidlusest Mercutio ning kättemaksuks sõbra eest, tapab Romeo Tybalti. See sündmus suurendab viha veelgi Capuletti´de seas. Kohtuotsusega pagendatakse Romeo Veronast, kuid Romeo ei tee seda. Paris ja Capuletti´d panevad laulatuse kuupäeva paika. Neljandas vaatluses läheb Julia Lorenzo jutule, et too aitaks teda selles, et ta ei peaks Parisega abielluma. Lorenzo mõtleb välja plaani , kuidas see kõik teoks teha.
· Jumalakartliku ülemdiakoni maine himu Esmeralda vastu ning sellest tingitud pahateod. · Ärapõlatud Quasimodo armastus mustlastüdruku vastu ning kurb paratamatus, et vastuarmastust loota ei ole. SISUKOKKUVÕTE: Jumalaema kiriku ülemdiakoni poolt põlatud, ent samas ihaldatud mustlastüdruk Esmeralda päästab süütu kirjaniku, abielludes temaga. Tüdruku enda südamesse on pugenud aga noor ja ilus ohvitser. Nende kohtumisel tapab ülemdiakon suures armukadeduses ohvitseri ning saadab sellega Esmeralda nõias süüdistatuna surmanuhtlust ootama. Tänu küürakale kellalööjale Quasimodole õnnestub tüdrukul põgeneda. Maiste himude küüsi sattunud ülemdioakonil Claude Frollol õnnestub tüdruk kättemaksuna temaga koos mitte põgenemise eest vahistajate kätte meelitada. Enne poomist leiab tüdruk enda kadunud ema, kes sureb teda kaitstes
Suurepärane näide on see, kui ta oli valmis oma süütusest loobuma. Ta kuulas Fausti nõuannet ja soovis, et ta ema magaks seni kuni ta Faustiga lõbutseb kõrval toas. Ta andis oma emale unerohtu, mis viis ta teispoolsusesse. Selle juhtumiga jäi Margareta rasedaks. Samuti lebab Margareta hingel veel üks surm, nimelt ta venna oma. Ta vend sureb rüseluse käigus, kui proovib kaitsta Margaretat Fausti eest. Ta kakleb Mefistofelese ja Faustiga ning Faust tapab ta. Kuigi on mõrvariks Faust võiks öelda, et Margareta on tegelikult oma venna Valentini surma põhjuseks. Kui Margareta oli sünnitanud ja Faust oli eemal, siis ta kannatas väga. Ta igatses oma armastatut ega tahtnud nende armastuse vilja üksinda kasvatada. See tõukas ta järgmisele kohutavale teole ja tapab oma lapse. Pärast neid koletuid tegusid on saanud vooruslikkuse ideaalist kurjategija ideaal, kui tänu talle surid mitmed inimesed
Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. Kreeklased vallutavad Trooja ja asuvad tagasiteele Osysseust peeti surnuks Ülikud kosivad ta naist Odysseus tapab koos pojaga kosilased Vana-Kreeka "Illias" Autor on Homeros. Tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Trooja linna piirates lähevad tülli kuningas ja kangelane Achilleus Achilleus keeldub lahingutes osalemisest Sureb Achilleuse sõber ning ta naaseb Achilleus tapab Trooja kuninga poja Hektori Sumeri "Gilgames" Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja. Eepos räägib tema seiklustest ning inimeseks jäämisest. Käsitletakse ka surma ja surematust. Gilgames otsib surematust,
Beowulf Raamat Beowulf räägib ühest noorest mehest kes on götalaste kuningas. Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud noor sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusesse veealuse koletise Grendeliga ja tapab ta.Kuid Grendeli surma eest haub tema ema kurja kätte maksu plaani.Beowulf tapab Grendeli ema ja saab kuningaks.Umbes 50 aasta pärast asub lohe ründama Beowulfi rahvast ning Beowulf asub võitlusesse lohega oma rahva kaitseks.Beowulf alistab lohe ja saab kogu lohe hoitud varanduse oma kasutusse kuid ta ei suuda seda kunagi rakendada.Hetk peale lohe tapmist ja varanduse saamist jõuavab Wiglaf ja näeb aaret.Ta võtab aardest töid ja märgi, mis valgustab kogu ruumi ning tõttab kuninga juurde, kes on üleni verine
ning teda ähvardades. Lõpuks proovib mõrvar Lane'ga ka kohtuda. Raamatu lõpus selgub, et too kuulus sarimõrvar on Lane'i ema Lane'i pärisisal oli kord armuke, kes oli blond ning lapsehoidja. Ema tappis ta ning hakkas seda ,,nautima". Seda hakkas ka Lane'i pärisisa, kellest Lane eriti ei teadnudki. Mõrvar, Lane'i ema, pakub tütrega kohtudes talle võimaluse sooritada järgmine mõrv. ,,Olen oma ema tütar." Lane tapab oma ema. Ta tapab mõrvari, kes on teisi hoidnud hirmu all ja sooritanud kuritegusid..
Ta kuuleb Capulettide juures toimuvast peost ja otustab sinna minna, et Rosalina unustada ja leida endale keegi teine. Peol kohtab ta Juliat ja nende vahel tärkab armastus esimesest silmapilgust. Armunud Romeo ilmub Julia akna alla ja lepitakse kokku, et abiellutakse juba järgmisel päeval. Neid laulatab salaja frantsiskaanlasest munk Lorenzo. Julia vanemad tahavad, et naine abielluks aga võimalikult kiiresti Parisega. Suguvõsade vaheline põlisvaen ei ammendu ja võitluses tapab Romeo Julia nõo Tybalti. Kahetsusväärsete sündmuste tagajärjel pagendatakse Romeo linnast välja ja Julia peab teesklema surnut, et pääseda abielust Parisega. Ta joob mürgijooki, mis muudab ta surnutaoliseks 24-tunniks, kuid võimaldab pärast uuesti ellu ärgata. Julia pere leiab tüdruku surnukeha ja uudis, et Julia on surnud jõuab Romeoni. Romeo tõttab Julia hauakambrisse, seal ta tapab Parise ja võtab Julia kõrval mürki, teadmata, et armastatu on iga hetk ärkamas
Triumfikaar Erich Maria Remarque Raamatu ,,Triumfikaar'' põhiideeks on, et inimese põhivaenlane ei ole teine inimene, vaid surm. Samuti räägib autor teoses armastuse võimalikkusest sõja ajal, sõjast, truudusest ja inimsuhetest tervikuna. Kas Ravic oli üdini truu? Ravic oli andnud Hippokratese vande, mis tähendab, et ta peab hoidma elu. Samas oli ta endale lubanud, et tapab Haake- inimese, kes piinas teda jõhkralt ja kelle piinamise tagajärjel suri ta esimene naine. Ta küll kaitses elusid, kuid leidis, et Haake ei ole elu väärt ja tappis ta. Ekstreemsetes olukordades selgub, kui palju väärt on inimese tipuväärtused. Ravic oli truu, ka endale antud sõnadele ja ka suhetes ei petnud ta kordagi. Ta jäi truuks oma esimesele naisele ja ka Joanile, kes pani Ravici tundma, et ta suudab uuesti armastada. Kui Ravic
Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni eestkostmine päästab Juuditi rahva viha eest. Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu! Juudit on noor naine, kes päästab oma kodulinna, tappes armastatu, ta on ühteaegu nii kangelane kui mõrvar
......................Kalev Kuri(bass) Olevipoeg......................................Olev Tulev(bariton) Sulevipoeg.....................................Tiit Toru(bariton) I Vaatus Soome tuuslar käib Lindat kimbutamas, aga Linda ei taha temaga kaasa minna ja muudetakse kiviks. Kalevipoeg on vihane ja tahab Soome minna. Tee peal satub saarele, kus kohtub Saarepiigaga, kellesse ära armub kuid Saarepiiga kukub ehmatusest merre. Kalevipoeg läheb Soome ja tapab tuuslari. Tagasiteel käib kuulsa Soome sepa juures ja saab Kalevile mõeldud mõõga. Õhtul joomahoos tapab Soome sepa poja ja sepp nõiub ta mõõga ära. II Vaatus Kalevipoeg pöördub tagasi Eestisse, kus kohtub oma vendadega. Vennad viskavad kiviga kaugust, et näha kes kuningaks saab. Kalevipoeg võidab kivi viskamise ja ta vennad lahkuvad maalt. Kalevipojal tuleb isu maailma lõppu sõita. Tehakse hõbedast laev ja
Ta hoidis toonekurge algul enda juures, kuid pärast leidis ta Toonile laudas koha. Tooni kohandus laudas kohe. Lauda kassile Tooni alguses ei meeldinud, kuid pärast hakkas meeldima. Laudas oli suur hiire mure-hiiri oli nii palju, et kui lehmalüpsja lauta läks, nägi ta alati hiiri. Lauda kass püüdis küll hiiri, aga mitte piisavalt. Siis, kui Tooni lauta toodi, hakkas hiiri järk-järgult vähenema. Hiljem tuli välja, et see, kes neid hiiri tapab, on Tooni. Lauda kass läks sellises olukorras väga laisaks. Igal hommikul (kuni avastati, et Tooni hiiri tapab), kui lüpsja lauta tuli, oli lauda kass lüpsjal surnud hiirega uksel ja kass sai sai selle eest oma preemia. Koolilapsed püüdsid Toonit toita, kuid asjatult ,sest Tooni oli öösiti hiirtest oma kõhu täi söönud. Kui Tooni tiib terveks sai, lasti ta lahti, vabadusse. Ta hakkas lendama aina kaugemale ja kaugemale
Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi. Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele. Troojalased on jõudmas kreeklaste laevade juurde, et neid põlema panna . Nüüd lubab Achilleus oma sõbral Patroklosel oma väega appi minna. Ta kandis Achilleuse sõjavarustust ning troojalased taanduvad, pidades teda Achilleuseks. Lõpuks Hektor tapab Patroklose. Nüüd on Achilleus vihane ning astub troojalaste ja Hektori vastu. Järgneb Achilleuse leppimine kreeklastega ning Agamemnon kahetseb. Achilleuse hobune saab äkitselt kõnevõime ning ennustab talle surma. Algab uuesti võitlus, kuni Achilleus tapab Hektori. Toimuvad Patroklose matused. Tema isa läks Achilleuse juurde ning tuletab talle meelde oma isa, mis teeb Achilleuse härdaks. Eepos lõppebki Achilleuse viha leevendumisega, Hektori laiba loovutamisega ja troojalaste leinaga
sellele, et neil on erinev usutunnistus. Kui kätte jõuab see julm öö, siis George näeb, kuidas katoliiklane tappis süütu naise. Võtab mõõga ja raiub ta läbi, kuigi ta on ka katoliiklane. Ta leiab, et see on julm ja kole, mis toimub. Katoliiklased tungisid kaasa hugenottide linnale, ilma, et nad midagi halba oleks teinud. Ka George tungib, sest täidab oma kohust. Vastakuti satuvad vennad, nüüd ei saa enam pooli valida. Mõlemad peavad oma kohust täita ja tulemuseks on, et Bernard tapab Georgi. 1829 ilmus novell ,,Tamango". Tamango on neegripealik. Merimee kritiseerib siin valge mehe tsivilisatsiooni ja seda, kuidas ta orjastab. Aga ka siin on kaks poolt: 1. valged suruvad neegreid alla ja orjastavad jne. 2. ka neegrid ise olid selles süüdi. Neegrid püüdsid teisi neegreid (oma vaenlasi) ja müüsid valgetele. Nii, et ka neegrid ise ei olnud süüst puhtad ja käitusid omasugustega halvasti. Saatuse irooniaga satub Tamango ise ka valgete kätte ning ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
